sakslane tapab kasse

- belgia, hollandi, saksa, šveitsi
Postitusi: 3
Liitunud: 21 Nov 2013 16:57
Asukoht: Võrumaa

sakslane tapab kasse

PostitusPostitas h11e » 21 Nov 2013 17:07

Tere,mul on suur mure oma koeraga. Nimelt on minu sakslane tõupuhas,üliheadelt vanematelt,läbinud algkoolituse,aga ta läheb nagu arust ära ,kui kasse näeb.Elame maal ja mul on 4 kassi.Nüüdseks on alles ainult üks.Ma ei tea ,mida ette võtta,palun nõuannet mida teha!

Kasutaja avatar
Postitusi: 636
Liitunud: 18 Aug 2004 18:15
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas Sirje » 21 Nov 2013 21:54

Leidke sellele viimaselegi kassile kiiresti uus kodu. Ja leppige sellega, et kasse teil ei ole niikaua kui see koer on.
Võite neid ju eraldi ka hoida aga mingi hetk juhtub ikkagi see, et nad kokku saavad...
Mingisse koolitusse ma ei usu väga kui ta on juba mitu kassi tapnud... on ainult ajaküsimus kui see juhtub taas.
Duracellikoer- BULLIKAS!!!

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 21 Nov 2013 22:14

Minu sakslane ka oli kassitapja.Võtsin kassi laiba-mida ta tappis ära-ja vastu molli paar korda sai....julm-aga mõjus.Nüüd kui ta kasse näeb-kohe vaatab minu poole-kuidas mina reageerin.5 aastad läks munu sakslasel-ennem kui tema vähemalt oma kassidega enam-vähem leppis.Peale toda juhtumid pole ühtegi kassi ära tapnud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1681
Liitunud: 17 Juul 2005 21:25
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Muhv » 22 Nov 2013 00:09

Minu eelmine koer oli kassitapja ja jäi selleks. Endal vähem stressi kui ei pea kasside elu pärast muretsema. Ehk et otsi viimasele uus kodu...
Ei ole ühtegi häda mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba ;)
http://jussimotted.blogspot.com/

Postitusi: 3
Liitunud: 21 Nov 2013 16:57
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas h11e » 22 Nov 2013 17:14

Minu koer on 1.5 aastane ja ma olen temaga kogu oma vaba aja tegelenud-pikad jalutuskäigud ,iga päev teeme neid harjutusi läbi,mis koolitusel õppisime,ta on väga sõnakuulelik,ma ju näen kuidas ta mind jälgib ja rõõmustab kui teda kiidan..kui ainult seda kassivihkamist poleks.Kuna elame maal ,siis peavad meil kassid olema,sest need hiired! Julgen siiski loota,et on mingi lahendus,kuidas kassid koerad koos saaksid eksisteerida.Usun ,et saksa lambakoerast õpihimulisemat koera ei ole,ainult kuidas talle seda selgeks teha...

Kasutaja avatar
Postitusi: 1439
Liitunud: 08 Sept 2006 12:57
Asukoht: Tartu/Virumaa

PostitusPostitas Emmeliine » 22 Nov 2013 17:37

Ma ei tea, aga loota ju siiski võib, et ehk leiab mõne abistava mõtte vanadest teemadest:
http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopi ... highlight=
http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopi ... highlight=
http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopi ... highlight=
http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopi ... highlight=

Ühes lingitud teemas olen oma "elukitest" ka põgusalt rääkinud, ja kuigi mu Dingo pole sakslane, vaid laikavereline, sai temast meie kassi parim sõber. Ta oli pooleteiseaastane meie perre tulles, tubli hiire- ja mutipüüdja, keda kõik väiksed ja liikuvad olendid huvitasid ja kelle tapmismeetod on välkkiire katkihammustamine. Esimesel aastal me teda kassiga omapead ei jätnud, kassil oli alati võimalus varjuda kuhugi, kuhu koer talle järele ei pääsenud. Koera nähes sai kassi süles hoitud, ettevaatlikult tasapisi uurida lastud ja muudkui korratud, et minu oma :) Nii see lihtsalt ajapikku läks (ja aega kulus, aga seda meil oli), et kassist sai Dingo jaoks pereliige, keda hellusega kohelda. Nüüd, kui koertega nädal otsa kassist eemal olen, on Dingol tagasi koju jõudes esimene asi "kassiahistust" välja elada, peseb ja nätsutab-nakitseb teda, kuni kassil tahtmist on (ja kass on ses suhtes väga pika kannatusega ning tihtilugu pärast läbimärg), kass võib tema asju süüa ja tema kohal magada ja on tal nagu lemmikloom jah :D
Võõraid kasse on ta hiljem puu otsa peletanud küll ning üritanud ise neile siis järele ronida, aga et ta sellega hakkama pole saanud, ei oska ma öelda, kuidas ta neisse lähemalt suhtuks.
Meil oli muidugi sellejagu kergem, et koeral ei olnud kunagi võimalust kassile liiga teha; kui ta juba murdnud on, on lood ilmselt keerulisemad :|

Postitusi: 3
Liitunud: 21 Nov 2013 16:57
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas h11e » 26 Nov 2013 16:16

Loobusin viimasest kassist,leidsin talle uue kodu.Olen eelmise vastanuga täiesti nõus,oleks pidanud juba kutsikana harjutama kassiga,aga siis oli kõige tähtsam mulle kutsikas,ma kartsin et kass võib käpaga lüües koera silma kahjustada,nii nagu mul taksikoeraga on olnud, oleks pidanud riskima.Aga siiski koer on kõige tähtsam!!!

Mine Kikk-kõrvalised lambakoerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline