Küsimus(SLK)

- belgia, hollandi, saksa, šveitsi
Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

Küsimus(SLK)

PostitusPostitas Fifa » 25 Sept 2008 19:27

Tere!
Meil on peres umbes 1 aastane siiami kass ja tahame võtta perre lisa SLK näol.
Meie aed on suur ja perel on aega, et koeraga jalutada ning tegeleda... Nüüd tundub SLK olevat see õige tõug aga mis te arvate kuidas koer ja kass läbi saavad? Ning kas kevadel ka sünnivad kutsikad?


Loodan, et keegi mind ära ei :amps: !

ja Mürgel
Kasutaja avatar
Postitusi: 472
Liitunud: 25 Sept 2004 11:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas krissuk » 25 Sept 2008 20:04

Ma arvan, et see koera-kassi teema on kõige suuremas osas kinni ikkagi sotsialiseerimises. Ning sel puhul tasub arvestada, et kutsikas on kõige vastuvõtlikum ja avatum uutele kogemustele 3.-4. elukuuni. Ja sotsialiseerimise puhul on oluline, et õppimise ajal saaks kutsikale osaks vaid positiivsed emotsioonid.

Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

PostitusPostitas Fifa » 25 Sept 2008 20:30

Aga kui vanalt nad loovutatakse?

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 25 Sept 2008 21:10

EKL-i reeglite järgi alates 6. nädalaselt, aga paljud kasvatajad ei loovuta enne kaheksanädalaseks saamist - esmased sotsiaalsed oskused saab kutsikas ka emalt ja pesakonnakaaslastelt, nii et ei tasuks väga varakult kutsikat ema juurest ära tuua, st enne 2 kuuseks saamist.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 721
Liitunud: 09 Mär 2006 22:05
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas irisbert » 25 Sept 2008 21:16

Ja arvan ,et ka kevadel sünnivad kindlastI slk kutsikaid kuid soovitan sul vaadata SLK kenneleid ja uurida kunas kellelgi kutsikad on tulemas ja tutvuda tulevase kasvatajaga varakult.Kennelid leiad siit :
www.saksalambakoer.ee aretuse alt .Edu otsimisel

Kasutaja avatar
Postitusi: 149
Liitunud: 25 Mai 2007 10:10
Asukoht: Laagri

Saavad läbi

PostitusPostitas Dakota Mare » 26 Sept 2008 09:34

Sakslane on täiesti võimeline kassiga läbi saama, aga kas ka kass sakslasega? Seega tahan rõhutada sama momenti, et kutsika ja kassi omavahelisel tutvustamisel tuleb olla väga tähelepanelik. Kui kutsikas õpib, et kass on kuri ja teravate küüntega, siis võib ta väiksena kassist eemale hoida, kuid kasvades saab aru, et on tegelikult kassist tugevam ja siis enam kassi enda kõrval ei sallita. Tean oma sõpradelt paari konkreetset juhtumit, kus nii on läinud. Esimesel kolis kass naabrite juurde, teisel hoitakse kass toas ja koer õues (see on tegelikult enim levinud variant), kolmandal juhul likvideeris koer kassi.
Aga ei tasu sellest veel päris ära ehmatada. Rõhutan veelkord, et kutsikas on hästi õpetatav. Ole vaid hoolas, millised kogemused ta saab. Samamoodi on mul tutvusringkonnas vähemalt neli näidet, kus kass ja koer omavahel hästi läbi saavad. Koos söövad ja magavad ning isegi seda, et oma kassil ja võõral kassil tehakse vahet. St. oma kassi hoitakse, aga võõras kihutatakse oma territooriumilt kohe minema.
Parim kutsika võtmise aeg ongi kevad. Hoia silma peal saksa lambakoerte webilehel menüüs "uued pesakonnad" ja kujunda arvamust, millist koera täpselt tahad. Uuri ka kennelite kohta. Enne kutsika võtmist suhtle müüjaga. Oleks oluline, et teil omavaheline suhtlus klapiks ja saaksid kindel olla, et sind ka edaspidi toetatakse mis iganes probleemi korral.
Abivalmis, avatud ja ümbritsevate suhtes salliv

Kasutaja avatar
Postitusi: 599
Liitunud: 07 Jaan 2008 16:09
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aidival » 26 Sept 2008 10:24

Ma ei suuda uskuda, kas tõesti on nii ka olnud, et kui kutsikast peale on kassi kõrval kasvatud, siis ometi ühel hetkel see koer oma pere kassile kallale läheb? :o Oleks ma enne seda teadnud, siis ma oleks vist oma loomavõtmiste juures märksa ettevaatlikum olnud, aga ei teadnud kartagi. Kuid... eks siis algaja õnn. Muidu on loomad meile tulnud sellises järjekorras:
1996 - isane agressiivne kass Ints
2001 - suur dogisegune Hermann u 7-8-kuuse hiigelkutsikana,
2008 veebruar - varjupaigast alla-aastane steriliseeritud emane kass Mooru,
2008 - märtsi lõpp - 10-nädalane chow-chow kutsikas Elli.
Ja pole ainsatki ohumärki ilmnenud selle neliku juures. Eriti Hermann ja Mooru klapivad omavahel hästi, Mooru käib isegi Hermanni juures tema asemel magamas, külg vastu külge (kui inimestel voodis on rahutu uni ja jalgade peal läheb ebamugavaks). Vana Ints väljendab oma kiindumust teistesse oma vaoshoitud moel: lakub vahel koerte kõrvu ja Mooru kasukat. Elli on tema jaoks sutsu tormakas, aga muidu on vahekorrad igati sõbralikud. Intsuga hoiavad koerad mõningat distantsi, sest Ints on vana vanapahur. See tähendab, et temaga mängida ei üritata, sest Ints võib äsada ja hammustada, aga seltsis lesida ning teda nuuskida võib küll. Mooruga aga saab ka mängida, sest Mooru iseloom on teine.
Ja on selge vahe, kas on Ints või Mooru või "võõras kass!". Võõrad kassid kuuluvad krundilt väljakihutamisele.
Ja Esmeralda rääkis mulle hiljuti ühe liigutava loo ühe pere kassi ja koera sõprusest. Võib-olla viitsib ta selle siingi kirja panna? Igatahes mulle tundub, et oma pere kass ei ole koera jaoks "kass", vaid eelkõige karja liige, kes kuulub turvamisele ja hoolitsemisele nagu kõik teisedki karja liikmed. Seda ilmselt muidugi juhul, kui kutsikas juba kasvades harjub sellega, et sihuke loom on ka tema karjas olemas.
"Tont võtaks," ütles ta. "Häda on selles, et ma saan seda selgitada ainult koerakeeles, aga teie kuulate ainult inimkeeles." (Pratchett, "Liikuvad pildid")

Kasutaja avatar
Postitusi: 12
Liitunud: 16 Nov 2007 10:31
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Debby » 26 Sept 2008 10:50

Minu sakslane ja kass saavad omavahel väga hästi läbi. Kui kutsika võtsime, oli kass juba 3-aastane ja algul oli ta nädalakese solvunud, et mingi tüütu klähviv tegelane majja toodi, kolis selleks ajaks maja teisele korrusele elama. Nüüd on nad aga nõus isegi koos magama ja koer on alati väga mures kui kass on õues ja tema ise toas. Võõraid kasse ajab ta väga hea meelega taga, oma kassi vahel kipub natuke "nätsutama", aga see on pigem selline rahulikumat sorti mäng. Kass oskab ka enda eest väga hästi seista ja kui miski ei meeldi, siis ajab koerale (kes nüüdseks on juba täiskasvanu) oma küünte ja hammastega hirmu nahka :twisted:
Arvatavasti on kõik koerad võimelised kassiga hästi läbi saama, aga suurem tõenäosus, et see nii läheb, on arvatavasti siis kui kass on majas enne kui kutsikas ja muidugi tuleb kutsikale ka selgeks teha, et kass on ka karja liige ja temaga tuleb viisakalt käituda.

Kasutaja avatar
Postitusi: 252
Liitunud: 31 Juul 2007 13:43
Asukoht: haapsalu

PostitusPostitas esmeralda » 26 Sept 2008 11:22

Räägin siis loo, millele Aidi vihjas. Nimelt minu õel oli aastane kass, kui perre lisandus tiibeti mastifi kutsikas. Esimesel kohtumisel kass küll võttis küüru selga ning õhtul seises magamistoa ukse ees näoga, et mida see koer siit otsib, aga edaspidi olid lahutamatud sõbrad. Sõprus kestis 1,5 aastat, sest eelmise aasta 24 dets. õhtul murdsid võõrad koer kassi maha. Kuulsime õhtul kassi kisa mille peale koer pööraseks läks, tormas õue ja haukus meeletult. Hommikuks kassi polnud, ning koer vahtis aias ainult ühte suunda. Pererahvas otsis kassi, kuid tulutult, õhtul võeti ette jalutuskäik koeraga, kes tiris peremeest ainult ühes suunas, ning viis ta kassi laibani. Hästi kurb ja õnnetu lugu, kuid näitab milline suhe võib olla ühepere loomadel.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1798
Liitunud: 02 Juun 2005 13:04
Asukoht: asumisel või mitteasumisel

PostitusPostitas Kingpool » 26 Sept 2008 13:56

Kassi - koera sõprus võib kassile halvasti lõppeda, kui ta ei oska võõraid koeri karta, sest on harjunud usaldama oma pere koeri. Ühe tuttava kass tehti algosakesteks seetõttu.
Jäära tähemärgi jäär
"Sel kes kriitikat kuulda ei soovi, ei tasuks kellekski saada, midagi öelda ega ka teha! "

Kasutaja avatar
Postitusi: 12
Liitunud: 16 Nov 2007 10:31
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Debby » 26 Sept 2008 14:27

Mulle tundub, et minu kass hoiab ikkagi võõrastest koertest eemale. Kord oli juhus kui tuttav tuli külla koeraga, kes kassi nähes (aias) mitte eriti sõbralike kavatsustega tema poole kihutas ja ega kass siis sellise asja peale ei jää ootama, et mis juhtub, loomulikul jooksis ta minema ja hüppas naabri aeda, kus koera ei ole. Kui külalised läinud, tuli koju tagasi. Naabrite aedu (elame Nõmmel ja naabrid on lähedal) külastab kass ka valikuliselt - käib nendes, kus koera ei ole. Nii et oma koer on kassi jaoks ikka hoopis teine asi kui võõras. Aga noh, võibolla on asi ka minu kassis, ta pelgab ka võõraid inimesi :)

IPO-3
Kasutaja avatar
Postitusi: 310
Liitunud: 11 Okt 2006 11:54
Asukoht: Pääsenud Tallinna ahistusest.

PostitusPostitas metsakutsu7 » 26 Sept 2008 15:36

Meil ka kass ja koer suured sõbrad. Pelgasin ise samamoodi, et mõni võõras koer kassile kunagi ehk liiga teeb, aga oma silmaga nüüd ära nähtud, et võõraste koertega käitub meie kass teistmoodi. :)

Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

PostitusPostitas Fifa » 26 Sept 2008 20:30

Aga on SLK on üldese sobilik esimeseks koeraks?

Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

:) Ei oska pealkirja panna.

PostitusPostitas Fifa » 26 Sept 2008 21:55

Tere!
Ei ole veel otsustanud kas võtta oma perre doberman või SLK.
Koeraga hakkaks tegelema 14 aastane plika. Ikka jalutamas/koertekoolis.
Ja peres on 1 aastane siiam.

Ei teagi nüüd kumb o sobivam?

Kasutaja avatar
Postitusi: 2181
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 26 Sept 2008 22:05

Siiami kassid on üsna seltskondlikud tegelased, nii et nii noore kassi puhul ei tohiks probleeme tekkida. Kas SLK sobib esimeseks koeraks? Ma arvan, et pisut paremini, kui dobermann. Tegelemist vajavad mõlemad, aga dobermann on märgatavalt energilisem ja kiirem ja kipub rohkem ise otsustama, mida teha ja kuidas käituda :).

Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

PostitusPostitas Fifa » 26 Sept 2008 22:15

Sel juhul vist ikka jääb SLK kelle kevadel perre lisaks toome...

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 26 Sept 2008 22:16

Minu sakslane mitte kuidagi ei leppi kassiga...... :(

Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

PostitusPostitas Fifa » 26 Sept 2008 22:18

Kui SLK ei lepi siis tuleb ta loovutada...Meie peres vähemalt.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 26 Sept 2008 22:23

Oleneb, mida sa koeralt ootad? Mida sa koeraga koos teha tahad?

Kui palju sa kummagi tõuga elusast peast kokku puutunud oled? Külas käinud, koos jalutanud, trenni pealt vaadanud?
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

PostitusPostitas Fifa » 26 Sept 2008 22:27

SLK:Koos mänginud(naabrite noore isasega). Rohkem nagu ei olegi...

:oops:

Doberman: olen silitanud.

No, lapsele koeraks.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 26 Sept 2008 22:34

Mõlemad on koerad, kes tahavad peremehega koos tööd teha. St tegutseda mingi eesmärgi nimel - täita käsku, ajada jälge, vms. Jalutada ja joosta, sest pakatavad energiast. Lihtsalt ilusaks koeraks, kes oleks lapsel sheff rihma otsas, soovitaks mõnda muud tõugu. Mulle näiteks dobermannid väga meeldivad, aga nad nõuavad suuremat füüsilist koormust ja aktiivsust kui mina neile pakkuda jõuaks. Oma aed ei maanda koera energiat, selle peale loota ei tasu; vähemalt üksi aias olles ei maandu koera energia ära, sind on sinna juurde vaja tegutsema.

Soovitan sul mõned oma linna koeraomanikud üles otsida, kasvõi siit foorumi kaudu, ja nendega kokku saada. Nii saad palju parema pildi, kuidas kooselu sellise koera käib ja mida see sinult nõuab. Vanus ei loe, kui koer sobib; iga koer ei hakkagi sobima, ükskõik, kui vana oled.
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 26 Sept 2008 22:36

Kulla Fifa. Aga mida see 14 aastane ise tahab. Mis koer talle meeldib. Missugune koera isekoom. Ja kui paari aasta pärast tal teised huvid tekivad, kes siis temaga tegelema hakkab. Mis puutub kassi, siis see kas koer hakkab temaga läbi saama, on küll teie oma teha. Kui te ise leiate nendele küsimustele vastused, siis võite vast koera võtta. Kui ei, siis on veel vara. Aga see on küll minu isiklik arvamus.
Inimesed, elame sõbralikult.

Postitusi: 18
Liitunud: 23 Sept 2008 20:01

PostitusPostitas Fifa » 26 Sept 2008 22:47

Tema, ise soovib ustavat/kergesti treenitavat(ei tasu nüüd selle sõnapaari pärast mind :amps: )/suuremat koera. Meie perel oli kunagi bokser aga ei sobi hetkel isiklikel põhjustel perre.
Lihtsalt mõtlesime SLK ja dobermani peale.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 26 Sept 2008 22:52

Fifa kirjutas:Kui SLK ei lepi siis tuleb ta loovutada...Meie peres vähemalt.



:o

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 26 Sept 2008 22:54

Lapse huvi võib otsa lõppeda ka märksa varem. Nt. kahe kuu või isegi kahe nädala pärast. Kes siis dobermanniga jalutamas ja koolis hakkaks käima?
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 26 Sept 2008 22:55

Fifa kirjutas:
Meie perel oli kunagi bokser aga ei sobi hetkel isiklikel põhjustel perre.
Lihtsalt mõtlesime SLK ja dobermani peale.


No siis ka SLK ja doberman ei sobi kindlasti ka.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 26 Sept 2008 22:58

Tamara, äkki ei sobi bokser selle pärast, et ta ilastab?
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 26 Sept 2008 23:00

katri kirjutas:Tamara, äkki ei sobi bokser selle pärast, et ta ilastab?


No nii võib igal tõul midagi leida-mis ei sobi! 8)

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 26 Sept 2008 23:03

14 aastasele koera valides peab olema valmis, et tegelik vastutus koera eest jääb vanematele... sellises vanuses noorel on veel palju tähtsaid otsuseid ees - keskkool, ülikool/kolledz/töö. Ehk isegi välismaa mõtted vmt.

Aga miks mitte nt retriiver või hoopis mõni muu seltstikoer?
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 26 Sept 2008 23:07

Kas see kehtib ka teiste tõugude, sh. dobermanni kohta?
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Postitusi: 377
Liitunud: 04 Apr 2005 11:21
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Reedi » 27 Sept 2008 00:02

minu arvates ka ei sobi slk esimesekskoeraks 14 aastasele tüdrukule. Äärmisel juhul vaid siis emane. Nägin koertekoolis sellist pilti alalõpmata,kui nii mõnigi noor neiu oli pisarates,sest pubekaeas slk ei teinud temast väljagi ja käsklusi ei kuulanud, ülbitses täiega ja muu selline. See oli mõnikord ohtlik talle endale ja ka teistele, sest koerad tormasid teistele kallale jne. Koolis korraga 25 koera.
Mul oli enne slk kutsika koju toomist 2 aastane kass ja kutsikaga samavana kassipoeg. Omavanuse kassipojaga on nad suured sõbrad siiani.Lahutamatud. Vanema kassiga lepivad. Esimesel aastal küll mitte. Ei kakelnud ka, aga kass pani ikka käpaga tou ja kutsa püüdis näksata. Arvan, kassiga harjub küll ära.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 27 Sept 2008 00:07

Koer on ustav ja kuulab kõige paremini selle sõna, kes temaga kõige rohkem tegeleb. Kui koera pissitamine, toitmine, kammimine, küüntelõikus jääb vanemate hooleks, siis koer ka kinnistub vanemate koeraks. Kui laps ise koeraga palju tegeleb ja kõik teeb, siis saab temast selle lapse koer. Tõust olenemata on see tema teha.

Koera kõige aktiivsem eluperiood on esimesed eluaastad. Nii kolme aastane koer on jah juba diivanikaunistus ja kui hästi kasvatatud, siis ei tiri rihma, ei tee tuppa, kuulab sõna ja on viks ja viisakas. Ja on nõus diivanil laisklema, kui tõesti aega pole tema jaoks. Aga olenevalt tõust tahab ta ka oma elu parimates aastates tegelemist. Kui lapse huvid hakkavad mujale kalduma, siis on selles vanuses koeraga juba kergem hakkama saada nii temal kui teil, aga tõesti, väga tihti jääb koer lapse ülikooli minnes või kodust välja kolides vanemate koeraks - niiet mõelge ka, millist koera teie tahaksite? Iseloomult, karvahoolduselt, aktiivsuselt, jne.

Kui lapsel on tõsine koerasoov, siis ta võiks läbi lugeda raamatu "Eesti koerte atlas", näiteks. Ja on olemas väike raamat "Saksa lambakoer", mida võiks ka lugeda. Tegelikult, ega muule perele ka kahju tee, kui neid raamatuid vaadata. :)
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 27 Sept 2008 01:05

chilipi kirjutas:Nii kolme aastane koer on jah juba diivanikaunistus ja kui hästi kasvatatud, siis ei tiri rihma, ei tee tuppa, kuulab sõna ja on viks ja viisakas.

Niipalju kui tean tuttavate koeri, dobermanne ja sakslasi, siis ei ole nad selles vanuses mingid diivanikoerad. Veteranina või u. 6-7 aastasena jah jäävad rahulikumaks, aga 3.aastane koer on täis elujõudu ja tegutsemistahet ning kui temaga ei tegeleta, siis leiab ta ka selles vanuses endale ise tegevuse (mis enamasti inimestele ei meeldi).

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 27 Sept 2008 04:08

Mitte paha pärast, kuid mulle tundub, et see koeravõtt ei ole mitte piisavalt läbi mõeldud.

Fifa kirjutas:Kui SLK ei lepi siis tuleb ta loovutada...Meie peres vähemalt.

Sellise suhtumisega ei tohiks võtta ei koera, ega muud elusat olevust. Loom ei ole mänguasi, mille võiks mittesobivusel minema visata. Jah, elus tuleb ette igasuguseid ootamatusi ning ka seda, et tõepoolest on kõigile parimaks lahenduseks loomast loobumine. Siin aga on juba etteplaneeritult (ja mulle tundub, et väga kergekäeliselt) selline lahendus võimalusena olemas. Mitte ei meeldi mulle selline suhtumine. :evil:

Koer ja kass ei ole sündinud sõpradeks. Samas on nad tihti väga edukalt võimelised omavahelist sõprust õppima. Antud konkreetsel juhul muretseksin ma rohkem kassi kui kutsika pärast. Kui kutsikas on noor, õpib ta elama nii nagu tema karjajuhist inimene teda õpetab. Aastane kass aga on juba väljakujunenud iseloomu ja harjumustega ning ei pruugi kutsikat kunagi omaks võtta. Eriti kui inimesed ei oska kutsika käitumisele kassiga piire seada.
Loomulikult võib kõik väga ladusalt ning probleemivabalt minna. Kuid alati peab valmis olema selleks, et kooselu harjutamine võib olla väga aega- ja vaevanõudev protsess. Võib ka juhtuda, et ei tulegi sellest midagi välja. Ka selliseks juhuks peaks olema valmis ning ka edasine toimimisplaan võiks olla läbimõeldud. Loomast loobumine võiks nüüd küll täiesti äärmuslik ja viimane abinõu olla.

Mul on kodus hetkel "kasulapsena" täiskasvanud koer normaalset elu õppimas. Koer, kes ei ole kunagi pere ja teiste loomade keskel elanud ning kes tahaks kõik ettejuhtuvad muud loomad ribadeks rebida. Ma ei tea, kas see koer jääb siia paariks kuuks või paariks aastaks (jääb täpselt niikauaks kui tarvis). Paarinädalase tasapisi harjutamise järel on see koer võimeline minu valvsa pilgu all täiesti normaalselt suhtlema minu oma koeraga. Samas minu kasside ja lindude juurde tal ligipääsu ei ole ja võibolla ei saa kunagi olema. Olen oma elamise sättinud nii, et kõik saavad normaalselt ühes majapidamises eksisteerida. Samas ei tuleks mul iialgi pähe temast loobuda ainult sellepärast, et ta mõnede mu loomadega läbi ei saa.

Kui juba on vastutus võetud, siis tuleb seda lõpuni kanda. Kui selleks valmis ei olda, siis pole ka tarvis võtta vastutust ühe elusolendi eest.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 27 Sept 2008 10:26

Tamara kirjutas:Minu sakslane mitte kuidagi ei leppi kassiga...... :(


Tamara, aga Sinu SLK tuli Sinu perre juba täiskasvanud koerana, kelle käitumine üsna väljakujunenud? Arvan, et kutsika puhul sõltub palju kasvatusest ja teda on kergem kassiga lepitada.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2181
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 27 Sept 2008 17:11

Kui väike kutsikas tuleb peresse, kus on kass, siis ta harjub kassiga ära ja mingeid probleeme ei teki. Seda muidugi juhul, kui kass ise kutsika vastu väga agressiivselt meelestatud ei ole. Minu siiam-tüüpi krantskass tuli meile ca 2-kuuse kassipojana ja tuli perest, kus oli ka koer. Põhiline mure oli kuidas meie tollal 10-aastane dobermann kassi suhtuma hakkab. Dobermann keeldus esialgu üldse sinna tuppa minemast, kus kass oli :irw: . Kassipoeg muidugi ühes toas pikalt ei püsinud ja üsna varsti said nad omavahel väga hästi läbi. Kui dobermann ära suri ja dogikutsikas maja tuli, siis kass algul pisut kartis ja julges kutsikat uurida ainult siis, kui kutsikas norinal magas. Kuna kass oli koertega harjunud ja kutsikas ei teadnud kassidest mõhkugi, siis ei tekkinud ka neil omavahel mingeid probleeme. Ja Muumiga harjus kass täpselt samamoodi. Klaara tuli minu juurde aastaselt ja algul ei pööranud ta kassile üldse mingit tähelepanu aga Klaara ja kassi suhted siiski kõige paremateks ei kujunenud - Muumi ikka vahel möllas kassiga ja ajas teda mängides taga, Klaara üritas siis ka, aga tema läks oma mängudes pisut liiga tormakaks ja kass hakkas pisut kartma. Aga need probleemid olid ainult siis, kui kass mööda korterit ringi liikus, kui kass kuskil paigal oli, siis ta Klaarale mingit huvi ei pakkunud. Nüüd ei ole mul juba mitu aastat kassi, uut ma võtma ei hakka ja praegu ilmselt tekiks ka Klaara kassiga harjutamisega jama. Tean ka juhust, kus koera ei õnnestunudki kassiga lepitada - mu ema tahtis kunagi aastaid tagasi endale kassi (no hiired muutusid juba nii nahhaalseks, et jooksid jalust maha), sai siis kuskilt küla pealt kassipoja, kaks nädalat üritati koera (SLK) kassiga harjutada, aga midagi välja ei tulnud. Kassipoeg viidigi tagasi, muidu oleks koer ta esimesel võimalusel maha murdnud. Lõpuks ema juurde siiski üks kass tekkis. Sõna otseses mõttes tekkis, keegi ei tea, kust ta tuli aga mingil hetkel ta seal lihtsalt oli. Noor täiskasvanud kass, üsna metsik, koerast hoidis eemale ja sinna ta elama asuski. Ja nüüd on neid rohkem või vähem metsikuid kasse seal juba palju. Ema praegune koer on kassidega harjunud, haugub küll nende peale, aga haukumise järgi on aru saada, kas haugub oma kasside peale või on mõni võõras kõuts liikvel.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1438
Liitunud: 08 Sept 2006 12:57
Asukoht: Tartu/Virumaa

PostitusPostitas Emmeliine » 27 Sept 2008 20:15

Jätkates tõugudest sõltumatut koera ja kassi teemat :angel: , siis mina usun lepitamise võimalikkusesse :) .
Meil on peres kõige vanem olija kass. Pärast teda võetud täiskasvanud teadmatu minevikuga (tõenäoliselt slk-mix) koer (Roi), kutsikas (Pepe) ja veel üks täiskasvanud koer (Dingo). Aega võttis kõigiga erinevalt, kuid nüüdseks ei kujuta ükski koer kassile endast mingit ohtu.
Esimesele koerale hakkas kass pärast mõnda aega põrnitsemist aiast hiiri tassima; teise (kutsika) kojutoomisel pages esimese hooga vastikusest tagajalga võdistades puu otsa :D , kuid kui kutsikas haige oli, hakkas ta eest hoolitsema ja nüüd on nende sõprus kolm aastat kestnud.
Kolmandas koeras on väidetavalt laika-verd ja alguses, kui nad ainult õues kohtusid, üritas kass koera lähemalt uurima minna, kuid et koeral teda vaadates sõna otseses mõttes suu vett jooksma hakkas, ma neid kokku lasta ei usaldanud. Olin valmis selleks, et nad vaheldumisi õues või põrandal käivad, aga üritasin ikka tasapisi neid lähendada. Ja nüüd nühivad nad ninasid vastamisi, koer ootab kannatlikult, kuni kass ta kausi revideerimise lõpetab ja kass on see, kes vahel koera oma lõbuks pehme käpaga togib :) . Üksteise kaisus ei maga meil keegi loomadest, kuid viimastel hommikutel olen ma ärgates leidnud, et suuruse järjekorras magavad rivis mu külje ääres kass, Pepe ja Dingo :D
Selleni jõudmine võttis küll aega rohkem kui aasta (Dingo on meil olnud nüüdseks kaks aastat, aga millal see murrang toimus, et ta kassis nägema hakkas sõpra ja karjaliiget, mitte sööki, ei tea ju täpselt), aga loobuda kellestki kellegi teise kasuks mul küll kordagi plaanis ei olnud.

Ja seda, et koerad oskavad vahet teha omal ja võõral kassil, olen ma näinud kõigi me pere koerte pealt aastate jooksul. Kuidas kassidega on, ei oska öelda, sest kassid on kodused ja võõraid koeri eriti ei kohta.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 28 Sept 2008 10:46

vaoni kirjutas:
Tamara kirjutas:Minu sakslane mitte kuidagi ei leppi kassiga...... :(


Tamara, aga Sinu SLK tuli Sinu perre juba täiskasvanud koerana, kelle käitumine üsna väljakujunenud? Arvan, et kutsika puhul sõltub palju kasvatusest ja teda on kergem kassiga lepitada.


Minu SKL tuli perekonnast,kus ka olid kodus kassid..ei lepinud! :roll:

Kasutaja avatar
Postitusi: 4473
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 02 Okt 2008 14:42

Kui too laps ise tahab koera, siis saab ta mõlema tõuga hakkama- minu meelest on kojastki näiteid, et noored tütarlapsed nii doberi kui SLK hakkama saavad. Vanus ei ole määraja, ikka tahte suurus. Mina tahtsin terve lapsepõlve koera ja kui lõpuks oma looma sain, oli tõesti ainult minu mure temaga hakkama saamine. Mitte, et ema poleks nõus olnud aitama, muidugi oli, koer kasvas ju pereliikmeks, kelle käekäik kõigile oluline oli, lihtsalt ma ise tahtsin ja tundsin vastutust, seda enam, et koer just mind ootas ja ma tundsin, et tema truudus kohustab mind tasemel olema. Emane koer on muidugi algajale etem, kuigi mina alustasin just isasega. Täna olen veendunud emaste koerte plussides ja isast koera arvatavalt enam koju ei võta.

Kasutaja avatar
Postitusi: 294
Liitunud: 05 Nov 2004 19:05
Asukoht: Nõo

PostitusPostitas Margitjoy » 02 Okt 2008 17:58

Peaaegu kolm aastat tagasi sai Tartu varjupaigast väike koer võetud, ????terjeri ja ??segu - onule maale seltsiks. Esimene reaktsioon oli mul, nähes Liidi reaktsiooni kassile - :o , nimelt üritas see tüüp toast koos aknaklaasidega minna, kui nägi hoovil kassi liikumas. Algul me arvasime, et ta jääbki selliseks - kasse jahisaagiks pidavaks tegelaseks. Vahepeal tuli ahastus peale, kuid mitte kordagi ei tulnud pähe sellist mõtet, et Liidi varjupaika tagasi viia. (Olgugi, et see kassijaht oli tal üks väiksematest kiiksudest palju suuremate seas). Tänaseks suudab ta juba täiesti normaalselt nii kasside kui ka kanadega hakkma saada, kusjuures erilist õpetamist temaga ei olnud, sest ta ei olnud lihtsalt nõus õppima. Mõned sellised jääknähud neist suurematest kiiksudest on ka veel alles aga ma arvan, et kaovad ka need ajapikku.
EST LV LT BALT RUS JCH EST LV LT CH
Pilgrimage Snow Fall aka Volli
EST LV LT BALT RUS JCH EST CH
Samite Dream's Come True O'Chase aka Chase

Kasutaja avatar
Postitusi: 132
Liitunud: 23 Apr 2009 09:55
Asukoht: raplamaa

PostitusPostitas harri » 06 Mai 2009 10:27

Kunagi kui ema veel talu pidas kus olid lehmad ,lambad, sead, koerad ja kassid...jne.Lüpsikordadel jõid alati 2 koera jajumal teab mitu kassi koos rõõmsalt sooja piima.Taga aeti ainult võõraid kasse keda liikus ka hulgaliselt ringi.
nii nunnu annab olla

Kasutaja avatar
Postitusi: 1681
Liitunud: 17 Juul 2005 21:25
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Muhv » 20 Mai 2009 14:27

Reedi kirjutas:minu arvates ka ei sobi slk esimesekskoeraks 14 aastasele tüdrukule. Äärmisel juhul vaid siis emane. Nägin koertekoolis sellist pilti alalõpmata,kui nii mõnigi noor neiu oli pisarates,sest pubekaeas slk ei teinud temast väljagi ja käsklusi ei kuulanud, ülbitses täiega ja muu selline. See oli mõnikord ohtlik talle endale ja ka teistele, sest koerad tormasid teistele kallale jne. Koolis korraga 25 koera.
Mul oli enne slk kutsika koju toomist 2 aastane kass ja kutsikaga samavana kassipoeg. Omavanuse kassipojaga on nad suured sõbrad siiani.Lahutamatud. Vanema kassiga lepivad. Esimesel aastal küll mitte. Ei kakelnud ka, aga kass pani ikka käpaga tou ja kutsa püüdis näksata. Arvan, kassiga harjub küll ära.


Ideaalne valik ta ei ole. Aga kui tahet on ei ole koera kontrolli alla saamine probleem.

Muhv
(sai peale koerduvat hulkuvate koerte koju toomist ja uute perede leidmist endale 14 aastaselt idaka veredega saksa lambakoera kutsika. Teistel peres koertega kogemust ei olnud, oli ise A&O koer õpetamise seisukohalt. Koer oli kuulekam kui praegused - turi 66 cm - kaal 54kg hiilgeaegadel. Siiamaani sõbrad õhkavad, et vot see oli tark ja õpetatud koer :))
Ei ole ühtegi häda mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba ;)
http://jussimotted.blogspot.com/

Mine Kikk-kõrvalised lambakoerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline