Raske psüühilise häirega collie-poiss!

- kollikoda ja need teised ka
Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 27 Sept 2010 19:01

Pamparix kirjutas:
kadri085 kirjutas:Tõime ta ka tuppa ükspäev...

Kurb kuulda, et teie pere ei saa kutsikaga kuidagi hakkama, midagi talle seal ei meeldi, et ta on niimoodi käituma hakanud.
Kuna koeraga peaks koos elama ikkagi vanaema, siis parim lahendus oleks ilmselt koerale see, kui ta saaks tagasi oma koju. Maksan teile raha tagasi. Mul on siiralt kahju, et ta teil kuidagi kodunetud ei saa, mulle on tema selline käitumine arusaamatu ja ootamatu

Sonja on selles teemas korduvalt kirjutanud, et vanaproua Eva sooviks raha tagasi. Kui siis nüüd kompenseerimiste aeg kätte on jõudnud, siis äkki alustaks sellest inimesest, kes juba ammu ilma koerata, aga raha tagasi pole saanud. Ilmselt mainet parandaks veidike ka see.

Muidugi kadri085 siin häbematult muudkui kirjutab arengutest koeraga ja ei lase unustusse vajuda, et keegi "matrossov" saaks tulla tegema postitust, et küll on tore ja sotsiaalne koer ja uude koju jõudes ei olnud ühtki probleemi.
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Postitusi: 5
Liitunud: 19 Sept 2010 18:01

PostitusPostitas toskaana » 27 Sept 2010 19:40

Ma olen seda teemat juba mitu korda lugenud ja mõned asjad jäävad selgusetuks.Kas koer oli Teil siiamaani ainult õues ja tuppa tõite ta alles nüüd?Ei ole küll mingi ekspert ega asjatundja,aga kas Te ei võta liiga äkki korraga liiga palju ette.Mõtlen lihtsalt seda,et enne oli koer üksi õues ja nüüd tormate temaga mööda ilma ringi.Kas koer sellisest käitumisest hoopis segadusse ei satu?Arvan,et peaksite ikka tasa ja targu tegutsema.Ja muidu on koera perenaine siis ju vanaema?Kas Te elate koos temaga või käite seal külas?KUi vanaema on perenaine siis ju esialgu peaks ta vanaemaga ära harjuma ja alles siis võõraste inimeste ja koertega.Nagu juba kirjutasin ma ei ole mingi asjatundja,aga ühe väga ära räsitud koeraga on mul tegu ju olnud.Meie ei võtnud algul midagi suurt ette ja seda nüüd ühe koeratreeneri seletuste peale.Tema ütles,et laske koeral kõigepealt meelde tuletada mis tähenab koer olla ja ülejäänud loksub ka kõik paika.Alles siis auto sõidud ja treeningud.Ka rihma otsas jalutamine oli selle juures vajalik,et koer teaks ta pole üksi.Usun et Samson on juba talveks koer mis koer :D Igal juhul edu Teile!
Elu ilma lemmikloomata-ei kujuta ette!

Postitusi: 5
Liitunud: 19 Sept 2010 18:01

PostitusPostitas toskaana » 27 Sept 2010 19:47

katri kirjutas:
Sonja on selles teemas korduvalt kirjutanud, et vanaproua Eva sooviks raha tagasi. Kui siis nüüd kompenseerimiste aeg kätte on jõudnud, siis äkki alustaks sellest inimesest, kes juba ammu ilma koerata, aga raha tagasi pole saanud. Ilmselt mainet parandaks veidike ka see.

Muidugi kadri085 siin häbematult muudkui kirjutab arengutest koeraga ja ei lase unustusse vajuda, et keegi "matrossov" saaks tulla tegema postitust, et küll on tore ja sotsiaalne koer ja uude koju jõudes ei olnud ühtki probleemi.

Mis puutub proua Evasse siis tema ei ole raha tagasi nõudnud!Raha hakkas nüüd selle teema peale nõudma keegi sonja,kes väidab et on proua Eva naaber.Ta ei ole proua Eva naaber.Proua Eva loobus koerast kohe kui koer ta käest metsa jooksis.See on omaette lugu ja üsna pikk,kui soovite siis tehke selle jaoks eraldi teema ja vastan Teie küsimustele seal.Neid kahte eraldi teemat segada on minu meelest teema risustamine! :(
Elu ilma lemmikloomata-ei kujuta ette!

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 27 Sept 2010 19:55

toskaana kirjutas:Neid kahte eraldi teemat segada on minu meelest teema risustamine! :(

Need on juba ammu nii läbi põimunud, et eraldamine ei olegi vist enam võimalik. Ja ei tundu, et sa oleksid seda teemat korduvalt ja hoolega lugenud, Kadri on mitu korda kirjutanud, millal ja kuidas koer õue sattus, palju ta toas oli jne, seda on isegi teised juba tsiteerinud (vaoni).

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 27 Sept 2010 19:57

toskaana kirjutas:Neid kahte eraldi teemat segada on minu meelest teema risustamine! :(


Vastupidi. Mõlema koeraga juhtunus on teatavaid sarnasusi, näiteks koerte silmnähtav argus. Ja üllatus-üllatus, mõlemad koerad pärinevalt samalt kasvatajalt, kes lisaks kõigele on ise tunnistanud, et enne müümist polnud vähemalt Kadrile sattunud koer isegi kaelarihma näinud, rääkimata elust väljaspool oma piiratud aeda.

Ma olen seda teemat juba mitu korda lugenud ja mõned asjad jäävad selgusetuks.


Kui Te oleksite seda teemat juba mitu korda otsast peale lugenud, siis oleksid Teie eelviimases postituses esitatud küsimused juba vastuse saanud. :roll:

Pamparix kirjutas:Kurb kuulda, et teie pere ei saa kutsikaga kuidagi hakkama, midagi talle seal ei meeldi, et ta on niimoodi käituma hakanud.


Kas Teil juba piinlik ei ole? :o
Minul kõrvaltvaatajana igatahes juba on. Piinlik ja hämming samuti - mõistus tõrgub uskumast, et mõni inimene nii nahhaalne suudab olla. :öäk:
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 5
Liitunud: 19 Sept 2010 18:01

PostitusPostitas toskaana » 27 Sept 2010 20:34

Kulla vaoni kui Teie oleks ka minu esimese postituse läbi lugenud siis Te ju teaksite,et tegu on kahe täiesti ERINEVA looga!!!Meie koer käis rihma otsas väga ilusti ja ta ei olnud sotsialiseerimatta j.n.e
Üks lugu räägib koerast kes on arg ja teine lugu on koerast kes jäeti metsa-et las loodus otsustab.Poleks toona kasvataja mind läbi neti otsingute leidunud oleks meie koer ilmselt hukka saanud!Nendes lugudes ei ole mitte kui midagi sarnast.Ja niinimetatud proua sonja loos on üle poole asjast jäetud kirjutamatta ja just need asjad mis heidaksid valgust Proua Eva ja tema tegemistele!Te siin kirjutasite et Teil hakkab piinlik,aga kas ei tekita Teis piinlikust ka mõista kohut asja üle millest Teil pole aimugi?
Elu ilma lemmikloomata-ei kujuta ette!

rehabiliteeritud
Postitusi: 1071
Liitunud: 09 Aug 2007 14:54
Asukoht: Urgaste Urkamaal

PostitusPostitas Edelweiss » 27 Sept 2010 20:55

toskaana kirjutas:Teis piinlikust ka mõista kohut asja üle millest Teil pole aimugi?


Huvitav, et teiesugused teadjad siis alles välja ilmuvad, kui vaja kasvataja juttu takka kiita/õigustada/vms.
Kas kasvataja ajas palus teil foorumisse tulla, et tal back-up oleks või tegu sama inimesega? :roll: :?

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 27 Sept 2010 21:00

Vaoni ju kirjutas kenasti, et
Mõlema koeraga juhtunus on teatavaid sarnasusi.

mitte ei vaevle arusaamatuses, et mitu koera ikkagi on.

Vaoni on kindlasti loo algusest peale läbi lugenud, Teie puhul on paraku tunne, et lugu on ümber jutustatud ja keegi sosistab arvutilaua all seda ka, mida vaja edasi kirjutada :)
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Postitusi: 8
Liitunud: 01 Aug 2010 12:17

PostitusPostitas scooby » 27 Sept 2010 21:08

kas pamparix vahetas nime toskaanaks, või on toskaana metsa jooksnud koeraga seotud või ... :?:

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 27 Sept 2010 21:12

scooby kirjutas:kas pamparix vahetas nime toskaanaks, või on toskaana metsa jooksnud koeraga seotud või ... :?:

Toskaana on metsa jooksnud koera uus omanik. Kuigi ma eiriti ei usu, et ta kasvatajat nii kuumalt kaitseks, kui oleks sama koera raha eest ostnud kui suurepärase kodukoera eksemplari. Kingitud hobuse suhu ei vaadata.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 27 Sept 2010 21:13

toskaana kirjutas:Kulla vaoni kui Teie oleks ka minu esimese postituse läbi lugenud siis Te ju teaksite,et tegu on kahe täiesti ERINEVA looga!!!Meie koer käis rihma otsas väga ilusti ja ta ei olnud sotsialiseerimatta j.n.e


Mina olen teadlik, et tegu on kahe erineva koeraga. Küll aga on mõned aspektid kahes loos sarnased. Tundub, et Teil on minu vastust lugedes taaskord osa kirjutatust märkamata jäänud. Esiteks tsiteerin ennast, rõhutatud minu poolt - et märkamata ei jääks. :)

vaoni kirjutas:mõlemad koerad pärinevalt samalt kasvatajalt, kes lisaks kõigele on ise tunnistanud, et enne müümist polnud vähemalt Kadrile sattunud koer isegi kaelarihma näinud, rääkimata elust väljaspool oma piiratud aeda.


Ma räägin Kadri koerast, mitte Teie omast.

toskaana kirjutas:Üks lugu räägib koerast kes on arg ja teine lugu on koerast kes jäeti metsa-et las loodus otsustab.


Kas koer viidi metsa, tõsteti autost välja ja jäeti maha või? Kui see koer ei ole arg, siis mispärast ta üldse metsa sattus? Miks ta varem end kellegile kätte ei andnud? Poleks Kadril korralikku aeda olnud, oleks see koer ka tõenäoliselt metsas lõpetanud.
Järgmised lõigud peaks vist pärinema Teie kirjast kasvatajale:

Meie Goodyl läheb üsna hästi,ainuke mure on veel argusega just pimedas.Õhtul õues käies kardab ka seda kui lumi krudiseb tal käpa all

Tema rahu huvides lasime tal magamistuppa peitu minna kui tal soov oli


toskaana kirjutas:Nendes lugudes ei ole mitte kui midagi sarnast

Arvan teisiti. Mõlemal juhul on tegemist mitte just kõige julgemate isenditega, vaid koertega, kel on mingil põhjusel julgusega probleeme. Mõlemal juhul on sama "kasvataja" müünud ära noored pooltäiskasvanud koerad, tundmata sügavamat huvi, kuhu ja millistesse kätesse koerad satuvad ja kas uues peres nendega üleüldsde hakkama saadakse. Mina ei tea, kas Teie saite koos koeraga tõutunnistuse ka kaasa, kuid Kadri juhtumi korral rikkus kasvataja teadlikult EKL-i reegleid - kas see on eetiline?

Te siin kirjutasite et Teil hakkab vastik ja Teate mul on ka vastik kui Te otsustate loo üle millest Te midagi ei tea.


Esiteks ei pöördunud ma oma lausega üldse Teie poole, vaid see oli mõeldud konkreetselt Pamparixi kenneli omanikule ja oli seotud konkreetselt tema sõnavõtuga Kadri koera juhtumi suhtes.
Teate, mul hakkab tõepoolest vastik, kui end pikaajalise kogemusega kasvatajaks pidav inimene teeb omalt poolt kõik, et kujundada ühest loomast probleemkoera ja julgeb seejärel veel teisi oma tegematajätmistes süüdistada. Äkki loete Kadri poolt siia teemasse kirjutati veelkord üle?

Kas tasuta saadud koer on tõesti piisav põhjus, et endale tänuvõla tõttu silmaklapid kasvatada ja arvata, et kõik teised valetavad? Et Pamparix ei ole kogu asjas mitte mingilgi määral vastutav? Et oligi nii, nagu Pamparix väidab - tema saatis ligi 7 kuuse koera uude koju ja seal keerati koer 1 päevaga tuksi?

Oleme otsekohesed. Kas Te tõepoolest lugesite kogu teema (ehk kõik 7 lehekülge) ikka ise läbi või tegi kallis kasvataja aja säästmiseks lühikokkuvõtte, enne kui Teid siia mainet päästma suunas?
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

iiri hundimurdjad ja saksa urukoerad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2684
Liitunud: 10 Apr 2005 16:28

PostitusPostitas Maialiisa » 27 Sept 2010 21:44

Ma vabandan, aga ma ei saa aru. Kas collie ongi tänapäeval nii arg tõug, et käib vaid "seinaääri" mööda? Ma olen aru saanud, et standardiga ei nõuta sellelt tõult argust. Reserveeritust ehk küll, aga mitte argust. Seega peaks kasvataja väga tõsiselt mõtlema lisaks kõigele muule ka sellele, mis on tema aretusprogrammis nihu läinud, et koerad nii arad. Sest - mul on kogemus 6 kuuse koeraga, kes samuti polnud kodunt väljas käinud, polnud rihma kaelas kandnud. Ja kes sai pandud näituseplatsil, temale võõral territooriumil kaelarihma paari minutiga ja seejärel tehtud veel kutsikast videogi teises riigis asuvale tulevasele omanikule näitamiseks, et millise koeraga tegu. Käitus see koer, nagu oleks elu aeg rihmas käinud ja näitustel osalenud. Tõsi - erinevus praeguse looga ehk selles, et sel puhul elasid kutsikad kasvatajaga koos toas nagu toakoerad, mitte õues aedikus.
Ent siiski - kas collie tõesti on nii arg tõug? Kas ka teistel kasvatajatel on sarnased probleemid?

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 27 Sept 2010 22:06

Maialiisa kirjutas:Ent siiski - kas collie tõesti on nii arg tõug?


Maialiisa, konkreetse koera kohta on kasvataja ise öelnud, et hoidis teda "eraldi", et koer kasvas ka teistest koertest eraldatult, v.a. kaks pesakonnakaaslast ja võõraid inimesi külas ei käinud.
Mina isiklikult arvan, et tõenäoliselt ei olnud see kutsikas ka juba loomu poolest eriti julge, aga seda enam oleks pidanud sellise koeraga t e g e l e m a.

Seega peaks kasvataja väga tõsiselt mõtlema lisaks kõigele muule ka sellele, mis on tema aretusprogrammis nihu läinud, et koerad nii arad.


Sellele järeldusele on siin teemas juba korduvalt varemgi jõutud ja enamvähem kõik on olnud sama meelt, v.a. kõnealune kasvataja ise.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 43
Liitunud: 30 Jaan 2009 16:26

PostitusPostitas repp » 28 Sept 2010 09:52

Minu esimene koer tuli laudast, ta oli seal elanud 12 nädalat, seltsiks teised koerad, kanad, kuked ja lambad, kitsed. Vana tädike käis neid siis vahest ka söötmas. Kõigile kutsikatele anti korraga süüa.
Tõime ta koju, sai ta ESIMEST korda laudast välja. Autosse ja uude keskkonda. Koju jõudes, oli tal lapse üle hullult hea meel, sest see käis ka 4käpakil. Koer puges peagi kohe diivanite vahele, kuhu me tegime talle ka pesa. Esimesed päevad ta passisiki seal oma pesakeses, kui süüa panime siis tiris/viis selle oma pessa ja mugis seal (jõhverdas nii hirmsalt nagu ei saaks enam kunagi rohkem süüa). Kolmandal päeval julges koer minna kööki (pesast ehk 4m).. hakkasime mängima algul ei saanud üldse asjale pihtsa, õppisime koos ja arenesime hästi (omanikud ja koer). Õue minnes oli ta rihma otsas ja alati kaelarihm kaelas, nädalaga õppis ka selle ära, et rihm peab olema kaelas.
Paar nädalat peale koju toomist läksime kohe kutsikate kooli, peale seda agilitysse. Käisime koeraga tihti jalutamas ja liikusime ringi.

Kui me õhtuti kõik kodus olime siis istusime põrandal ja tegelesime koeraga, mängisime mürasime silitasime jne. Olime talle seltsiks. Tuppa tõime trepist süles ülesse (kuna päris kõrge trepp on) ja ainult meiega käis õues esimesed paar kuud.

Ma arvan, et kui ma poleks koeraga kohe tegelema hakanud, siis ta olekski jäänud väga araks ja igal võimalik hetkel minema pagenud. Me lihtsalt ei andnud talle seda võimalust. Kuigi nüüd ma näen,et tegin siiski veel palju valesti/teisiti, kui oleks võinud teha. Hetkel on tal kodu väga tähtis (liigagi tähtis), tema tuba tema köök tema söök tema laps jne. Tihti oleme täheldanud ka agresiivset käitumist (teised koerad ja kahtlased inimesed), kuid igapäeva elus see meid ei sega. Me oleme harjunud temaga ja tema meiega.

Kui teine koer tuli majja, siis nägin milline on sotsialiseeritud kutsikas. Tuli tuppa jooksis kõik toad läbi, ei kartnud miskit, tagantjärgi mõeldes oli vahe ikka kahel koeral üüratu, siiamaani on.

Nüüd ma hakkan mõista, et tegelikult on kutsika kasvatajatel ikka väga suur kohtusus, sest kui ma võtan koera siis mitte paariks aastaks vaid ikka ju 15ks. Tema võiks ju kutsikaga see paar kuud ära tegeleda ja olla, oleks ju endal ka kergem mõelda, et ma tegin kõik et tagada kutsikatele turvaline jalgealune edaspidiseks eluks.

Kasutaja avatar
Postitusi: 409
Liitunud: 11 Okt 2005 21:50

PostitusPostitas Marliis » 28 Sept 2010 10:40

Minul kokku puude kollideg on nii palju, et enda juures elas kunagi leidlaps ja igapäevaselt suhtlen onu kollidega. Ja kuna ta on margi truu siis on praegune koer neil kolmas. Kõik kolm kutsikat kes koju tulid, võõrasse keskkonda olid julged, uudishimulikud ja inimeste järgi hullud. Esimene koer tuli vanemana kui 2 kuud. Täiest ok. sotsiaalne koer. Järgmised kaks koera on vähe nooremana ja ka mingeid probleeme nendega ei ole. Ja koertega kaasa andsid kasvatajad ka juhtnöörid, kuidas edasi kutsikaga toimetada. Näidati ka millised rihmad on kõige paremad kasutada.

Koerad ei ole Pamparix kennelist.

Kasutaja avatar
Postitusi: 50
Liitunud: 04 Mai 2010 11:53
Asukoht: Tallinn / Hiiumaa

PostitusPostitas kadri085 » 28 Sept 2010 11:21

Pamparix kirjutas:
kadri085 kirjutas:Kurb kuulda, et teie pere ei saa kutsikaga kuidagi hakkama, midagi talle seal ei meeldi, et ta on niimoodi käituma hakanud.
Kuna koeraga peaks koos elama ikkagi vanaema, siis parim lahendus oleks ilmselt koerale see, kui ta saaks tagasi oma koju. Maksan teile raha tagasi. Mul on siiralt kahju, et ta teil kuidagi kodunetud ei saa, mulle on tema selline käitumine arusaamatu ja ootamatu


Mida te päästa üritate? Uppuvat laeva? Ma olen seni rahulik olnud aga ma ei tea kaua ma suudan. Pea tunniajane telefonikõne, mis mul teiega mõni aeg tagasi oli kandis ainult ühte lahendust teie poolt "võtke ühendust septsialistidega (koerakuuljatega jne)" ja " mida te suviläbi seal teinud olete? ei ole nii, et lasete tal hirmunud olla, minge panga rihm kaela ja korras".

Me oleme seda koera VÄGA hoidnud ja armastanud. Mitte ühtegi kurja sõna, järsku liigutus, valju häält. Ma olen siin murede kõrval kirjutanud edusammudest, mis oleme teinud. Erinevatest seikadest ja oludest. Kui keegi pole selle koeraga hakkama saanud, siis teie. Ja nii õel ja südametu ma pole, et loobuks temast siis, kui ta vaikset kiindumust hakkab üles näitama rohkem kui ühe pereliikme vastu.

Nüüd, kui ta mind omaks on võtnud, arvasin, et oleks mõistlik teha järgmine samm ja hakata talle muud elu ka tutvustama peale koduaia (mis talle ka alles nüüd enamvähem omaks on saanud). See, et reaktsiooniks on paanika ja hirm ja meeletu rabelemine rihma otsas, on loomulikult järjekordne pettumus, aga eks seda oli arvata. Mida rohkemat võikski oodata, kellegi KAISUKUTSULT, kelle maailm piirdus seni 1 perenaise ja oma õe-vennaga.

Tõesti makske parem raha tagasi memmele, kes koerast hoopis ilma jäi. Olen kindel, et sama saatus (metsa jooksmine) oleks olnud ka meie Sämmil, kui meil poleks kõrget ja kindlat aeda. Seda oli ju näha kuiväga ta üritas välja pääseda.

Mida ma tahan öelda on see, et tõesti väga kohatu on tulla sellise avaldusega lagedale kontekstis, kus me oleme teinud edusamme ja saanud abi nii paljudelt headelt inimestelt siin. Väga solvav!!! Ma arvan, et koeral on meie juures pikas parspektiivis kindlasti parem, ükskõik kui raske see algus võib meie jaoks olla!

Eks must südametunnistus panebki inimesi jaburaid avaldusi tegema!

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 28 Sept 2010 14:53

kadri085
Soovin edu ja pikka meelt. Ega asi enam hullemaks ei lähe, ikka paremaks. Aga eks aega võtab ja tuleks vältida vigu. Usun ja loodan, et saate ikka hakkama!
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Kasutaja avatar
Postitusi: 104
Liitunud: 12 Mär 2010 16:47
Asukoht: Rannu vald

PostitusPostitas panther » 28 Sept 2010 17:36

Kadri085 ,Sa oled väga tubli ,pean silmas kõike mis kumab teemast läbi. Vabandan ette ,oma võibolla kohatu soovituse pärast . MÕNED ütlevad järsku jälle,tule taevas appi, või üle võlli ,selle jutu peale. Uude karja tulles ,magasin koeratitaga kuskil kuu aega koos põrandal ,et kari kinnistuks .Vahest aitaks see .

Kasutaja avatar
Postitusi: 110
Liitunud: 28 Jaan 2009 21:59
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas truumu » 29 Sept 2010 08:49

Maialiisa kirjutas:Ma vabandan, aga ma ei saa aru. Kas collie ongi tänapäeval nii arg tõug, et käib vaid "seinaääri" mööda?
Ent siiski - kas collie tõesti on nii arg tõug? Kas ka teistel kasvatajatel on sarnased probleemid?


Ei ole, Maialiisa :-)
Õigest kohast toodud kutsikast kasvab julge, uudishimulik ja sõbralik collie
Näiteid on isegi siin teemas
Epu (kasutaja "repp") kogemus, minu tähelepanek sõbra kahe erinevast kennelist koeraga ja nüüd lõpuks ka minu enda kogemus
Sai hiljuti võetud 2 kutsikat Kasepere & Milli Milleri pesakonnast
Üks läks mu tütrele, teise võtsin endale
Mõlemad kutsikad julged, elurõõmasad, sõbralikud, energilised, uudishimulikud
Nagu õigele colliepoisile kohane
Õpivad kõike lennult, lausa lust vaadata
Lisaks sellele vaktsineeritud, ussikuuritatud, vet. passiga, kiibistatud
Nagu olema peab!
Mõni päev peale äratoomist helistasid-kirjutasid mõlemad kasvatajad ja tundsid huvi, kuidas kutsadel läheb
Samamoodi jagasid nii pr.Vaike kui pr. Rika õpetusi vaktsineerimise ja toitmise kohta, kuigi see meil juba 3. collie ja enam-vähem asi selge
Inimesed tunnevad muret, kas kutsad ikka õigesse kohta satuvad
Pühapäeval käisime pr. Vaikel külas, näitasime Stormyt, et kui tubli ta on olnud ja kuidas kasvanud
Proual silmad jälle märjad, niiväga on ta oma kasvandikesse kiindunud

Pamparixist saime põletikus silmaga ilma vet.passita, kiibita ja vaktsineerimata kutsika 8000.- eest
Kuna enne pole paberitega koera olnud, ei osanud sellele tähelepanu pöörata
Tundub, et meie austatud ja pikaajalise kogemusega kasvataja on läinud säästurezhiimile üle
Seda öeldi ka kliinikutes, kus käisime oma silmamurega. "Pamparix? Aaa, need ju säästukad!"

Ei tahtnud ma nii põhjalikult siin soppa pritsima hakata, kuid see teema on juba naeruväärseks muutunud
Ja tahaksin kuulda pr.Helle põhjendust, miks ei anta vanainimesele tema raha tagsi?

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 29 Sept 2010 10:42

Kogu selle eelneva valguses oleks põnev teada, mida võtab ette EKL?

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 29 Sept 2010 11:13

Niikaua kui keegi EKLi avaldust ei kirjuta, ei võta EKL midagi ette.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Postitusi: 22
Liitunud: 10 Okt 2006 12:55
Asukoht: rAPLAMAA

PostitusPostitas sonja » 29 Sept 2010 20:41

Ma nüüd annaks omalt poolt väikese selgituse toskaana väidetele, et ma ei ole pr.Eva naaber. Linna mõistes ma ei oleks jah naaber, meie majade vahe on ca 2 km. Maapiirkondades on asi veidi teisiti, naaber on ka see pere ,kellega suheldakse, ehkki vahemaa on mitte kiviviskekaugune.
Ja ma pole ka vast KEEGI proua sonja, ma avalikustasin oma isiku:)
Mis puutub toskaana juttu, et Goody on päris kena sotsiaalne koer, siis teie saite koera juba peale seda kui koer oli metsast kasvataja poolt välja toodud ja koju tagasi viidud. Ilmselt tegeles siis kasvataja kodus koeraga nii nagu oma kasvandikuga tegelema peab ja saite juba oluliselt sotsiaalsema koera kui see vaene metsloom oli, kes Eva juurde müüdi.
Ka Goody polnud ilmselt enne rihma näinud, sest kui pr.Eva õde ja tütar looma vaatamas käisid enne ostu, lohistas kasvataja koera nagu tuusti rihma otsas nende ette.
See koer ei läinud metsaliseks mitte metsas, vaid jooksis metsa kuna OLI metsaline .ma kordan veelkord üle, et pr.Eva isegi ei näinud koera korralikult, ei saanud pai teha ega temaga kordagi suhelda, koer lasi jalga otse autost.
Nädalavahetusel käis meie perel külas keegi, kes ka Pamparixist kolli on ostnud,küll siis mõned head aastad tagasi ja lugu oli tuttav, koer oli ääretult sotsialiseerimata ja arg ja temast sai asja tänu ostja noorusele ja ettevõtlikkusele, visadusele ja kahtlemata suurele südamele.
See teema on nii inetuks keeranud, et asi tuleks tõesti suurema üldsuse ees üles võtta, mitte et see ainult koertekoja Briti karjakoerte teemasse jääb.
Kennelliitu teeme Kadriga kirja kindlasti, aga kuna kumbki pole enne sellist kaebekirja koostama pidanud, siis võtsime väheke hoogu. Ka tõuühingusse teeme vastava avalduse. Kaalumisel on veel mõned variandid, kuhu asi üles anda.
Mina kutsuks üles neid, kes samuti on Pamparix kennelist nö praaki saanud ( ilma paberiteta,süstimata, sotsialiseerimata jnejnejne. koerad ostnud ) ,saatma oma koera lugu kas minu meiliaadressile või ehk võtaks keegi tõuühingu liikmetest selle andmete kogumise ja kirja koostamise oma peale ?Viimane oleks parem variant, sest olete üksteise tegemiste ja koertega kursis. Mina olen loomade päästmisega ametis tiba teises vallas (metsaelukad ja eksootilised elukad) , aga kui muud üle ei jää, siis viin selle asja lõpuni küll. Nii et andke palun teada, kas panen siia oma meiliaadressi või teeb seda keegi tõuühingu liikmetest. Saaksime Kadriga siis ka oma lood kirja panna.
Tahaksin veel lisada, et metsloom, kellele iga päev süüa viia, temaga rääkida jne., hakkab esimese kuuga inimest juba tasahaaval usaldama. Metsapagenud Goody selliseid edusamme ei teinud, ka on Samson Kadri juures olnud juba pikki kuid, aga edusammud on visad tulema (müts maha Kadri ja tema pere ees et edusammud siiski on olemas ja küllap tuleb edusamme veel hulgim ). Ja tegu on KOERAGA!!!!!!!!!!!!!!!!

Kasutaja avatar
Postitusi: 249
Liitunud: 06 Apr 2006 23:33
Asukoht: Türisalu

PostitusPostitas MariMaria » 30 Sept 2010 13:42

Maialiisa kirjutas:Ent siiski - kas collie tõesti on nii arg tõug? Kas ka teistel kasvatajatel on sarnased probleemid?


Sellele on ainult yks vastus - ei peaks olema. Reeglina ei ole.
Aga nagu kõikide teistegi tõugude puhul, ikkagi kõike leidub :evil:
Lassie filmid tegid tõule populaarsusega liiga ja oli aegu, kui inimesed keskendusid ainult armsa silmavaate ja nunnu karvapalli aretusele unustades kõik muu.
Need ajad on mööda saamas ja loodetavasti lõplikult :roll:
Sest tegelikult on just iga koera isiksus/iseloom see, mis temast erilise kaaslase ja sõbra teeb...
yldistades kehtib isiksuse võlu muidugi laiemalt kui koertele :wink:

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 30 Sept 2010 14:25

Lassie filmid tegid tõule populaarsusega liiga ja oli aegu, kui inimesed keskendusid ainult armsa silmavaate ja nunnu karvapalli aretusele unustades kõik muu


Kuulge Lassie filmid olid 70nendatel! Selle taha TÄNA-aastal 2010 pugeda, on ikka väga alatu.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& co
Kasutaja avatar
Postitusi: 500
Liitunud: 29 Sept 2004 16:04
Asukoht: Tallinna lähiümbrus

PostitusPostitas pamela » 30 Sept 2010 15:10

Natuke OT, aga mis puutub sinna Lassie filmi, siis see tõesti eriline vabandus ei ole. Väga populaarne oli (mitte liiga kaua aega tagasi) 101 dalmaatsiakoera, aga dalmaatslaste seas ma küll sellist millerdust (või praaki või kuidas iganes seda kutsuda?) täheldanud ei ole... Pigem vormib taolist Lassie ja Rex kuulsust kasvataja ise, pakkudes kutsikaid üle nõudluse ja oma võimete..
& kennel Beware of Pam's

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 30 Sept 2010 15:25

Ka :OT: Viimastel nädalatel on jälle Beethoveni filme näidatud.
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 30 Sept 2010 15:40

katri kirjutas:Ka :OT: Viimastel nädalatel on jälle Beethoveni filme näidatud.


Eks üleliigsed saab siis jälle varjupaiga tagahoovi viia... :twisted:
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 39
Liitunud: 25 Okt 2008 22:23
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas BlackPearl » 30 Sept 2010 15:42

OT: Pühapäeviti näidatakse Lassie't ka jälle. :hups:

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 30 Sept 2010 15:44

Kisub sinna üldise tõuaretuse kanti, aga kas puudub igasugune seos: tõud, kellele on kirjutamata standardi järgi iseloomulik valvsus, umbusklikkus võõraste suhtes, eemalehoidlikkus- kas selle teine pool ei olegi ka see, et tõud kohanevad halvasti uute oludega, kui kutsikaiga on möödas?

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 30 Sept 2010 15:47

Aino kirjutas:Kisub sinna üldise tõuaretuse kanti, aga kas puudub igasugune seos: tõud, kellele on kirjutamata standardi järgi iseloomulik valvsus, umbusklikkus võõraste suhtes, eemalehoidlikkus- kas selle teine pool ei olegi ka see, et tõud kohanevad halvasti uute oludega, kui kutsikaiga on möödas?

Kas collie kuulub sinu meelsest selliste tõugude hulka?
Ma tsiteerin sonjat:
Ja tegu on KOERAGA!!!!!!!!!!!!!!!!
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 249
Liitunud: 06 Apr 2006 23:33
Asukoht: Türisalu

PostitusPostitas MariMaria » 30 Sept 2010 17:02

pamela kirjutas:Natuke OT, aga mis puutub sinna Lassie filmi, siis see tõesti eriline vabandus ei ole. Väga populaarne oli (mitte liiga kaua aega tagasi) 101 dalmaatsiakoera, aga dalmaatslaste seas ma küll sellist millerdust (või praaki või kuidas iganes seda kutsuda?) täheldanud ei ole... Pigem vormib taolist Lassie ja Rex kuulsust kasvataja ise, pakkudes kutsikaid üle nõudluse ja oma võimete..

ilmselt mu kommentaar läks sisuliselt teist mööda, tegu ei olnud vabandamisega vaid põhjuste otsimisega, miks aretuses võib ette tulla olukord, et kõik pole sündinud julged ja andekad (jätame siinkohal keskkonna mõju kui määramatu välja arutlusest).
Ka dalmaatslaste iseloomudes oli teatav nõtk, mil kutsikad rebiti käest ja polnud vahet muul kui et oli just see tõug sealt televiisorist, kes muidugi juba kutsikast peale oli nii tark ja andekas nagu telepurgis!

kuulge, kes ajalugu ei tunne, elab ka tulevikuta :P

Just 60-70-ndatel pandi alus paljude tõugude degeneratsioonile kasutades liigselt inbreedingut ja keskendudes vaid koeranäituste tulemustele ja välimikuomadustele. Kui teadja aretaja käes on inbreeding töövahend, siis asjaarmastaja käes võib sama meetod osutuda üliteravaks noaks, mis näppu lõikab....
Mis puutub colliedesse, siis 60-70-ndatesse jääb tõuaretuslik nö. pudelikael, mil keskenduti aretama armsat ilmet ja heideti aretuslikus mõttes prügikasti hulk mitte nii armsa ilmega aretusmaterjali :roll: Ja osadel ülikasutatud armsa ilmega isastel polnud just kõige julgem iseloom :( Äärmuslikul juhul kui sedasi jätkata inbreedingut neile 60-70 aastate matadoridele, keda tänapäeva koerte taga üllatus-üllatus võib 10. põlvkonnas leiduda vaid ja ainult üks -kaks erinevat isast, siis .. edasi arvake ise. Pidev jatkuv sugulaspaaritus mõjub eelkõige ajudele, siis paljunemisvõimele ja immuunsüsteemile - välimus püsib pikka aega kenana, ehk vaid turjakõrgus ja luustik kahanevad tasapisi.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 30 Sept 2010 17:13

Mul on hetkel kodus üks selline algupärast tõugu koer, kes peaks olema umbusklik ja hea valvekoer. On ka. Ei lase võõral juurde kõndida ja kohe näppima kippuda. Inimesed, kes nädalvahetusel meie laagri juurde peatuma ja teda ainiti vaatama jäid, said teada mis ta sellistest kiibitsejatest arvab. Aga ma ei ole märganud, et tal oleks uutes oludes suuri kohanemisraskusi. Sel nädalavahetusel nägin teist sama tõugu (teises suuruses) koera kes ei lasnud kohtunikku lähemale, kui 3 m, üritas ringist välja joosta ja kas oligi hirmus kõver või seisis koguaeg selg küürus (või mõlemat), saba jalge vahel. Mõtlesin, et miks on teine näitusel mitte osalev koer kitsastesse näituseoludesse kaasa võetud aga ilmselt julgustuseks, sest teise külge liibudes nägi peaaegu rahulik välja. Nende kahe koera käitumise erinevus on ikka päris suur.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

& väike rosin
Kasutaja avatar
Postitusi: 441
Liitunud: 08 Mär 2005 12:45

PostitusPostitas :Emma: » 30 Sept 2010 17:54

Siberi husky peaks ka standardi järgi täiskasvanuna reserveeritud olemisega olema, kuid see ei tähenda mingil juhul aldis olemist kohanemisraskustele- kelgukoerad peavad olema vägagi kohanemisaltid, vahetasid ja vahetavad nad ju tihti täiskasvanueas elukohti-omanikke-händlereid...
Mulle tundub, et liiga tihti püütakse toppida ilmselgelt argadele koertele "reserveeritud iseloomuga" sildikesi kaela....
"Pedigree indicates what the animal should be. Conformation indicates what the animal appears to be. But, performance indicates what the animal actually is."

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 30 Sept 2010 18:08

:Emma: kirjutas:Mulle tundub, et liiga tihti püütakse toppida ilmselgelt argadele koertele "reserveeritud iseloomuga" sildikesi kaela....

Vägagi nõus ja üldiselt just nii see asi ongi.

iiri hundimurdjad ja saksa urukoerad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2684
Liitunud: 10 Apr 2005 16:28

PostitusPostitas Maialiisa » 30 Sept 2010 19:45

Ajaloole vihjates - 90-ndate alguses sündis mõne aasta jooksul iga aasta Eestis 2000 rottweileri kutsikat. Igasuguste iseloomudega, igasuguses suuruses jne. Ehk 20 aastat lähemal, kui oli collie buum, oli rotikabuum. Ei ole täheldanud, et tänased rotikad endiselt ringis üksteist purra üritaks - see ikka VÄGA kinni kasvatajates ja 40 aasta tagune buum ei anna praeguseks tegevuseks ja praeguseks nõrga iseloomu omamiseks minu jaoks küll mitte mingit õigustust. Kui just tõug tervenisti nii metsas ei ole - siis on teine asi, et tagasi aretada head iseloomu on keeruline. Ent ise väidate ju siin, et on küll normaalseid collie'sid olemas - seega unustame ära buumid jms põhjendused.

Kasutaja avatar
Postitusi: 50
Liitunud: 04 Mai 2010 11:53
Asukoht: Tallinn / Hiiumaa

PostitusPostitas kadri085 » 01 Okt 2010 10:10

Aino kirjutas:Kisub sinna üldise tõuaretuse kanti, aga kas puudub igasugune seos: tõud, kellele on kirjutamata standardi järgi iseloomulik valvsus, umbusklikkus võõraste suhtes, eemalehoidlikkus- kas selle teine pool ei olegi ka see, et tõud kohanevad halvasti uute oludega, kui kutsikaiga on möödas?


Mina arvan, et eluterve uudishimu ja natukenegi seiklusvaimu peaks ju igas koeras olema, ka nö. pubekaeas. Eks see piir ole võibolla ähmane tõesti, mis võib tõuomaduste kaela kirjutada, ja mis koera valesti/vähese õpetamise/tegelemise kaela. Aga ma ikkagi leian, et aral ja ARAL koeral on vahe. Mingi hetk võib ikka öelda, et tegemist on juba probleemkoeraga, ja selleks ei pea ilmselt isegi ekspert olema ... :? Loomupoolest ettevaatliku ja umbusklikku koera saab ka kutsikaeas treeningu ja nö enesekindluse kasvatamisega treenida. See ei tohiks jääda tõugu iseloomustavaks jooneks...?!?! Vabandan, kui teemast mööda läks, sest ega ma tõesti väga kursis pole tõuaretuse teemadega :oops: Aga väga huvitav on see kõik, mis siin arutatakse :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 841
Liitunud: 08 Mär 2005 21:42
Asukoht: Rapla mk, Aespa küla

PostitusPostitas Arthur » 01 Okt 2010 14:38

Minu elus on tihe kokkupuude olnud kahe selle tõu esindajaga ja sellest ajast on collied mul südames. Elasin aastaid tagasi Tartus Mõisavahe tänaval ja meil oli naabrimemm, kellel kaks collied, Liisu ja tema tütar Nora. Käisin iga päev nende koertega jalutamas, tegime mitmetunniseid jalutuskäike ja no nii kuulekaid ja tarkasid koeri annab otsida. Nora oli noor ja mitte nii sõnakuulelik, aga Liisu aina vaatas silma, luges kõiki käsklusi mu silmadest, võis käia ilma rihmata jala kõrval. Seega usun, et need koerad olid ehtsad collied, normaalse psühhikaga, ilusad ja terved ja just sellist koera tahaks ma endale tulevikus, aga lugedes siinset arutelu ei kujuta ettegi, kust võiks sellise koera saada, kui juba mainekad kasvatajad on sattunud kriitika hambusse. Eks see eelnev töö tuleb oodatust pikem.
Kadrile aga edu Samsoniga, kõik saab korda-mul endalgi oli väga arg koer kodus, kelle saime kaheaastatselt ja umbes aasta läks aega, kuni Arthur unustas kõik selle, mis inimesed temaga teinud on. Minu koer elas sahvris, pimedas, jalutamas ei käidud, hunnikute eest sai peksa, kui oli õues, siis lühikese rihma otsas männi küljes, kus ta ulgumise eest sai jällegi peksa. See oli kogu tema maailm-sahver ja männialune. Vahest kasvatajaga ka näitused. Aga asja temast sai, oli tegelikult superkoer. Usun, et samsust tuleb ka hea koer, tuleb vaid teda selles aidata ja hiljem saate tuhatkord rohkem positiivseid emotioone ja tänu sellelt õnnetult loomalt.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 01 Okt 2010 15:52

Arthur kirjutas:Minu elus on tihe kokkupuude olnud kahe selle tõu esindajaga ja sellest ajast on collied mul südames. Elasin aastaid tagasi Tartus Mõisavahe tänaval ja meil oli naabrimemm, kellel kaks collied, Liisu ja tema tütar Nora. Käisin iga päev nende koertega jalutamas, tegime mitmetunniseid jalutuskäike ja no nii kuulekaid ja tarkasid koeri annab otsida. Nora oli noor ja mitte nii sõnakuulelik, aga Liisu aina vaatas silma, luges kõiki käsklusi mu silmadest, võis käia ilma rihmata jala kõrval. Seega usun, et need koerad olid ehtsad collied, normaalse psühhikaga, ilusad ja terved ja just sellist koera tahaks ma endale tulevikus, aga lugedes siinset arutelu ei kujuta ettegi, kust võiks sellise koera saada, kui juba mainekad kasvatajad on sattunud kriitika hambusse. Eks see eelnev töö tuleb oodatust pikem.

Ei ole see as ikka nii hull midagi, kui aus olla. Tuleks lihtsalt tutvuda kutsika emaga ja soovitavalt ka isaga. Samuti on ju kutsikal ja kutsikal iseloomu vahe, mida kasvataja näeb. Ja näeb seda ka võõras, kes tuleb kutsikaid vaatama.
Aga eks see ole alati nii, et tilk tõrva meepotis....
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Kasutaja avatar
Postitusi: 223
Liitunud: 27 Veebr 2010 19:58
Asukoht: tartu

PostitusPostitas ursular » 01 Okt 2010 17:17

Arthur kirjutas:aastaid tagasi Tartus Mõisavahe tänaval ja meil oli naabrimemm, kellel kaks collied, Liisu ja tema tütar Nora. Käisin iga päev nende koertega jalutamas, tegime mitmetunniseid jalutuskäike ja no nii kuulekaid ja tarkasid koeri annab otsida. Nora oli noor ja mitte nii sõnakuulelik, aga Liisu aina vaatas silma, luges kõiki käsklusi mu silmadest, võis käia ilma rihmata jala kõrval. Seega usun, et need koerad olid ehtsad collied, normaalse psühhikaga, ilusad ja terved ja just sellist koera tahaks ma endale tulevikus

Ei tea kas võib olla tegemist samade kollidega,aga kaks kolliplikat kunagi hulkusid pidevalt ka Lohkvas(mõisavahest natuke edasi) ja kui me väikeste tüdrukutena neid koju tahtsime viia ütles naabritädi alati"Lässid lähevad ise koju" Koju nad muidugi ise ei läinud ja lõpuks viisime meie nad memmele koju(vist elas esimesel korrusel kusagil seal)
(lihtsalt tuli meelde seoses kollidega Mõisavahest :oops: )

Postitusi: 22
Liitunud: 10 Okt 2006 12:55
Asukoht: rAPLAMAA

PostitusPostitas sonja » 01 Okt 2010 18:39

Nüüd siis suhtleb Pamparix minuga privaatsõnumi kaudu.
Pr sonja. Ma ei tea, mis eesmärgil te siin esinete. Mina sain kõike teada läbi neti ja kuigi mind keelati ostja poolt üldse kuhugi tulla, telefoni nr ei antud...seega ka kohta, kus koer üldse on... Sain koera kätte ja ainus, mis mul oli, kui koer mulle kaela kallistama hüppas, oli memmekese saadetud rihm. Memmekest pole ma iial näinudki. Terve küla teadis, et olen kokku leppinud tuleku, oli mitu inimest ka kohal. Peale memmekese..või siis tegeliku ostja..Jah, koer läks kohe edasi. Kui teis oleks veidikegi asjadest teadmist, siis te ei süüdikstaks mind.. Tegelikult arvan, et teile on ikka kõvasti valetatud

Minu vastus :
Tere!

Mida iganes te selles loos valetamiseks peate, olete te müünud kaks äärmiselt mittesotsiaalset ,võtan endale julguse öelda,suisa väärastunud närvisüsteemiga koera vanainimestele.Kas ka Kadri valetab?nagu ma juba ütlesin,nädalavahetusel käis meil külas üks inimene,kes ka teilt aastaid tagasi sellise koera on ostnud.Kas palju ei ole selliseid juhuseid?
Mina esinen siin selle eesmärgiga,et esiteks memm oma raha tagasi saaks ja teiseks,et tegeletaks selle asjaga,miks teie kennelist sellised koerad tulevad,miks te müüte lepinguteta ja tõupaberiteta koeri ja miks te hiljem oma keedetud suppi süüa ei taha.
Teil oli olemas memme tütre e.ostja mobiilinumber,te oleks iga kell saanud nendega ühendust.
Kui teil enam nende kontakte alles pole,siis küsin Evalt tema tütre telefoni,saate helistada ja kokku leppida,kuidas te raha tagastate.

tervitades
Sibelle

Ja järgmine Pamparixi kiri :
ikka ma ei saa teie eesmärkidest aru ja tausta te ei viitsi süüvida. Pole vaadanud teie nö bisnisi kodukat, kuid inimesed on minult küsinud, mis äri te üldse ajate. Et elukad, keda müüte..Ok, lähen ja vaatan siis selle ka üle. PS. on vaja teil siis ka äkki näidata ostukviitungeid..

Selline kirjavahetus siis.
Kas tundub ainult mulle , et mind üritatakse kuidagi ähvardada? :o
Ja kui ikka metsloomade turvakodu juba bisnis on, siis .....mul ei ole enam sõnu :?

------------
Tegin tsiteeritud jaotuse lugemise hõlbustamiseks ja kirjade üksteisest eristamiseks. Maiemaie

rehabiliteeritud
Postitusi: 1071
Liitunud: 09 Aug 2007 14:54
Asukoht: Urgaste Urkamaal

PostitusPostitas Edelweiss » 01 Okt 2010 18:52

Vigastatud loom üritab ikka enesekaitseks hammustada.
Või siis ´parim kaitse on rünnak´.
Jusiis pr Pamparix muudmoodi ei oska.
Mul pole küll isiklikult midagi enamus inimeste vastu, ka Pamparixi vastu mitte, kuid oma vigu võiks tunnistada, kui neid on tehtud ja neid niivõrd ette heidetakse.

Kadri on aga tubli. Fakt on see, et koeral võtab kaua aega inimese usaldamiseks ja võib vabalt olla, et võõraid ei hakkagi ta kunagi täielikult usaldama.
Oma pere liikmed võtab ta kindlasti omaks.

Mina olen aasta aega oma kutsikaga vaeva näinud ja siiani on momente, kus ta ehmub kergelt ja tõmbub paanikas olles võõrastest eemale.
Ligi läheb vaid omadel tingimustel ja nuusutab ja laseb ka pai teha, kui see talle sobib. See on kaua aega võtnud, kuid polegi kiirustada vaja- koer ise ütleb, millal talle sobib sammuke edasi minna.
Kutsumise, meelitamise ja käe sirutamise peale hoiab ta kohe eemale.
Tagasilööke on enamasti vaid siis, kui mõni otsustab koeraga kohakuti jõudes järsku jooksma hakata- vene lastele ei tee mina selgeks, et ei tohi (keel ei võimalda)...

Kasutaja avatar
Postitusi: 478
Liitunud: 18 Apr 2005 12:04
Asukoht: Tallinn, Viimsi

PostitusPostitas Pamparix » 01 Okt 2010 18:58

Kulla seltskond. Minu kutsikad polnud kodus ei väärkoheldud ega asotsiaalsed.
PS. Elementaarne viisakus on, et erakirju ei copyta.
Ja sonja leht müüb paabusulgi ning ritsikaid..http://www.imeloomad.ee/
Mingitest muudest elukate päästmisest juttu pole. Tegelikult on minu jaoks asi ammu ammendunud.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 01 Okt 2010 19:26

Pamparix kirjutas:Kulla seltskond. Minu kutsikad polnud kodus ei väärkoheldud ega asotsiaalsed.


Teie kodus ja Teiega võibolla mitte. Mina isiklikult ei arvagi, et te oma koeri-kutsikaid klassikalises mõttes väärkohelnud oleksite, seega ei ole mõtet seda liini ajama hakata. Küsimus pole ka niivõrd asotsiaalsuses. Küsimus on ARGUSES ja tõenäoliselt ka Teie tegemata töös ara kutsika sotsialiseerimises.

Kas Te väidate, et mõlema koera arguse-probleemid on tekkinud koheselt pärast teie juurest lahkumist ja kuni viimase hetkeni Teie juures oli tegu julge iseloomuga koertega? Kas Te väidate, et ligi 7 kuud Teie käe alla kasvanud ja Teie sõnul täiesti normaalne koer on tõepoolest nii kehv materjal, et teda on võimalik loetud päevadega uues kodus niimoodi tuksi keerata? Paluksin selget vastust, mitte siin teemas tavapärast hämamist. Ja veel - kas Te ise ka usute seda jama, mida Te siin teemas kokku kirjutanud olete? :o

Ja sonja leht müüb paabusulgi ning ritsikaid..http://www.imeloomad.ee/
Mingitest muudest elukate päästmisest juttu pole.


Huvitav, Pamparixi kodulehel pole ka kirjas, et sealt kutsikaid ilma tõutunnistuseta ja ilma ostu-müügi lepinguta osta saab. :roll:

Küll aga seisab tegelikult Imeloomade Seltsi esilehel kirjas nii:
Alates 19. juuli lõpetab Imeloomade Selts loomade eksponeerimise.

Imeloomade Seltsi tegevus:
*Eksootiliste loomade hoiukodu ja rehabilitatsioon
*Metsloomade rehabilitatsioon


Pamparix kirjutas:Tegelikult on minu jaoks asi ammu ammendunud.


Aga muidugi, Teie olete ju koerte eest raha kätte saanud. Mis sellest, et üks koertest ei ole mitte selle inimese käes, kes tema eest maksnud on. Teie und see muidugi ei riku. :roll:
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 162
Liitunud: 13 Juul 2009 20:56

PostitusPostitas angelen » 01 Okt 2010 21:02

Mina teeksin ettepaneku lõpetada selles teemas kodalise Pamparixi käsitlemine lähtudes kõnekäänust, et maaslamajat ei lööda. Oletan, et midagi uut ei olegi selles osas enam lisada ja Samsoni omanik on välja ütlenud, et ta koera tagasi müüa ei soovi. Hinnanguliselt ei tundu metsa jooksnud vanaproua nõue raha tagastamiseks selge ka juhul, kui oleks teada, et ta raha ise tagasi nõuab, mitte ei esineks siin näiliselt tema nimel vanaproua naaber.
Huviga jälgiksin selles teemas aga, kuidas Samsonil läheb.

rehabiliteeritud
Postitusi: 1071
Liitunud: 09 Aug 2007 14:54
Asukoht: Urgaste Urkamaal

PostitusPostitas Edelweiss » 01 Okt 2010 23:34

Esiteks ei jooksnud vanaproua metsa :irw: ja teiseks vaevalt nii vana inimene interneti kasutama hakkab, et siis midagi selgitada.
´Kõik mis saad, oled ära teeninud´.

Postitusi: 5
Liitunud: 19 Sept 2010 18:01

PostitusPostitas toskaana » 07 Okt 2010 14:29

jah,kergem on hukka mõista kui üritada mõista!Ei ole siin keegi oma nime muutnud,jah ja olen Guudy omanik.Koer tuli minu juurde otse metsast,kuna proua Eva loobus temast ja tahtis looma saata varjupaika.Kui kogu see lugu alguse sai uskusin ka mina proua Evat,aga mida päev edasi seda imelikumaks ta muutus.Ma ei pea ennast siin õigustama,kuna tean mis on tõde,aga lisan siia ühe viite teile lugemiseks võib olla siis saate aru kuidas lugu alguse sai.Ma eriti ei soovi siin kirjutamas käija,aga te teete mulle haiget sellega,et mõistate mind hukka kuigi ma pole midagi valesti teinud.
http://www.uniteddogs.com/et/forum/229/ ... -puudmisel
selle postituse peale leidis ka pamparix mind üles.Pr.Eva keeldus meile ütlemast kasvataja nime ja tel.numbrit.Jah ja pamparix helistas ning leppis kokku päeva et ta tuleb ja keda kohale ei ilmund oli pr.Eva kuna tal polevat aega selliste lolluste jaoks.
Ja ilmselt raha peks mina maksma pr.Evale,aga mille eest-koera hätta jätmise eest.Aga tundub,et sonja on saedus ja tema otsustab kuidas asjad käivad.Tihti elus lihtsalt on raske näha,et hea tuttav võib valetada...
Elu ilma lemmikloomata-ei kujuta ette!

rehabiliteeritud
Postitusi: 1071
Liitunud: 09 Aug 2007 14:54
Asukoht: Urgaste Urkamaal

PostitusPostitas Edelweiss » 07 Okt 2010 15:17

Kust kohast teie seda juttu ja kogu ´tõde´nii täpselt siis teate?
Olite üks koerapüüdjatest metsas?
Või ´kasvataja´ teavitas teid?

Sest tundub, et te kas olete ise pamparix või siis olite algusest peale koera püüdmisega metsast seotud, sest võõras inimene ikka ei ütle
Kui kogu see lugu alguse sai uskusin ka mina proua Evat,aga mida päev edasi seda imelikumaks ta muutus

Kust teioe teate, et pr.Eva imelikuks muutus? Pidite temaga siis otse suhtlema.
Ikka jätab sita maitse suhu, kui nö kasvataja koera käest kätte annab, küll ühe küla inimeselt teisele, ilma et uuriks kellele ja kuhu koer läheb.

Kasutaja avatar
Postitusi: 50
Liitunud: 04 Mai 2010 11:53
Asukoht: Tallinn / Hiiumaa

PostitusPostitas kadri085 » 11 Okt 2010 13:41

Pamparix kirjutas: Tegelikult on minu jaoks asi ammu ammendunud.
Miks ma ei imesta...?!

Minu jaoks ei ole see asi ammendunud. Selles mõttes, et tahan jälle rääkida edusammudest :)
See pühapäev ma ise Hiiumaale minna ei saanud ja Samsoniga käis koertekoolis täditütar (vanaema ka mudugi). Nad on loomulikult eelmised korrad ka koguaeg kaasas käinud.
Täditütar eile teatas võidukalt, et tema nägi esimest korda, kuidas Sämmi saba liputas :) Ma olen seda põgusalt enne ka tal näinud, mänguhoos. Aga nüüd oli olnud nagu PÄRISELT :) Sämmi oli seal koolis sõbraks saanud ühe kuue kuuse labradori retriiveriga, kes temaga väga-väga mängida tahtis ja võimles ja hullas Sämmi ümber nagu jaksas... selle peale ka siis sabaliputus. Üldse ma olen ise ka eelnevatel kordadel tähele pannud, et ta tunneb huvi selliste pisemate ja kutsikaohtu koerte vastu. Suuri pelgab. Aga ikkagi, nii tore:)
Ja siis oli selline üldine olemine seal ka tunduvalt paremini läinud. Ta ei kibelenudki enam nurka pugema, oli küll pelglikult kõndinud, aga juba rahulikult ja mitte niiväga mööda seinaääri. Samuti tegi ta ära "triki" mis üle-eelmine kord ei õnnestunud. Niimoodi, et täditütar lasi ta rihmast vabaks ja läks maneeži keskele ning kutsus teda enda juurde. Ja Sämmi tuligi :D See on väga suur asi meie jaoks. Eelmine kord me seda ei proovinud, aga üle-eelmine kord see sellisel kujul ei õnnestunud. Õnnestus ainult vastupidi, ehk kui ise kuskil nurgas (nö turvalise seljatagusega kohas) teda kutsusin. Siis tuli. Aga eile jah, oli juba ringi keskele tulnud - täitsa ise :) Treener ja kõik teised olid ka nii rõõmsad olnud. Kõik on seal meie teemaga kursis ja elavad väga kaasa. Juba eelmise korra edusammude peale, olid kõik nii toetavad ja tähelepanelikud.

Pärast oli veel jalutanud Kärdla vahel (seda me tegime eelmine kord ka), mis oli ka ilusti läinud. Vastu tulevate inimeste vastu ta väga huvi üles ei näita, pigem läheb eemalt mööda, aga rahulik on.

Ma ei jõua juba nädalalõppu ära oodata, et jälle Hiiumaale minna. :)

ja Benjamin
Postitusi: 380
Liitunud: 28 Okt 2005 18:49
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Segavereline » 11 Okt 2010 14:33

Hea meel on lugeda, et vaatamata nii raskele algusele kõik ikkagi sujuma hakkab. Edu Teile ! :)
[img:150:15]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img]
Koerad on kõige armsamad olevused, keda tean :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 156
Liitunud: 10 Jaan 2008 16:18
Asukoht: Tallinn-Tammisaari

PostitusPostitas Hedi » 11 Okt 2010 14:56

Rõõm lugeda :) ma käin siin aeg-ajalt ikka piilumas, et kuidas teil läheb.
eks need edusammud tulevadki meeldivate kogemuste pealt. et kui mingi asi õnnestub, siis järgmine kord tuleb juba veel lihtsamalt jne.
aga üks asi on teie puhul väga hea - et mitu inimest Sämmiga tegeleb ja ta õpib kuulama erinevate inimeste käsklusi. Meil oli Elliga alguses see takistus, et kuna ta oli ainult minuga harjunud, siis ta keeldus teisi pereliikmeid kuulamast, st tegi näo "et mis mõttes SEE INIMENE minuga räägib" :) nüüd ta juba kuulab ka teisi pereliikmeid.

Jõudu ja andke ikka teada oma edusammudest, aga ka tagasilöökidest (mis on täiesti normaalne)

Hedi&Elli
"Always watch where you are going. Otherwise, you may step on a piece of the Forest that was left out by mistake." Winnie the Pooh

EelmineJärgmine

Mine Briti karjakoerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist