SLK - kui "murdja" tõug

- belgia, hollandi, saksa, šveitsi
sonaarne SLK
Kasutaja avatar
Postitusi: 1021
Liitunud: 18 Nov 2004 16:41
Asukoht: Tartumaa

SLK - kui "murdja" tõug

PostitusPostitas Roby » 19 Sept 2007 08:59

No ei saanud jätta siia panemata. Pilt on võetud Kutsu.ee-st ja tehtud Lagedi näitusel. Ründe objektiks Breiv :irw: Äkki kummutab natukene SLK kui murdja kuulsust :irw:
Tegelikkuses käis seal küll suht sõbralik mäng - lihtsalt fotograaf on tabanud SUPER hetke.[img:700:467]http://www.kutsu.ee/photos/kutsu_ee_gallery3/93.jpg[/img]

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 19 Sept 2007 09:14

Nii hea pilt :)
No ja tegelikult Eestis see väga levinud mõtteviis ei ole ju et SLK on ründv ja kuri koer. Pigem on Eesti inimene mõjutatud komissaar Rex'ist ja tema fenomenaalsetest kangelastegudest.
Või olen mina millestki ilma jäänud... :hups:

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 19 Sept 2007 10:31

No ega slk teiste omasooliste suhtes just sõbralik ka pole, kaklevad ikka suurima heameelega. Isased eelkõige, anna ainult võimalus.
Enamasti on nende ükskõikne käitumine ikka omaniku tugeva kasvatustöö tulemus.
Inimesed on teine asi, nende suhtes tavaliselt agressivsed ei olda.

ja kala ja atu ja oskar
Kasutaja avatar
Postitusi: 2431
Liitunud: 11 Juul 2006 15:09
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas rents » 19 Sept 2007 10:34

Minu meelest ka peavad inimesed SLKd ikka enamasti selleks ainsaks "õigeks" koeraks, kes kahtlemata juba tõu pärast väga tark ja kuulekas on. Aga pilt on väga lahe :irw:


Aga ma ei saa mainimata jätta, et Breiv on minu meelest väga ilus - mulle meeldivad sellise värvikombinatsiooniga sakslased kõige rohkem.

Kasutaja avatar
Postitusi: 302
Liitunud: 08 Nov 2005 09:25
Asukoht: Tallinn/Kristiine

PostitusPostitas Jolanda » 19 Sept 2007 11:00

Lahe pilt Roby :) . Mul kodus arvutis üks pilt, kuidas mu ema 10 kilone koer Jolandat murrab 8) .

maag kirjutas:No ega slk teiste omasooliste suhtes just sõbralik ka pole, kaklevad ikka suurima heameelega.


Just, just.. Minu emane slk inimest ei puutuks (kui võõras inimene teda puudutab, siis keerab lihtsalt pea ära) Mõne emase koeraga kaklema on aga alati valmis :? .
Minu viimaseaja kogemused on näidanud aga just seda, et slk-d peetakse sõbralikuks oma sõbraliku näo pärast :o . Viimastele valimistele võtsin ka Jolanda valimisjaoskonda kaasa. Kaks tädikest astusid ligi ja küsisid, et miks küll nii sõbralikule koerale suukorv on pandud (minu koer ei väljenda kunagi võõraste suhtes mingit sõbralikkust, lihtsalt ükskõikne). Rongis hakkasin koerale suukorvi panema kui piletimüüja lähenes. Piletimüüja naeratas ja ütles, et pole vaja suukorvi panna, ta ju nii sõbralik :? .
KK1

Kasutaja avatar
Postitusi: 4476
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 19 Sept 2007 15:18

Mishel endast nõrgematega ei kakle, ka siis mitte, kui väiksemad tigedad on ja kallale kargavad. Üks tige puudel hüppas talle kord selga ja ehmunud SLK jooksis puudel turjas minu juurde kaitset otsima, et ma ta sellest tüütust putukast vabastaks. Oma masti koertega, eriti just SLKga tuleb õiendamist ka ette, enamasti siis, kui tal endal närv vastu ei pea ja ta teist kardab- siis kipub hoiatama ja näitama, et ega ta mingi äbarik ole. Kuigi ise ta kakelda ei oska. Inimeste vastu on ta üha leplikum. Noorena kippus umbusaldama, eriti mehi. Tänaseks on tast saanud võõraste tänaval või metsas jalutavate ini meste suhtes ükskõikne koer. Aia taga kõndijatele teatab enamasti, et "siin valvan mina!" ja aeda sisse lubatutele on kõik lubatud. Collied kelledega koos jalutame, on talle ka koha kätte näidanud, kui ta omi mänguvõtteid nendega suheldes on rakendada püüdnud. Murdjatõug käituks vast teisiti ega laseks end paika panna. Mishel lubab ka külaliskoeri oma aeda siseneda, kui on aru saanud, et need on meie külalised.

Kasutaja avatar
Postitusi: 302
Liitunud: 08 Nov 2005 09:25
Asukoht: Tallinn/Kristiine

PostitusPostitas Jolanda » 19 Sept 2007 15:42

OT. Kui aus olla, siis ega ma ei teagi, kas Jolanda kakelda oskaks või äkki piirdub see kaklemisvalmidus vaid domineerimise sooviga. Ma pole talle võimalust andnud, seda näidata :P .
KK1

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 20 Sept 2007 10:15

Eks emased ole ka leebemad, kuigi minu tutvusringkonnas nii arglikke emaseid slk-sid nagu Mishel pole. Ja see väide, et üks slk kakelda ei oska, no see kõlab küll lausa uskumatuna. Aga ju siis on igasuguseid.
Tõsi, mul endal on isane. Muidugi on tema urinate ja turritamise taga domineerimisvajadus, aga no heast kaklusest ei ütle ta kahjuks kunagi ära. Ja seda "kunsti" ta ka paraku valdab, korduvalt nähtud.
Nüüd täiskasvanud koerana pole õnneks enam ette tulnud, nüüd suudan ja oskan teda paremini kontrollida ka. Juuniorina tuli ikka sageli ette, eriti trenniplatsidel peale tunni lõppu, kui noorkoerad lahti lasti. Või metsas, kui mõni teine samasugune riiakas peni äkitselt välja ilmus ja ütlemiseks läks. Miskipärast eriti ei salli ta rotikaid, võibolla seepärast, et üks teda kunagi noorena rihmas käies ründas. Rihmas olid tegelikult mõlemad koerad, lihtsalt rotikas tõmbas ennast perenaise käest lahti ja kohe minu poisile kallale. Kes muidugi ka kohe innukalt kaklema asus.
Ma ei taha selle jutuga promoda slk-d kui murdjat, mulle endale ei meeldi see omadus kohe üldse. Lihtsalt mulle tundub, et inimesed peaksid endale seda asjaolu slk-d võttes teadvustama. Et tegemist ei ole leebe lemmikuga, kelle võid parki jalutama minnes teise samasoolise võõra koeraga "mängima" lasta. No ega ikka võõra isasega ei lase küll. Ja see, et mõni sõber oma isasega (kui tegu pole päris kääbikuga) meie aeda siseneda võiks: no see on täiesti välistatud. Sõber muidugi võib siseneda, koer kindlasti mitte. :)
Või tegelikult on ka see võimalik, aga minu koer peaks sel juhul kogu selle aja rangelt käsu all olema: püsilamamises ilmselt...

Kasutaja avatar
Postitusi: 302
Liitunud: 08 Nov 2005 09:25
Asukoht: Tallinn/Kristiine

PostitusPostitas Jolanda » 20 Sept 2007 10:56

See on jah õige, et ega täiskasvanud slk-ga koerteaeda ei lähe, kui seal teised koerad sees. Mul on siiamaani vedanud. Kui Jolanda ongi saanud kokku mõne emasega, siis on tegemist sellise alla andva emasega (viskab pikali) ja siis pole kakluseks läinud. Jolanda lamajat ei hammusta :angel: . Samas pean aga arvestama sellega, et mu koer ei sobi emastega ja kunagi ei tea, millega lõppeb järgmine kokkupõrge mõne emasega (nt. teise samasuguse domineeriva emase slk-ga).
Juba kutsikaeast saati viisin Jolandat teiste koertega kokku aga üks hetk lihtsalt ei sallinud ta teisi emaseid. Ei aidanud siin mingi sotsialiseerimine. See on fakt, millega tuleb leppida ja arvestada.
KK1

Kasutaja avatar
Postitusi: 1681
Liitunud: 17 Juul 2005 21:25
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Muhv » 20 Sept 2007 11:45

See sotsialiseerimise teema on jah selline konksuga minu arust. Sakslast sotsialiseerida - et ta ise otsustaks mitte rünnata kuna on nii hästi selle olukorraga tuttavaks tehtud tundub mulle müstikavaldkonnana. Ja teades paljusid saksa lambakoeri, kes kutsikana kõigiga sõbrad, kehvi kogemusi saanud pole ja pidevalt suhtlevad/sotsialiseeruvad - ikkagi täiskasvanuna teisi ei salli ja kakelda tahaks.... mulle tundub, et sakslase puhul on siiski tihti küsimus karjajuhis - ehk siis tugev karjajuht suudab keelata kaklemise alustamist (s.t põhimõtteliselt maagi näide püsilamamisest) aga et see koer ise tahaks sõbralikult mängelda ;) no ei ole see sakslasele teise samasoolisega omane. Erandeid muidugi on - aga kutsika võtmisel tuleks arvestada pigem vastupidise variandiga. Ja keskmine inimene, kes sakslast võtab, ei ole valmis oma koera vastu nii karm olema...
Teemal, et kui koer kakelda tahab - siis las ta kakleb, teie ignoreerige - küll ta lõpetab, sest ainult teie tähelepanu saamiseks ta kaklebki - kuulub jaburduse maailma, mille teemal ma liigse õelutsemise kartuses sõna ei võtakski. :)
Aga rääkides karmidest omaniekst. Olen varem maininud, et Kretsu kakleb, tulles eilse päeva juurde, kus teda agiteeris lahtine isane idaka tüüpi sakslane - kus mul tuli oma koera eest kakelda - olin sunnitud ka Kretsule ühe korrektuuri tegema kuna ta arvas, et ta ka ikka näitaks oma kihvi... aga käisime koertepargis mängimas, ja liigun mina mööda Nõmme tee äärt kodu poole. Vastu tuleb teine isane sakslane, kuna rääkisin parasjagu telefoniga, siis õiget hetke ei märganud millal Kreedole keelav käsk anda - no ja kui andsin käsu oli tal instinkt üleval ja kõrvad lukus, kuna vastutulija tema suunas lõugu laksutas. Kuna Krets mu käsku ei kuulanud tegin talle füüsilise noomituse kubenahast. Olen ammu loobunud keelavat käsku selles olukorras kordamast. Ja sain teiselt koeraomanikult sõimata, et miks ma oma koera peksan???!!! Et see on normaalne kui koerad lõrisevad ja seda ei tohigi keelata.... kuna ka minu instinkt oli üleval, siis teatasin, et valin ise kuidas oma koera kasvatan ja palusin mitte sekkuda. Aga hirm tuleb nahka kui sellised loomult kaklemise mittekeelajad ringi liiguvad.
Ei ole ühtegi häda mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba ;)
http://jussimotted.blogspot.com/

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 20 Sept 2007 13:40

Muhv kirjutas:Teemal, et kui koer kakelda tahab - siis las ta kakleb, teie ignoreerige - küll ta lõpetab, sest ainult teie tähelepanu saamiseks ta kaklebki - kuulub jaburduse maailma, mille teemal ma liigse õelutsemise kartuses sõna ei võtakski. :)


Kas keegi kuskil on ka sellist nõu andnud? :o
Jumal hoidku, see inimene pole vist tõsiselt kaklevaid sakslasi näinud...
OK, maha lausa teineteist ei murta, aga veti arved tulevad pärast ilmselt soolased.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1681
Liitunud: 17 Juul 2005 21:25
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Muhv » 20 Sept 2007 13:44

Mmmm minu arust see oli lausa koertekojas.... ja üks dobermanlane vist kommenteeris väga õigesti, et kaua neid ignoreerima peab, enne kui sekkuda.... :) 1, 2, 3, 24h tundi? Aga see käis siia käsu kohta mitte kaklemise kohta. Ju siis seostus vist minult valesti.
Ei ole ühtegi häda mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba ;)
http://jussimotted.blogspot.com/

Kasutaja avatar
Postitusi: 4476
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 21 Sept 2007 21:32

maag kirjutas:Eks emased ole ka leebemad, kuigi minu tutvusringkonnas nii arglikke emaseid slk-sid nagu Mishel pole. Ja see väide, et üks slk kakelda ei oska, no see kõlab küll lausa uskumatuna... mulle tundub, et inimesed peaksid endale seda asjaolu slk-d võttes teadvustama. Et tegemist ei ole leebe lemmikuga, kelle võid parki jalutama minnes teise samasoolise võõra koeraga "mängima" lasta. No ega ikka võõra isasega ei lase küll. Ja see, et mõni sõber oma isasega (kui tegu pole päris kääbikuga) meie aeda siseneda võiks: no see on täiesti välistatud. Sõber muidugi võib siseneda, koer kindlasti mitte...

Ma ei ütleks, et Mishel arglik oleks. Ta lihtsalt ei puutu väiksemaid ja kõik. Tuttavate ründamine on ka tabu. Samas võib jõurates neist mõnda kiusta küll. Kui kiusataval aga närv vastu ei pea ja ta tõega end kaitsma asub, siis Mishel end reeglina ei kaitse vaid võtab poosi, et ok,lõpetame, mina tüli ei soovi. Paar korda on juhtunud, et mõned metsatuttvad ja kunagised mängusõbrad on millegipärast vihastanud ja kallale tulnud, seepeale on Mishel alati otsekui üllatunud. Edaspidi ta nendega lihtsalt ei suhtle- justkui oleks tühi koht, kui taoline endine sõber metsas vastu tuleb. Omamasti ja suurematega on ta ärbelnud küll päris koleda näoga, ent teise tõsise rünnaku puhul on valmis taganema. Ja sugu ei ole minu kummagi koera puhul segajaks heale läbisaamisele. Mishelil on palju emaseid koeri kellega hästi klapib, ka uute tutvuste korral. Suured domineerivad koerad, sõltumata soost, talle ei meeldi ja nendega tuleb "ütlemisi" küll ette. Misheli puhul on küll tegemist leebe lemmikuga, julgen ma väita. Aga ma tean leebemaidki SLK.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 21 Sept 2007 21:53

maag kirjutas:

Jumal hoidku, see inimene pole vist tõsiselt kaklevaid sakslasi näinud...
OK, maha lausa teineteist ei murta, aga veti arved tulevad pärast ilmselt soolased.


Üks kõik mis tõugu-sakslane,bokser,rotikas....ja n.e.-peale tõsiseid kaklusi,kui tuleb pöörduda vet.abi poole-kõikidel tulevad soolased arved! :!:

ja Caro
Kasutaja avatar
Postitusi: 423
Liitunud: 19 Aug 2004 14:07

PostitusPostitas Triinuraanu » 21 Sept 2007 21:55

Meie ütleme Caro kohta, et tal on nii kõrge enesehinnang, mis lihtsalt ei lase tal nii madalale laskuda, et endast väiksematele liiga teha. Seda täiesti tõsiselt. Enda suurusega tahaks küll mõõtu võtta, kui lubataks.

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 24 Sept 2007 10:04

Triinuraanu kirjutas:Meie ütleme Caro kohta, et tal on nii kõrge enesehinnang, mis lihtsalt ei lase tal nii madalale laskuda, et endast väiksematele liiga teha. Seda täiesti tõsiselt. Enda suurusega tahaks küll mõõtu võtta, kui lubataks.


Kääbikutega ei nori ka minu riiakas peni. Lihtsalt suuruse piir on ebamäärane: bokser ju ka väiksem, aga sellega norib kohe kindlasti.
Ja nende vähe väiksemate on nii, et võimalusel paneb minu poiss koonu teisele õlale, näidates nii, et tema positsioon on kõrgem. Kui teine sellega nõus on ja alandlikkust üles näitab, probleeme ei teki. Kui teine urisema hakkab, siis läheb kakluseks.
Aga see variant, et kohtuda koerteaias mõne teise isasega (v.a. päris kääbik) ja sellega sõbralikult mängida: see on kindlalt välistatud.
Ja paraku räägivad sama enamik minu slk-omanikest tuttavaid. Aga veelkord: minu jutt käib eelkõige isaste kohta. Emastega mul kogemus puudub.

& sakslane Basso
Kasutaja avatar
Postitusi: 284
Liitunud: 06 Apr 2007 18:17

PostitusPostitas Scrazy » 29 Sept 2007 17:53

Mu sakslane veel noor, aga siiski. Ei tee tema teistele liiga. Selliseid pilte aja jooksul ikka on kogunenud, kus mõni pisike teda kiusab. Panen siia ka ühe russeliga pildi. :)
[img:500:333]http://www.album.ee/files/56/072/norm/11056072_O2TP.jpg[/img]

Mu koer näeb välja küll nagu hakkaks surema, aga tegelikult täie elu ja tervise juures. :D

Kasutaja avatar
Postitusi: 289
Liitunud: 24 Okt 2006 12:37
Asukoht: Kodus maal

PostitusPostitas Peremees » 02 Nov 2007 03:36

2 korral olnud koerakarjas saksa lambakoera ja ütleme ausalt, 1 ja 2 kesi pole probleemi. Kui tekivad karja intriigid, juhtisase hõõrumised, jooksmisel teiste jalgu puremised jms. siis on SKL lollakad ja karjakoeraks sobimatud (pean silmas mitte niivõrd perekoerana vaid mitmekesi valvekoertena).

Hetkel üks üsna murdja omadustega sakslane. Kes salaja passimisel jäänud vahele esimese ründajana ja murdajana. Saagis seni 1 kass, jänest, rebast - kes eravaldusse tunginud.
Ma olen avastanud, et koerad on Jumala poolt kingitud kaaslased, kellele neljajalgseks sõbraks, kellele valvuriks, kellele abiliseks või kõik koos. Iga päev 1 koera lugu.

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 02 Nov 2007 13:15

kui lugeda staazikate kortega tegelejate kirjatükke(neid on ka eesti keelde tõlgitult) siis on ka erinavaid kutsikaid mõistlik mängima lasta 2 kaupa mitte hulgi mitmel erineval loogilis-psüholoogilisel põhjusel. kinnitab selle soovituse mõistlikust praktika - tullakse murega "käisime mängimas, siis juhtus nii et....sellest peale minu koer...".
peale teatud vanust on raske osadelt koertelt nõuda vabas olekus nummit suhtlemist võõra karja liikmetega. nõuda saab tagumikud koos istumist ilma "rr" täheta ja üsteisest kenasti möödumist.

validluse vältimiseks lisan - kui kokku lasta näiteks 5 yorki kutsikat ei juhtu tõenäoliselt midagi hullu.

ja jah, on ka gruppe kus selle peale kui kutsikale tormab kallale veidi vanem-suurem koer/kutsikas selgitatakse "nii õpib kutsikas elu, las klaarivad".

Kasutaja avatar
Postitusi: 4476
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 27 Nov 2007 11:25

[IMG:800:565]http://i84.photobucket.com/albums/k6/Miikene/Mishel%20teiste%20seltsis/bordoo-selili.jpg[/img]
Esmapilgul jah, õigustab murdja nime. Hääl, mis tegevuse juures kuuldavale tuleb, on ka hirmuäratav, aga :
[IMG:800:521]http://i84.photobucket.com/albums/k6/Miikene/Mishel%20teiste%20seltsis/bordoo-kapad-pusti.jpg[/img]
[IMG:800:502]http://i84.photobucket.com/albums/k6/Miikene/Mishel%20teiste%20seltsis/bordooga-3.jpg[/img]
Lõppvaatus:[IMG:800:552]http://i84.photobucket.com/albums/k6/Miikene/Mishel%20teiste%20seltsis/bordooga-pargis.jpg[/img]
Selge, et kõigile koertele seda tüüpi mäng ei sobi ja paljude peremeestegi närv ei pea vastu- esimest lõrri kuuldes on paanika. Kui näiteks colli aga otsustavalt mängust keeldub, siis mängu ka ei tule, olgugi vastaseks "murdja" tõug. Kusjuures endast palju väiksematega selliseid mänge Mishel ei üritagi.

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 27 Nov 2007 12:25

OT: Meie kaks krantsi (kelledest ühes ehk kusagilt kaugelt ka sakslase verd on) ka vahel harrastavad selliseid mänge, nagu Miikese piltidel. Paljud peavad seda kaklemiseks aga tegelikult nad mängivad, sest kui üks neist kasvõi korraks valupiuksu kuuldavale laseb, tõusevad mõlemad püsti ja rahunevad natukeseks maha. Morris sealjuures ei tee üldse häält, Mercury seevastu on hääästi häälekas. Lisaks ei toimu sellist asja meil toas, vaid tavaliselt väljas, kus neil on rohkem ruumi müramiseks.

Postitusi: 3
Liitunud: 09 Okt 2008 23:28

PostitusPostitas Richard » 22 Nov 2008 04:23

On kyll aasta moodas ,aga minu emane 2,5 aastane slk on koigi peale vaga kuri ,ei meeldi talle teised koerad ,nii suured kui vaikesed ja ka voorad inimesed on tema jaoks ohtlikud,kohe annab marku ja hoiatab hambad irevil,see hakkas tal pihta umbes 1 aasta vanuselt ,on kainud koolis ja oppinud sotsialiseerimist aga kuri ta on ja kurjaks ta jaab. :

Kasutaja avatar
Postitusi: 289
Liitunud: 24 Okt 2006 12:37
Asukoht: Kodus maal

PostitusPostitas Peremees » 16 Dets 2008 12:02

Lahedad pildid, pilte on alati lahe vaadata - pange neid rohkem :)
Ma olen avastanud, et koerad on Jumala poolt kingitud kaaslased, kellele neljajalgseks sõbraks, kellele valvuriks, kellele abiliseks või kõik koos. Iga päev 1 koera lugu.

Kasutaja avatar
Postitusi: 132
Liitunud: 23 Apr 2009 09:55
Asukoht: raplamaa

PostitusPostitas harri » 06 Mai 2009 10:15

mina küll ei saa öelda et meie Mõmmi :) endast väiksematele kallale ei lähe,vägagi läheb kui väike selleks natukenegi põhjust annab ja võimalus on :oops: Suuremate kohta kehtib tegelt täpselt see sama.
nii nunnu annab olla

Kasutaja avatar
Postitusi: 40
Liitunud: 30 Nov 2008 19:37
Asukoht: rakvere

PostitusPostitas yoel » 06 Mai 2009 11:13

Mina võin Harmi kohta nii palju öelda ... ta on pikka kannatusega kui vihastub siis lõplikult ja kui kannatus katkeb siis ründab lõpuks...

Kasutaja avatar
Postitusi: 36
Liitunud: 24 Jaan 2007 14:01

"murdjad"

PostitusPostitas Xen » 10 Mai 2009 15:26

MInu sakslane ei ole ka kahjuks sõbraliku kutsu olemisega. Ründab kindlalt ja kohe, kahjuks. Pean ringi liikuma, silmadlahti ees ja taga ja küljel ka. Ei vali kas rünnatav on emane või isane. Loomulikult ei lase teda kellegiga enam mängima ega suhtlema. Samuti mõne eelneva kirjutise põhjal võin öelda, ei ole aidanud sotsialiseerimine. Käidud trennis, näitustel, jne, koguaeg igal pool kaasas.Aga kuri teiste kutside peale on ja vist jääb. On mõned lemmikemased, kellega lepib ja saab seltskonnas koos olla. Õnneks tundes koera, olen ise valvel, lahti vaid teatud kohtades ja siis ka tugeva järelvalve all. :o
Xen

Kasutaja avatar
Postitusi: 302
Liitunud: 08 Nov 2005 09:25
Asukoht: Tallinn/Kristiine

PostitusPostitas Jolanda » 11 Mai 2009 07:00

Minu koer ei tee ka vahet, kas teine koer on emane või isane. Kallale ta teisele koerale pole veel läinud aga ehmatada ja ära ajada meie juurest meeldib küll. Ei saagi aru, kas see mingi tema veider mäng või kaitseb last kärus. Kui üksi olen, siis koer üldiselt nii ei käitu.
Üllatas mind ta tõsiselt aga eelmine nädal, kui üks kassist väiksem koer talle kaks korda hammastage ninna hüppas ja ta selle peale lihtsalt eemale kõndis :o . Sellegipoolest ei julge ma teda väikeste koertega kokku lasta.

Ahjaa, Selle teise koera ehmatamisega on nii, et kui teine koer ära ei jookse või kurjaks ei saa, läheb enamasti mängimiseks :irw: .
KK1

& sakslased
Kasutaja avatar
Postitusi: 293
Liitunud: 17 Aug 2004 21:22
Asukoht: Kostivere

PostitusPostitas anett » 11 Mai 2009 14:36

Uskumatu, kui häid pilte võib saada kui koerad mänguhoos on..
siin üks pilt "kurjast" Florast mänguhoos
[img:720:479]http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/181/26/04526322562ecd.jpg[/img]

Ja selle pildi juures meeldib mulle Flora näoilme...
[img:720:479]http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/181/27/04526358341df9.jpg[/img]
A dog is the only thing on earth that loves you more than he loves himself. (J.Billings)

Mine Kikk-kõrvalised lambakoerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline