Malamuudi kutsika kasvatamine.

- kelgu ees ja inimese kõrval
Postitusi: 1
Liitunud: 21 Veebr 2016 22:35

Malamuudi kutsika kasvatamine.

PostitusPostitas kasukas » 21 Veebr 2016 22:53

Tere kõigile koerasõpradele.
Tulin siia nimelt sellepärast, et uurida ja kuulda teiste kogemusi seoses kutsika kasvatamisega.
Meie mure järgmine:
Võtsime perre nelja poole kuuse malamuudi kutsika. Esimesed neli päeva mis ta meie juures oli, istus oma nurgas ja väljaskäies tahtis põõsasse minna. Vaikselt hakkas juba toas ringi käima ka, aga väga suure meelitamise peale. Ja siis see juhtus- sai ukse vahelt välja ja oli kaks nädalat jooskus. Oh seda südamevalu mis iga minut meie perel oli. Otsisime iga päev ja nägime ka teda paar korda aga jooksis eest ära aga lootus ei surnud kordagi. Elame suvilate rajoonis kus on üpris palju maju, ja seega ei uskunud et ta meie juurde tagasi tuleks kuna ta oli nii vähe meiega olnud ja pisike nii arg ka. Järsku tekkisid meie hoovi kahel ööl käpajäljed lume peale. Mõtlesime et mis ikka, paneme jahikaamera ülesse, ja mis sinna peale jäi andis meile südamerahu, pildil oli meie kutsikas kes kraapis ukse taga matti. Ja samal päeval teatati meile, et koer on ühe vanema mehe juures kuuri all peidus juba umbes nädalaega. Kuur oli meie majast umbes 2 km kaugusel. Sealt me ta lõpuks kätte saimegi, aega läks aga kätte saime.
Eks me saame aru, et raske kohaneda kui on juba nö mööda loodust käidud ja iseseisvalt hakkama saadud. Nii kahju on vaadata teda kuidas ta jällegi oma nurgas istub ja ringi üldse ei liigu. Õues teeb ilusti hädad ära ja saba pole ka jalgevahel ja püherdab lumes. Ja siis toas jälle oma pesas. Räägime temaga koguaeg ja tema peremees on tema kõrval pidevalt ja silitab teda.
Äkki oskate meile nõu anda kuidas leevendada seda arglikust.
Samast pesakonnast võtsid meie peretuttavad ka kutsika, neil isane ja meil emane. Nende oma on mänguhimuline juba ja liigub ringi. Aga eks tema harjus oma perekonnaga need kaks nädalat kui meie oma loodust avastas.
Oleme ka teiste malamuutide omanikega rääkinud. Et päris mitmed on alguses arglikud aga nii tahaks meie oma ka juba vähe rõõmsamalt näha.

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

Re: Malamuudi kutsika kasvatamine.

PostitusPostitas inglane » 24 Veebr 2016 20:41

Vast pöörduda otse ja küsida nõu malamuutide liidust http://www.malamuut.org/alaska-malamuut ... tutvustus/
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 2181
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

Re: Malamuudi kutsika kasvatamine.

PostitusPostitas muumiliina » 24 Veebr 2016 23:05

Malamuutidega mul kogemusi ei ole, nii et kindlasti tasub teiste malamuudipidajatega konsulteerida :) Aga mina ise ei torgiks teda kodus kogu aeg, kui tahab oma pesas olla, las olla. Selline pidev silitamine ja suhtlemine võib talle tüütuks muutuda ja ta ei saa üldse enam aru, mida temast tahetakse. Kui ta õues ennast vabamalt tunneb, siis tasubki temaga esialgu võib-olla üritada rohkem õues möllata ja suhelda. Küll ta harjub toas ka ära.

& liivimaa parim matsutaja
Postitusi: 300
Liitunud: 23 Okt 2005 02:22
Asukoht: Pärnu

Re: Malamuudi kutsika kasvatamine.

PostitusPostitas riinz » 04 Mär 2016 15:00

Selline pidev koera ümber sebimine ja paitamine mõjub absoluutselt vastupidiselt. Ise arvate, et sisendate koerale kindlustunnet, tegelikkuses võtate seda ära ning võimendate kõike seda, mida koer nagunii juba kardab.
Järgmised nädalad ärge suhtuge koera nagu beebisse, vaid nagu pereisasse või naabrimehesse. Kõike, mida te ei ütleks ega teeks pereisale (ninnu-nännutamised, igal võimalusel silitamised ja musitamised, titehäälega rääkimine jne), ärge tehke ka koerale. Koer tunneb end kindlalt siis, kui teab, et tema peres ("karjas") on keegi temast tugevam, on keegi, kellele võib igas olukorras loota. Teie oma käitumisega näitate talle praegu, et te olete kõik tossikesed, äpud ja nõrgukesed, ning koer tunneb, et tema õlgadel on kogu maailma eest vastutamise raskus, et tema peab siis see tugev ja julge olema, kui teie ei ole. Aga ta ei oska kahjuks selle teadmisega toime tulla.
Käituge koeraga sõbralikult aga kindlalt, suurema osa ajast ignoreerige teda (eriti siis, kui ta arglikult teie lähedale hakkab imbuma - siis te lihtsalt koera "ei näe" ega kuule). Kui ta on saavutanud juba parema enesekindluse, võite hakata teda mõnikord enda juurde kutsuma, pakute maiust, teete talle hetkeks pai või räägite paar sõbralikku sõna juttu (ei ninnunännuta!) ning seejärel - sama järsku kui alustasite, sama järsku ka jälle ignoreerite (mitte pahatahtlikult, ikka heatahtlikult, kuid samas enesekindlalt). Kui te koerale näitate, et teie kodu on üks kindel, rahulik ja usaldusväärne koht, siis saab ta oma praegustest sisemistest heitlustest ja hirmust üle. Ärge ainult unustage, et koer ei ole beebi. Kui te suhtute koerasse nagu inimbeebisse, teete te sellega talle ainult (tahtmatult ja teadmatusest) halba. Suhtuge temasse armastusega, aga neutraalselt, nagu võrdne võrdsesse, mitte nagu täiskasvanu titesse.

Mine Põhjarahvaste koerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline