värvide kombinatsioon paaritamisel

- kollikoda ja need teised ka
Postitusi: 353
Liitunud: 18 Aug 2004 20:10

PostitusPostitas kats » 20 Veebr 2012 16:07

See sinine on alguse saanud marmorkollidest.

Just. Kuidas mingi puue seda elukvaliteeti ikka muudab? :o Kogu lugupidamise juures, muudab ikka küll. Olla nägija või mitte, kuulda või ei. Ma märkan siin vahet küll.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 20 Veebr 2012 16:25

Marmor ei ole geneetiliselt sinine, st marmorit andev geen ei tekita iialgi ühtlaselt sinist värvust, vaid ainult ja ainult mustalapilist kasukat halli/sinise taustal. Kui me räägime ühtlaselt sinise kasukaga koerast, siis tema värvuse taga on muud tegurid, mitte marmor.
Kui dogidest juba juttu tuli, siis dogidel kannavad nii merle kui arlekiin merle-geeni. Seega võib ka kahe arlekiinivärvi dogi paaritamisel neid nö topeltmerle sündida. Ja nii kaua, kui aretatakse arlekiine, ei kao dogidel merle ka kuskile - mulle meeldib, et nüüd vähemasti on dogidel merle nö ametlikuma staatuse saanud.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 20 Veebr 2012 16:34

kats kirjutas:See sinine on alguse saanud marmorkollidest.


Vaoni juba selgitas. Ja suvalise ristandi värvuse väljendumises ei ole marmorcollie ka süüdi. Tahaks teada, missugusest sinisest siis ikka geneetiliselt jutt on - marmor ei ole nimelt geneetiliselt sama, mis sinine! Pakun kaks allikat, kust infot leiab (vajadusel translaatoriga): http://www.collie-online.com/colley/couleur/index.htm ja http://homepage.usask.ca/~schmutz/dogcolors.html (viimane juba esimesel lehel MariMaria poolt pandunda, kaasajastatuna. Palun selle 5-6 aastaselt pimedaks jääva sinise värvigeneetika täpsustust - et milles collie seal süüdi! Marmor ise ei põhjusta pimedaks jäämist, need koerad elavad täiesti normaalse pika koeraelu oma värvusele vaatamata!
Maailm on värviline!

Postitusi: 353
Liitunud: 18 Aug 2004 20:10

PostitusPostitas kats » 20 Veebr 2012 16:56

ongi täpiline

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 20 Veebr 2012 17:54

kats kirjutas:ongi täpiline


Marmor ei ole mitte niivõrd täpiline, kui just eri suuruses laikudega. Pildist oleks abi! Kuid taaskord - isegi kui on tegu marmori värvigeeniga, siis SEE ei põhjusta kindlasti mingit pimedaksjäämist vanuses 5-6 aastat! Kohe absoluutselt kindlasti mitte! Lisaks on segaverelises ka päris hea hulk teisi osapooli...
Maailm on värviline!

Postitusi: 353
Liitunud: 18 Aug 2004 20:10

PostitusPostitas kats » 20 Veebr 2012 18:44

Kuna minu dialoog on nüüdseks juba mitte võsa serval vaid tihedas tihnikus, tuleks täpsustada.
Mul ei ole ristandit ei puudega koera. On tõug, kelle saamises marmorkolli on suure tähtsusega. (jätaksin need kollide silma/kõrva probleemid, esinemise sagedus, võimalikkuse jms. hetkeks kõrvale)
Mul on ilus sinine koer, kes on TERVE. Ja sellele pööratakse aretuses rõhku. Ja see ongi oluline, et saab ka nii. Valikute küsimus, kuida või mida aretada, aga koeraomanikuna ma olen karjuvalt rõõmus, et hiline nägemiskaotus ja kurtus on midagi, mille kaotamine on aretuses prioriteet, mitte kasuka toon ja sellega kaasneva puude kaunistamine.
Eks me loemegi seda,mida lugeda tahame ja näeme seda mida tahame ja nägemata jätame ka ikka selle, mida ei taha.
Puude aretamine ei ole normaalne. Ükskõik, kuidas või millega seda kaunistada. See on inimese vastutus terve looduse (ja mõistuse) säilitamise eest.

Kollid ei olegi süüdi. On teatud värvikombinatsioonid ja see, mis nendega ette võetakse.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 20 Veebr 2012 19:22

kats kirjutas:Vaatasin kodus ringi, leidsin sinise koera. Nende kutsikad valgena ei sünni ja pange neid ei panda. Sest kurtus ja pimedus kipuvad tulema alles 5-6 aastaselt. Ma olen üsna veendunud, et mind sugugi ei lohutaks tedmine, et puue väga kogenud kasvataja unistute reliseerimiseks eriti teadlikult tehtud sai. Minu koera kollist põlvnemine ei paista ka parima silmanägemise juures, aga võta näpust, probleem on alles.


kats kirjutas:Kuna minu dialoog on nüüdseks juba mitte võsa serval vaid tihedas tihnikus, tuleks täpsustada.
Mul ei ole ristandit ei puudega koera. On tõug, kelle saamises marmorkolli on suure tähtsusega. (jätaksin need kollide silma/kõrva probleemid, esinemise sagedus, võimalikkuse jms. hetkeks kõrvale)
Mul on ilus sinine koer, kes on TERVE. Ja sellele pööratakse aretuses rõhku. Ja see ongi oluline, et saab ka nii. Valikute küsimus, kuida või mida aretada, aga koeraomanikuna ma olen karjuvalt rõõmus, et hiline nägemiskaotus ja kurtus on midagi, mille kaotamine on aretuses prioriteet, mitte kasuka toon ja sellega kaasneva puude kaunistamine.


Ehk saab veelgi segasemalt (minu joonimised)? Neid tõugusid, kel marmorcollie aretuse taustaks, ei ole palju ja see marmor on sealt sellisena ka äratuntav! Austraalia lambakoer selline, tema on ka äratuntavalt collie sugulane - bordercollie nimelt (bordercollie ja collie on pärit samast puust). Ja SEE marmor annab samamoodi marmoriga topeltmarmoreid, ka esineb selle pärast pigmendipuudusega seostatavat sünnipärast kuulmis-nägemispuuet. Tõug, kelle aretustaustas on collie sugulasi, on austraalia karjakoer. Kuid tema värvuste seas ei ole marmorit! ACD täpilisus on hoopis teiste geenide tulemus. Briti karjakoeratõugudes on marmorit veel cardiganidel, ja muidugi sheltiedel. Marmor on marmor igas sellises koeras ühtmoodi.

Ja veelkord - marmori värvusega koertel ei ole mitte mingisugust sellest värvusest tingitud pimedaksjäämist hilisemas vanuses! Progresseeruva pimedaks jäämise taga on osadel tõugudel erinevad silmahaigused/anomaaliad, näiteks PRA. Mis euroopalikel colliedel on õnneks väga haruldane, ise ei tea ainsatki kindlat juhtu, silmaarstidel ehk on parem info. Ja PRA ei ole seotud värvusega.
Maailm on värviline!

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 20 Veebr 2012 19:57

Kajal on õigus, topeltmerle-värvusega kaasas käivad meeleorganite anomaalid saavad alguse arenguhäiretest lootelisel perioodil ja on seega olemas juba looma sünnihetkel. Vanemas eas kuulmise/nägemise langust või kaotust mõjutavad muud tegurid, mitte merle.
Merle ja kurtuse seoseid on üsna palju uuritud ja jah, selle värvusega on seostatav suurem kurtuse esinemus kui näiteks (homosügootse) piebaldi korral (kusjuures tuleb arvestada, et topeltmerled on loetud lihtsalt merlede hulka, mitte ei ole käsitletud neid eraldi), samas jääb see näitaja märkimisväärselt väiksemaks kui näiteks kurtuse üldine esinemus dalmaatsia koertel või valgetel bullterjeritel. Nagu öeldud, siis risk on tunduvalt kõrgem just topeltmerledel. Ühe uuringu järgi näiteks esines heterosügootsetel koertel (Mm, nö tavaline merle) ühepoolset kurtust 2,7 % ja kahepoolset kurtust 0,9% koertest, samal ajal kui topeltmerledel (MM) olid vastavad näitajad 10% ja 15%.
Merle on trikiga värvus ja seetõttu on oluline, et sellise värvusega koerte omanikud teavad seda aretuses arvestada ning tegelikult on topeltmerle kutsikate sündi enamasti võimalik teadlike aretusvalikutega vältida. 100% tervete kutsikate sündi ei saa kunagi garanteerida, isegi kui merle-koertest kaarega ümber käia.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 20 Veebr 2012 20:06

Ka kuulmise enneaegne kadu ei ole värvusega seotud. Küll võib mõnes tõus esineda värvusega seotult kehvemat nägemist või ebaühtlast kuulmist.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 374
Liitunud: 21 Aug 2004 16:53
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Rantsa » 20 Veebr 2012 20:15

Tuues sisse austraalia lambakoera, siis neil on lisaks blue merlele ka lubatud red merle, mida collides sellisel kujul ei ole. Ei ole ka lubatud. Olles omanud/omades nii aussiet kui pikakarvalist colliet ja sheltiet ja kõiki neid blue merle värvusega, siis ei suuda ühtki konkreetset haigust siduda vaid merle värvusega. Austraalia lambakoertel esineb pärilikku katarakti, mida küll Eestis ei tea olevat ühelgi koeral ja antud probleem ei ole seotud merle geeniga, vaid seda esineb antud tõus kõigil värvustel, osades sugupuudes rohkem, osades vähem. Jõuame taas kasvataja vastutuseni ja selleni, kui tähtis on avameelsus kõikidest probleemidest rääkides. Samas võin ma kasvatajana panna kokku 2 ok koera ja saada erinevaid haigusi, seda vaid seetõttu, et mul ei pruugi olla kasutuses piisavalt infot. Seda eriti sellise tõu puhul, kelle aretus põhiliselt on USAs ja sealt pärinevate veredega Euroopas
1 collie suri insuldi tagajärjel 13,5 aastasena, tema ema 15 a vanadusse ja sheltie 15,5 a vanusena vanadusse. Nägemine oli kõigil kolmel korras kuni vanadusest tingitud muutusteni.
kats, kas avaldaksid ka tõu?

Postitusi: 353
Liitunud: 18 Aug 2004 20:10

PostitusPostitas kats » 20 Veebr 2012 21:46

:D
Mulle ikka tundub, et sa tahad siit lugeda seda, mida siin ei ole.
Olen väga selgelt välja öelnud, et puude aretamine on ebanormaalne/ebamoraalne.
Minu sinine tuli teemasse informatsiooniga, et neid pange ei panda ja silmaviga ilmneb vanusega. Ja kuigi kollit EI PAISTA kusagilt,on teatud probleemid alles. Koerapidajana on mul ükskõik, millise loosungiga väärarenguid toodetakse, probleemi sisu sellest ei muutu. Minu heameeleks on ka kasvatajad, kes tervist esmatähtsaks peavad.
Edasi ilmnes, et oleme erinevates teemades. Ühelt poolt siis briti karjakoerte geneetika ja teiselt poolt asjasse mittepuutuvad sinised koerad ja "superkasvataja" eetika.
Ausalt, nokkimise pärast :oops: lisasin et mul on sininine koer,kes alguse saanud marmorkollidest. Väga vabandan, aga edasi läks pisut naljakaks.Kuna teemasse oli haaratud ka suvaline ristand :o , siis ei suutnud end tagsi hoida ja avalikustasin täpid...
Joonitult või ilma. Mina jaoks on teema hargnenud kasvatajaeetika ja teadlike puuete paljundamise olemusele, aga seda ei pea sealt välja lugema, kui tahtmist pole. Ja muud võib ka lugeda, kui soovi on.

PS.Minu andmetel on ADC siiski jätkuvalt kahest siledakarvalisest marmorist alustet, kuigi ise marmorgeeni ei kanna.

Kasutaja avatar
Postitusi: 374
Liitunud: 21 Aug 2004 16:53
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Rantsa » 20 Veebr 2012 22:16

Tunnistan, et olen merle koerte fänn ja minu jaoks ei ole vahet, ms tõuga on tegu.Merle koera peale hakkab silm särama, no on kiiks jah. Merle värvus, ei ole kõige kergem aretuseks, kuid ei tasuks näha kolli seal kus seda ei ole ja maalida tonte seinale. Kui me vaatame Eesti briti karjakoerte tänast seisu:
1.Ei mäleta, millal oli viimane lühikarvalise collie pesa, kus oli blm kutsikaid;
2.Pikakarvalise collie kasvatajatest on umbes 3 aktiivset kasvatajat, kel aeg-ajalt on blm pesasid - võin eksida, kuid võimalik, et mitte igal aastal;
3. Border collie esimene blm-tri pesa peaks ehk varsti sündima;
4. Welsh corgi cardiganidest peaks olema 1 blm noor koer.
Nagu Kaja ütles, ei saa me midagi muuta Ameerika aretuses.

See, et ACD-s on kasutatud kunagi algusaegadel colliet, ei tähenda, et kõikvõimalikud probleemid on tingitud just sellest ja mitte nt. teistest tõugudest, mida kasutatud on nt dalma ja bullikas ja äkki hoopis ka dingo?

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 20 Veebr 2012 22:16

kats kirjutas::D
Ja kuigi kollit EI PAISTA kusagilt,on teatud probleemid alles. ....
PS.Minu andmetel on ADC siiski jätkuvalt kahest siledakarvalisest marmorist alustet, kuigi ise marmorgeeni ei kanna.


Ehk siis tegeleme teiste tampimisega lihtsalt niisama? :myyr: Kordamine olla tarkuse ema... Tegelikult tahaks ka tarkuse isa näha, sest - ära hakkab tüütama. Palun, tee oma tõu algupära ja geneetika selgeks ning kasvata mõni põlvkond ja siis räägime edasi - eks! Mis "teatud collielt saadud probleemid on alles", kui - tõug ei kanna edasi marmori geeni ja vanusega seotud silmanägemise kadumine on euroopalikul colliel väga haruldane, samas ei ole päris mitmetel tõugudel nii haruldane PRA. Lisaks nagu ajaloost on lugeda, siis tegelikult polegi ACD aretuses kasutatud seda tõugu, keda täna colliena tuntakse! Collie sugupuu on päris lai ja päris mitmed harud on tänaseks jäänudki vaid ajalooks.

Ja mitte keegi ei ole siin õigustanud sandi koera aretuskasutust, vastupidi - on korduvalt kirjutatud, et meil neid riske tuntakse ja osatakse arvestada, seda juba sellest ajast, kui Eestisse esimesed marmorid tulid - see oli kaheksakümnendate alguses juba. Paraku ei saa me midagi teha selles osas, mida tehakse Ameerika mandril - neil lihtsalt on teised mängureeglid! Millest me ka oleme täiesti teadlikud. Ja me mäletame oma tõu hiilgeaegu ja nende aastatega on ka hulk kogemusi kogunenud - nii omi kui ka teiste omi. Sest näiteks marmor ei olegi minu värv, ometigi ma tean, mida see endast kujutab. Ja teavad ka teised meie kasvatajad. Isegi eetikast on nad kuulnud, nii uskumatu kui see ei tundu.
Maailm on värviline!

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 20 Veebr 2012 22:19

Rantsa - ma otsisin ACD ajaloo artikleid ja lugesin sealt välja, et tegelikult ei olegi kaasaja mõistes colliet seal aretuses kasutatud. Collie oli ju neil aegadel karja ajava koera üldnimetus brittidel. Eks see ole ka see põhjus, miks ei ole ACDl MDR1 geenidefekti... Näiteks...
Maailm on värviline!

Kasutaja avatar
Postitusi: 374
Liitunud: 21 Aug 2004 16:53
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Rantsa » 20 Veebr 2012 22:24

Lugesin Kaja sinu pandud linki. Kunagi uurisin ACD tõugu kui sellist, aga kuna otsus tuli austraalia lambakoera kasuks, siis pole rohkem huvi tundnud.

Unustasin eelnevast shetlandi lambakoerad:
Kasvatajaid taas vaid 2-3, kellel on blm pesakondi olnud ja on.

Kahjuks aetakse sageli segi merle geeni tõttu nö sinised ja muude deenide tõttu sinised koerad.

Postitusi: 353
Liitunud: 18 Aug 2004 20:10

PostitusPostitas kats » 20 Veebr 2012 22:47

Kaja peab nüüd hoogu. Ma ei hakka kolmas kord kirjutama, et mina kirjutasin seda, aga Sina lugesid sealt muud välja. Need teatud kollidelt saadud probleemid on Sinu meelevaldne juurdemõeldis minu kirjutatud lausele, et probleemid on alles. Kontekstist, et kasvatajad saavad teha valikuid. Selle kollide geeniteema oled sa ikka ise teistele koertele juurde pookinud. Sa sõdid iseenda püstitatud väidetega. Vaata, kes ja miks minu sinisest marmogeeni otsima hakkas. Ilmselt see ongi see kadunud tarkuse isa mis kaotsi on läinud.
Usu mind, sa ei ole ainuke googeldada oskav inimene, kui sa mind nüüd tõsimeelselt valgustada püüad ...

Ühe mure võrra oleme täna siiski vaesemaks jäänud, Kaja teab TÄPSELT kuidas ACD kujunes. Mina olen oluliselt rohkem kohanud eelistatavalt muud versiooni, aga kuna see hetkel siia ei sobi, siis las ta jääda.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 20 Veebr 2012 23:49

Tõenäoliselt oli viga taaskord kommunikatsioonis ehk kes kuidas ennast väljendab ja kes kuidas seda mõistab, aga mina sain alguses samamoodi aru nagu Kaja - et Sinul kodus oleva tõu probleemid pärinevad tõu alguasaegadel aluseks olnud merle collidelt ja sinu meelest on need probleemid selle konkreetse värvusega seotud. Kui Sa ütled, et see ei ole see, mida Sina kirjutades silmas pidasid, siis ju see nõnda ongi. Lihtsalt minule jättis see antud kontekstis teise mulje ja reageering oli selle, kuidas mina sellest aru sain.
Samuti ei ole sinine ja merle sünonüümid ja kui keegi kasutab koera värvuse kirjeldamiseks sõna sinine, siis mina mõtlengi ühtlaselt sinist, ilma mustade lappideta koera.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 21 Veebr 2012 11:44

kats kirjutas:Kaja peab nüüd hoogu.


Mind ei pea keegi anonüümne kats korrale kutsuma! Ja ega ma sellele ka alluks. Ma oskan eesti keelt lugeda ja isegi selles keeles korrektseid lauseid moodustada! Ja ma võtan ka sõna siis, kui asi kisub valesse suunda ja võib sellega siinse foorumi lugejaid eksitada. Teema on jätkuvalt briti karjakoerte alamfoorumis ja jätkuvalt on selle pealkirjaks värvide kombinatsioon paaritamisel. Kui nüüd satub siia lugema inimene, kes alles otsib oma koera, satub lugema, et värvustega kaasneb terviseprobleeme, kui algaja blue merle värvusega koeraomanik tahab hakata tasapisi kasvatustööga tegelema ja saab teada, et ta marmorvärvusega kutsikad hakkavad pimedaks jääma selle värvuse pärast, siis - mina pean seda teemaarendust vägagi eksitavaks! Et mitte otse öelda: tegelikkusele mittevastavaks ja valeks! See, et austraalia karjakoera aretuses on poolteistsada aastat tagasi kasutatud paari collie perekonna koera, ei tee austraalia karjakoerast colliet! Kaasajal teab kogu koeramaailm colliena vaid kaht tõugu (ja needki Ameerikas ühes standardis) - s.o.pikakarvaline (Collie, Rough) ja lühikarvaline (Collie, Smooth). Bordercollied ja habecollied on alati kasutusel oma nimekujuga, kus collie on vaid osaks. Paarsada aastat tagasi kasutasid britid collie-nimetust sageli tähistamaks karja ajavat koera, see nimetus sisaldas mitmeid erinevaid koeri. Ja juba siis oli ka marmorvärvus olemas. Marmorvärvus, mida austraalia karjakoeral olla ei tohi!

Toon veel ühe tsitaadi katsilt:
kats kirjutas:Vaatasin kodus ringi, leidsin sinise koera. Nende kutsikad valgena ei sünni ja pange neid ei panda. Sest kurtus ja pimedus kipuvad tulema alles 5-6 aastaselt.


Tänaseks oleme selgeks saanud, et see sinine koer ei ole värvusega, mida nimetatakse blue merle, värvusega, mis on siin teemas jutuks. Ja muide - minu teada austraalia karjakoera kutsikad sünnivad sageli just valgetena, mida ei juhtu aga üheski normaalselt värvunud briti karjakoeratõus, kus kutsikad sünnivad alati juba valmis värvijoonistega, vaid toonide intensiivsus vanusega muutub selle värvuse toonide piires. Kui collie pesakonnas sünnivad sellised kutsikad nagu näiteks sel lehel, siis -
colliekasvataja on infarkti äärel ja hakkab otsima loomaarsti... Kuid ACD tõus on sellised kutsikad täiesti normaalsed ja elujõulised!


Kokkuvõtteks. Kõik, kel kodus briti karjakoeratõugu marmori värvusega koer - teie koer on täiesti normaalne koer, kel ei esine sellest värvusest tingitud terviseprobleeme! Kui muud tervisehädad ei hakka kimbutama (need värvusest nimelt ei hooli), siis elavad marmorid ka kõrge vanuseni, nagu ka teiste värvustega koerad. Silmahaigused, mis halvendavad koera nägemist tema elu jooksul, ei ole seotud marmori värvusega, nende geneetika on hoopis teistsugune (colliedel sageli esinev CEA ei muutu ka elu jooksul ning enamasti see koera nägemist oluliselt ei halvenda, erand võib olla vaid raskeim vorm - ablatio).

Olen oma lemmiktõuga koos juba üle 30 aasta, kogu oma täiskasvanuea (varem lihtsalt koera ei lubatud). Tean, kui vähe on vaja, et infomüra võib väga vähesest tekitada päris suuri arusaamatusi. Olen omal ajal Eesti Collieühingus tegelenud briti karjakoeratõugude kohta käiva info kogumise-jagamisega ja väga paljude inimestega rääkinud, pidanud korrigeerima mitmeid eksiarvamusi. Kuid toona ei olnud veel foorumeid! See foorum on avalik ja see teema on loetav igale, kellele see huvi pakub. Niisuguses teemas otseselt valeinfo jagamine on kurjast. Ja sellepärast ma siin ka selgitada püüan, kas see anonüümsele katsile meeldib või mitte! Muide - tema tsitaate ei ole ma välja toonud lausekatketena, et saaks nimetada konktekstist väljarebituteks... Nii nagu kirjutas, nii ka on.
Maailm on värviline!

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 21 Veebr 2012 11:47

Rantsa kirjutas:Lugesin Kaja sinu pandud linki. Kunagi uurisin ACD tõugu kui sellist, aga kuna otsus tuli austraalia lambakoera kasuks, siis pole rohkem huvi tundnud.


Jah, ma tean! :) Mäletame me ju mõlemad väga hästi kadunud MJd ja tema Slim'i... (ja ka teisi koeri, kellega nad siin käisid) Ja ka seda, mida MJ sellest tõust rääkis, Sa suhtlesid selles osas veel eraldigi.
Maailm on värviline!

Kasutaja avatar
Postitusi: 285
Liitunud: 22 Veebr 2009 21:29
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas KatiMaria » 21 Veebr 2012 16:35

Teema vist sai alguse sellest, et sai kuskil näitusel hea koha koer, kes on teatud värvi ja kelle aretuses oli teadlikult riske võetud? Sain õigesti aru? Probleem oligi selles, et kuna teatud värvide kombineerimisel on oht puudega koera sünniks ja et on ebaeetiline panna selline koer võitjaks. See automaatselt soodustab kasvatajate tungi saada seda värvi koeri ning kas kasvatajad ikka peaksid sedasi riskima jne. Mina sain nii sellest teemast siin aru...

Minu jaoks oli ka pigem võtmesõnaks teadlikult tegemine ja mis on siis see eesmärk, mis sellist abinõud pühitseb. Alati võib juhtuda...ka parimate pingutuste korral võib metsa minna. Aga kui me teame juba eos, et on risk, siis isiklikult ma ka ei saa aru, milleks sellist asja vaja on. Mingit vahet pole, kas see collie on soobel või täpiline võimisiganes. Koer on ikka koer ja ta on samasugune collie kas soobel või mõnes muus värvis (mis on tõule omane). Lõppude lõpuks on asi ju ikka jälle inimese tahtmistes. Vot, mina tahan seda värvi koera....! Koeral endal on kama kaks mis värvi ta on. Aga selle peale eriti ei mõelda... :roll:

Samas ühest küljest küsimus ongi just ju mõtlemises, sest see paneb inimesed tegutsema. Mida me ühelt koeralt ootame? Kuidas me koera näeme? Niikaua kui me näeme ainult värvi, ilmselt midagi ei muutugi:S

Mina tahtsin ka omale teraapiakoera. Aga näe ei tulnud välja, sest koer seda ei tahtnud. Eks siis mängid oma soovid ümber vastavalt sellele, KES on see koer, mida temal sulle pakkuda on, milline ta on (ei mõtle siin karva värvust), mis on tema soovid. Kuigi oleks võinud ju ka pushida ja suure tahtmise korral saab kõike. Koeraga koos tegutsemine on koostöö. Ei saa olla nii, et mina lähtun alati ainult enda tahtmisest.Hetkel on mul hea meel, et ma ei saanud oma tahtmist, sest muidu mul ei oleks seda kogemust. Lasin oma soovid vabaks ja avastasin hoopis muid toredaid asju ja olen väga õnnelik sellega, mis mul on. Jah, mul on kõige ilusam ja parem koer just sellisena nagu ta on, koos kõigi oma vigadega. Iga koeraomaniku jaoks peaks tema koer seda olema, hoolimata sellest, mis värvi ta on või mis iseloom tal on või kuidas keegi kolmas teda hindab. Asjade tingimusteta nägemine nii nagu nad on, ning keegi ei ole kellestki parem. Iga koer on täiuslik sellisena nagu ta on!

Ma tean mitmeid välimiku aretajaid, kelle koerad on igati terved ja tublid, sest nad arvestavad ka muid faktoreid. Küsimus ei ole tegelt colliedes, vaid üldistes põhimõtetes kogu koeranduses. Teadlikult tervise ohtu seadmine on juba aga piir, millest üleminek ei tohiks olla lubatud ükskõik mis põhjusel. Ma arvan ka, et me võiks proovida leida pigem üksmeelt ja arutada, kuidas asju lahendada. Ilmselt USA-s ja mujal maailmas toimuvate trendide teemal on meil raske kohe midagi muuta. Küll aga saab igaüks muuta oma suhtumist ja läbi selle asjad muutuvad ka tervikuna. Absoluutselt iga vastutustundlik ja hooliv koeraomanik/kasvataja on suur väärtus kogu ühiskonnale ning selle mõju on suurem kui me arvatagi oskame :wink: Peace!
Samoyed - More Than Just a Pretty Face!

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 21 Veebr 2012 21:28

Ma küll täpselt ei mäleta aga minu teada oli Rootsis kunagi lubatud so ja blm koerte paaritamine,tõupaberid said küll ainult ´tri värvi kutsikad.Mul endal oli tri isane pk collie Soomest ,kelle sugupuus oli koer kes oli saadud so ja blm paaritusest.
Barol kõis pruut Lätist ja kahe blm -lt tuli pesakond,kus oli 7 tri ja 1 blmn kutsikas.
Praegu ei näe küll mingit vajadust kahte blm kokku panna.Kunagi oli jutt,et mõnedel blm koertel kipub tan värv näol liiga heledaks muutuma ja seda tuleks so koeraga parandada.Ei tea.
Olen vaadanud,et on sündinud ka valgete lappidega kehal colliesid ja on tekkinud valge geeni kandjaid.Sheltidel on seda palju.Colliedel ei tohiks olla.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 22 Veebr 2012 10:58

inna kirjutas:Kunagi oli jutt,et mõnedel blm koertel kipub tan värv näol liiga heledaks muutuma ja seda tuleks so koeraga parandada.


Eks rääkida või ka igasugust, kes siis ettekäändeid ei leia. Kuid nagu Sa isegi väga hästi tead, siis heledad põsed ei käi värvuste järgi, neid on igas värvuses. Intensiivsemat tooni saab ikka selliselt, kel see toon selline on, seega heleda põsega marmorile sobib intensiivset tooni põsega tricolour, kel seda ka sugupuus valdavalt esineb. Rootslased on teinud ka igasugust, vist erilubadega, neil ka soobel-marmor nii näitustel kui ka aretuskasutuses olnud, samalt kasvatajalt, kellelt Sa mäletad seda tricolouri...
Maailm on värviline!

& rõõmurullid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2146
Liitunud: 21 Okt 2005 14:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas päike » 29 Mai 2012 08:17

Siia teemasse ilmselt kohane teade: http://www.thekennelclub.org.uk/item/4303
Koerala kodanik.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 29 Mai 2012 09:34

päike kirjutas:Siia teemasse ilmselt kohane teade: http://www.thekennelclub.org.uk/item/4303


On kohane, aitäh viitamast! :) Britlastest siis ei luba Kennel Klubi kahe marmori paaritust sheltiedele, teised hetkel sellise keelu all veel ei ole.
Maailm on värviline!

& rõõmurullid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2146
Liitunud: 21 Okt 2005 14:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas päike » 29 Mai 2012 10:41

*Kaja kirjutas:
päike kirjutas:Siia teemasse ilmselt kohane teade: http://www.thekennelclub.org.uk/item/4303


On kohane, aitäh viitamast! :) Britlastest siis ei luba Kennel Klubi kahe marmori paaritust sheltiedele, teised hetkel sellise keelu all veel ei ole.


Ma lugesin seda artiklit hea mitu korda ja aru võib saada nii ja naa.
Otse colliedele ei ole viidatud jah, aga samas esimene lõik ütleb, et:
Following a recommendation from the Dog Health Group, the General Committee has agreed that, with effect from 1st January 2013, the Kennel Club will no longer accept the registration of any puppies for any breed that are produced as a result of mating two merle (dapple) coloured parents together.


ehk siis keelatud on KÕIKide marmori geeni kandvate tõugude paaritused, kus emane JA isane kannavad seda geeni. Veel õigemini, sellisest paaritusest järglasi ei registreerita.
Koerala kodanik.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 29 Mai 2012 11:07

Nojah, nii see seal on tõesti. Miks siis veel üksikud eraldi vaja välja tuua... Aga see ka KC, mitte FCI. Kuid eks FCI ilmselt hakkab ka sarnaseid piiranguid tegema. Marmor ei ole britlastel ainult collie värvus, kuigi kolmel collietõul see esineb (border, lk. ja pk.collie) ja on ka oletatavalt väga vana värvuse variatsioon. Lisaks on ka welsh corgi cardiganil marmor lubatud värvuseks.
Maailm on värviline!

Eelmine

Mine Briti karjakoerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline