Kas koera saab ohjeldada kaevamistööde tegemisel?

- kelgu ees ja inimese kõrval
Tähekiir White Carusoe
Kasutaja avatar
Postitusi: 97
Liitunud: 15 Jaan 2007 00:55
Asukoht: Tallinn

Kas koera saab ohjeldada kaevamistööde tegemisel?

PostitusPostitas Agnessa » 05 Veebr 2007 13:29

Mind on hakanud huvitama koerte kavamisoskuste ohjeldamine. Võimalik et siin on ka sellest kuskil enne juttu olnud aga ei leidnud üles.

Kunagi kolme kuuse kutsikana kaevati mitu väikest auku põõsaste alla ja kutsikas sai karistada, jäi ka aukude kaevamine soiku. Reeglina siis ka taheti peita sinna miskit-kont jms. kallis kraam. Tegin järeldused, et konti sööb edaspidi garaazis. Nüüd siis nats suurem ja üle pika aja avastasin suurema mullas tuhnimise, kohe korraliku töö ette võtnud nii 2,5 m pikkuses majaseina äär lahti kaevatud ja mulda igas kaares laiali. Päris vahava vaatepilt aga kui see hakkab iga päev nii olema siis ma arvan et enam nii naljakas ei ole.

Kuidas koera õpetada mitte kaevama suvalises talle meeldivas kohas ja kuidas eksimust karistada? Olen nõus talle koha andma aias, kuid pakutud kohta ta ei võtnud kaevetöödeks kasutusele, mille mina talle valisin... Kaevasin ja tuhnisin koos temaga mullas, siis vaadati mind kui hulluks läinud perenaist, saatsin lapsed ka tööle koos koeraga. Lapsed kaevasid, koer vaatas niisama. Siis hoidsin tal silma peal ja olin alati platsis kui juba seda nägu oli, et läheb jälle põõsasse tööle, sest kohad olid mul teada.

Siiani oli mul kodus krants ja tema kaevas ainult suviti kui palavad ilmad olid ja siis külitas augus sees. Koht oli sobilik nii talle kui mulle ja ma suhtusin asjasse mõistvalt.

Loeksin meelsasti teiste koerte kaevamiste kohta ja perenaiste õpetusi sellel teemal.

Postitusi: 5
Liitunud: 27 Juul 2006 10:07
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas PK » 05 Veebr 2007 13:53

Minu koer (ka samojeedi)proovis ka aias kaevamist, tavaliselt lõpetas ta peale keelamist.Aga kui mind nägemisulatuses polnud proovis jälle.Kord kui ta kaevas ülesse minu äsja istutatud okaspuu sain tõeliselt kurjaks ja riidlesin temaga tõsiselt.Tundub ,et emotsioon riidlemise juures on mõjusam, igatahes peale seda lõppes igasugune oma aias kaevamine.Muidugi kaevas ta suure rõõmuga järve ääres liivas või siis kui metsas mulla- mutte jahtis.

samojeed Sami
Kasutaja avatar
Postitusi: 257
Liitunud: 27 Juul 2005 20:47
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas carola » 05 Veebr 2007 15:01

Ma olin enne koera võtmist muidugi lugenud, et samojeed on kaevaja koer, aga et no nii kaevaja... Paaril esimesel korral jäi vahele kondi ja saia matmisega, pärast seda sööb ainult toas või oma putkas. Siis kaevas tunnelit naabrikoera poole, sellele sai lõpp tehtud karjusega. Aga väljakaevatud rodo ja roosid... Seda pole ma veel andeks andnud. Sest kaevamisest saan veel aru, aga lillede muru seest VÄLJA kaevamisest ja viimse tükini katki hekseldamisest enam mitte. Põhimõtteliselt ongi nüüd nii, et järelvalveta Sami aias olla ei saa, sest tema tunniks õue jäämine ajal, mil maa sula on lõppenud alati mingi auguga. Ja mulle tundub, et ta ei tee seda enam mitte igavusest vaid sigavusest (uudissõna :P) Pjuur iivõl, maütlen!

Kasutaja avatar
Postitusi: 103
Liitunud: 26 Juun 2005 14:59
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas staily » 05 Veebr 2007 15:09


Kasutaja avatar
Postitusi: 165
Liitunud: 30 Mär 2005 09:42
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas ilamokk » 05 Veebr 2007 18:32

Koerad kivide pealkäija eriti ei armasta.kivipeenar?

Kasutaja avatar
Postitusi: 165
Liitunud: 30 Mär 2005 09:42
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas ilamokk » 05 Veebr 2007 18:33

Sry!Kivide peal käia.

Kasutaja avatar
Postitusi: 98
Liitunud: 04 Jaan 2005 23:42
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas samite » 08 Veebr 2007 23:12

Enamik samojeede ongi kõvad kaevajad,sellega peaks enne koera võtmist arvestama.Ka mu oma iluaiast ei jäänud peale samojeedide majjatulekut just palju järgi.Eriti teevad nad seda siis,kui on üksi,jalutamata ja valveta...Millegagi peab ju aega sisustama ning tundub,et selline tegevus on nende kvaliteetaeg ;)
Samas olen täheldanud,et karistustest palju abi ei ole.Kui siin enam ei tohi kaevata,siis seal ilmselt ikka võib ja otsitakse uus koht :P
Kui omaniku hing ei luba leppida kaevamistöödega,siis oleks tark ehitada koerale aedik,kus tal kaevamine lubatud on.Seal saab ta valveta olles vabalt oimetada.Võrk tuleks vähemalt pool meetrit maa sisse kaevata,muidu on varsti ta teil ka aedikust väljas.
Kui aedikut teha ei taha,võib kasutada ka raadiopiirajat säästmaks oma kauneid taimi.
Samas võin lohutada,et vanuse tulles väheneb ka kaevamise kirg,peale teist eluaastat enam igal hommikul augud vastu ei haigutanud aias. Ja praegu 5-aastasena koer enam ei kaeva,kui,siis ainult maal värskeid mutimulla hunnikuid tuuseldab.
Samas teised 2 alla aastast samojeedi toimetavad aga topelt mõnuga ,justkui võidu tehes,kumb suurema mulgu teha suudab :irw:
Olen loobunud nende karistamisest,ajan südamerahus(tegelikult küll vihas) augud kinni ning varsti on samas kohas uued,vähemalt ei otsi nad nii uut kohta,mida tuhnida.
Olen veel mõelnud,et on ju koerte koolitamiseks igasuguseid elektrioonilisi vahendeid,äkki oleks abi ka nendest.Kui kaevama hakkab,annad puldist raadiosaatjaga negatiivse emotsiooni,äkki toimib,peaks proovima.Võibolla on kellelgi selline kogemus koera koolitamisel?

Pipa&Fan
Kasutaja avatar
Postitusi: 1767
Liitunud: 04 Jaan 2005 16:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Elo&Fan » 08 Veebr 2007 23:43

Fan´i üle ma kaevetööde osas kurta ei saa. Tema on üks laisk ja ökonoomne koer - kaevab ainult siis, kui mingit kasu saab. Põhimõtteliselt tähendab see vabaduse tunneleid aia alt läbi.
Pipa kaevab küll suvalistes kohtades ka. Lemmikud on aga vundamendiääred. Tõenäoliselt vajub meie väike kõrvalhoone varsti otsapidi mõnda Pipa kaevatud auku :irw:

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 26 Veebr 2007 18:38

Minul önnestus vahepealt ehitusmarketist leida selline pulber nagu Kapo. Justnimelt pulber, aerosoolina pole tast oues miskit kasu. Aga pulber on ysna efektiivne, haiseb nii et isegi ei taha rodopeenrale lähedale minna :) Koerast rääkimata.
Igal juhul minu peni jättis rodod rahule, eks näe mis kevadel saab. Aga soovitan kyll seda Kapot proovida, mina ostsin Laagri ehitusmarketist.

Kasutaja avatar
Postitusi: 128
Liitunud: 18 Aug 2004 14:06
Asukoht: Soojades ja külmades regioonides

PostitusPostitas Bagi » 26 Veebr 2007 21:14

Meie sakslane kaevab suuri ebasümmeetrilisi auke trepi ümbrusesse. Ilmselt selleks, et pererahvas sisse kukuks :irw: . Aed - puud, põõsad, lillepeenrad huvi ei paku. Pigem ikka tasase muru sisse soovitavalt kõige käidavamale rajale mõni auk. Ja augud ikka tõsiselt suured.
Kui see pulber nüüd aitab, et kui ma seda trepi ette ja autovärava juurde puistan, siis rändab ta ju tagaaeda kaevama? Sealgi muru kenasti kasvamas, maapind pehme ja laisal koeral mugav kaevata? Kas siis peaks terve õue ära pulbritama? Kui sageli seda teha tuleks? kas see koerale ohtlik ei ole?
kaevajast vanaprouaga (varsti 8a) on peetud mitmeid sisukaid vestluseid kaevamise teemal, maetud junne nendesse aukudesse, pihustatud erinevaid loomapoes olevaid spraysid jne. Kui oma trepi ette midagi pihustame, siis ta läheb ja õõnestab senikaua naabrite kuurialust (ilmselt saame naabrite kuuri varsti oma õuele, vajub juba viltu) kuni hais hajub ja siis uuesti trepi ette kaevama.
Koer teab, et kaevata ei tohi. Meie nähes kaevamisega vahele ei jää. Augud ilmuvad öösiti, hommikuti tavaliselt kukume neisse sisse.
Ausalt öeldes olen kaotanud lootuse enda trepiesisel ilusat muru näha. Kas oleks veel ehk mingit kavalt nippi, kuidas veenda koer kaevamisest loobuma? Käppasid ju ka koeral ööseks kammitsasse ei tahaks panna.
Ärge kujutage ette et ma nii naiivne olen!

Postitusi: 83
Liitunud: 07 Veebr 2007 11:53

PostitusPostitas Netike » 26 Veebr 2007 23:23

Meie Debby ka nagu hull kaevamise järgi!Kõik lilled kaevab ta välja ja laseb läbi hammaste,nii et ainult juuretomp on pärast kuskile vedelema jäetud.Kõik põõsad on ka pooleldi surnud ja välja kaevatud,elupuu alumised oksad on kõik nahka pandud ja lapse liivakastis pole enam mitte liivakoogigi jagu liiva - kõik mööda ilma laiali tuustitud... :cry: keegi soovitas junne matta,proovisin,natsa aitas ikka ka,aga liivakasti ju ometi junne ei pane :?
Ja muidugi kaevab ainult siis,kui üksi õues on,meiega koos olles,ei tule oma saavutusi mitte vaatamagi!Teab väga hästi,et ei tohi kaevata! :evil:
Kevadel hakkan proovima siis ka pulbri või haisugraanulitega...aga kui keegi oskab veel miskit tarka öelda,siis kõik tarkus teretulnud!

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 26 Veebr 2007 23:48

Netike, Debbyl on igav..... :angel:
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 27 Veebr 2007 11:16

Netikesele: Debby tahab hirmsasti seltsi ning jah üksi õues olles on tal kas igav või ta nõuab tähelepanu. Soovitan otsida mõne hea koolitaja, kellele oma mured ära rääkida.
Üldiselt siis oma kogemustest: 1) Kui tabad koera kaevamiselt, siis lase talle kohe pritsist peenike tugev juga saba alla 2) Kus võimalik, kata peenar lamedate kividega (mina avastasin, et paekivid on iseenesest üsna dekoratiivsed) 3) Mata õhukese mullakihi alla koera oma väljaheited 4) Aitavad ka lõhnagraanulid või pulber - nagu eespool juba kirjutati -, aga graanuleid tuleb pidevalt uuendada 5) Lihtsalt tõkked peenardele, mida koer peab õppima austama 6) TIME OUT ehk karistuseemaldus. Kui tabad koera kaevamiselt, siis kohe ütled selgelt "Paha koer!" ja siis natist kinni ja kusagile karistusruumi kuni 5 minutiks kinni. Meil oli selleks üks vahekoridor. Võib olla ka kuur või mis tahes.
Tagantjärele tundub, et meie vanainglase juures aitas see viimane time out kõige paremini, aga muidu proovisime peaaegu kõik eelnimetatud abinõud ära. Hoidsime koera ka rohkem toas enda juures, et üksi paha pahandust ei teeks. Igast asjast oli natuke kasu ja kaevamine peaaegu et kadus, aga igaks juhuks olen valmis kevade saabudes jälle selle probleemiga tegelema. Aga probleemi lahendamiseks peab olema aega - paarist kolmest karistusest tavaliselt ei piisa. Omanikul peab jätkuma kannatust või leppima endaga kokku, milles ta on nõus järgi andma :wink:

Postitusi: 83
Liitunud: 07 Veebr 2007 11:53

PostitusPostitas Netike » 27 Veebr 2007 14:56

Debbyl on ,jah,kindlasti igav,kui ta õues üksi on,aga kahjuks peame meie ka vahest tööl käima,selleks ajaks jätame Debby algul tuppa (kui õues on külm) ja siis hiljem tuleb mees koju ja laseb Debbykese õue aeda ja seal on ta siis seni kuni me koju tuleme ja see ongi põhiline kaevamise aeg.Muidu käib Debby meiega kaasas igal pool,kus see on võimalik,võtame osa koerteüritustest,käime teiste koertega niisama müramas...ka pole me päris koolitamata kuts...ühtteist ikka oskame,nii et seda,et me koeraga ei tegeleks,seda ka päris ette heita ei saa.
Aga noh,eks karistusekuur on meil tõesti proovimata ja ka pole saba alla miskit peent juga veel pritsind :irw: Kevadel uue hooga!

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 04 Mär 2007 22:35

Kui koeral jätkub loomupärast energiat ja on suur huvi kaevetööde vastu, siis ma ei usu, et seda miskit moodi muuta saab.
Rohkem tegevust anda:no 24 tundi ööpäevas ma tema aega sisustada ei suuda. Sisustan jõudumööda, talvel veidi vähem, suvel üsna aktiivselt. Mul ei ole lihtsalt aiailu vaid võistlev koer, nii et trenni me teeme ja pidevalt. Aga ikka jagub energiat kaevamiseks... Nii et nõuanne koerale rohkem tegevust anda on kahtlemata õige, aga kuskilt maalt tuleb piir ette.
Ja paraku selle kaevamisega on just nii, et tegevusele endale peale ma ei sattu. Uued kaevikud on tavaliselt tekkinud kas öö jooksul või siis päeval, kui koer üksi on. Ja siis on karistamine juba lootusetult hilinenud.
Ainus variant on kuidagi teda eriti keelatud kohtadest eemale hoida, kas siis tõkete või pulbriga. Mina eelistan pulbrit, tõkked ei näe just kenad välja. Kaka matmine: olen proovinud, järgmine auk on lihtsalt 10cm kõrval.
Alternatiiv on koer eraldi aedikusse panna, siiani olen selle siiski edasi lükanud. Ja leppinud tõsiasjaga, et mul on kodus kaevur Mati.

Postitusi: 221
Liitunud: 15 Sept 2005 14:17
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas beyond » 04 Mär 2007 23:42

Jah, kahjuks pean eelkõnelejaga nõustuma, minul on kogemusi maa alla ihkavate terjeritega. Maal elades ei kujutaks ettegi, et jõuaks igat sammu neil jälgida! Raske see on ja meeletud kaevamised ning jalatõstmised on mind mitmel korral pannud juukseid kakkuma.
Minu aiandus käib täeilikult koerte järgi. Istutan sinna kuhu nad tõenäoliselt kaevama ei lähe, õnneks on mul nii palju ruumi ja valikuvõimalust.
August saan nad tavaliselt välja röögatusega, muu meil pole aidanud. Väikeaiapidajad räägivad veel koerte endi ekskrementide paigutamisest aukudesse, aga minu jaoks tundub see liialt võigas ja jälk. Las parem olla nii nagu on. Ise ma nad majja tõin ja eks peame oskama koos ka territooriumit jagada.
inglased!

...ja pirtsutaja
Kasutaja avatar
Postitusi: 262
Liitunud: 15 Veebr 2006 11:15
Asukoht: mere ääres

PostitusPostitas pilletin » 17 Apr 2007 14:17

jätkaks siiski... Kuna koera enda väljaheidete auku toppimine ei ole aidanud, siis olen kohe täitsa nõutu. Teate - ta kaevab koguaeg ühtedes ja samades kohtades ja ikka sellised kaevekraavid, et võiks neisse isegi peitu minna - hea, et enam pime pole. Ja lausa sellisel moel kaevab, et auk saab kinni pandud, koer on saanud tõreleda ja nii kui selja pöörad - tema kaevab isuga. Ja ei saa ka igavuse alla seda liigitada. Peale kahetunnist rannas jooksmist otsustati koju tulles mõned suuremad kaevetööd ette võtta. Sipelgamürki olen ka proovinud (seda mis pannakse aeda ja hoovi sipelgate mürgitamiseks). See haiseb kõvasti ja lootsin, et mõjub. KA paekivid ei aita - kaevatakse need ennem eest ära - küüne valu ja vere nimel. :cry:
Vanasti oli kõik parem, ka see tunne oli parem, et vanasti oli kõik parem. A.Valton

Kasutaja avatar
Postitusi: 1232
Liitunud: 22 Okt 2006 08:36
Asukoht: Virumaa metsades

PostitusPostitas lotos » 17 Apr 2007 14:35

aga kas see ei aitaks, et sa eraldad talle aias üsna kindla piirilise koha, kus võib kaevata?

& punane karjatüdruk Anny
Postitusi: 292
Liitunud: 11 Apr 2007 16:47

PostitusPostitas Loophole » 17 Apr 2007 14:53

Minu pisike austraallane kaevab sügava augu kasvõi 1 minuti jooksul, kui sa ta õue järelvalveta jätad :irw: . Maja ees trepi lähedal on maa täiesti must. Kui ta oma sööki lillepeenardesse matab, on mul jumalast suva, vähemalt ajab augu ise täis. Aga maja ees ta kaevab rohkem kaevamise pärast :roll: . Kuskilt lugesin, et tuleb kaevamine ümber suunata, kui õiges kohas kaevab, siis kiidad, kui vales kohas, siis viskad veepommiga. Reaalselt on see kiitmise variant kergem, sest veepommi pead sa enne täitma ja siis selle ilmselt kuskil aknast tema pihta viskama, kuna kui ukse lahti teed, siis ju kaevamine lõpetatakse :irw: . Muideks meie aia lillepeenrad on paksult igasugust jama täis, kontidest viineriteni, isegi mu sokk viidi välja ja maeti ära, pole tänaseni üles leidnud :oops: .

Postitusi: 90
Liitunud: 14 Aug 2006 14:47
Asukoht: Kohila/Tallinn

PostitusPostitas Arkaneva » 17 Apr 2007 14:58

Meil on üks hullumeelne kaevur kodus. Jube kurb on aeda vaadata, murust ei ole varsti midagi järel. Meil on maal meeletult palju mutte ning koerad on asunud neid hoolega jahtima. Suvel püüavad tiibetlased kamba peale 15 mutti kinni. Kuid kahjuks on selle kaevuri jahisoov läinud nii suureks, et maa-alla pagenud muttidele tuleb järgi kaevata. Pimedal ajal hoovis liikuda ei saa, sest võib jalaluud murda. Ühe ööga tekitatakse mitu meetrist auku, või siis mutikäike jälitavad mitu meetrit pikad kraavid. Junnide matmine aitab ainult konkreetsele kohale aga krunt on suur ja isegi meie koertekari ei suuda nii paju junne toota, et kogu murualune sellega katta. Nüüdseks on koeral kaevamisest saanud selline hobi, et kaevatakse ka ilma mutideta. Selle kevade trend on puujuurte välja kaevamine. Ei tea kas hakatakse kõrvalkrundil elavatelt kobrastelt puude langetamise osas õppust võtma? Kuna kaevamine ei toimu peenras vaid muruplatsil, siis ei ole abi ka igasugu kemikaalidest, tervet aeda ju üle ei puista. Ei ole abi keelamisest (kaevamine toimub tavaliselt siis kui kedagi väljas ei ole) ega ka muttide minema ajamisest, sest meile on sattunud eriti jäärapäised tüübid, keda ei huvita mitte ükski mutitõrje. Jalutavad tüütused päise päeva ajal mööda aeda ringi, ju neid nii palju, et ei mahu enam maa-alla ära.

Kasutaja avatar
Postitusi: 142
Liitunud: 15 Mär 2006 17:47
Asukoht: Tallinn/Harjumaa

PostitusPostitas konstruktor » 17 Apr 2007 15:41

Mul on muutunud väga keeruliseks omaenda peenarde läbikaevamine koera juuresviibimisel. Ta vaatab mu tegevust pealt ja satub sellisesse hasarti, et kaevab sekundi murdosa jooksul end poole meetri sügavusele. Kahmab suure murumätta ja raputab seda nii et kõigil 5 m raadiuses on suud-silmad mulda täis. Õnneks ta kuuletub minu karmi EI! peale, taltub veidikeseks. Siis järgneb umbes 10 minutit rahulikku töötegemist kuni koer jälle enesevalitsuse kaotab. Kui ma peenraid parajasti ei kaeva, lõbustab koer end kahe dekoratiivselt oksliku kuusepalgi, mis aias vedelevad, koorimisega.
Meilgi on aias palju mutte, pelgan et kui koer nende jahtimisest maitse suhu saab, näeb meie maalapp varsti välja nagu auruveduriga ülesküntud.

komondorid & sir Benton
Postitusi: 1261
Liitunud: 18 Aug 2004 10:09

PostitusPostitas Mondor » 18 Apr 2007 10:06

Meil on ka kõvad kaevurid. Peamiselt kaevavad sügavaid auke omaenda jooksuteede peale ja kukuvad siis pahaselt ümahtades ikka pats-ja-pats sinna pärast ise sisse.

Paar korda aastas HabeMondor ajab need augud kinni. Mingit süsteemi, et miks ja millal augutegemine ägeneb, pole mina märganud. Mõni nädal nad ei tee ühtki, siis on paari päevaga seitse auku ümber maja.

...ja pirtsutaja
Kasutaja avatar
Postitusi: 262
Liitunud: 15 Veebr 2006 11:15
Asukoht: mere ääres

PostitusPostitas pilletin » 18 Apr 2007 13:42

lotos kirjutas:aga kas see ei aitaks, et sa eraldad talle aias üsna kindla piirilise koha, kus võib kaevata?

kahjuks pole sellist maa-ala, kus lasta auke kaevata. Rannas saab seda lapsega koos teha küllaga....
Meil on nõnda, et mitte ainult siis ei kaevata, kui me toas oleme vaid ka siis, kui selja pöörad, püütakse õrna graatsilise liigutusega väheke kaevata......
Vanasti oli kõik parem, ka see tunne oli parem, et vanasti oli kõik parem. A.Valton

Pipa&Fan
Kasutaja avatar
Postitusi: 1767
Liitunud: 04 Jaan 2005 16:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Elo&Fan » 18 Apr 2007 17:15

Pühapäeva õhtul vedasin mina käruga mulda eelmisel suvel ja sel kevadel kaevatud aukudesse, külvasin natuke muruseemet ka veel peale ... õhtu otsa töötasin hoolega. Öösel olid koerad kinni. Hommikul tund aega pärast koerte lahti laskmist tegin ringi ümber maja, et lasta silmal puhata oma eelmise õhtu töö viljadel ... vahepeal oli Pipa kaevanud kolm poole sügavamat auku, kui ma õhtul kinni ajasin :evil:

Kasutaja avatar
Postitusi: 476
Liitunud: 17 Aug 2004 18:44
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Mari-Liis » 18 Apr 2007 19:20

Väike lugemispala ka teile siia vahele http://www.calmia.ee/Artiklid/koerjaaed.htm
Pommiaukudest paljude puhul ehk ei päästa, aga äkki õnnestub vähemasti mõned puud-põõsad ellu jätta.

...ja pirtsutaja
Kasutaja avatar
Postitusi: 262
Liitunud: 15 Veebr 2006 11:15
Asukoht: mere ääres

PostitusPostitas pilletin » 19 Apr 2007 15:34

jutt ilus ja tore, illustreeritud ja kergesti loetav, kuid aukude kaevamise vastu see abi kahjuks ei anna.
Vanasti oli kõik parem, ka see tunne oli parem, et vanasti oli kõik parem. A.Valton

Kasutaja avatar
Postitusi: 1232
Liitunud: 22 Okt 2006 08:36
Asukoht: Virumaa metsades

PostitusPostitas lotos » 19 Apr 2007 16:09

siis on ainuke võimalus ehitada koerale aedik, kui ise koos temaga õues ei ole, siis on ta seal kinni....

...ja pirtsutaja
Kasutaja avatar
Postitusi: 262
Liitunud: 15 Veebr 2006 11:15
Asukoht: mere ääres

PostitusPostitas pilletin » 19 Apr 2007 17:31

NO ja lõpuks teema sealmaal - nokk kinni, saba lahti! Kinni ma ka koera panna ei sooviks. Eks pean siis labidamehe ametiga jätkama :hups:
Vanasti oli kõik parem, ka see tunne oli parem, et vanasti oli kõik parem. A.Valton

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 19 Apr 2007 19:38

Mina kui sadist nüüd pakuksin, et kui see kaevamine ikka suur probleem on ja muudmoodi jagu ei saa, ehk siis prooviks näiteks sidrunikaelarihma? Sellega saab ka ise toas aknast piiludes koera korrigeerida ning ka taskust jne. Mõnele toimib väga hästi, mõni ei tee väljagi, aga minumeelest proovida tasuks.

...ja pirtsutaja
Kasutaja avatar
Postitusi: 262
Liitunud: 15 Veebr 2006 11:15
Asukoht: mere ääres

PostitusPostitas pilletin » 27 Apr 2007 14:55

ninasaba kirjutas:Mina kui sadist nüüd pakuksin, et kui see kaevamine ikka suur probleem on ja muudmoodi jagu ei saa, ehk siis prooviks näiteks sidrunikaelarihma? Sellega saab ka ise toas aknast piiludes koera korrigeerida ning ka taskust jne. Mõnele toimib väga hästi, mõni ei tee väljagi, aga minumeelest proovida tasuks.


loeks selle rihma kohta rohkem :)
Vanasti oli kõik parem, ka see tunne oli parem, et vanasti oli kõik parem. A.Valton

Pipa&Fan
Kasutaja avatar
Postitusi: 1767
Liitunud: 04 Jaan 2005 16:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Elo&Fan » 28 Apr 2007 10:19

Kui ma aknast passides näeks, kui Pipa kaevab, siis ma läheks välja ja annaks talle üle turja, mitte ei vajutaks sidrunirihma nuppu :evil: Eile ma siis andsin esimest korda elus oma koerale konkreetselt peksa - lillepeenar, mis on muide piiratud u 40 cm kõrguse võrkaiaga, oli täiesti segi kaevatud, tulbid-nartsissid ja üks roos, mida ma talvel käisin poputamas, katmas ja lahti võtmas, samuti hävitatud :cry: Teate, mina enam ei ole hea ja teadlik koerainimene: võtsin peni kinni, toppisin peadpidi lillepeenrasse ja andsin kerepeale. Kas ta aru sai, mille eest, aga ehk tekib tal vähemalt valuaisting selle kohaga seoses?
Ma ise mõtlen, miks talle see lillepeenar just meeldib:ta on näinud, kuidas ma seal askeldan ja kaevan , äkki tema arvates ma matan sinna midagi nämmat? Eile siis oli koer majas kinni, kuni ma lillepeenart korda tegin ja gladioolid maha istutasin - tõenäoliselt põhjuse järgmiseks keretäieks :(

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 28 Apr 2007 12:54

Hm, ideekohaselt lihtsalt kui sa iga kord uksest välja kargad ja kärgatad-karistad, siis see pole ju seesama, kui korrigeerida nii, et koer seda otseselt sinu ilmumise-nägemisega ei seosta. Üle peenarde jooksmisega (mis pole üldse muidugi nii kirglik tegevus) aitas küll, kui võtsin eksimuse pealt tabatul turjast kinni, viisin peenra äärele ja vannutasin seal kurjalt, et vot sinna ei lähe, ei lähe. Pärast mitmeid kordi sai selgeks. Niiet pisike lootus ehk on.

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 28 Apr 2007 22:29

Ninasabal minu meelest õigus. See võrdub samaga, mis koera karistamine, kui ta diivani peal on. Ta ei õpi mitte diivani peal mitte käima, vaid mitte vahele jääma. Aga rihma reaktsiooni ta ehk ei seostaks sellega, et kas omanik kodus või ei.
Samas... nad on nii targad. Usun, et kaugeneva auto müra võib olla signaaliks, et nüüd õhk puhas, saab jätkata poolelijäänud tunnelikaevamisega. :roll:

& mann Sherry
Postitusi: 1277
Liitunud: 18 Jaan 2007 15:19

PostitusPostitas Veronts » 29 Apr 2007 01:01

Elo&Fan kirjutas: Eile ma siis andsin esimest korda elus oma koerale konkreetselt peksa - lillepeenar, mis on muide piiratud u 40 cm kõrguse võrkaiaga, oli täiesti segi kaevatud, tulbid-nartsissid ja üks roos, mida ma talvel käisin poputamas, katmas ja lahti võtmas, samuti hävitatud :cry:

Noh. Kas aitas kah siis? :P Enam ei kaeva?
Eelmine nädal andis mul ema koerale kah ketukat. Muidu on koer alati väga ilusti käitunud ning pole huvi tundnud lillepeenra vastu. Nüüd, kus ema sellel aastal arvas, et kuna koer ei ole kunagi varem kaevamas ega tatsamas käinud meie peenraid siis ehk võiks ühe suurema investeeringu teha lilledesse, mida ta kohutavalt armastab. :angel:
Seda väikest lapikest on ta juba väetanud ja kobestanud sellest ajast, mil lumi maast ära läks. Käis tuttavatelt ning Jõhvi turult kallemaid taimi ostmas. Istutas ja hoolitses. Ma juba hakkasin ise armukadedaks muutuma, et lilled saavad rohkem tähelepanu, kui omapere rahvas :)
Sai siis mitme päeva vaevaga ühele poole. Kõik kivide sättimised ja muud hoolitsused viimseni viimistletud. Ise eluõnnelik. Käis nagu oma kukkununnukesi vaatamas iga poole tunni tagant. Kuni siis eelmise nädala reedeni. Ema tabas ta otse teolt. Koer oli kogu peenra üles kaevanud ning viimseni ära rikkunud..Ka kõrval seisnud vaarikate istikud olid puruks näritud. Seal samas sai koer ketukat. Enam ei kipu sugugi peenra juurde. Kahju oli tegelikult. Mitte just sellest rahalisest investeeringust vaid kogu sellest hoolitsusest, mis mu ema sinna pannud oli. Taastasime küll nii palju, kui andis aga siiski ei ole see enam sama :( Me ei tea, mis koerale sisse läks. Aastaid oli ta huvitu meie väikese aiamaa ning lillepeenra vastu..On näha, et ema ei ole siiani koerale andestanud.

Pipa&Fan
Kasutaja avatar
Postitusi: 1767
Liitunud: 04 Jaan 2005 16:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Elo&Fan » 29 Apr 2007 18:07

Ma ei tea veel, kas aitas, sest kuna meil praegu vahetatakse aeda, siis on koerad kinni ja õues ainult järelevalve all. Aga ilmselt ei aidanud (VEEL! :evil: ) sest eile õhtul poeg lasi koerad välja ja viis minutit käis ära ja olid juba mõlemad jalgupidi peenras. Õnneks selle ajaga nad ei jõudnud seal midagi teha. Aga mul on üks kaigas lillepeenra kõrval valmis :evil:
Eks kõige suurema efekti annab see koera peksmine oma auru väljalaskmiseks, see on selge. Ja ma ei mõtle absoluutselt sellele 190 kroonile, mis see roosiistik maksis, või mis need tulbi- ja nartsissisibulad maksid. Vaid ma mõtlen neile kevadöödele, kui mul tuli juba voodis meelde, et kast jäi roosi peale panemata, tõmbasin hommikumantli öösärgi peale ja jooksin aeda. Või see sügispäev, kui lillesibulad mulda panin. Või kuidas ma talvel roose katmas käisin, katte kiskus ka muidugi Pipa kogu aeg ära.
Veronts, tervitan sinu ema, ma tean, mis tunne tal on. Mina ka pole Pipale andestanud. :(

Tapjataks, blondsakslane ja optimist
Kasutaja avatar
Postitusi: 1322
Liitunud: 17 Aug 2004 19:13

PostitusPostitas Laura » 29 Apr 2007 18:30

Otseselt kaevamisprobleemi ei ole (koertele on kaevamiseks eraldatud mõned vaiksemad nurgad, hoov on meil õnneks väga suur), taimedele mõjuvad hävitavalt aegajalt peenardesse maanduvad koertepuntrad. Kuid õnneks on mu ema selle kohapealt veidi mõistlikum ja saab aru, et koerad ei tee seda meelega ja nende läbinüpeldamine oleks võrdlemisi ebaõiglane tegevus. See suvi on ta otsustanud aia veidi ümber kujundada ja kuna koerad pole muutustega veel harjunud siis vahepeal ikka juhtub, et jooksevad mänguhoos peenrasse sisse. Kuid kui võrrelda kolme päeva taguse olukorraga siis on asi juba märgatavalt parem ja kasutanud oleme lihtsalt seletamise ja näitamise taktikat, st. mu ema peab koertele loenguid, et kus tohib käia ja kus ei tohi, ning kõnnib nendega koos aeda läbi :irw: .

Ja taime saab uue osta, ning uuesti istutada, läbipekstud koera usalduse tagasi võitmine aga niisama lihtne ei ole...

Pipa&Fan
Kasutaja avatar
Postitusi: 1767
Liitunud: 04 Jaan 2005 16:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Elo&Fan » 29 Apr 2007 20:44

Laura, eks ma siis proovin ka rääkida :) Aga ma suhtun ka taimedesse natuke nagu elusolendisse, ja eriti kui ma olen tema eest hoolitsenud pool aastat, poputanud ja katnud, siis on see taim ka armas, nagu koergi. Uus taim pole enam see sama taim. Nii võib ju öelda ka, et löön selle kaevaja koera maha ja võtan uue, äkki uus on mõistlikum? :roll:

Kasutaja avatar
Postitusi: 1232
Liitunud: 22 Okt 2006 08:36
Asukoht: Virumaa metsades

PostitusPostitas lotos » 29 Apr 2007 20:56

saan sust Elo suurepäraselt aru....Danka kaevas suvel ikka pea kõik peenrad üles - jahtis vesirotti - no oli küll jõuetu viha..
selle karistamisega on nii et peab olema õige ajastus - pooltundi hiljem, ei mõju, kui ma ikka näen, et sigatsetakse, siis tulen suure kisaga õue ja vahel saab ka nina pihta :oops: ...aga tavaliselt ajab kisa asja ära...

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 29 Apr 2007 22:17

Olen korra juba loetlenud vastumeetmed ja kõik need kasutatud, aga pean ütlema, et kuna ka mina hindan oma aeda väga, siis sai koeraga kord pisut füüsiliseks muututud :oops: Õnneks oli minu teine pool tasakaalustavaks jõuks ning kuna töötan kodus, siis sai tehtud mõneks kuuks kord, et koer käib õues ainult koos saatjaga :wink: ja nii saime pea alati õigel ajal jaole. Püsivus viis sihile ning ju on ka see esimene noorus nüüdseks läbi - igatahes sobib mu koer nüüd aiaga päris hästi :D

...ja pirtsutaja
Kasutaja avatar
Postitusi: 262
Liitunud: 15 Veebr 2006 11:15
Asukoht: mere ääres

PostitusPostitas pilletin » 30 Apr 2007 10:53

Ikkagi tunneks huvi selle sidrunikaelarihma kohta, millest eespool mainiti. Antud hetkel olen aga ise toiminud nii, et kui taban koera kaevamast, siis panen ta lihtsalt ketti. Ta tunneb end seal väga ebamugavalt ja ei ole senini kinni olles kaevanud. Mõne aja möödudes, vabastan ta sealt, kuid nii kui taas kaevab - läheb kinni :hups:
Otseselt veel ei oska öelda, kas see õpetab ka seda, et mitte kaevata aga midagi pean ju tegema. Minu meelest on koeral lausa põnev oma junnid (portsud) maa seest välja urkida ja kaevuda teisele poole maakera :twisted:
Vanasti oli kõik parem, ka see tunne oli parem, et vanasti oli kõik parem. A.Valton

Tähekiir White Carusoe
Kasutaja avatar
Postitusi: 97
Liitunud: 15 Jaan 2007 00:55
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Agnessa » 17 Okt 2007 23:49

Mina siis avastasin, et miks tegelikult mul koer hakkas kaevama just teatud kohtades. Kass sunnik käis ka seal enne omi asju ajamas. Ju ta siis ajas käpaga nats peenkillustikku peale. Koer nägi ja läks appi killustikku kraapima ja tema siis kraapis mõnuga ja tegi ikka pikalt ja põhjalikult. Olid nad ju nagu sukk ja saabas väiksena hoovis.

Kui mõistatus lahti sai murtud, siis sai kassile pandud seda kapot ja koer sai nn. ketukat (samojeedi tutistatakse kaelusest ja pahandatakse kurjalt, minu koer on väga hellik ja oma kasukat ta naljalt tutistada lasta ei taha), kui hakkas kaevama kuskil ja vahet polnud kelle pärast. Ajapikku aukude kaevamine vähenes.

Tänaseks pean tunnistama, et koer enam ei kaeva (sülitan üle õla kolm korda). Ma alati kiidan teda ohtralt, kui ta kaevab metsas ja kuskil veekogu ääres.

Eks kevadel paistab, et kas kaevamine on hooajaline üritus.

Kasutaja avatar
Postitusi: 39
Liitunud: 21 Jaan 2007 20:42
Asukoht: Tallinn-Jõhvi-Pärnu

PostitusPostitas sunwolf » 18 Okt 2007 08:23

Moraal sellest loost - peenraid pole vaja... :irw:

Aga samojeedile on "sõna jõud" karistamisel nagu hane selga vesi.
Taksi või puudlit võib-olla "ravib" manitsemise ja ignoreerimisega, samojeed tõstab selle peale aint jalga ja sigatseb edasi... 8)

Pipa&Fan
Kasutaja avatar
Postitusi: 1767
Liitunud: 04 Jaan 2005 16:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Elo&Fan » 18 Okt 2007 10:57

Fan muidu ei kaeva üldse, vaid siis, kui ta nö ketti panen. Kaks korda olen mõelnud, et mis ta seal kõrvalhoones istub, panen ta parem päevaks pika rihmaga kreegipuu külge. Mõlemad korrad, üks sellel ja teine sel suvel, on lõppenud kreegipuu maa seest peaaegu üles kaevamisega. Viimane kord vedasin augu täiteks kaks kuhjaga aiakäru täit mulda. Veel on Fan kaevanud aia alla "vabaduse tunneleid".
Pipa jälle kaevab niisama. Tal on paar lemmikkohta, kus ta sagedamini kaevab, aga vahel on augud tekkinud ka suvalistesse kohtadesse. Aga ta ei kaeva kunagi minu nähes. Ta on päeval üksi õues ja aega laialt käes. Mis ma siis õhtul temaga enam kärgin? :(

Kasutaja avatar
Postitusi: 39
Liitunud: 21 Jaan 2007 20:42
Asukoht: Tallinn-Jõhvi-Pärnu

PostitusPostitas sunwolf » 18 Okt 2007 18:15

Äkki aitaks see, kui koerale elektrishoki kaelarihm hankida ja siis kuskilt aknast või mujalt varjulisest kohast jälgida koera tegevust?
Ja kui hakkab kaevama - kohe säraka saab.
Siis saab aru, et mitte ainult sinu nähes ei maksa kaevata, vaid et üksi olles võib kaevamisel olla ka ebameeldiv tagajärg.
Ja kui ta enne esimest sirakat tükk aega selle rihmaga niisama ringi joosta saab, siis ei tohiks säraka saamine otseselt rihmaga ka seonduda ja ta ei hakka vast konkreetset kaelarihma kartma.
Paari päevaga peaks selgeks saama, et kaevamine=särakas ja rohkem ei pruugi rihma enam vaja minnagi...

Pipa&Fan
Kasutaja avatar
Postitusi: 1767
Liitunud: 04 Jaan 2005 16:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Elo&Fan » 18 Okt 2007 19:23

Ma töötan küll 11.korrusel aga meie kodu aeda siiski ei paista :wink:

Kasutaja avatar
Postitusi: 39
Liitunud: 21 Jaan 2007 20:42
Asukoht: Tallinn-Jõhvi-Pärnu

PostitusPostitas sunwolf » 18 Okt 2007 19:33

Mnjah. Siis aitab ainult vist töölt vaba päeva (nädala) võtmine, naabrivalve või pinnasetöödega leppimine... :)
Samas Eesti ehitusturul napib tööjõust - äkki saaks koeri kasumlikult rakendada kaevamistöödel? :) :) :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 289
Liitunud: 24 Okt 2006 12:37
Asukoht: Kodus maal

PostitusPostitas Peremees » 29 Apr 2011 12:32

Tere

Kas sidruniga või väikse elektri implusiga kaelarihm ei saaks aidata, kui kaugelt näed et tüübid jälle kaevandavad. Et kui peale satud kaugelt ja hakkad järjepidevalt sidrunit laskma kaevetööde käigus.

Kord sattusin peale kuidas kolmekesi askeldasid, Üks oli sabani maa all, kaks ootasid oma järge... need pommiaugud tuleb kive täis vedada ja jubedalt läheb mulda. Osadele väiksematele olen käega löönud, kuna on nii palju põld-uruhiire kes neid ahvatlevad. Pommiauke enam ei ole kaevatud ja üldiselt ka tava kaevamine on keelatud.

Kas keegi on mingi 300m puldiga lahendust proovinud?
Ma olen avastanud, et koerad on Jumala poolt kingitud kaaslased, kellele neljajalgseks sõbraks, kellele valvuriks, kellele abiliseks või kõik koos. Iga päev 1 koera lugu.

Mine Põhjarahvaste koerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline