Tiibetlaste iseloom ja vajadused.

- rippuv mokk, muskel ja suur süda
Postitusi: 24
Liitunud: 18 Apr 2012 11:50
Asukoht: Eesti, Valgamaa

Tiibetlaste iseloom ja vajadused.

PostitusPostitas KoeraSõber26 » 22 Mai 2012 10:09

Tere!
Kuna võib-olla on meie perre varsti tulemas üks tiibetlane siis tahaksin küsida tiibetlaste omanike käest (ja ka nende kes teavad neist) : kas tiibetlane (kutsikast peale) saaks elada koos teise koera, küüliku ja 4 kuuse lapsega? Olen lugenud erinevaid foorumeid, kus tiibetlase iseloomu, vajadusi ja käitumist on kirjeldatud, kuid igaüks on erinevalt erineval meelel. Ütleks siis keegi siin lõpliku sõna? :) Vajadustest: kas tiibetlasele on tõesti vaja 2 m aeda või/ja raadiopiiret, et ta hulkuma ei saaks minna ? Mõni võiks rääkida ka tiibetlase käitumisest erinevate asjade kohta! ;)
Tänan juba ette ära!
Gucci on väga vahva loom. Kuigi vahel ei kuula sõna ja on isekas, mis siis, ta on ikka minu lemmik!!

Kasutaja avatar
Postitusi: 67
Liitunud: 31 Mai 2010 04:22
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas tuulelaul » 22 Mai 2012 10:45

Tiibetlaste hulkurlusest on kojas pikalt räägitud siin ja siin. Ja vahelugemiseks üks tiibetlase ja berni alpi karjakoera võrdlus. Otsinguga leiab veel palju huvitavat :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 352
Liitunud: 23 Nov 2006 20:09
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Nanks » 22 Mai 2012 11:16

Mida kasvataja oma kutsika kohta räägib? Kutsikal ju kaks vanemat, kuidas on nende iseloom, kuidas erinevates olukordades käituvad, seda kõike uuri kasvatajalt. Ja nagu pole olemas kahte sarnast inimest, nii pole minu mõistes ka kahte sarnast koera. Igaühel omad head ja vead.

Ma arvan, et enamik tiibetlaste omanikke võib sulle igat oma koera erineval moel iseloomustada :)

Meie peres 3 tiibetlast, 1 segavereline, 1 lhasa, 1 kass. Kõik saavad läbi kõigiga. Esimene tiibetlane tuli, kui laps oli 10kuune. Mulle sobis - oli aega koeraga tegelda, käia kuulekuses ja aega lapsega tegelda.

Kasutaja avatar
Postitusi: 27
Liitunud: 30 Nov 2011 00:04
Asukoht: Jõgevamaa/Tartu

PostitusPostitas Heleri » 22 Mai 2012 21:45

Kindlasti sõltub iseloom ikka konkreetsest kutsikast.
Endal kodus olev tiibetlane tuli majja teise koerana ja on suur sõber nii meie krantsiga kui ka 4 kassiga. Ka laste suhtes on ta väga sõbralik, vahel tundub lausa, et ta mõistab, et tegu on nende väiksemate ja väetimatega :)
Kõige targem oleks ikka kasvatajalt uurida kutsika vanemate iseloomude kohta ja eks kohal olles on pisut ka kutsika olemus ju näha.
Kaks on parem kui üks.

Postitusi: 181
Liitunud: 25 Okt 2007 21:55

PostitusPostitas Veepomm » 14 Juun 2012 13:02

Kuna väljas on soe on kaks tiibetlast hetkel magamas sügavat und elutoa valgel diivanil. Selili, käpad püsti, pead padjal. Isane norskab, emane on siivsamas poosis. Ise luban ja nemad naudivad. Imikute ja koere suhete osas muljetan alates augustist.
Meil on kaks koera väga erinevad, vanemad ju ka erinevad. Aga seda meelt olen küll, et iseloom muutub ajaga - põrgulisest on saanud ingel ja sabarakust iseseisev ja konkreetne koer. Hoitud ja hellitatud mõlemat ühtemoodi. Raadiopiire muide ei aidanud, vaja oli elektrikarjust JA 2 meetrist aeda.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5
Liitunud: 23 Veebr 2012 23:10
Asukoht: Lääne-Harjumaa

PostitusPostitas ebson » 02 Juul 2012 02:41

Ära parem unistagi, et ta ei saa kui tahab.
Meie tiibetipreilile esimese jooksuka ajal ka 2m üle jõu ei käinud. Panime siis aedikule üleni lae peale. RONIS mu oma silme all traatvõrgust ust mööda üles ja PUGES ülevalt selle kohal olevast 18 cm pilust välja nagu kass!
Suurel krundil oli meil alguses põllu pool ainult raadiopiire. TORMAS hooga läbi, ainult kodu poole tagasi pelgas tulla. Sai lõpuks igale poole ka kõrge kuuseroigastest aed ümber tehtud ja hetkel see koos raadiopiirdega nagu peab, sellele kombinatsioonile ta vabtahtlikult väga lähedale ei kipu.
Mis järgmise jooksuka ajal saama hakkab, ei taha mitte mõeldagi...
Aediku tugevat nõukaaegset traatvõrku väntsutas eelmine kord kahe käpa ja hammastega nagu oleks see mingi nöörist kalavõrk olnud. KAEVAB nagu ekskavaator. Puidust NÄRIB läbi, räägitakse et ka laudpõrandast ja uksepiitadest. Kui tahab, jahvatab nagu hakkuriga. Miski ei pea kui tõsiselt minna tahab ja inimest ennast segamas pole. Vanemast peast loodetavasti ehk rahuneb pisut...
Kassipojaga kasvas meil koos ja nüüd peab selle poega ka nagu omaks. Aga pisikesele on natuke liig kui teda ka hellalt hammaste vahele tahetakse võtta. Samamoodi võib väikelapsele tema mänguhoog liiga raju olla. Titega omapäi ei jätaks küll hetkekski. Ei ole Kolli, kelle seljas mul kahene omal ajal sada imet ära tegi.

Postitusi: 355
Liitunud: 12 Veebr 2007 13:27

PostitusPostitas bemy » 02 Juul 2012 10:38

Kõik oleneb sellest , kust kennelist võtad ja mis liinidega on koer. Tiibetlasi on kurjemaid ja on ka leebemaid. Tiibetlane saab väha hästi läbi lastega , kui ta on lastega kokku kavand. Ta võtab väikest beebit kui oma kutsikat. Mul on olnud endal üks väga huvitav kogemus tiibeti mastifi ja väikse lapsega. Meie kennelist läks üks kutsikas perre, kus oli paari kuune tita. Poolteist aasta pärast meile külla tulles oli kutsikast saanud suur ja võimas isane koer ning beebigi oli suuremaks kasvan - kõndis juba ringi. Meil siis toas olles hoidis tiibeti poiss koge aeg silma peal oma väikesel hoolealusel. Ja hästi üllatav oli see, et kui keegi hakkas lapse poole minema siis tuli ja seisis ta lihtsalt lapse ja sinu vahel näidates oma keha keelega - ära tule. Kõik minu koerte järglased, kes on läinud lastega peredesse on ülimalt rahul koertega ja laste suhtes küll ei ole mingeid probleeme.
Ronimine- vabaduse iha on ka liinide viis erinev. Osad koerad tahavad hulkuma minna osad mitte. Meie omad pigem tahavad tuppa murda kui välja minna. Kodus on 1,6m aed ja see toimib . Vanavanemate juures on nähtamatu aed ja see ka toimib.Olenemata sellest , et kool on vanavanemate krundi kõrval ja seal on ju pidevat liikumist ja sagimist.

Mine Mõnusad molossid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist