Millised on tunnustust väärivaimad kennelid?

- pikk terav nina - alati kõigeks valmis
& "nunnudobermannid"
Kasutaja avatar
Postitusi: 976
Liitunud: 15 Mai 2005 10:00
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Mare23 » 19 Veebr 2010 10:38

Siin olem Mimsiga nõus - kui ikka ka hea koeraga üldse ei tegele nt. paar-kolm aastat, vaevalt tast enam tipptöökoera saab, olenemata eeldustest. Kui tegeleda valesti, õpetada valesid käitumismustreid - vaevalt, et siit ka kerge vaevaga ja puhtalt instinktide pealt enam õiget asja saab...
Kutsikaeas - palun väga, näed sa n.ö. "puhast koera" - s.t. eeldusi, instinkte, edasi sõltub ikka ka elutingimustest ja kogemustest, kuidas koer mingites tingimustes (nt. trennis) käitub.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 19 Veebr 2010 10:57

Kas ma saan õigesti aru, et tööks paremad eeldused annavad eeldatavalt ka kehvema omaniku jaoks parema tausta, isegi kui võistlustel jääb suur edu saavutamata, s.t et enamasti ei ole tegemist ainult sellega, et kehvem koer on liiga aeglane heaks tööks, vaid et ta närvisüsteem ei võimalda kiiremat rahunemist, ta reageerib üle kohati ja on üldse tülikas kaaslane?
Võimalik, et te olete seda kogu aeg korrutanud, kuid ei ole ikka päris kindel kas sain õigesti aru. Kas kehvem koer on liiga vähe häid omadusi (n.ö instinkti) või on liiga palju halbu omadusi (ebastabiilsust, töös väsimist, neurootilisust, ebakindlust)? Mõte on selles, et kas paremate tööeeldustega kutsikas on parem valik ka oskamatu omaniku jaoks, isegi kui tööpotensiaal jääb realiseerimata, siis kaaslasena. Kes ikka tahaks endale kaaslaseks ebakindlat ja närvilist koera.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 11:22

Mare23 kirjutas:Siin olem Mimsiga nõus - kui ikka ka hea koeraga üldse ei tegele nt. paar-kolm aastat, vaevalt tast enam tipptöökoera saab.


Kõik oleneb sellest, mida mõista nimetuse all tipp. Mina mõistaks sõna all tipp koera, kes võistleb stabiilselt kõige kõrgemal tasemel ja seda nö. laias maailmas.

Eestis peetakse tipp koeraks ka seda, kes võidab kohaliku KK või IPO võistluse. Kui selles kontekstis hinnata, siis heade eeldustega koer jääb heade eeldustega koeraks kuni surmani.

Jällegi omast kogemusest. Tuli trenni üks tööliini sakslane. Koer kes oli elanud kuskil korteris. Omanik polnud muhvigi teinud. Koer oli ennast kõigile pähe istutanud. Omanik oli igatsugu jura tekitanud. Lõppkokkuvõttes võttis kasvataja koera omaniku käest tagasi. Koer oli vanuses mingi ca. natuke alal 2 aastat.
Tuli esimest korda trenni võtsin suure varruka, koer tegi lambist väga head saaki, koormasin tegi super agressiooni ja kui selle terava emotsiooni pealt hammustas, siis rahunes hetkeliselt ja keegi ei pidanud teda kanaliseerima ega poputama. Koormamisel ja löömisel ei muutunud närviliseks vaid püsis rahulik ja lihtsalt võitles vastu. Teisisõnu koer jõudis ühe ainsa trenniga samasse punkti, millesse valdav osa Eesti koertest jõuab astaga (kõigepealt on varrukamees jäneseks kõigi oma võimalik vahenditega, siis omanik kanaliseerib hullumiseni ja siis tehakse koormust ja siis taastatakse rahulikku haaret ja üritatakse saada saagi poolele üle tulevast haukumisest lahti jne).
Loomulikult kui koeraga oleks kutsikast peale tegeletud oleks ta tõenäoliselt veel parem olnud, aga kui võrrelda keskmise koeramaterjaliga, siis täiesti tegelemata koer andis pikalt ette.
LOODUSE VASTU EI SAA

Aino kirjutas:Kas ma saan õigesti aru, et tööks paremad eeldused annavad eeldatavalt ka kehvema omaniku jaoks parema tausta, isegi kui võistlustel jääb suur edu saavutamata, s.t et enamasti ei ole tegemist ainult sellega, et kehvem koer on liiga aeglane heaks tööks, vaid et ta närvisüsteem ei võimalda kiiremat rahunemist, ta reageerib üle kohati ja on üldse tülikas kaaslane?
Võimalik, et te olete seda kogu aeg korrutanud, kuid ei ole ikka päris kindel kas sain õigesti aru. Kas kehvem koer on liiga vähe häid omadusi (n.ö instinkti) või on liiga palju halbu omadusi (ebastabiilsust, töös väsimist, neurootilisust, ebakindlust)? Mõte on selles, et kas paremate tööeeldustega kutsikas on parem valik ka oskamatu omaniku jaoks, isegi kui tööpotensiaal jääb realiseerimata, siis kaaslasena. Kes ikka tahaks endale kaaslaseks ebakindlat ja närvilist koera.


Enam ilusamini pole võimalik ühte lõiku võtta kokku kõike. See on ka see, mida ma jahun kogu aeg. Paljud inimesed ei suuda sellest lihtsalt aru saada. Loodan, et nüüd kus Urve ka selel kõva häälega välja ütles hakatakse ehk vähehaaval ka asjadest rohkem aru saama.



Kas ma saan õigesti aru, et tööks paremad eeldused annavad eeldatavalt ka kehvema omaniku jaoks parema tausta, isegi kui võistlustel jääb suur edu saavutamata, s.t et enamasti ei ole tegemist ainult sellega, et kehvem koer on liiga aeglane heaks tööks, vaid et ta närvisüsteem ei võimalda kiiremat rahunemist, ta reageerib üle kohati ja on üldse tülikas kaaslane?
Võimalik, et te olete seda kogu aeg korrutanud, kuid ei ole ikka päris kindel kas sain õigesti aru. Kas kehvem koer on liiga vähe häid omadusi (n.ö instinkti) või on liiga palju halbu omadusi (ebastabiilsust, töös väsimist, neurootilisust, ebakindlust)? Mõte on selles, et kas paremate tööeeldustega kutsikas on parem valik ka oskamatu omaniku jaoks, isegi kui tööpotensiaal jääb realiseerimata, siis kaaslasena. Kes ikka tahaks endale kaaslaseks ebakindlat ja närvilist koera.

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 19 Veebr 2010 11:55

Aino kirjutas:... Mõte on selles, et kas paremate tööeeldustega kutsikas on parem valik ka oskamatu omaniku jaoks, isegi kui tööpotensiaal jääb realiseerimata, siis kaaslasena. Kes ikka tahaks endale kaaslaseks ebakindlat ja närvilist koera.

siin ma tooks sellise nüansi välja - niinagu koertel on ebakindlust on ka nö liigset kindlust ja liigset instinkti. ja sellega ei ole sugugi kergem hakkama saada. kas seda osatakse õieti juhtida?
sellisel juhul on päris suur vastutus kasvatajal kes võiks kutsikatestiga ära näha mis koeras peidus ja oskama sobivat inimest-kutsi kokku viia. siiamaani ei ole isiklikult eestis kuulnud sedalaadi teadlikust kasvatajatööst.
mul selline arvamus, et misiganes tõust see otsitav töökoerlane poleks - võti on leida usaldusväärne ja teabmisteeb kasvataja. mitte jääda lootma mingi kodulehe kirevale tulemustereale koera taga.

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 19 Veebr 2010 13:40

Vaadates Eesti "töökoeri", kes 100% töökoerad ei olegi (väidetavalt, sugupuu järgi), siis ei usu ma, et ühegagi neist saaks hakkama oskamatu omanik. Millegipärast ka see tööliini sakslane, kellest Aivo rääkis, istus ju pähe kõigile oskamatutele kodustele. Tööliini koeral on rohkem enesekindlust, rohkem domineerimissoovi ja temaga tuleb osata ümber käia. Niisama inimene tänavalt ei oma piisavalt teadmisi ja oskusi, et sellise koeraga toime tulla.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 14:19

rotten kirjutas: Tööliini koeral on rohkem enesekindlust, rohkem domineerimissoovi ja temaga tuleb osata ümber käia. Niisama inimene tänavalt ei oma piisavalt teadmisi ja oskusi, et sellise koeraga toime tulla.


See on legend. Ja vot just seda legendi tahabki ka Urve oma sõnadega kummutada. Loomulikult võib tööliini koerte hulgast leida ka raskemini ohjatavaid koeri nagu ka näituse liini koerte hulgast. aga see osa ongi kasvataja rida, et leida õigele kutsikale õige omanik.

Lahe osa on see, et a'la tööliini koertega kaasnevatest probleemidest räägivad ning hoiatavad rohkem inimesed, kes pole neid koeri omanud. Seda enam see näitab, et tegemist on legendiga. Nii palju, kui ma näiteks Urve juurest tulnud puhtast tööliinist koerte omanikega olen rääkinud, siis kellegil pole mingit probleemi.

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 19 Veebr 2010 14:25

Ja kuidas sa põhjendad siis seda, et kirjeldatav tööliinikas korteris kõigile pähe istus? Oli ju stabiilse närvisüsteemiga? Oli ju tööliini koer? Ja nagu ma aru sain, siis ka suht domineeriva iseloomuga.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 14:31

rotten kirjutas:Ja kuidas sa põhjendad siis seda, et kirjeldatav tööliinikas korteris kõigile pähe istus? Oli ju stabiilse närvisüsteemiga? Oli ju tööliini koer? Ja nagu ma aru sain, siis ka suht domineeriva iseloomuga.


Oli küll domineeriva iseloomuga. aga kui lugeda Koda, siis tundub, et domineeriv iseloom ei ole mitte tööliiniga haakuv teema. Isegi mitte teenistuskoeraga. Kõikides tõugudes on domineerivaid koeri. Teisalt toimub päheistumine üsna tihti mitte koera suurest soovist domineerida, vaid hoopis omaniku oskamatusest koera pidada. Paljud omanikud istutavad ise endale koerad pähe ja isegi mitte ainult domineerivad variandid.

Pakuks, et lomaarstid võiks issa tuua lehekülgede kaupa näiteid väikestest koertest kes omi omanikke ja arste vastuvõtul ründavad. Et siis ka nagu tööliinist või?

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 19 Veebr 2010 14:36

Huvitav, miks alati, kui juttu tuleb tööst, kisub jutt spordile? Kõik nn töötulemused, mida välja tuuakse, taanduvad spordivõistlustele.

Mina näiteks tunnen suurt uhkust selle üle, et üks minu koeri on pärit Tenfield-kennelist, kust pea igast pesakonnast valitakse üks või kaks kutsikat abikoerteks ja minu Alvini õde aitab ratastoolis tüdrukut, kellel ka käte koordineerimisega raskusi. Tal pole ette näidata vingeid katsetulemusi, aga tulemused on reaalses tegevuses ja kasu reaalselt mõõdetav.

Minu jaoks on töökoer koer, kes teeb tööd. Politseid, piirivalves, abikoerana, reaalsel jahil jne. Kes mitte ei näita oma vapustavat "instinktitaset", rippudes kurjategija varrukas ja lastes end noaga surnuks torkida või raske esemega pähe taguda, vaid kes teeb kohe ümberhaarde (vajaduseöl ka mitu) ja sellega 1) jääb ise ellu ja saab minimaalselt kahjustatud, 2) teeb kurikaela kahjutuks. Kes jälge ajades ei aja taga mitte ideaalset nurka, vaid saaki ning säästab energiat ja jaksu sellega, et jätab tühjad kõrvalpõiked kaasa tegemata. Kes peatub siis, kui tuleb käsk, mitte täpselt ruudu keskel. Jne, jne.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 45
Liitunud: 28 Mär 2008 10:07

PostitusPostitas mirjamk » 19 Veebr 2010 15:00

Teemaalgatust arvesse võttes siis suht OT, aga ma kipun oma üürikese kogemusega arvama, et mingit absoluutset tõde pole olemas! Eks ikka lõppude lõpuks sõltub kõik kõigest: küll koeramatrjalist, küll liinidest, küll kasvatajast ja tema kogemusest, küll koerajuhist ja tema kogemusest, küll treeneritest ja omakorda nende kogemusest - et pole mõtet ju ühtedel suruda peale oma arvamust või teistel enda oma. Et kui miski, misiganes, ühe koera puhul toimib, siis sellest peaks piisama. Ja kui näha et miski ei toimi, siis pole mõtet ka ilmselt seda miskit enam teha.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 15:04

Heili kirjutas:Huvitav, miks alati, kui juttu tuleb tööst, kisub jutt spordile? Kõik nn töötulemused, mida välja tuuakse, taanduvad spordivõistlustele.

Mina näiteks tunnen suurt uhkust selle üle, et üks minu koeri on pärit Tenfield-kennelist, kust pea igast pesakonnast valitakse üks või kaks kutsikat abikoerteks ja minu Alvini õde aitab ratastoolis tüdrukut, kellel ka käte koordineerimisega raskusi. Tal pole ette näidata vingeid katsetulemusi, aga tulemused on reaalses tegevuses ja kasu reaalselt mõõdetav.


Antud teema on areneb dobermannide al, kes on teenistuskoerad. Selles mõttes sobib siia ehk veel mõnevõrra nö. teenistuskoerte teemarendus. Ilmselgelt ei ole teenistuskoera klassikaline tö abikoeraks olemine. Kas sa ise kujutaks ette dobermanni sihtotstarbelise abikoerana. Mina väga ei kujutaks. Kindlasti võib mõnest eksemplarist sellise teha, aga see nõuab pingutust. Teised tõud sobivad paremini



Heili kirjutas:Minu jaoks on töökoer koer, kes teeb tööd. Politseid, piirivalves, abikoerana, reaalsel jahil jne. Kes mitte ei näita oma vapustavat "instinktitaset", rippudes kurjategija varrukas ja lastes end noaga surnuks torkida või raske esemega pähe taguda, vaid kes teeb kohe ümberhaarde (vajaduseöl ka mitu) ja sellega 1) jääb ise ellu ja saab minimaalselt kahjustatud, 2) teeb kurikaela kahjutuks. Kes jälge ajades ei aja taga mitte ideaalset nurka, vaid saaki ning säästab energiat ja jaksu sellega, et jätab tühjad kõrvalpõiked kaasa tegemata. Kes peatub siis, kui tuleb käsk, mitte täpselt ruudu keskel. Jne, jne.


See lõik sinu suust on selles mõttes ju täiesti arusaadav ja loogiline, kuivõrd sa ei puutu kokku ei sportivate teenistuskoertega ega ka töötavate teenistuskoertega.
Kui vaadata sinu toodud loetelu asjadest, mida hea teenistustõu esindaja peab tegema, siis see ongi võimalik läbi hea närvisüsteemi.
Ma saan aru, et sull eon selline ala nagu kaitse või varrukas suhteliselt võõras samuti nagu nii mõnelegi veel. Seetõttu selgitan.
Kui koer haarab varrukast ning teda koormatakse kõvasti, siis see, et koer suudab rahulikuks jääda ning kanaliseerida oma jõu võitlusse ja rahulikku haardesse näitab ta närvisüsteemi tugevust. Kui nüüd seda koera kasutada politseis, siis kui keegi pätt ründab koera, siis peab koer olema ka tugeva närvisüsteemiga, et julgeda vastu hakata ning võidelda. Kui tal seda pole , siis närviliseks muutumine on märk ebakindluisest ning sellel järgneb koormuse kasvades põgenemine. Ja sellise koeraga pole politseil palju midagi pihta hakata.
Kui nüüd rääkida jäljeajamisest, siis tooksin ka sellise paralleeli. Hea politseikoer peab suutma olenemata oludest ajada muutuvas keskkonnas ning oludes ja segajate vahel jälgi kontsentreeritult, et seda mitte kaotada ning tegema seda pikalt.
Sama kontsentreeimisvõimet ning vastupidavust häirijatele saab katsetada ka koeraspordi raames. Lihtsalt raskus ning kontsetreerumise vajadus luuakse teiste tegritega (nagu näiteks nurk), aga sama asi tuleb välja. Hea kohtuniku tunnus ongi see, et ta suudab neid koera iseloomustavaid kvaliteedi näitajaid õiglaselt hinnata ning esile tuua ning läbi selle suunata aretusse paremaid koeri, keda sisi hiljem saaks kasutada kas spordis või päris teenistuses.
Ehk nõuded koertel on täpselt samad.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 15:13

mirjamk kirjutas:Teemaalgatust arvesse võttes siis suht OT, aga ma kipun oma üürikese kogemusega arvama, et mingit absoluutset tõde pole olemas! Eks ikka lõppude lõpuks sõltub kõik kõigest: küll koeramatrjalist, küll liinidest, küll kasvatajast ja tema kogemusest, küll koerajuhist ja tema kogemusest, küll treeneritest ja omakorda nende kogemusest - et pole mõtet ju ühtedel suruda peale oma arvamust või teistel enda oma. Et kui miski, misiganes, ühe koera puhul toimib, siis sellest peaks piisama. Ja kui näha et miski ei toimi, siis pole mõtet ka ilmselt seda miskit enam teha.


No kuule materjalil on ikk aju väga suur vahe. Vaata näiteks oma koera ja siis võta näiteks sama tõu esindaja näiteks Eliko koera näol. Veits nagu on ju vahe ikka sees materjalis.

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 19 Veebr 2010 15:22

ettepanek - lõpetaks selle "vaata missugune sa välja näed" ära.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 19 Veebr 2010 15:32

Aivo, kuigi ma pole ise kaitsevärgiga tegelenud, siis oma noorusaegadel, mis jäävad nõuka-aegadesse, tahtsin endale idakat ja tundsin huvi ka toonaste dressuuride vastu. Ja ütlen ausalt, et need on minu jaoks siiani palju enam "tervemõistuslikud" kui praegused spordialad (KK, SK). Ülddressuris olen ise käinud ja kõik seal tehtav oli ka elus vajalik ja poma koeri olen ka tioonaste reeglite alusel õpetanud (niipalju kui mulle vaja). Kusjuures kõrvakõnnil ei olnud vaja, et koer sulle silma vaatab :) (Muide, ülddressuuuris oli nõue, et koer ei tohi võtta toitu maast ega võõra käest.) See oli väga praktiline, mida siis tehti - lõppeks oli tegu ju militaarse ühiskonnaga, mis mõttes oli alati rünnakuteks valmis ja soovis ka oma elanikkonda vastavalt ette valmistada.
Vanas kaitse-valveteenistuses oli koeral ette nähtud ümberhaare, mida ma mainisin. See ei tähenda, et koer paneb putku, vaid seda, et koer jääb reaalsus elus ellu ja terveks. Kindlasti oskavad toonased tegijad siin enam rääkida.
Jah, ma tean, et see on dobermannide teema, aga kui küsimus on tööst, siis räägime tööst, mitte spordist. Isegi abikoera teemat välja jättes.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 15:38

Mims kirjutas:ettepanek - lõpetaks selle "vaata missugune sa välja näed" ära.


Toon välja oma põhjenduse, miks ma nendes teemades, mis puudutavad teenistustõugu koerte tööomadusi nii teravalt sõna võtan.

Inimestel on kuskilt kus iganes väga palju vale arusaamasid, millest põhjustatuna on meie tänane seis nagu ta on.
1. Kasvatajad müüvad igatsugu kutsikaid lisalausega - sobib hästi sportimiseks või hea tasakaaluka närvisüsteemiga heade instinktidega koer

2. Teised kiidavad kaasa, et tegelikult polegi mingit vahet. Kõikidest koertest saab asja, kui vaid tahta

3. Enamusest sisiki ei saa asja ja siis öeldakse, et selelpärast ei saanud asja, et omanik oli laisk või polnud varrukameest või kuulekuse plats oli ebatasane

4.Inimesed võtavad teatud ootustega , kulutavad megalt nii enda kui ka koolitajate energiat, pettuvad ning lahkuvad ala juurest. Kõrvalt öeldakse ainult, et sul oli ju nii hea koer. eestis lihtsalt pole piisavalt teadmisi.

5. seejärel paaritatakse neidsamu koeri ja ring läheb jälle uuesti otsast peale.

6. Kui siia konteksti lisada veel kohtunikud kes ülivõrdes hindeid annavad mõtetute soorituste eest või kohtunikud, kes metsas niisama tulemusi kirjutavad, siis ongi ju kõik täiuslik.


Eile helistas mulle üks inimene ja palus abi koolituses - nii jäljel ,kuulekuses kui a kaitses. Ta ütles, et tõi endale näituseliini koera eesmärgiga käia näitustel, aga tahaks koeraga trenni ka teha, et näha kuhumaani see koer jõuab. Ja see kõlas kõrvadele kui muusika. Inimene tõesti saab aru, et kui toob näitust silmas pidades ja võtab näituse liinist, siis potensiaalselt ta saabki ilusa näituse koera. Kellega loomulikult saab ka muid toredaid harrastusi hararstada. Võimalik, et ei võida, aga tore on ikka.

Mis pärast ei saa aga selelst suur osa inimesi aru, et sarnaselt nagu näituste jaoks võetakse koeri näituse poole suunatud kennelitest tuelks ka spordi jaoks võtta koeri kennelitest , kes sellele tähelepanu pööravad. Vastasel juhul on tee tulemusteni lihtsalt väga - väga pikk.

See, et ümberingi lauldakse halleluuja, ikka saab . pinguta natuke ja saab. see ju ei ole tegelikult tõde vaid legend.

Kasutaja avatar
Postitusi: 45
Liitunud: 28 Mär 2008 10:07

PostitusPostitas mirjamk » 19 Veebr 2010 15:39

Aivo kirjutas:
mirjamk kirjutas:Teemaalgatust arvesse võttes siis suht OT, aga ma kipun oma üürikese kogemusega arvama, et mingit absoluutset tõde pole olemas! Eks ikka lõppude lõpuks sõltub kõik kõigest: küll koeramatrjalist, küll liinidest, küll kasvatajast ja tema kogemusest, küll koerajuhist ja tema kogemusest, küll treeneritest ja omakorda nende kogemusest - et pole mõtet ju ühtedel suruda peale oma arvamust või teistel enda oma. Et kui miski, misiganes, ühe koera puhul toimib, siis sellest peaks piisama. Ja kui näha et miski ei toimi, siis pole mõtet ka ilmselt seda miskit enam teha.


No kuule materjalil on ikk aju väga suur vahe. Vaata näiteks oma koera ja siis võta näiteks sama tõu esindaja näiteks Eliko koera näol. Veits nagu on ju vahe ikka sees materjalis.


Eeee... ma nüüd ei teagi kuidas seda öelda... omast meelest seletasin eesti keeles et "kõik oleneb kõigest... k.a. koeramaterjalist". Või sa lugesid kuidagi nii et sa said mu postitusest aru et ma raiusin et pole vahet? Et kui on mali, siis nad on kõik ühesugused või? On ju isegi pesakonniti erinevaid isendeid, saati siis eri liinides! Olid vist nii rajus andmise tuules et ei saanud mu jutust eriti aru ja kütsid ühe hooga või? ;)

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 19 Veebr 2010 15:45

Sporte on erinevaid. Konkreetselt meil harrastatakse enamjaolt IPOt kus on tehtud sellised reeglid ja nõuded. Mujal maailmas on ka teisi spordialasid, kus on teistsugused reeglid ja nõuded (ning vastavalt sellele ka aretatakse pisut erinevaid koeri). Kui tööna arvesse minevana on ainult reaalne töö, siis oleks ilmselt väga keeruline üldse mingit pilti saada sellest, millised on suure osa koerte tööomadused, sest reaalselt töötavaid koeri on kogu nende populatsioonist ju väga väike osa.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

BH KK3 IPO3
Kasutaja avatar
Postitusi: 598
Liitunud: 17 Aug 2004 19:39
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Mary » 19 Veebr 2010 15:56

Heili kirjutas:Huvitav, miks alati, kui juttu tuleb tööst, kisub jutt spordile? Kõik nn töötulemused, mida välja tuuakse, taanduvad spordivõistlustele.

Mina näiteks tunnen suurt uhkust selle üle, et üks minu koeri on pärit Tenfield-kennelist, kust pea igast pesakonnast valitakse üks või kaks kutsikat abikoerteks ja minu Alvini õde aitab ratastoolis tüdrukut, kellel ka käte koordineerimisega raskusi. Tal pole ette näidata vingeid katsetulemusi, aga tulemused on reaalses tegevuses ja kasu reaalselt mõõdetav.

Kennelid, kes (vähemasti minu definitsiooni kohaselt) tegelevad teenistuskoeratõugude tööomaduste säilitamisega, on samuti nähtavalt uhked selle üle, kui nende kasvandikud reaalset tööd teevad. Mõned üsna juhuslikud näited dobermannide kohta:

Ascomannise kodulehte avades selline tekst:
"From 12 litters we have bred:
1 Police service Dog
1 Search and Recue Dog
9 Dogs with PH Kâring (Danish Police Dog Cetificate)
&
33 Dogs titled in Schutzhund, IPO, SPH, French Ring or Mondioring!"

Burgstätte kodulehel kasvandike nimekirjas kõrvuti sporditulemustega ära märgitud ka reaalselt töötavad koerad ("Diensthund").

Siis veel natuke teistsugune näide Soome belgia lambakoerte teemal, nimekiri, kus ära toodud koerad (hetkel isased malid), kellel kas sporditulemus teenistuskoerte aladelt või tegevad teenistuskoerana ("virkakoira"). Juhiks tähelepanu sellele, et samadest kennelitest ja ka pesakondadest on tulnud korduvalt koeri "mõlemale poolele". Mingid asja sees olevad inimesed seega justkui arvavad, et sport- ja töökoer ei olegi nii erinevast puust tehtud ;).
humans are consistently inconsistent

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 19 Veebr 2010 16:08

Mary, ma ei arvagi seda. Ma lihtsalt imestan, miks alati, kui juttu tulewb TÖÖST, käib kogu jahumine spordi ümber.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 45
Liitunud: 28 Mär 2008 10:07

PostitusPostitas mirjamk » 19 Veebr 2010 16:12

Millegi pärast ei mahutunud sinna nimekirja minu koera vennad Amigo ja Arro, kes samuti virkakoirad Soomes. Ühelt poolt näide sellest kuidas ühest pesakonnastki väga erinevad koerad tulla võivad. Teisalt ehk on mu koeral siiski lootust ;) Aga see miks üks on tugevama närvikavaga tänaseks kui teine, see jääbki mõistatuseks. Jällegi pean ütlema et ilmselt sõltub see paljudest asjaoludest.

BH KK3 IPO3
Kasutaja avatar
Postitusi: 598
Liitunud: 17 Aug 2004 19:39
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Mary » 19 Veebr 2010 16:16

Jutt käib eelkõige koera tööomadustest, mis määravad ühtemoodi palju nii koolitusprotsessi olemuses/kestvuses kui ka lõpptulemustes ja seda nii spordi kui töö puhul, seega on spordist lähtuv "jahumine" igati asjakohane.
humans are consistently inconsistent

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 19 Veebr 2010 16:31

Mare23 kirjutas:Siin olem Mimsiga nõus - kui ikka ka hea koeraga üldse ei tegele nt. paar-kolm aastat, vaevalt tast enam tipptöökoera saab, olenemata eeldustest. Kui tegeleda valesti, õpetada valesid käitumismustreid - vaevalt, et siit ka kerge vaevaga ja puhtalt instinktide pealt enam õiget asja saab...
Mina arvasin, et nägija näeb selle hea-hea materjali ära ka lasu vigade alt, mida teeb selline keskmiselt loll koeratreener. Ei öelnud midagi selle kohta, mida sellest koerast saab või mitte, vaid seda, et see meeletu potentsiaal jääb ikka välja paistma, täiesti (siis nii, et midagi enam sealt näkku ei sära) ära rikkuda ikka pärispäris raske, kui koer on igatmoodi ... tugev. Loomulikult nt ebakindlat, aga muidu väga head koera on kergem rikkuda - aga ega meist keegi hea koera puhul ei kujutagi ette sellist koera. Kuigi et meil paljudel on mingis alas ebakindlad koerad - mul, Maril, Aivol ... ja teistel. Ja olen nõus, et pigem ma teen tööd mingis osas ebakindla koeraga, kes muidu on vinge, kui et enesekindla ja tugeva koeraga, kel nt saagiinstinkt jm on väga kesised - tulemus tuleb kindlasti esimesega parem.
Edit (lisaks veel, et samas pole see mingi ala või situatsiooni ebakindlus eriti suur, kuna selline loll algaja nagu Mari või mina on ikka päris kaugele jõudnud - niiet võib arvata, et need koerad ON kokkuvõttes vägaväga head koerad (kellega loomulikult vähem loll oleks veel palju kaugemale jõudnud, aga see fakt iseenesest ei muuda koera materjali mittekuidagi).

Just, Mims, ongi nii ja ilmselt seda saab veelgi rohkem nägema - mida rohkem inimesed kuulevad veel mingist materjalist ka :D. Suur asi, kui inimene endale tunnistab, et miks minu koer on sinu koerast viletsam - kuna ma olen ise ka viletsam treener, kindlasti minu koeraga parem treener teeks hoopis teist tööd. Kuni ei jõua selle arusaamiseni selle esimese koeraga, kes on misiganes ... vale tõug, liin, liiga lödi, seni tehakse ka selle järgmise võetud koeraga palju viletsamat tööd, kui võiks.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 19 Veebr 2010 17:55

Kui jutt käib OMADUSTEST, siis ongi kõik OK, aga sageli kipub teatud TULEMUSTE puhul seos omadusega ära kaduma ja keskendutaksegi ainult tulemusele. See häda on ju ka näituste puhul: et seos teatud välimikuomaduse ja selle funktsiooniga on paljudel peas kadunud ja siis jõuamegi teatud omadustega äärmusesse, mis kahjustab funktsiooni, mida see omadus peaks näitama.

Ehk siis, kui räägitakse TÖÖkoertest ja tublidest kennelistest, siis ma eeldaksin, et esmalt tuuakse kennelite puhul välja koerte töökohad ja ei hakata kohe närima võistlustulemuste kallal.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 18:49

Heili kirjutas:Vanas kaitse-valveteenistuses oli koeral ette nähtud ümberhaare, mida ma mainisin. See ei tähenda, et koer paneb putku, vaid seda, et koer jääb reaalsus elus ellu ja terveks. Kindlasti oskavad toonased tegijad siin enam rääkida.


Koer on koer. Ehk tundes ja teades , kuidas koer on koolitatud on alati võimalik koera üle mängida kuna erinevalt inimesest koer ei mõtle. Kui koer on õpetatud ümber haarama, siis ma tõstan käe ja koer haarab ümber ja siis järgnevalt ma löön noaga alt ülesse kõhtu ja pole palju vaja, et see võitlus ongi selleks korraks läbi.

Teisisõnu ma ütleks nii, et see nö. nõukogude aegne ümberhaaramine ei tähendanud mitte suuremat päris elus läbilöömist või ellujäämist reaalses elus vaid lihtsalt sel ajal olid reeglid sellised, mille järgi koeri koolitati. Erinevates riikides oli erineva taustaga koolitusi, milledes kohalik süsteem üritas aretuse tarbeks koerte kvaliteeti määrata. Selle järgi koolitati kohtunikke ning selle järgi ka hinnati.

Ma mingipärast arvaks, et veneaegse miilitsa teenistuskoerte koolitus oli veits teostel alustel. Vähemalt, kui vaadata tänast politsekoerte koolitust, siis seal küll ei aeta sellist konkreetset rida, et ki pätt teeb nii siis koer teeb nii jne. Siis ju oleks koera liiga lihtne võita. Pigem on lahendused sellised et olenevalt olukorrast peab koer erinevalt käituma ja koerajuhil on selles üsna oluline roll.

& "nunnudobermannid"
Kasutaja avatar
Postitusi: 976
Liitunud: 15 Mai 2005 10:00
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Mare23 » 19 Veebr 2010 20:24

See teema siin kipub minul küll üle pea kasvama... :angel:
Kord räägitakse TÖÖOMADUSTEST ja -eeldustest, mis nagu mittemiskitpidi (tao ja peksa koera kasvõi iga päev jalaga pähe) kuhugile ära ei kao ja mille mõõdupuuks pole küll mingid tulemused - sest neid on ju võimalik alati võltsida-osta. Samas, kui aretaja teeb aretusotsuseid mitte TULEMUSTE, vaid oma sisetunde alusel, on jälle paha, sest niikuinii on mõttetu koer, kui tulemust pole...
Samas on jälle nagu miskitpidi ebakindla koeraga kergem töötulemust saada, sest selline koer on kergemini manipuleeritav kui lõpuni enesekindel koer, kellele omaniku kiitus nii oluline pole...
Mis siis oluline on, mille alusel need kasvatajad, vaesekesed, peaks siis oma aretusotsuseid tegema??? Eriti, kui kasvataja nt. ise pole aktiivne spordihuviline ja ei ole tal aega-tahtmist tulemuste saamisele pühenduda?

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 19 Veebr 2010 22:20

Mare23 kirjutas:See teema siin kipub minul küll üle pea kasvama... :angel:
Kord räägitakse TÖÖOMADUSTEST ja -eeldustest, mis nagu mittemiskitpidi (tao ja peksa koera kasvõi iga päev jalaga pähe) kuhugile ära ei kao ja mille mõõdupuuks pole küll mingid tulemused - sest neid on ju võimalik alati võltsida-osta. Samas, kui aretaja teeb aretusotsuseid mitte TULEMUSTE, vaid oma sisetunde alusel, on jälle paha, sest niikuinii on mõttetu koer, kui tulemust pole...
Samas on jälle nagu miskitpidi ebakindla koeraga kergem töötulemust saada, sest selline koer on kergemini manipuleeritav kui lõpuni enesekindel koer, kellele omaniku kiitus nii oluline pole...
Mis siis oluline on, mille alusel need kasvatajad, vaesekesed, peaks siis oma aretusotsuseid tegema??? Eriti, kui kasvataja nt. ise pole aktiivne spordihuviline ja ei ole tal aega-tahtmist tulemuste saamisele pühenduda?

Ma ei hakka siia mingit koondit kokku kopeerima. Võta ja loe algusest peale mõttega läbi mis ma ütlesin ning saad aru, mida mina mõtlen ja ütlen. Siis võta keegi järgmine ja loe tema mõtted ja ütlused jne.

Siis saad aru, kuidas keegi asjast midagi arvab. Siis mõtle selle peale, milline on kellegi inimese seos teenistuskoertega ning millel põhineb kogemus ning siis saad juba edasi nendele mõtetele mingi kaalu. Ja pilt saabki kohe selgeks

Kasutaja avatar
Postitusi: 45
Liitunud: 28 Mär 2008 10:07

PostitusPostitas mirjamk » 19 Veebr 2010 23:13

Mare, õnneks on meil interneti ligipääs sedavõrd hea, et sealt kaudu saab ka välisriikide koeratreeneritelt nõu küsida. Sest nagu Aivo ütles, et jah, ennekõike maksab küsida neilt, kes omavad arvestatavat kogemust selles vallas, et loomulikult nende jutt ses mõttes nagu kaalukam.

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 20 Veebr 2010 02:26

Mare23 kirjutas:Kord räägitakse TÖÖOMADUSTEST ja -eeldustest, mis nagu mittemiskitpidi (tao ja peksa koera kasvõi iga päev jalaga pähe) kuhugile ära ei kao ja mille mõõdupuuks pole küll mingid tulemused - sest neid on ju võimalik alati võltsida-osta. Samas, kui aretaja teeb aretusotsuseid mitte TULEMUSTE, vaid oma sisetunde alusel, on jälle paha, sest niikuinii on mõttetu koer, kui tulemust pole...

Minul mürgeldab hetkel allkorrusel tööliini sakslase kutsikas, kelle aretusotsuse tegi tema kasvataja ilmselt sisetunde alusel. Kuna tegu on nö trahvipesakonna kutsikaga, kelle ema on ebakindel (et mitte öelda arg) ja seetõttu põrus aretuskontrollis.
Kutsikas (täna sai 3-kuuseks) nägi mind täna teist korda elus. Mängib ja ründab mind nii, nagu oleks siin juba pikemat aega olnud. Mu suurele koerale paneb ülbelt käpaga vastu pead. Kui suur ta jalust maha jookseb ja ta pea lõugade vahele võtab, siis korraks kiljub, veidi taganeb, aga tuleb paari hetke pärast ja paneb suurele uuesti käpaga vastu pead. Nii et ei jälgegi ema ebakindlusest. Kusjuures tegu on emase ja nö viimase valiku kutsikaga. Kõik õed-vennad juba kodud leidnud.
Sellega seoses pean tunnistama, et minu arvamus aretusvalikutest on mõnevõrra muutunud. Siiani olin kindel, et selliselt mõttetult emaselt ei võta ma mingil juhul endale koera, kellega plaanin tulevikus sporti teha.
Nüüd vaatan, et miks ka mitte (kutsikas ei kuulu mulle, vaid on lihtsalt nö sotsialiseerumas ja algkoolituses). Julge, kiire, aktiivne, näitab head saaki, suurepärane toidumott. Hakka või uskuma rahvajuttu, et enamiku tööliini pesakondadega ongi nii, et pane lihtsalt käsi pessa ja tõmba sealt üks välja. Ja saadki koera, kellega sporti teha. Eesti tasemel kindlasti.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 20 Veebr 2010 07:52

No öelge siis lõpuks välja, kust te saate teada, et tegemist on tööliiniga. Kui ma enda arvates hakkasin nagu midgi aru saama, siis nüüd ikka ei saa.
Teema alguses palus Lõvi nimetada kenneleid, kus aretatakse tööliini (kui ma nüüd ei mõistnud valesti tema küsimust). Selgus, et selle all mõistavad erinevad inimesed erinevaid kenneleid erinevatel põhjustel.
Töötiitlid, mida välisriigi koer omab (sest Eestis meil ei ole veel õigeid töölliini aretajaid- nagu eelnevast jäi mulje), ei tähenda midagi, kui nende kandjat (isegi kui on väärt koer) ei tea, ei ole saanud jälgida, et siis aretusvalikuid teha sellelt pinnalt, et mida on palju ja mida vähe. Äraostmisest ma ei rääägi hetkel.
Kasvataja enda arvamust ei saa palju arvesse võtta, sest tema võib valesti (paremaks) arvata oma koerte tööomadusi.
Mis võimalused siis on lõpuks teada saada?
Maag, kas muidu kutsikad selliselt ei käitu? Mul ei ole kunagi töötõugu koera olnud, aga kuus koera kokku olen suureks kasvatanud, kõik on kutsikana julged, hiljem muutuvad kes kuidas.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 20 Veebr 2010 10:32

Ma arvan, et enamik kutsikaid käitub nagu Maag kirjeldas. Mul on kodus 3,5 kuune bracco, kes on oma käpa alla pannud kogu ülejäänud kamba ja seda vaatamata sellele, et Ruby ei võta mitte pead ainult suhu vaid vajutab ka kõvasti lõuad kokku. Ilmselt on Marmelaadi mälu nii lühike, et verised hambajäljed unustatakse kiiresti. :irw:

See teema siin kipub minul küll üle pea kasvama...
Kord räägitakse TÖÖOMADUSTEST ja -eeldustest, mis nagu mittemiskitpidi (tao ja peksa koera kasvõi iga päev jalaga pähe) kuhugile ära ei kao ja mille mõõdupuuks pole küll mingid tulemused - sest neid on ju võimalik alati võltsida-osta. Samas, kui aretaja teeb aretusotsuseid mitte TULEMUSTE, vaid oma sisetunde alusel, on jälle paha, sest niikuinii on mõttetu koer, kui tulemust pole...
Samas on jälle nagu miskitpidi ebakindla koeraga kergem töötulemust saada, sest selline koer on kergemini manipuleeritav kui lõpuni enesekindel koer, kellele omaniku kiitus nii oluline pole...
Mis siis oluline on, mille alusel need kasvatajad, vaesekesed, peaks siis oma aretusotsuseid tegema??? Eriti, kui kasvataja nt. ise pole aktiivne spordihuviline ja ei ole tal aega-tahtmist tulemuste saamisele pühenduda?


Minu jaoks pole "töötulemuse saamine" ja töötav-võistlev koer võrreldavad. INT CH jaoks saadaksegi see tulemus, enamaltjaol kas siis metsas või raha eest ( ma pean nüüd kirjutama, et kindlasti on erandeid) ühekordse tulemusena. Ja sellega kogu "töö" lõppebki. Meil on siin foorumiski liikvel olnud video, kuidas ühele dobermannile "töötulemust tehti".
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 59
Liitunud: 25 Veebr 2009 11:11

Re: Millised on tunnustust väärivaimad kennelid?

PostitusPostitas zumka11 » 20 Veebr 2010 10:47

Pöördudes tagasi algse teemapüstituse juurde:
lõvi kirjutas:Millised on teie arvates tunnustust väärivaimad kennelid aegada algusest kuni tänaseni, pidades silmas just dobermanni algupära säilitamist ehk tööomadusi?


Leidsin netiavarustest sellise lehekülje: http://www.vonroth.com.au/working-idc-w ... chaft.html

Antud kenneli kodukal on pühendatud eraldi sektsioon töödobermannidele. Seal on toodud IDC, DM, BDCB, DVIN võitjate nimed aastate kaupa. Päris paljude koerte kohta on ka natuke pikemalt taust lahti kirjutatud sh tulemused, sugupuu, järglased, eluiga ja surma põhjus.
Antud teemapüstitusest huvitatutele võiks olla väga põnev lugemine :)

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 20 Veebr 2010 13:25

Aino kirjutas:Teema alguses palus Lõvi nimetada kenneleid, kus aretatakse tööliini (kui ma nüüd ei mõistnud valesti tema küsimust). Selgus, et selle all mõistavad erinevad inimesed erinevaid kenneleid erinevatel põhjustel.

Usun, et dobermanniinimestele on üldjuhul võrdlemisi ühene arusaam (tegelt kõigile päris pole - tõepoolest varematel aastatel jäi kõrvu KK võitjate nimetamist töökoeraks) dobermannide sportliine kasvatavatest kennelitest (nimetagem seda siis uhkelt tööliiniks). Lugedes Aivo kirjutisi, siis väga paljus arusaamad tegelikkuses kattuvad. Suurim lahknevus tuleb teema pealkirjast - ehk kes mida peab tööomaduste säilitamise all silmas ning millega seda mõõta.

Üks tööliine kasvatav Saksamaa kenneliomanik, kellega suvel rääkisin, pidas üldplaanis vajalikuks vähemalt Körungi (miinimum!) olemasolu isasel - muidu ei hakka väga mõtlemagi. Teine kenneliomanik (töö/näituse) arvab nt IPO3 olevat 'see', kolmas lähtub sisetundest ja neljas...

Eestis pole kellegil tööliinide dobermannidega kogemusi. On vaid nähtud ilusaid sooritusi nt välismaistel MM-del.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 20 Veebr 2010 13:56

ziil kirjutas:....Eestis pole kellegil tööliinide ... kogemusi (omand või aretus). On vaid nähtud ilusaid sooritusi välismaistel MM-del...

mulle jälle tundub nagu oleks aastakümneid ja hulgi eestis tööliine kasvatatud/kasutatud ja tippsooritusi tehtud, täpseltteadjaid ju juba jagub selles koma teises tõus :angel: .

Tarri & Fera
Kasutaja avatar
Postitusi: 497
Liitunud: 26 Okt 2005 16:39
Asukoht: Saue

PostitusPostitas AIE » 20 Veebr 2010 16:05

Aino kirjutas:No öelge siis lõpuks välja, kust te saate teada, et tegemist on tööliiniga. Kui ma enda arvates hakkasin nagu midgi aru saama, siis nüüd ikka ei saa.

Minu jaoks tähendab tööliin seda, et koerte aretuses pööratakse tähelepanu iseloomule ja tööomadustele, mitte välimikule. See nn töö ei pea ju 100% politseitöö vms olema, võib ka IPO olla või siis mõne tõu puhul jaht, ka puuetega inimeste abistamine jne. Selle järgi saabki aru, millega antud kenneli koerad tegelevad ja mida on esivanemad teinud. Kui kõikidel on ainult näitusetulemused ette näidata, siis ei saa tegemist olla töökoertega isegi kui kasvataja väidab, et tema kenneli kutsikatega saab kõike harrastada. Ja sellest ka ei piisa kui üksikutel koertel midagi ette näidata on, ikka enamus koertel peab mingisugune arvestatav tulemus olema.
Koer-ninaotsast sabani üks suur emotsioon!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 20 Veebr 2010 20:26

Mims kirjutas:
ziil kirjutas:....Eestis pole kellegil tööliinide ... kogemusi (omand või aretus). On vaid nähtud ilusaid sooritusi välismaistel MM-del...

mulle jälle tundub nagu oleks aastakümneid ja hulgi eestis tööliine kasvatatud/kasutatud ja tippsooritusi tehtud, täpseltteadjaid ju juba jagub selles koma teises tõus :angel: .

Mims, koliks äkki sinna "koma teise tõugu" oma avaldusega, TÖÖdobermanne ei ole Eesti kunagi kasvatatud.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 21 Veebr 2010 09:49

katleen kirjutas:
Mims kirjutas:
ziil kirjutas:....Eestis pole kellegil tööliinide ... kogemusi (omand või aretus). On vaid nähtud ilusaid sooritusi välismaistel MM-del...

mulle jälle tundub nagu oleks aastakümneid ja hulgi eestis tööliine kasvatatud/kasutatud ja tippsooritusi tehtud, täpseltteadjaid ju juba jagub selles koma teises tõus :angel: .

Mims, koliks äkki sinna "koma teise tõugu" oma avaldusega, TÖÖdobermanne ei ole Eesti kunagi kasvatatud.

mmm Sa vist said valest otsast aru, seda ma silmas pidasingi et tegelt nagu pole mõlemat ei kasvatatud ega kasutatud ... ega tippkoolitustki tehtud (sorry ette kõigile ennast tipuks pidajatele või tippude austajatele või kellele iganes kes arvab et siin konnatiigis on ikka piisavalt palju teadmisi ja kõrge tase küll "teantäpselt" järelduste ja avalduste tegemiseks- ja on solvunud).

ps kas on ikka mõtet lennutada sellist iseloomustavat sõna nagu "saast" vasakule ja paremale(ka tööliinides on koeri kes ei sobi varrukatööks 5+) koeraomanikele vasta nägemist. üks asi on anda inimestele adekvaatset teavet kuidas võiks koera valida aga teine asi on nende juba olemasolev koer "saastaks" tembeldada.
toetudes oma vestlustele valiku tööliinide kasvatajatega põhjapoolsetes riikides siis ... võtab seda teemat lugedes kohati suu muigele küll(jälle sorry - ma jätkuvalt arvestaks infokanalina ka inimesi kes on kõnealuses teemas aastaid ja tulemuslikult tegutsenud).
ei ole nimi "tööliin" see nupp millele vajutades "helge ja särav" elu sülle sajaks, suhtumist tuleks muuta lapsed, suhtumist. ka tööliin peab olema õigetes kättes, et olla töötav liin.
idamaal on üks selline suhtumist väljendav lausend – "mida targem inimene on seda paremini ta ka teab, et tema teadmised on vaid osake teadmiste maailmast".

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 21 Veebr 2010 11:21

No hästi, aga kui keegi mingil X põhjusel tahab just tööliini aretavaid kenneleid teada, siis ei ole vist vajadust talle öelda, et miks sa seda küll tahad, niikuinii oled liiga ... selle jaoks ja ei saa hakkama. Kui keegi midagi tahab, võiks talle ju sellele vastata, mida ta küsis (nagu mõned siin on püüdnud seda teha). Kui tööliin on kellegi valik, siis tuleks seda austada.

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 22 Veebr 2010 00:47

Aino kirjutas:
Maag, kas muidu kutsikad selliselt ei käitu? Mul ei ole kunagi töötõugu koera olnud, aga kuus koera kokku olen suureks kasvatanud, kõik on kutsikana julged, hiljem muutuvad kes kuidas.


Paljud kindlasti käituvad. Aga kahjuks mitte kõik - mina olen küll üksjagu argu kutsikaid kohanud (õnneks mitte omanud). Ka tööliinist, ega see mingi erand pole. Ja ka mittearg kutsikas on tihti uues kohas ja võõrastega nö reserveeritud. Ning võõraste suurte koerte suhtes ebakindel, eriti kui nood on pealetükkivad nagu minu elukas.
See kuts on aga hästi avatud ja julge.

Minu kirjatüki mõte käis rohkem aretusest, seetõttu aretust puudutavale lõigule viitasingi. Et vanemad alati ei loe. Kuna konkreetse kutsika ema on ebakindel. Aga nii minu juures olev kuts kui ka tema õed-vennad on julged ja hakkajad.
Tegelikult on kogu see lõik muidugi OT, sorry.

Tarri & Fera
Kasutaja avatar
Postitusi: 497
Liitunud: 26 Okt 2005 16:39
Asukoht: Saue

PostitusPostitas AIE » 22 Veebr 2010 10:48

Aino kirjutas:No hästi, aga kui keegi mingil X põhjusel tahab just tööliini aretavaid kenneleid teada, siis ei ole vist vajadust talle öelda, et miks sa seda küll tahad, niikuinii oled liiga ... selle jaoks ja ei saa hakkama. Kui keegi midagi tahab, võiks talle ju sellele vastata, mida ta küsis (nagu mõned siin on püüdnud seda teha). Kui tööliin on kellegi valik, siis tuleks seda austada.


Loomulikult võib küsida ja minu arvates võib inimene, kes endale hea iseloomuga koera soovib ning talle ka piisavalt tegevust pakkuda suudab, endale võtta tööliini kutsika (see ei tähenda, et kõikidel tööliini koertel hea iseloom on, aga siiski...) Ei pea selleks kümme koera enne tippu viima. Kõik ei pea ju koeraga võistlema. Koerte jaoks pole vahet, kas nendega võisteldakse või mitte, tähtis on, et koeraga õigesti ja piisavalt tegeletakse. Kui teadmised ja võimalused olemas, siis miks mitte. Tähtis on siiski inimese ja koera vaheline suhe, ükskõik, mis liinist koer ka poleks.
Koer-ninaotsast sabani üks suur emotsioon!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 23 Veebr 2010 22:39

Koer on koer. Ehk tundes ja teades , kuidas koer on koolitatud on alati võimalik koera üle mängida... Teisisõnu ma ütleks nii, et see nö. nõukogude aegne ümberhaaramine ei tähendanud mitte suuremat päris elus läbilöömist või ellujäämist reaalses elus vaid lihtsalt sel ajal olid reeglid sellised

kindlasti. Minu jutu mõte on muus: kui me hindame spordis neid omadusi, mis tegelikus elus võivad olla mitte nii kasulikud ja tahame neid oma aretustööga kinnistada, siis kas pole ohtu, et me ühel hetkel saame spordireeglitele sobiva, kuid tegeliku elu töö jaoks mitte nii sobiva koera?

Ma saan tuua võrdluse näitusega. Sisuliselt on näituste mõte olnud hinnata välimikuomaduste järgi ka koera funktsionaalset sobivust. Sestap on eri tõugudele tehtud ettekirjutusi nt esi- ja taganurkade kohta: et need oleksid tasakaalus ja vastavalt koera funktsioonile ka sobiva nurgistusega. Aga suures tulmiustetuhinas kipub see funktsionaalne pool kaduma minema ja keskendutakse üksnes "nurkade" aretusele - tulmuseks on funktsiooni kadu.

Asja teeb veel kurvemaks, et standardid on senimaani anatoomilisest küljest ebatäpsed ja ebakorrektsed, nt ei ole üheski tõus abaluu ja õlavarreluu vaheline nurk 90 kraadi (luude asetus üksteise suhtes kinnituskohast lähtudes), aga standardites kirjeldatakse seda sageli nii. Seega tähendab ka "vastavus standardile" sageli osalist nonsenssi, kuigi see on hindamise alusdokument.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 23 Veebr 2010 22:53

Heili kirjutas:Minu jutu mõte on muus: kui me hindame spordis neid omadusi, mis tegelikus elus võivad olla mitte nii kasulikud ja tahame neid oma aretustööga kinnistada, siis kas pole ohtu, et me ühel hetkel saame spordireeglitele sobiva, kuid tegeliku elu töö jaoks mitte nii sobiva koera?.

Milliseid tegeliku elu töö nüansse sa näed ette tänapäeva sportkoera jaoks? Et sportdobermann (alajaotus on dobermanni teemas) läheb omanikuga koos tänavale pätte püüdma? Enamus omanike jaoks on sport ikkagi hobi, isegi kui tahaks jõuda MM'ile, mitte mingi eeltöö kuhugi mujale jõudmiseks.
Politseikoeri õpetatakse ikka teistmoodi ja mitte varruka peale vaid inimest ründama.

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 04 Mär 2010 18:40

Jätkame siis sellest kohast, et ka tavalisele inimesele on parim lahendus võtta tööliini koer.
Kurjajuur kirjutas:Kunagi kui ta koju sai toodud ei osanud meil vast keegi arvata, kui raske temaga kohati olla võib. Ja seda eelkõige seoses koolitamisega. See, mis temast kõige rohkem töökoera teeb minu jaoks, on enesekindlus, mitte lihtsalt instinktid. Ja see tähendab, et tal on iseloomu, tal on oma tahet ja see tähendab seda, et vahest ta arvab, et teeb nii nagu tema tahab, mitte nii nagu mina ütlen. Ning see omakorda tähendab konflikte. Kuna sellise koeraga varem kogemusi ei olnud, siis puudusid ka teadmised-oskused õigel aja õigeid asju teha. Ja nii on see vägikaika vedu meil käinud.

Kas tõesti on "tavalisi" omanikke, kes saaks Baxi suguse koeraga hakkama? Ja kas tõesti on lihtsam sellise koeraga kui nt. näituseliini koeraga?
Ma saan aru, et argumenteerin 'tööliini koera mitte omanu' seisukohalt. Kuid see eelnev tekst on Tõnise enda kirjutatud ja palju neid tööliini koerte omanikke siin üldse sõna võtab?

Tarri & Fera
Kasutaja avatar
Postitusi: 497
Liitunud: 26 Okt 2005 16:39
Asukoht: Saue

PostitusPostitas AIE » 05 Mär 2010 11:24

rotten kirjutas:Jätkame siis sellest kohast, et ka tavalisele inimesele on parim lahendus võtta tööliini koer.
Kurjajuur kirjutas:Kunagi kui ta koju sai toodud ei osanud meil vast keegi arvata, kui raske temaga kohati olla võib. Ja seda eelkõige seoses koolitamisega. See, mis temast kõige rohkem töökoera teeb minu jaoks, on enesekindlus, mitte lihtsalt instinktid. Ja see tähendab, et tal on iseloomu, tal on oma tahet ja see tähendab seda, et vahest ta arvab, et teeb nii nagu tema tahab, mitte nii nagu mina ütlen. Ning see omakorda tähendab konflikte. Kuna sellise koeraga varem kogemusi ei olnud, siis puudusid ka teadmised-oskused õigel aja õigeid asju teha. Ja nii on see vägikaika vedu meil käinud.

Kas tõesti on "tavalisi" omanikke, kes saaks Baxi suguse koeraga hakkama? Ja kas tõesti on lihtsam sellise koeraga kui nt. näituseliini koeraga?
Ma saan aru, et argumenteerin 'tööliini koera mitte omanu' seisukohalt. Kuid see eelnev tekst on Tõnise enda kirjutatud ja palju neid tööliini koerte omanikke siin üldse sõna võtab?


Iga koer on eelkõige indiviid. Ka tööliini koerte seas leidub ju seinast seina iseloomuga koeri. Fera on hea stabiilse närvisüsteemiga enesekindel koer ja tõesti vahel on temaga veidi raske tema enesekindluse pärast. Samas on temaga igapäevaelus kordades kergem hakkama saada kui näituseliinist pärit Tarriga. Erinevus võib seisneda ka sugudes. Võib-olla on tööliini isasega raskem hakkama saada kui emasega. Kuid siiski...ei tasu üldistada. Kui inimene endale koera valib, peaks ta pöörama tähelepanu konkreetsele kutsikale, tema vanematele, sugupuule jne. Ühe koera põhjal ei tasu teha üldistusi kõikide tööliini koerte kohta. Eestis pole hetkel tõesti nii palju tööliini koeri, et saaks põhjalikumaid järeldusi teha, aga mina olen oma koeraga küll rahul ja soovitan inimestel mitte suhtuda eelarvamustega tööliini koertesse (nad ei ole närvihaiged ja taltsutamatud elukad, kes peavad kogu aeg puuris elama-vähemalt minu malinois küll selline ei ole :) )
Koer-ninaotsast sabani üks suur emotsioon!

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 05 Mär 2010 11:59

AIE kirjutas:Eestis pole hetkel tõesti nii palju tööliini koeri, et saaks põhjalikumaid järeldusi teha, aga mina olen oma koeraga küll rahul ja soovitan inimestel mitte suhtuda eelarvamustega tööliini koertesse (nad ei ole närvihaiged ja taltsutamatud elukad, kes peavad kogu aeg puuris elama-vähemalt minu malinois küll selline ei ole :) )

Kuid kas ei käi sama näituseliini kohta? Ei peaks suhtuma eelarvamusega, mis siis, et on ilusa välimikuga koer. See ei tähenda, et ta on ebakindel, arg-agressiivne ja mis sada häda veel, mis ta tavaeluks asotsiaalsemaks teeb kui tööliinikat. Ka selles kontekstis peaks vaatama igat koera eraldi, kui indiviidi, mitte üldistama.

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 05 Mär 2010 12:06

AIE kirjutas: mitte suhtuda eelarvamustega tööliini koertesse (nad ei ole närvihaiged ja taltsutamatud elukad, kes peavad kogu aeg puuris elama-vähemalt minu malinois küll selline ei ole :) )

mitte eelarvamusega vaid adekvaatselt.
ma olen näinud tööliini sugemetega koeri suvalisse perre antuna - nad on ketis, sest inimene ei saa hakkama kiiruse või energilisusega.
näen oma koduseid kõrvalt - nad ei saaks mu koeraga hakkama. just see sama - liigutuste kiirus ja pealetükkivus.
samas käib mul trennis tööliini koer kes on kasvataja poolt antud kodukoeraks. inimene sai piiri tagant koera ja talle anti see kasvataja poolt teadmisega, et tore pere võtab toreda koera. see koer ei oma vajalikke omadusi väga heaks sporttööks. tööliini pesakond siiski reaalses elus pole - "pista käsi sisse ja vali miuke tahad, kõik ühe vitsaga löödud".
ehk siis tehakse piiritaga kutsikateste(mis eestis veel aastat paar tagasi "tegijate" poolt välja naerdi).
ehk siis inimene peaks teadma miks ta midagi tahab ja leidma kasvataja kes teda teostamisel on pädev aitama. siis on kõik ok.

Tarri & Fera
Kasutaja avatar
Postitusi: 497
Liitunud: 26 Okt 2005 16:39
Asukoht: Saue

PostitusPostitas AIE » 05 Mär 2010 12:08

rotten kirjutas:
AIE kirjutas:Eestis pole hetkel tõesti nii palju tööliini koeri, et saaks põhjalikumaid järeldusi teha, aga mina olen oma koeraga küll rahul ja soovitan inimestel mitte suhtuda eelarvamustega tööliini koertesse (nad ei ole närvihaiged ja taltsutamatud elukad, kes peavad kogu aeg puuris elama-vähemalt minu malinois küll selline ei ole :) )

Kuid kas ei käi sama näituseliini kohta? Ei peaks suhtuma eelarvamusega, mis siis, et on ilusa välimikuga koer. See ei tähenda, et ta on ebakindel, arg-agressiivne ja mis sada häda veel, mis ta tavaeluks asotsiaalsemaks teeb kui tööliinikat. Ka selles kontekstis peaks vaatama igat koera eraldi, kui indiviidi, mitte üldistama.


Peakski. Kuskohas ma vastupidist väitnud olen? Ma kirjutasin selge sõnaga, et kutsikat valides peab konkreetsele kutsikale tähelepanu pöörama. See tähendabki seda, et ei ole vahet, mis liinist ta pärit on. Ka näituseliinis on häid koeri.
Koer-ninaotsast sabani üks suur emotsioon!

Tarri & Fera
Kasutaja avatar
Postitusi: 497
Liitunud: 26 Okt 2005 16:39
Asukoht: Saue

PostitusPostitas AIE » 05 Mär 2010 12:13

Mims kirjutas:
AIE kirjutas: mitte suhtuda eelarvamustega tööliini koertesse (nad ei ole närvihaiged ja taltsutamatud elukad, kes peavad kogu aeg puuris elama-vähemalt minu malinois küll selline ei ole :) )

mitte eelarvamusega vaid adekvaatselt.
ma olen näinud tööliini sugemetega koeri suvalisse perre antuna - nad on ketis, sest inimene ei saa hakkama kiiruse või energilisusega.
näen oma koduseid kõrvalt - nad ei saaks mu koeraga hakkama. just see sama - liigutuste kiirus ja pealetükkivus.
samas käib mul trennis tööliini koer kes on kasvataja poolt antud kodukoeraks. inimene sai piiri tagant koera ja talle anti see kasvataja poolt teadmisega, et tore pere võtab toreda koera. see koer ei oma vajalikke omadusi väga heaks sporttööks. tööliini pesakond siiski reaalses elus pole - "pista käsi sisse ja vali miuke tahad, kõik ühe vitsaga löödud".
ehk siis tehakse piiritaga kutsikateste(mis eestis veel aastat paar tagasi "tegijate" poolt välja naerdi).
ehk siis inimene peaks teadma miks ta midagi tahab ja leidma kasvataja kes teda teostamisel on pädev aitama. siis on kõik ok.


Kordan ennast:
Kui teadmised ja võimalused olemas, siis miks mitte. Tähtis on siiski inimese ja koera vaheline suhe, ükskõik, mis liinist koer ka poleks.
Kõik oleneb konkreetsest inimesest ja konkreetsest koerast. Ka "tavainimeste" hulgas leidub asjalikke, kes saavad hakkama.
Koer-ninaotsast sabani üks suur emotsioon!

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 05 Mär 2010 12:25

AIE kirjutas:
rotten kirjutas:Ka selles kontekstis peaks vaatama igat koera eraldi, kui indiviidi, mitte üldistama.

Peakski. Kuskohas ma vastupidist väitnud olen?

Sina ei ole :irw:

BH KK3 IPO3
Kasutaja avatar
Postitusi: 598
Liitunud: 17 Aug 2004 19:39
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Mary » 05 Mär 2010 15:07

rotten kirjutas:
AIE kirjutas:
rotten kirjutas:Ka selles kontekstis peaks vaatama igat koera eraldi, kui indiviidi, mitte üldistama.

Peakski. Kuskohas ma vastupidist väitnud olen?

Sina ei ole :irw:

Aga kes on?
humans are consistently inconsistent

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 05 Mär 2010 22:34

Siin käib ju jutt sellest, et töökoer on überkoer ja näitusekoer on 'ebastabiilne, neurootiline, ebakindel, väsib töös ja on aeglane, ei rahune, reageerib üle ja on üleüldse üks tülikas kaaslane'. :roll:

EelmineJärgmine

Mine Dobermann -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline