Maksaninade töövõime

- kelgu ees ja inimese kõrval
& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

Maksaninade töövõime

PostitusPostitas Snowblind » 16 Jaan 2012 22:09

Juhtusin lugema sellist artiklit (üks lehekülg pikemast artiklist) kus järeldatakse, et ilmselt on nn. maksaninaga koertel (konkreetsemalt on juttu huskydest kelle puhul nimetatakse seda värvi vist punaseks) mingi ainevahetuslik puudujääk mille tõttu nad ei ole võimelised tegema tööd võrdselt musta pigmendiga koertega. Ma ei tea kui palju siin aktiivselt tõesti veospordiga nii tõsisel tasemel tegelevad, et sellised asjad hakkaks välja paistma aga kas keegi oskab öelda, kas kohalike kogemused pigem toetavad või lükkavad sellise väite ümber?
If you´re not having fun, you´re not doing it right

& väike rosin
Kasutaja avatar
Postitusi: 441
Liitunud: 08 Mär 2005 12:45

PostitusPostitas :Emma: » 18 Jaan 2012 13:42

Hästi levinud müüt kelgukoerajate seas on, et näiteks ka punased huskyd ei ole kelgu ees nii head kui nende tumedapigmendilised kaaskelgukoerad. Tegelikult on nii, et punaseid (just neid punaste ninadega, mitte mustaninalisi punaseid) koeri esineb lihtsalt aktiivsetes tööliinides vähem ja võib-olla on see müüt sealt alguse saanud. Samamoodi veavad tegelikult nii kirjud, valged kui punased.
Mõnedes allikates on olnud juttu sellest, et vähese pigmendiga koerte jaoks on ereda päikese käes töötamine raskendatud, samas kui tumeda pigmendiga koertel tumedad silmalaud mõjuvad justkui seda eredust summutavalt. Samas tegelikult on ikkagi vist nii, et kõige olulisem asi mis ühe kelgukoera heaks teeb on ikkagi see mis toimub tema peas (isegi pimedaid kelgukoeri on reaalselt olemas, selliseid kes on kelgu ees põhitiimi kuulumise väärilised).
Kui koer tahab tööd teha, ei takista teda teiste tiimikaaslastega sammu pidamast teine värv, natuke vähemad nurgad või muud välimikulised iseärasused (raske kont ja lühike jalg muidugi välja arvatud, need lihtsalt paratamatult seavad koera võhmale ja kiirusele piire). Võib-olla tõesti on heal koeral hea pigment ja tõustandardis välja toodud tunnuste esinemine eeliseks aga nende eeliste puudumisel soorituse juures mingit märgatavat pärssivat mõju ei ole minu teada ükski harrastaja/sportlane kinnitanud ega ümber lükanud. Kinnitust on leidnud ainult fakt, et kui koer ei taha vedada siis vahet ei ole kui sobiv ta selleks füüsiliste omaduste poolest ka ei ole, ikka võib öelda, et "you can't push a rope" :irw:
Aga muidu aitäh viite eest- väga huvitav lugemine. Artikli allika kohapealt veel niipaju, et väheke skeptismi tasub selle suhtes säilitada. Kohati on küll tuginetud nende artiklites ajaloolistele faktidele aga paljud asjad, mille kohta seal seisukohti antakse on tegelikult ikkagi kaunilt kõlav teooria, mida praktikas laialdaselt uuritud ei ole. Seda et näitusekoerad on töövõimetud ja muidu allapoole arvestust kiputakse kohati päris äärmuslikult huskyde maailmas väljendama ilma, et reaalselt nende näitusekoerte vahel vahet tehtaks või ilma et neid reaalselt testitaks/uuritaks. Umbes nii, et näitusekoer- see on lühikeste jalgadega, raske kehaehitusega kompaktne koer, kes seisab nurgas klaasistunud pilguga ja rakmeid nähes lihtsalt kulmu kortsutab. Tegelikult see nii must-valge kindlasti ei ole. Nii näituse kui tööliinis on koeri seinast seina ja kohati on see piir kohe väga hägune nende vahel.
"Pedigree indicates what the animal should be. Conformation indicates what the animal appears to be. But, performance indicates what the animal actually is."

& väike rosin
Kasutaja avatar
Postitusi: 441
Liitunud: 08 Mär 2005 12:45

PostitusPostitas :Emma: » 18 Jaan 2012 14:27

Lisaks veel niipalju ka, et hetkel aktiivselt Iditarodil võistlevate siberi husky tiimidesse North Wapiti ja Manitou Crossing kuuluvad ka praegu mõned maksaninad ja kohe kindlasti ei oleks nemad sinna tiimidesse kvalifitseernud, kui neil oleks mingeid puudujääke. Oma ligi 50-pealistest koera-aedikutest valitakse välja väga hoolega need kõige-kõigemad ja lõpus saavad välistavateks põhjusteks tavainimese silmale üsna tühisena näivad asjad nagu "ta tundus olevat kuidagi eemalolev või tujust ära", "ta ei söönud nii suure isuga kui vaja"...
Ja ei ole need kaks tiimi kindlasti nn sabas jõlkujad vaid on lõpetanud alati alaska huskyde konkurentsis kuskil järjestuses keskmisel kohal- tõsi, kõige kiiremad nad ei ole aga kindlasti ei ole nad ka aeglasemate mittekonkurentide pundis.
"Pedigree indicates what the animal should be. Conformation indicates what the animal appears to be. But, performance indicates what the animal actually is."

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 18 Jaan 2012 14:53

Samas loetakse melaniini olemasolu või puudumisega seotuks nii mõnigi omadus. Muus osas kaasa rääkida ei oska :)
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

& väike rosin
Kasutaja avatar
Postitusi: 441
Liitunud: 08 Mär 2005 12:45

PostitusPostitas :Emma: » 18 Jaan 2012 15:31

Kas melaniini puudumine ei ole mitte seotud albinismiga? Seda olen küll ka kuskilt lugenud, et valgetel ja heleda pigmendiga huskydel soovitatakse silma peal hoida selle suhtes kui palju nad päikse käes peesitavad. Ultraviolettkiirgus pidada neile ohtlikum olema. Aga jällegi väheuuritud valdkond.
"Pedigree indicates what the animal should be. Conformation indicates what the animal appears to be. But, performance indicates what the animal actually is."

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 18 Jaan 2012 18:02

Ninadesse ja pigmenti mitte puutuv küimus, mis lihtsalt tööomadusi puudutab. Kui siin juba selline teema on. :angel:

Kas praegused võistluskoerad on rohkem kiirusele ja vähem veojõule ning hullude tingimuste üleelamisele orienteeritud? Kas seal on ka mingid erinevad liinid juba tekkinud: võisltuskoerad ja töökoerad? Või ei ole nii suur erinevus reaalse töötamise ja võistlemise vahel? Mulle tundub lihtsalt, et heaks töötamiseks ei pea ju koer tuhatnelja ühte inimest vedama, vaid pigem tasa ja targu väheke suuremaid koormaid liigutama? Kui sellist reaalset töötamist üleüldse koertel veel on... Puhtalt uitmõte - ma ei tea asjast ju midagi. :oops: Aga kui :Emma: teab, võiks meid harida. :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 1232
Liitunud: 22 Okt 2006 08:36
Asukoht: Virumaa metsades

PostitusPostitas lotos » 18 Jaan 2012 19:25

Viidatud artiklid pole veel jõudnud lugeda, kuid malamuutide seas just lugesin arvamust, et punastel koertel on arktikas teatud eelis tumedate ees, kuna nad ei kuumene kevadise päikese käes üle - nende omanik (http://www.alaskanarcticexpeditions.com/) ei ole täheldanud punaste kehvemat töövõimet, kannatamist UV kiirguse käest või muid puudujääke võrreldes teist värvi koertega.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 19 Jaan 2012 00:21

Seda, et igat internetiartiklik tõe pähe võtta ei saa, on selge :) Aga selline väide oli väga huvitav minu jaoks ja mul on hea meel, et sellest on mingi arutelu tekkinud ja keegi asjaga rohkem kursis olev inimene on võtnud aega selgitada :)
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 19 Jaan 2012 00:30

:Emma: kirjutas:Kas melaniini puudumine ei ole mitte seotud albinismiga? Seda olen küll ka kuskilt lugenud, et valgetel ja heleda pigmendiga huskydel soovitatakse silma peal hoida selle suhtes kui palju nad päikse käes peesitavad. Ultraviolettkiirgus pidada neile ohtlikum olema. Aga jällegi väheuuritud valdkond.


Hmhh... Mis on albinismil pistmist päikese käes peesitamisega? Albinism on minu teada vigasest geenikombinatsioonist tingitud ja päike ei aita siin ei ühte- ega teistpidi ilmselt midagi kaasa? Mul on paar valget buldogi, kes armastavad päikese käes peesitada ja mitte pole neist ühe puhul 5 aasta jooksul ja teise puhul ligi 2 aasta jooksul täheldanud, et see nina nüüd mingit värvi muudaks. Samas - ma arvan, et tegu on siiski selle nn.lumenina sündroomiga, millist esinevat paljudes tõugudes - olgu nad siis valged või kollased või muud heledanahalised (labrad ja kuldsed näiteks). Komondoridel esineb ka lumenina - aga ma ei ole küll täheldanud, et sellest lähtuvalt tema valve- või kaitsevõimed oleks häiritud olnud :) Kiirus, kusjuures, ka mitte. PIgem olen mina selle pannud D-vitaminni puuduse kraesse. Ja see puudus küll mitte mingi valemiga ei saa kahjustada oera kiiruslikke, vastupidavuslikke ega muid füüsilisi omadusi. Või tahavad labrakasvatajad vastu avielda - et lumenina-sündroomiga koerad ei too saaki, ei uju ja ei tee üldse mingeid tõuomaseid tegevusi (A)?
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 19 Jaan 2012 00:38

Albinismil ja päikese käes peesitamisel või olla pistmist nii palju, et albinootilistel loomadel on nahas vähem pigmenti, mis kaitseb organismi UV-kiirguse kahjuliku mõju eest. Liigne UV-kiirgus kahjustab nahka ja võib soodustada nahakasvajate arenemist, inimestel on samuti. Seepärast ju ei soovitatagi ennast pikalt päikese käes praadida, eriti heledajuukselistel- ja nahalistel inimestel.

Mitte päris veokoerte teemal, aga siiski värvustest ja ninast. Mulle on väidetud, et pruunininalised koerad on lõhnade haistmisel vähem võimekad kui mustaninalised. Asja uurides selgus, et eelmise sajandi esimesel poolel oli mingi kodanik sellise ideega tõepoolest välja tulnud, väites, et pigment mängib haistmisel tähtsat osa ja loogiline on eeldada, et mustaninalised koerad on seetõttu parema lõhnatajuga. Väideti isegi seda, et blondid naised on kehva lõhnameelega, samas kui brünetid omavad suurepärast lõhnataju. :irw:
Uuemad uurimused on selle tänaseks ümber lükanud ja tõenäoliselt ei ole lõhna tajumisel vahet, kas koera nina on pruun või must. Mulle tundub see ka loogiline, kuna näiteks paljudel lõhnameele abil töötavatel jahitõugudel on iseloomulik pruun nina ning vaevalt, et tõu loomisel kohe alguses kehvema haistmisega loomi hakati eelistama.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

& väike rosin
Kasutaja avatar
Postitusi: 441
Liitunud: 08 Mär 2005 12:45

PostitusPostitas :Emma: » 19 Jaan 2012 09:28

kilpkonn kirjutas:Ninadesse ja pigmenti mitte puutuv küimus, mis lihtsalt tööomadusi puudutab. Kui siin juba selline teema on. :angel:

Kas praegused võistluskoerad on rohkem kiirusele ja vähem veojõule ning hullude tingimuste üleelamisele orienteeritud? Kas seal on ka mingid erinevad liinid juba tekkinud: võisltuskoerad ja töökoerad? Või ei ole nii suur erinevus reaalse töötamise ja võistlemise vahel? Mulle tundub lihtsalt, et heaks töötamiseks ei pea ju koer tuhatnelja ühte inimest vedama, vaid pigem tasa ja targu väheke suuremaid koormaid liigutama? Kui sellist reaalset töötamist üleüldse koertel veel on... Puhtalt uitmõte - ma ei tea asjast ju midagi. :oops: Aga kui :Emma: teab, võiks meid harida. :)


Nii palju olen kuulnud, et nn segaverelised muidu kiiremad kelgukoerad kipuvad jah veidi raskematele tingimustele nina kirtsutama. Selle sama North Wapiti tiimi koerajuht on kirjutanud päris mitmeid kordi juhustest, kus muidu kiirelt eest lippavad alaskakate tiimid on jäänud neid järgi ootama sinna, kus lumi on raja kinni tuisanud ja siis on siberlased teistele raja uuesti lahti trampinud. Ehk siis võib vist öelda, et siberlased on nagu lumesahad- mitte nii kiired aga läbi lähevad igalt poolt. See sama siberlaste tiim millest räägin teeb tavaliselt tulevastele juhtkoertele parem-vasak käskluste treenimiseks trenni lund täis tuisanud väljadel ja viljapõldudel :D.
Üldse on siberlased kiiremate loomadega võrreldes rohkem ehitatud üles selliselt, et nad saaks näiliselt lõputult tööd teha võimalikult väheste omanikupoolsete pingutusteta. Kindlasti on nii malamuutidel kui huskydel esinevad peakujulised ja kehaehituslikud iseärasused selle juures olulised ja nende sooja hoidev ja vetthülgav karvkate ning mingitel ainevahetuslikel põhjustel vajavad nad ka vähem süüa millegipärast kui teised sama kaalukategooria koerad.
"Pedigree indicates what the animal should be. Conformation indicates what the animal appears to be. But, performance indicates what the animal actually is."

Kasutaja avatar
Postitusi: 285
Liitunud: 22 Veebr 2009 21:29
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas KatiMaria » 20 Jaan 2012 15:55

Jaa, samojeedidel samamoodi - ei ole kiired, aga on vastupidavad ja ilmastikukindlad. Iditarodil vist küll samojeedidega enam ei käida, aga Põhjamaades pikamaa distantsidel osalevad paljud.
Minu teada ei ole eraldi töökoeri ja võistluskoeri, sest reaalselt keegi päriselus enam koerarakendit transpordiks ei tarvita. Vähesel määral turisminduses kasutatakse ka, aga see on ka meelelahutus nagu võistluski. Ikka siis võiks öelda, et on orienteeritud pigem kiirusele. Pikamaa-aladel siiski arvestatakse ka raskeid ilmastiku olusid jne, et koer peaks vastu, karv oleks sobiv jne. Aga tegelikult nendel pikamaa võistlustel on ju asi nii turvatud ja tegemist on simulatsiooniga nagu igasugune muugi võistlus. Ja lõpuks võidab ikkagi kiireim koer. Et seda vist ei saa ikkagi võrrelda sellega mis oli mitu sajandit tagasi kus nt inimene sõitis oma koertega üksi ja keegi teda seal aitmas ei olnud kui misiganes jama juhtub. Selles mõttes tänapäeval ei olegi võimalik tsivilisatsioonitingimustes kontrollida nende koerte tegelikku väärtust (seda, mille poolest neid hinnati) - noh et kas on ikka vastupidavad igasugustele ootamatustele ja raskustele. Samojeedidel hinnati veel ka iseseisvat hakkamasaamist (koer otsis ise omale süüa, karjatas põdrad km-te kauguselt koju jne). No tänapäeval vist seda kontrollida on ka suht võimatu :)
Et võib vist öelda ikkagi, et praegu on igalpool ikkagi võistlus ja kõige tähtsam on võit...st see näitab koera väärtust. Vahet pole on sul näitusekoer või töökoer.
Teiste koerte kohta ei oska öelda, aga kelgukoerte puhul ilmselt on see nii.
Samoyed - More Than Just a Pretty Face!

Kasutaja avatar
Postitusi: 285
Liitunud: 22 Veebr 2009 21:29
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas KatiMaria » 20 Jaan 2012 16:11

Kas muidu vanasti huskydel ei olnud seda nn.maksanina? On see mingi uuema aja aretuse teema? Mind lihtsalt huvitab.
Isiklikult mulle välimuse poolest väga meeldivad punased ja pruuni ninaga koerad.
Samoyed - More Than Just a Pretty Face!

Kasutaja avatar
Postitusi: 1232
Liitunud: 22 Okt 2006 08:36
Asukoht: Virumaa metsades

PostitusPostitas lotos » 20 Jaan 2012 16:57

Malamuutide kasuka ja nina värvide geneetikast on juttu siin http://nicholescritters.homestead.com/m ... etics.html
Ma kahtlustan, et huskydel võiksid olla ehn sarnane mehhanism seal taga? (st punastel on alati maksavärvi nina)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 20 Jaan 2012 19:22

reaalselt keegi päriselus enam koerarakendit transpordiks ei tarvita.

Siberis ka mitte? Ma ei kujuta küll üldse ette, kuidas seal kütuse ja tehnikakolaga varustatus on ja kuidas seal põlisrahvastel lastakse elada, aga ma mõtlesin tglt põhiliselt just Venemaad.

Kasutaja avatar
Postitusi: 285
Liitunud: 22 Veebr 2009 21:29
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas KatiMaria » 20 Jaan 2012 20:02

Eip. Neil on seal praegu ka tõesti asi meie mõistes kaugel tsivilisatsioonist, aga kõik vajalik saadakse põhjapõtradelt ja ise nad on rahul. Pigem on probleem neil selles, et venemaa sunnib neid elama nagu "tsiviliseeritud inimesed".
Vt. kuidas nad elavad:P http://www.youtube.com/watch?v=13WUZU-f1gU
Selles videos on ka korra näha musta-valgekirju karvane koer, kes peaks siis olema meie samojeedi koera eellane.
Ja neil on võistlused põtradega:): http://www.youtube.com/watch?v=31fW4Ie60kM

Pigem võiks eeldada, et alaskal võiks keegi veel koertega päriselt sõita, seal vist põtru ei ole? Aga seal on liiga tsivilisatsioon juba. Dok.filmis Nanook of the North oli näha, et alaska inimesed (eskimod) kasutasid transpordiks peamiselt kanuusid ja koeri. Koerad nägid väga tänapäevase malamuudi moodi välja. Film ise on vist aastast 1920. Malamuutide ajalooga ma pole tegelt kursis. Oleks ka huvitav kui keegi valgustaks.
Samoyed - More Than Just a Pretty Face!

Kasutaja avatar
Postitusi: 285
Liitunud: 22 Veebr 2009 21:29
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas KatiMaria » 20 Jaan 2012 20:27

Vastan veel siia, et keda huvitab, siis youtube-is on olemas see dok.film eskimodest. Päris huvitav vaatamine, saab üht-komateist teada nendest inimestest ja elust. Näidatakse ka kuidas iglut ehitatakse :)
Kaheksaks osaks on tehtud. Esimene osa on siin: http://www.youtube.com/watch?v=bVbQVWkdcFk


Vabandust, et ei lähe eriti teemasse!
Samoyed - More Than Just a Pretty Face!

Nahkhiir, karihiir ja rott
Kasutaja avatar
Postitusi: 1215
Liitunud: 17 Aug 2004 19:34

PostitusPostitas Jaana » 20 Jaan 2012 20:45

OTna: Discoverylt võib näha, et tänapäeval käib Alaskal suur osa transpordist lennukitega.
Take your time

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 21 Jaan 2012 00:37

Kiirotsingul leidsin vaid seda (aastast 2010):

The number of sled dogs in the entire Chukotka is approximately 4000. At present, it is the largest group of aboriginal Arctic dogs.

The decline of dog sledding in Russia took place in the last third of the XX century. The spread of snowmobile type vehicles, the decline of hunting fur bearers and local fishing, mass epizooties brought with imported dogs and the hunger of the 1990s, when local people could not feed their dog teams, actually killed the majority of aboriginal sled dogs. Only in the Chukotka Peninsula did a population of sled dogs survive and even increase during the 1990s, because here, without them, the sea mammals hunting industry would not be possible. Hunting big sea mammals literally saved the native population of Eastern Chukotka from starvation.


Vast nädalavahetusel viitsin venekeelse otsingu teha. :) Krrt, tekitate siin oma enasekindla, aga kahtlemapaneva infoga inimestes huvi. :lol:

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 21 Jaan 2012 22:47

Kaks linki: 1. ja 2.. Ma tglt ise jõudsin vaevu pilgu peale visata, sest ma tahan ju Midsomeri mõrvasid näha ja mul pole omal telekat. :lol: igatahes tundub jah, et segaverelised hulkurid on seal suureks probleemiks. Mis on sealse kliima puhul mõnevõrra hämmastav - peab ikka olema häid inimesi, kes neile talvel ulualust annavad. Kevadised kutsikad sealse soojaperioodi lõpuks vist paljunemisealseks ei jõua saada. Aga nüüd mõrvadesse. :)

minu otsingusõnad olid "Ездовые собаки Чукотки"

Mine Põhjarahvaste koerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist