karjatamise vaoshoidmine

- kollikoda ja need teised ka
Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

karjatamise vaoshoidmine

PostitusPostitas kilpkonn » 16 Apr 2010 16:44

Kas te püüate mingil moel oma koera karjatamisinstikti vaos hoida? Kui jah, siis kuidas? Kas on keegi, kellel on täiskasvanult tulnud treenimata karjakoer või omal kasvanud treenimata karjakoer, kellel see küsimus on lahendatud täiskasvanueas? Kui jah, siis kuidas? :angel: Praeguses olukorras ei kvalifitseeru soovitus "alusta hästi vara ja õpeta kutsikale, mida ja millal ei tohi", sest ma ei saa ju aega tagasi kerida. "Koer alati rihma" ei ole ka lahendus, sest see ei ole reaalne bibikolli puhul. Kas õige lähenemine oleks lamamiskäskluse täitmise maksimaliseerimine? :roll:

Mulle ju meeldib küll, kui koer tahab tööd teha. Ja kui ta autosid püüab karjatada, siis ma saan vähemalt sekkuda, sest ma ise näen ja kuulen neid juba kaugelt. Pealegi lamab ta nende puhul juba üsna kenasti. Aga kui bibikoll läheb lõokesi karjatama ja lõokesed teesklevad surmahaigeid ning meelitavad ta kuskile mõmmi p..sse, siis olen ma päris abitu. Ma ei oska karjatamist katkestada... Koer, kes tavaolukorras vahib silma sisse ja allub ilusasti, kaotab oma kuulmise. Nagu kuramuse jahikoer.

Ja kui ma olen juba kaks korda lollaka ning abituna vahtima jäänud, siis ilmselt bibikoll usub, et nii käibki ja ongi hea ja teab, et just seda temalt oodataksegi. Ja ta eelistab lõokest pallile ning plastpudelile. Ning minule otse loomulikult. :P Varsti ta kärbest karjatades mõne auto ette tormab...liblikatega on juba proovinud.

Ja karjatamiskoolitus jäi ka vesistel põhjustel ära. :( Lootsin sealt abi saada, s.t nõu küsida.

Unistuste Prints,Täitsa Täpp,Rica-plika
Kasutaja avatar
Postitusi: 1864
Liitunud: 29 Aug 2004 19:49
Asukoht: kahe linna vahel

PostitusPostitas marilin » 18 Apr 2010 19:32

Mina sain endale täiskasvanud koera, kelle ainus mäng oli karjatamismäng kunagi. Täpi koeri ja inimesi, elutuid asju ei karjatanud, neid ta kartis hoopis.
Karjatamine käis kogu aeg haukudes. Kuna see häiris kõige rohkem, siis vaikselt karjatamist õppisime üsna kaua. Ikka keelates ja keelates ja keelates. Vaikust premeerisin nii palju kui sain. Mingil hetkel hakkas ainult pööretel haukuma ja tänasel päeval haugub ta ainult siis, kui keegi või miski talle teele ette jääb.
Kuna paljud koerad kardavad sellist "mängimist", siis mõnes seltskonnas teda lahti lasta ei saanud või sai hiljem, kui teised koerad suhteliselt paikseks jäid ega jooksnud enam. Kui seltskonnas oli mõni koer, kes karjatamise välja kannatas, siis sai see kõigepealt lahti lastud ja minu koer hakkas kohe teda karjatama. Kui üritas ümber lülitada kellegi teise peale, siis püüdsime Täpi kinni (kui käsu kuulamiseks olid kõrvad karjatamist täis) ning kordasime harjutust, et karjataks sobivat koera.
Mingil hetkel hakkasid ikkagi kõrvad kuulama ka. Tänasel päeval karjatab proua ainult oma isiklikku lammast Ricat ning kui on veidi ennast välja elanud, siis kuulab ka äratuleku käsklust, aga mitte alati. Siiski võib ta ka tänasel päeval ennast minestusse joosta enda arust karjatades.
Veel lisan, et tuleks ettevaatlik olla vees karjatajatega - reaalne oht, et koer ei suuda oma jõudu hinnata ja võib uppuda.
koerad ei valeta

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 18 Apr 2010 23:30

tuleks ettevaatlik olla vees karjatajatega - reaalne oht, et koer ei suuda oma jõudu hinnata ja võib uppuda.

Appi, selle peale ma ei ole tulnudki, et vees võiks ka karjatada!

Kasutaja avatar
Postitusi: 249
Liitunud: 06 Apr 2006 23:33
Asukoht: Türisalu

PostitusPostitas MariMaria » 10 Mai 2010 14:25

Su koer on õppinud oma lõbuks loomade tagaajamist, see ei ole karjatamine. Koolitusest oleks abi, kui koer saaks oma energiat välja elada sinu heaks tööd tehes, aga alustama peaks sõnakuulmisest ja sellest, et peremehe käsk käib yle kõige. Pista ta pika lõa otsa, kui muidu ei kuula ja õpeta kuulama.
Karjatamine on koostöö inimesega ja inimesele töötamine loomade ajamisel sinna kus vaja ja kästakse.
:wink:

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 11 Mai 2010 00:02

MariMaria, see teema, mida sina käsitled, onsiin. :evil:

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 11 Mai 2010 09:20

Kuule kilpkonn, lõpeta ära.
See, kui Sulle öeldakse tõtt, ei tähenda Sinu peksmist. Mis lilleke Sina oled, et Sinule ei või öelda mitte midagi sellist, mida Sulle ei meeldi kuulata? See, et Sa eelistad tõe tunnistamise asemel pea tiiva alla peita, ei tee tõde olematuks.
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

karjakoer Greta
Kasutaja avatar
Postitusi: 390
Liitunud: 14 Sept 2005 12:48

PostitusPostitas miki » 11 Mai 2010 10:25

MariMaria jutt väga õige! Karjatamiskoolitused tavaliselt sellest algavadki, et koer nööri otsa.

Ja karjatamiskoolitus jäi ka vesistel põhjustel ära. Lootsin sealt abi saada, s.t nõu küsida.

Kimmo Klossneri koolitus võis ilmaolude tõttu küll ära jääda, aga Jaani talu koos lammaste ja lahke pererahvaga peaks minu andmetel ikka samas kohas paiknema. Austraallased on sel kevadel seal juba korra käinud. Selle asemel, et foorumis koguaeg halada ja sulle antud häid nõuandeid mitte kuulda võtta, soovitan sama sullegi.

Ausaltöeldes on need kilpkonna pidevad dubleerivad borderiteemad juba veidi tüütuks muutunud... Border on eelkõige ju ka koer, mitte mingi eriliselt eriline olevus nagu kilpkonna näidata üritab.
If it can't work cattle, it's just a dog!

Kasutaja avatar
Postitusi: 249
Liitunud: 06 Apr 2006 23:33
Asukoht: Türisalu

PostitusPostitas MariMaria » 16 Mai 2010 19:28

kilpkonn kirjutas:MariMaria, see teema, mida sina käsitled, onsiin. :evil:


evil või mitte, aga ma ei saa mõhkugi aru su viitest: vabanda, yritasin sõbranaise poolest nõu anda :P :roll:

Kasutaja avatar
Postitusi: 312
Liitunud: 15 Nov 2005 09:50

PostitusPostitas Roosipille » 16 Mai 2010 19:43

Mul oli eile au näha karjatavat borderit Karulas. Mulle spetsiaalselt demonstreeriti - lasti loomad aedikust välja ja saadeti koer neid tagasi ajama. Tõesti hämmastav vaatepilt - koer töötas kiiresti ja oskuslikult. Ajas loomad kokku sinna kuhu kästi (ca 10 jäära, keda hoiti karjast kaugel eraldi) ja jäi omaalgatuslikult lahtise värava ette valvama seni, kuni öeldi: aitab. siis tuli ära, nagu jäärasid polekski, ehkki enne jälgis neid pingsalt kogu aja.
Ma polnud sellist asja varem näinud ja see jättis tõesti sügava mulje.
http://skylinedog.blogspot.com
Kes mõistab, et küllalt on küllalt, sellel ongi küllalt.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 01 Jaan 2011 23:30

Peab mainima, et BB on mõnevõrra normaalsemaks muutunud küll. Osalt ilmselt seoses puberteedi möödumisega. Ja osalt kuulekustreeninguga. Tuleb veel ette mittekuuletumishetkesid, mil kirg ja instinkt üle pea löövad. Ja ma hindaksin asja nii, et iseõppimise ja koolituse panused on umbes pooleks. :roll:

Küllap ma kevadel, kui linnud ja lendmutukad laekuvad, küsin hämmeldunult, kas tõesti mina väitsin, et BB suudab "karjatamist" katkestada ja käsu peale lamama jääda. Sest instinkt on tal ikka haiglane ja väga valitsev. Ma võtaksin ikkagi enne mõned rasvunud kanad või india jooksupardid, kelle peal harjutada, kui värvukeste ja liblikate, kui palju ettearvamatult käituvate oleste juuresolekul katsetaksin. :) Aga autodega on juba üsna kenasti meil asjad ning tükk aega ei ole üles näidatud soovi, et kõik linnaosa autod võiksid ühes kohas BB kontolli all parvelda.

S.t kui ma ise enda küsimusele praegu vastaksin, siia ütleksin, et tasub oodata koera täiskasvanuks saamist ja sel ajal, kui täiskasvamine toimub, õpetada kuulekust ja üldse kõike võimalikku ja võimatut. Just nagu Marilin Täpi puhulgi tegi. Näib täitsa universaalne soovitus olevat. Ehkki imelik ja justkui ei oleks otsetee probleemi lahendamise manu. :) Äkki on ka otse sihitud võimalusi, mille peale ei mina ega Marilin ei sattunud lihtsalt.

Ma küll pakun, et kõige parem on koerale titena selgeks teha, mida ta tohib ja mida ei tohi, kuid et orvukeste puhul see võimalus puudub, siis töötab ka nüri või vähem nüri õpetuse sõna.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 01 Okt 2012 14:25

Ma googeldasin praegu sõna "bibikoll" ja ilmus välja see teema. Täitsa lahe! Ja kõikidele teadmiseks, et ta karjatab endiselt lindusid ja mul on tunne, et need on tänaseni tema eelistatuim karjatamisinstinkti väljaelamise objekt. Ehkki kui ta ikka lammastes on, siis lammaste juures tiirutavaid pääsukesi ta lambukestele ei eelista.

Aga jah, lamamine on esimene asi, mida ühele borderile tuleks õpetada. Jooksmise, mängimise, karjatamise, ükskõik mille pealt silmapilkselt lamamine võib päästa ta elu ja/või tervise. Ja minu arust nad õpivad seda nii kergesti, et mul on mulje, et see on neil mingi instinkti osa lausa.

Ja mul on rõõm lugeda, et kolla oli millalgi palju hullem kui ta praegu on. see ununeb ju nii kähku ära, et pidevalt on mulje, et ta läheb üha ülbemaks ja eile oli ta veel tupsununnu, aga täna on täiega närvisaagija ning lakub ülearu palju ja jookseb ülearu palju sabas ja vahib ülearu palju suu sisse ja kükitab pidevalt jalus ja ootab, et temast midagi tahetaks. Nii et need hetked on üha kasulikud, kus ma meenutan, et see on ainult hea! :irw:

Mine Briti karjakoerad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist