Dobermannid ja nende geenidest sõltuvad eluead..

- pikk terav nina - alati kõigeks valmis
& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 11 Sept 2008 22:49

Mulle aitab teie sõnade ümbermuutmisest.

Mulle meeldisid nad siis juba ja uurisin internetis nende kohta ja juba siis imestasin, et osad kutsud surid ära nii noorelt. Ma olin siis 7 :irw: ja minu puhul oli vähemalt tegu vägagi targa lapsega, kes oskas juba 4 aastaselt lugeda ja õppis inglise keelt.

Mind enam vapsjee ei huvita see teemaarutlus ja nõmedad sõnade väänamised. Minu ainuke soov, mida ma ka korduvalt rõhutasin, oli saada vastuväiteid minu väidetele, mitte mingeid nõmedaid lasteaiamänge lugeda.

Tsau ja mina enam selles teemaarutluses sõna ei võta, kui üldse enam kojas sõna võtan, parematki teha, kui teiega kakelda.
(Ja ma veel imestasin, miks inimesed lahkuvad kojast, enam mitte kunagi siin sõna võttes ja kasutajana eksisteerides :evil: .. )
We learn from failure, not from success!

Nahkhiir, karihiir ja rott
Kasutaja avatar
Postitusi: 1215
Liitunud: 17 Aug 2004 19:34

PostitusPostitas Jaana » 11 Sept 2008 23:04

Eee...et kui kõik teised ei nõustu sinuga 100%liselt, siis on nad pahad, rumalad ja lasteaiaealised? Kui enam kuidagi vastata ei oska, siis "ma teie liivakasti enam märga liiva tegema ei tule"?
Take your time

Kasutaja avatar
Postitusi: 1056
Liitunud: 15 Okt 2004 15:38

PostitusPostitas õelusejumalanna » 11 Sept 2008 23:05

sirli kirjutas:Mulle aitab teie sõnade ümbermuutmisest.

Mulle meeldisid nad siis juba ja uurisin internetis nende kohta ja juba siis imestasin, et osad kutsud surid ära nii noorelt. Ma olin siis 7 :irw: ja minu puhul oli vähemalt tegu vägagi targa lapsega, kes oskas juba 4 aastaselt lugeda ja õppis inglise keelt.

Mind enam vapsjee ei huvita see teemaarutlus ja nõmedad sõnade väänamised. Minu ainuke soov, mida ma ka korduvalt rõhutasin, oli saada vastuväiteid minu väidetele, mitte mingeid nõmedaid lasteaiamänge lugeda.

Tsau ja mina enam selles teemaarutluses sõna ei võta, kui üldse enam kojas sõna võtan, parematki teha, kui teiega kakelda.
(Ja ma veel imestasin, miks inimesed lahkuvad kojast, enam mitte kunagi siin sõna võttes ja kasutajana eksisteerides :evil: .. )

Loodame siis, et sellest targast lapsest saab kunagi ka tark täiskasvanu, kes oskab argumenteeritult vestelda ning ei solvu, kui vastuargumente esitatakse. 8)
Everyone around you was corrupted

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 12 Sept 2008 01:42

Mina oskasin muide ka juba 4-aastaselt lugeda, kasvataja lasteaias rühma juurest lahkudes jättis mind lausa teistele raamatuid ette lugema, et mölluks ei läheks. Inglise keelega oli muidugi nii, et kes seda sel ajal üldse rääkis :P , internetist rääkimata. Ja milleks solvuda? Ma usun, et su vanemad on suhteliselt rahul, et sul koerakiiks juures on, mitte mõni hullem :D . Lihtsalt 6,7 - aastane laps asjadest vaevalt, et samamoodi aru saab, kui 16-17 aastane, vastasel korral ei oleks sul ju ammu juba midagi uurida. No ja kui ennast milleski väga kiita, tuleb alati valmistuda...

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 12 Sept 2008 07:57

Olen ka koerte kohta igast saadaolevast kohast uurinud lasteaiaealisest peale. Ja neid aastaid on olnud oi kui palju.
Sirli, Sa ei saa - ei suuda muuta tõu hetkeseisu nii kiiresti et sellest Sulle mingit abi oleks. Saad vaadata, kas sellisena nagu see praegu on sobib Sulle. Minu lapsepõlve raamatutes oli kirjas, et dobermann on täiesti koleerik. Kui saaksid võtta oma tuttava koera enda juurde nii nädalaks, näeksid, kellega tegu on. Ära mõtle, et tegemist on kuidagi erilise eksemplariga, ka hiljem võib ju samasugune sattuda, elad kõigest hoolimata temaga koos võib-olla ka 12 aastat. See on tegelikult pikk pikk aeg, selle aja jooksul jõuavad Sul lapsed sündida võib-olla, vahetad elukohta jne.
On kindel, et need kes tõuga tegelevad ei taha halba, lihtsalt tee ideaali poole on väga vaevaline ja kui sead prioriteediks ühe, kaotad teises. Kuidagi peab ju sellel raskel teel edasi koperdama. Kui tahtmist on. Ja kui püüda tõulise välimiku, ehtsa tõukohase iseloomu poole, vältida elukvaliteeti kahandavaid häireid, siis võib ju juhtuda ka et midagi läheb tagasi. Ega keegi ju tegelikult ei taha, et tema just kõrgtipul koer äkki sureb.
Kuldseid on dobermannideg võrreldes väga väga palju. Aga kui hakkad ideaalset koera otsima, siis ei leiagi.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 12 Sept 2008 14:38

Sirli, kui sa väidad tõugu armastavatele ja selle parandamisest huvitatud (ja ehk ka sellesse oma panuse andnud/andvatele) inimestele, et tõug on omadega pees ja selle parandamisega keegi ei tegele ja kedagi ei huvita, siis on oht, et sinu peale saadakse pahaseks. Ma saan aru, et sa ei ole midagi halba mõelnud aga inimesed, kes siin on sinu küsimustele vastanud ja oma teadmisi jaganud, tegid seda selleks, et SINA saaks rohkem teada, mitte selleks, et hakata neid süüdistama tõu probleemides.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 112
Liitunud: 15 Mai 2007 14:33

PostitusPostitas Mannike » 12 Sept 2008 22:26

maris: Aga miks just Tequila ja mitte Ebo v.d. Groote Maat?


Mul tekkis täpselt samasugune küsimus, aga keegi pole tahtnud seda teemat millegipärast edasi arendada.
Kui nüüd näiteks Alfa Adelante sugupuud vaadata, siis tema pruun värvus on tõenäoliselt just Ebolt päritud või ma eksin?
Ka Bombasticu sugupuus on Ebo esindatud.
Koer on elustiil!

Postitusi: 505
Liitunud: 06 Sept 2004 21:43
Asukoht: Tartumaa

PostitusPostitas siimline » 13 Sept 2008 08:26

Aastatel mil, polnud need popid koerad(ALfad ja muud "surma geeni" tootjad) veel sundinud nii, 30 aastat tagasi suri dobermanne maksa hadadega (tol ajal arvatud vahiga) nende hulgas ka minu ema dobermann ja ta oli vaid nii umber vist 4/5 aastane. Polnud keegi tol ajal veel nii popi kennel Del Citone koeri Eestimaa pinnal kasutanud ja ei teagi kas see kennel siis eksisteeris ja raudselt ka neid koeri seal taga polnud mu ema koeral ja muudel siis ja ikkagi suri Dobereid nende probleemidega. Eks on need hadad ikka selles tous juba ammu olnud lihtsalt nuud on rohkem tehnikat millega uurida ja ehk ka rohkem juhtumeid tundub vaid selleparast, et net avatud ja info levib kiiremini, sest on koht kust rohkem infot ammutada.

Ja eks matador isased on neid hadasid alati voimendanud.
AGa ka nemad pidid need kusagilt ju paranduseks kaasa saama.

Samas meie teine dobermann, kes on Algi liinide esiema, elas nii 13/14 aastaseks ja oli vaga kraps.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 13 Sept 2008 16:10

Mannike kirjutas:Ka Bombasticu sugupuus on Ebo esindatud.


Mis see Bombastic siia puutub?
Keegi pole kunagi öelnud, et Bombastic suri südamega. Väidetavalt suri ta maokeerdu. Ja teada on, et eelnevalt oli tal pallitükke maost välja opereeritud.
Bombasticu vend Brahms suri alles hiljuti.

Seega kõik on puhas spekulatsioon.

PS ja kuna Bombastic on ju Gino Gomeze laps, siis mis seal üllatust on, et ka tema on Ebo järglane?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 265
Liitunud: 20 Veebr 2008 17:26
Asukoht: Estonia

PostitusPostitas skye » 13 Sept 2008 17:49

sirlile.
lugesin su alustatud teemat huviga.minu ja arvan, et veel paljude teistegi kodaliste arust oled sa ärksa mõtlemisega noor inimene, pealegi siiras loomasõber, kes toob tänuväärset värskust foorumi teemadesse.oma korrektse sõnaseadmise ja arukate mõtteavaldustega teed silmad ette nii mõnelegi.ja see, kui vanalt keegi lugema õppis ei oma tegelikult mingit tähtsust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 112
Liitunud: 15 Mai 2007 14:33

PostitusPostitas Mannike » 13 Sept 2008 21:07

Ei olegi üllatust. Ja Bombasticul tuleb Ebo ema poolt palju varem sisse, kui isa poolt.

Ja loomulikult on praktiliselt kõik spekulatsioon!

Mulle lihtsalt tundub selle teema juures, et nii mõnigi siin ei tea, mida ta tegelikult räägib.
Ja see tees, et äkki on hoopis Ebo see "paha koer" oli rohkem selle pärast, et inimesed mõtleksid natuke laiemalt ja
ehk jõuaksid lõpuks ka selleni, et palju on lihtsalt spekulatsioon ja kõike ei saa päris nii must valgelt võtta.
Koer on elustiil!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 14 Sept 2008 10:56

Mannike kirjutas:Mulle lihtsalt tundub selle teema juures, et nii mõnigi siin ei tea, mida ta tegelikult räägib.


Paluks ülaltoodu kohta seletust.

Tore on, et osad inimesed ikka kõike teavad, ka need, kes pole oma ihusilmaga neid koeri näinud, nende kasvatajate ja omanikega rääkinud.
aga, mida mina ka tean.

T.
Katleen, kes jumaldas Bombasticut.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 112
Liitunud: 15 Mai 2007 14:33

PostitusPostitas Mannike » 14 Sept 2008 14:35

Tore on, et osad inimesed ikka kõike teavad, ka need, kes pole oma ihusilmaga neid koeri näinud, nende kasvatajate ja omanikega rääkinud.


Täpselt seda see tähendaski.
Koer on elustiil!

Kasutaja avatar
Postitusi: 107
Liitunud: 02 Apr 2006 18:16

PostitusPostitas sphynx » 15 Sept 2008 00:03

sirli kirjutas:Katleen, miks peab alati tagantjärgi tark olema, miks ei võiks kohe tark olla? Jah, tean et vigadest õpitakse ja nii edasi, ent mina kui võhik, noor ja loll juba märkan probleemi.. Ja märkasin seda juba ammu..


Mis siis edasi teha? Koera, kes äkki ära suri (DCMi) jõuti vägaväga palju aretuses kasutada, samuti jõuti enne tema surma sama ohtralt tema lapselapsi juba kasutada. Kui hetkel on vähemalt pooltel koertel seesama koer kusagil ligemal või kaugemal sugupuus sees, mis siis teha? Kas kõik seda "ohtlikku" nime sisaldava pedigreega koerad edaspidisest aretusest välja jätta?
Fakt on see, et pole teada DCM'i pärandumise mehhanism ning kui suurt rolli mängib hoopis koera elukeskkond ja pidamine. Võib ju valida välja hetkel täiesti tervena tunduva liini ja ainult sellega jätkata. Kas see on vastus meie probleemile ja tulemuseks on täiesti terve pikaealine dobermann? Väga tore, et mõned aretajad siiski mõtlevad tõu peale ja ei paarita hetkel kõige populaarsema isasega. Aga seda, kas sellel tööl ka loodetud tulemust on, näitab aeg.
Või mida sa mõtled selle all, et võiks kohe tark olla?

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 15 Sept 2008 13:41

Peale jutuajamist ühe inimesega hakkasin mõtlema asjale ühest teisest nurgast. Doberid saavad tihti rasvarikast toitu, sest energilisus ja võimalikud harrastatavad alad nõuavad oma. Lisaks presenteeritakse tihti näitustel miskipärast nuumsigadeks söödetud elukaid. Selge mõistus juba ütleb, et rasvarikas toit ja ülekaal ei saagi tervisele hästi mõjuda. Ja kui siis nädalavahetusel võetakse pall ja lastakse sel pekisel vähese lihasega koeral end oimetuks liduda siis võrdub see 100 kg mitte eriti eeskujulike toitumisharjumustega kontoritöötajaga, kes äkki otsustab, et on aeg metsa jooksma minna... Ja keskealised infarkti saavad mehed ei ole praegusel ajal üldsegi mingi haruldus. Ilmselt võib see olla ka mitmete doberite enneaegsete surmade põhjuseks.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 16 Sept 2008 11:45

Polnud nädala Kojas käinud ning vaatan, et päris muhe arutelu on veerema hakanud.

Eriti lahedad on need kommentaarid, kus koolituse ning dobermanni koolitusliku sisu üle arutletakse. Peaks õhtul kohe ühe õlle võtma ning mugavalt tooli istuma ja lugema ning ajaviidet oleks terveks õhtuks.

Tooksin siia välja vaid mõningad märksõnad.
1. Rääkides koerte tervisest ning suremisest jne. ütleks, et kui inimesi treenitaks sarnase süsteemiga nagu näitusekoeri näitusteks, siis oleks enamus treenivaid inimesi lähiperspektiivis surnud (suure tõenäosusega just südame probleemidesse).

2. Lugedes neid uskumatuid kommentaare teemal, et oi kuidas ikka kõik kasutavad samu liine ning oi, millest see küll nii võib olla võtab muigama, sest tegelikult ju eetlises mõistes kindlasti ei kasutaks keegi neid samu liine, aga mis sa siis ikka teed kui ühel on nii ilus pea ja nii ilus selg ja nii ilus jalg. Ja inimesed tahavad just neid nii ilusaid jalgu ja selgu. Ning teised, mida kasutataks vähem ning kus pole samu veresid, siis vaata ise need on ju koledad ja kole koer on ju nagu porine sügisilm.

3. Teemaarendus dobermann ja koolitus tundub värskete MM-i muljete najal nagu veel eriti lahe. Kõikide tõugude MM-l oli väljas 1 dobermann ning võrreldes sakslaste ja malidega liikus koer nagu aeglaselt pöörlevas filmis. Kui rääkida On - Off nupust, siis kogu aeg nagu oleks tahtnud vajutada mingile sellisele nupule, mis selle filmi originaalkiiruses jooksma laseks. Kahjuks sellist nuppu polnud. Aga see eest on ilusad jalad ja ilusad pead ja rind nagu pildilt jne. Mis siis , et tegemist peaks olema nagu teenistuskoera tõuga.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 22 Sept 2008 17:41

Vaatamata sellele, mis ütlesin oma viimases postituses, ma siiski võtan sõna siin - korraks. Ja lisaks veel juurde, et ei, ma ei solvunud, kuid selle asemel, et midagi ilusti selgeks teha, karati turja. Minevik.

Sain vastused oma paljudele küsimustele + väidetele vastuväiteid ja ma tänan selle eest. Lumepime postitus pani mind mõtlema ja tundub, et selline asi tundub reaalsem.

Kommenteerisin negatiivselt ja ebaküpselt teiste kasvatajate ränka tööd ja selle eest vabandan, sest võttes endale vähe rohkem mõtlemisaega, ilma neid selle teema postitusi uurides, jõudsin järeldusele, et pole ainult musta ja valget .

Tean, et kuna dobermann on üsnagi populaarne koer, siis populaarsusega käivad üldjuhul kaasas ka kahjuks masstootmine ja haiged koerad. DCM'i suremine on pärilik, aga jah, sain aru et kahjuks ei saa varem kindlaks teha DCM'i sümptomid, vastunäidustused jne-jne.
Ja nagu ma juba ennist mainisin, siis see ei vähendanud minu soovi omandada doberit - olgu ta siis Prinz, Tequila või Alfa või ärgu olgu. Koeravõtmine on nii ehk naa risk. Kui ta sul mingi õnnetuse, haiguse, valede pidamistingimuste ja jumal teab veel mis asjade pärast ei lahku, siis vanadusse sureb ta sul niikuinii ja seda enam tuleb väärtustada oma koeraga koos oldud aega ja teda veel rohkem armastama - ka siis kui ta on sul terve kui purikas, sest kahjuks õnnetusi juhtub. Ei tahtnud midagi halba selle postitusega öelda, kui keegi midagi aru ei saanud, siis Palun Väga.
We learn from failure, not from success!

Mr. Nii-Lahe, Porgand-Siia & Kauss-Täita
Postitusi: 897
Liitunud: 27 Nov 2006 02:17
Asukoht: Lõvila

PostitusPostitas lõvi » 12 Nov 2009 18:37

See on küll vana teema, aga... Ma ei saa päris täpselt aru, milles seda Prinzi süüdistatakse, kui ta elas 13 aastaseks ja ta isa 11 aastaseks? Mismoodi saab see koer olla siis dobermannide lühikese eluea põhjuseks?

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 13 Nov 2009 20:04

lõvi kirjutas:See on küll vana teema, aga... Ma ei saa päris täpselt aru, milles seda Prinzi süüdistatakse, kui ta elas 13 aastaseks ja ta isa 11 aastaseks? Mismoodi saab see koer olla siis dobermannide lühikese eluea põhjuseks?


Vaadates erinevaid sugupuid, siis ei julgeks kunagi nimepidi ühtegi koera süüdistada terve tõu hädades.

Miks seda tehakse? Mitte kõik küll, aga päris mitmed Prinzi kuulsad järglased on surnud noorelt. Mis põhjusega - ega seda vist keegi päris täpselt ei tea. Küll aga spekuleeritakse, et DCM.
Kuulsaimad nt Citone A-d, Räuberhöhle I-d jne-jne...

DCMi ja pärilikkuse kohta on palju internetist leida.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 13 Nov 2009 22:59

Selleks, et mingit tõbe edasi anda, ei pea koer ise haige olema. Mida pikem eluiga ja edukam koer, seda rohkem teda kasutatakse ja kui ta juhtub veel edukaid järglasi andma, omab ta päris tugevat mõju kogu populatsioonile. Seda, et Prinz on kogu dobermannipopulatsiooni südamehädades süüdi vaevalt, et keegi väita julgeb. Ziil ütles suurema jao ära.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Mr. Nii-Lahe, Porgand-Siia & Kauss-Täita
Postitusi: 897
Liitunud: 27 Nov 2006 02:17
Asukoht: Lõvila

PostitusPostitas lõvi » 14 Nov 2009 01:14

Keegi siin juba ütles, et dobermanni maailma juhivad kaks meest. Ma jäin mõttesse, et mingil põhjusel on see kahe mehe soolo või siis duett, kuidas soovite, tekkinud. Lugesin ka EDÜ ajakirjast, et Itaalia koerad on väga ühtlased nii töös kui ilus ja kuidas see saab nii olla. Kas selles "surmageeni" spekulatsiooni põhjuseks võib olla äkki nende meeste dueti edu?

Ma olen sugupuude uurimisel alles veerandi peal, seega ehk ka mu tobe küsimus... kui dobermannid on põhimõtteliselt pärit kahest esiisast, siis kas nende koerad pärinevad sellest ühest isasest ja teised "surmageeni" mitte omavad koerad sellest teisest isasest? Ehk, et äkki said hädad alguse juba tõu aretuse algusest peale?

Kuidas saab ette teada, et mingi koer mingit haigust põeb ja teda ei tohiks aretuses kasutada, kui see välja ei löö ja koer ise elab kõrge vanaduseni? Kas siis kui see hiljem selgub ja nende järglasi on juba palju ning koerad hoobilt kõrvale heidetaks suurest hirmust, poleks see mitte tohutu töö maha viskamine?

Kui nüüd neid "surmageeniga" edukaid koeri "ravida" ilma selle geenita aga edutute koertega, mis siis tulemuseks on?

Mis liinidest koera ma siis pean vaatama, kui ma tahan ilusat, heade töö omadustega ja pikaealist dobermanni?

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 14 Nov 2009 13:52

lõvi kirjutas:Mis liinidest koera ma siis pean vaatama, kui ma tahan ilusat, heade töö omadustega ja pikaealist dobermanni?

Suht utoopia vallast tahtmine :irw: Aga edu!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 14 Nov 2009 14:11

Päris utoopia ei ole.
Pigem nö loterii, mille võiduvõimalust võib suurendada teades tausta.
'Garantii' puudub.

Enamikule küsimustele leiab vastuse, kui lugeda seda teemat algusest peale.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Dream Destiny
Kasutaja avatar
Postitusi: 1585
Liitunud: 20 Aug 2004 17:28
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas rotten » 14 Nov 2009 14:23

Eks see oleneb sellest ka, et mis tasemel näitusekoera ja mis tasemel töökoera tahetakse. Kodus ja lähiriikides CH tiitlid võtta või IDCl midagi saavutada. Kodus IPO tulemus teha või mujal maailmas MMil koht saada. Tavaliselt ikka on üks pool ülekaalus - kas välimus või instinktid. MMidel enamasti ikka "ilusaid" koeri ei näe (ja nagu kõigega, siis eks erandid kinnitavad reegleid).
"ilusaid" sellepärast, et ilu kui selline, on vaataja silmades. Paljud kes MMi jälgivad, näevad soorituse ilu, mitte ei vaata välimikku.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 14 Nov 2009 14:59

See "surmageen" ei ole kahjuks spekulatsioon- see, et koerad enneaegselt surevad on fakt. Iseasi kuidas keegi seda nimetab.

Kuskohast saada universaalset ja 99% tõenäosusega pikaealist dobermanni? Sellele ei oska ilmselt keegi päris õigesti vastata ja kahtlemata erinevad vastused väga suuresti olenevalt sellest, kelle käest küsida. Kas need pikaealised koerad nagu Gino Gomez on tegelikult nii pikaealised ja jutt sellest, et tegelikul on antud koer ammu surnud, on ainult kurjade keelte laim?

Seda, et koer haigust heldekäeliselt oma arvukatele järglastele jagab ise haigestumata, ei saagi kindlaks teha enne, kui "viljad" käes. Nt. PRAd kandev uurimata DNAga isane, kellel on sadu järglasi, puistab seda kindlasti paljudele järglastele. Kui populatsioon on muidu võrdlemisi terve ja alles mõne põlvkonna pärast hakkavad koerad pimedaks jääma, siis mida teha? Kui geenide seisukohalt saab üldse midagi lihtsat olla, siis PRA pärandumine on veel võrdlemisi lihtne probleem võrreldes dobermanne murdva DCMi ja kes teab veel mis hädadega, mille kohta ei osata täpselt öelda, mismoodi see pärandub (või isegi mis see "surmageen" on). Kelle DNAs on vaarisalt päritud kole tõbi ja keda võib südamerahuga edasi aretada? Kas nende koerte aretusest kõrvaldamine oleks suure töö raisk ja geenibaasi ränk ahendamine või tõu päästmine tulevastest rasketest hädadest, mida võibolla ei suudetagi enam kontrolli alla saada?

Selleks, et teada saada, mis tulemusi võib saada paaritades "surmageeniga" koeri tervetega, tuleks kõigepealt teada, misasi see "surmageen" tegelikult on. See, et koeral on nö. kõrge riskiga esivanem, ei tähenda, et ta tingimata selle ka endale kaasa saanud on (kuigi tõenäosus on võibolla suurem). See, et koera sugupuu on sellistest kõrge riskiga koertest prii, ei tähenda, et tema vähem kasutatud ja selle pärast ka vähem oma probleemi jaganud ning vähem tähelepanu pälvinud sugulased ei ole talle seda kaasa andnud. Kui suuta selgeks teha, mis on see "surmageen" siis kõige lihtsama stsenaariumi kohaselt tuleb sellega ja selleta vanemate paaritusest pesakond, kellest mõned koerad said ühelt vanemalt selle "surmageeni" kaasa ja mõned ei saanud. Annaks taevas, et see üles leitaks ja see niisama lihtne olekski. Mina küll hinge kinni hoides ootama ei jää.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 26 Nov 2009 12:18

Mõtlemapanev tsitaat Soome dobberifoorumi südameteemast:

maikku kirjutas:'sydäntutkimuksen suoritti Yliopistollisessa eläinsairaalassa sydänsairauksiin erikostunut ELT Maria Wiberg. Hänen kertoman mukaan Saksassa 24h holter tutkimuksissa 5-6-vuotiaista dobermanneista 60%:lla todetaan dilatoiva kardiomyopatia'

Loput 40 % ovat sitten rajatapauksia tai terveitä vuodeksi eteenpäin? Parhaassa tapauksessa siis vain noin 20% 5-6 vuotiaista dobbereista on terveitä. Tilanne on järkyttävä. Tuskin meillä ovat asiat Saksaa paremmin. Tähän olisi hyvä saada myös es. MI:n kommentti.


Niinpä niin... Herää kysymys kumpi on parempi tapa hävit-tää rotu maailmankartalta: a) jatkaa entiseen malliin ja hyväksyä, että osa koirista kuolee nuorina vai b) hävit-tää rotu sukupuuttoon jalostusyksilöiden puuttuessa (eikä tutkimukset edes takaa etteikö "terveiksi" todettujen jälkeläiset sairastuisi)?

Jos yli 80% koirista jalostuskelvottomia, niin en näe rodulla kovin pitkää tulevaisuutta. Kasvattajillekin varmaan näitä sairaita kohdalle sattuu: odotellaan 4 vuotta koiran kuolemista, hankitaan uusi jalostuskoira, tutkitaan se, tehdään pentue, ehkä ei, jos ei niin odotetaan kuolemaa, hankitaan sen jälkeen uusi koira... Ei taida enää riittää doopermanneja kaikille haluaville sillä tahdilla? Suo siellä, vetelä täällä?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 26 Nov 2009 12:35

Paluks kasvõi ülevaatliku tõlget :hups:
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 26 Nov 2009 12:47

Ühe Soome veterinaari sõnul on Saksas 5-6 aastastele dobermannidele tehtud 24h holteriuuringutest 60% juhtudest diagnoosiks DCM. Ülejäänud 40% on kas piiripealsed juhud või üheks aastaks 'terve' koera paberid.
Parimal juhul on seega 20% 5-6 aastastest dobermannidest terved.

Kumb siis on parem viis tõu hävitamiseks: a) jätkata samal viisil ja aktsepteerida, et osa koertest sureb noorelt või b) jätta pesakonnad tegemata (ja uuringud isegi ei taga, et terveteks nimetatud koerte järglased ei haigestu).

Kui üle 80% tõust on aretuskõlbmatud, siis pole tõu eriti pikka tulevikku.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 26 Nov 2009 17:41

Ideaalis oleks hea teada, mis on olnud põhjus noorelt surnud koertel.
Väga palju informatsiooni on varjatud.
Seejärel saab alles edasi teha otsuseid. Senikaua kui mitmekümne pesakonnaga noorelt surnud aretusisaste (või mitme pesakonnaga emaste) kohta isegi ei räägita avalikult tõtt, mis juhtus, siis on igasuguseid otsuseid nende järglaste suhtes raske vastu võtta.

Isegi pealtnäha terve sugupuuga koerad haigestuvad samamoodi...

Aga eks see teisiti ei saagi olla, kui tõepoolest lähtuvalt eelnevast tsitaadist 'vaid u. 20% kõgist testitud 5-6 aastastest on terved' (vähemasti siis Saksamaal).

Maris, kas kusagil on viide ka uuringu allikale?
Selliste numbrite taga peab olema raudselt mõni toekam uuring, et seda usaldada saaks.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 26 Nov 2009 19:58

Pole mingit põhjust arvata, et väljaspool Saksamaad dobermannide populatsioon oluliselt kõrgemat tervete koerte % näitab.
Ja ilma holterita seda ilmselt teada ei saagi. Ilma olulise koormuseta võib ka haige(ma) südamega loom pikemalt elada.
Nagu varem on öeldud, me teame ainult surnud Winner-koeri, mis toimub kodukoerte hulgas on teadmata ja neid on oluliselt rohkem kui see käputäis, kes aretuses on.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 26 Nov 2009 20:31

Info on pärit Ülikooli veterinaarkliiniku südamehaigustele spetsialiseerunud veterinaarilt Maria Wiberg. Info vahendas Soome foorumisse üks oma koeraga Soomes uuringul käinud inimene.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Mr. Nii-Lahe, Porgand-Siia & Kauss-Täita
Postitusi: 897
Liitunud: 27 Nov 2006 02:17
Asukoht: Lõvila

PostitusPostitas lõvi » 07 Dets 2009 20:28

Mis see siis tähendab? Et me liigume üha enam dobermannide välja suremise poole?

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 07 Dets 2009 20:31

lõvi kirjutas:Mis see siis tähendab? Et me liigume üha enam dobermannide välja suremise poole?

Eks tuleb teha omad järeldused...

Ma ei arva, et väljasuremise suunas - sel juhul ei oleks ju mõttet püüelda. Igal tõul on omad probleemid.
Olen üsna sarkastiline igasugu statistika osas - et lõpuni aru saada taolistest tulemustes oleks vaja teada tausta.

Eks vanematel koertel tihti on küljes juba mingid mured... kahjuks.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Kasutaja avatar
Postitusi: 32
Liitunud: 17 Okt 2009 21:58
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Setsu » 23 Dets 2009 23:17

Meil juba on üks suur mure kaelas. Mul dobermann 8 aastane ja tal avastati kasvaja, mis on oma siirdeid igale poole laiali ajanud. Kuna kasvajaid on kõik rinnad täis ja siis peaks kogu rinnad ja emaka opi tegema, ning haavad paraneksid üle poole aasta ja siis arst ütles, et neid siirdeid võibolla ei saa kätte kõik, mis on arusaadav ja kui kätte ei saa siis see arneb edasi ning opp on mõtetu ja narkoosist ta ei pruugi toibuda kuna on nii vana. Kopsus olid mingid valged täpid ja arst ütles kui see on juba kopsus siis pole mõtet seda torkida, kuna need siirded lähevad edasi teistesse organitesse. Tegime veel vereproovi ja saame pühapäeval vb teada, kas see on hea või halvaloomuline kasvaja. :cry:

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 24 Dets 2009 11:37

Teie õde Setsu on väga hea tervise juures. Aga ka steriliseeritud.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 162
Liitunud: 20 Sept 2005 09:24
Asukoht: Muuga

Meie dobber

PostitusPostitas Miskin » 27 Dets 2009 00:01

...koer-koerapoeg Aaron on kah oma nahaaluse kasvajaid täis osanud hankida, nii vähemalt ütles loomaarst. Kuna koer katsudes mingeid valu tundemärke ei näidanud, siis otsustasime torkimatta jätta. Hirm sama, et 10 aastane koer ei ela narkoosi üle. Koer ise rõõmus ja kepsakas, vahel lohistab jalgu järgi ja kuuleb-näeb arvatavasti olematuid asju, aga kuni poiss mehemoodi põiel käib ja muid ilmseid vaevlemise tunnuseid ei näita, seniks elame edasi :wink: Loodetavasti aitab kaasa kunagine kastreerimine.
Sellest päevast, mil koer jalgu alla ei võta või enam ise asemelt ei tõuse, esialgu mõelda ei taha - küll aga oleme kokku leppinud, et loomal piinelda ei lase. Oleme kõik parajad egoistid, et siin ilmas üldse vastu pidada, aga selleks hetkeks, kui valus otsus teha, neelame omad okkad kurgus alla ja laseme loomal minna. Vahel tuleb elus ennast salata ja kibedaid kaotusi taluda, elu lihtsalt on selline bitch.
Kõigile parimat soovides, ennast unustamata :)
Laiguline krokodill

(koja toetaja) & JRT Milvi
Kasutaja avatar
Postitusi: 1013
Liitunud: 05 Nov 2004 10:47
Asukoht: Tartumaa

PostitusPostitas JanneO » 27 Dets 2009 20:24

Piimanäärmekasvajad on koertel väga sageli healoomulised vaatamata sellele, et neid võib olla korraga mitmes piimanäärmes. Piimanäärmekasvajaga koera mitte lõigates kannate ta kindlasti suht kiiresti maha. Soovitan sügavalt järele mõelda ja kaaluda nii poolt- kui vastuargumente. Isegi totaalse mastektoomia (kõigi piimanäärmete eemaldamise) puhul ei usu ma, et haavad paraneksid pool aastat, pigem räägime ikka mõnest nädalast. Loomulikult on eaka koera puhul narkoosirisk suurem. Samas kui mitte lõigata, läheb tema seisund kehvaks maksimaalselt mõne kuuga. Kopsupilt võib eakal koeral sageli näidata sõlmekesi, mis ei ole tingimata kasvaja siirded vaid kopsukoe tihkestumised. Mina soovitaks võtta mitmed peennõela aspiraadid kasvajatest ja kui seal pahaloomulisuse tunnuseid ei ole, koer on muidu heas vormis ja muid kaasuvaid haigusi ei ole, siis pigem mõelda kiiremas korras lõikamisele. Kui on pahaloomulisuse tunnused, siis on opi edukus pikas perspektiivis tõesti kahtlane.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 27 Dets 2009 20:51

JanneO kirjutas: Mina soovitaks võtta mitmed peennõela aspiraadid kasvajatest ...

Oleks see siis tegelikkuses ka nii lihtne :( . Mina käisin mitmes kliinikus selle eesmärgiga, eelnevalt aega kokku leppides ütlesin ka, milleks ma sinna tulen ja kas on võimalik, keegi ei öelnud, et ei saa või ära tule, aga kohal olles hakkasid sama juttu ajama:"Enne lõikame, siis diagnoosime/ravime." Jäingi koerast ilma. Ei oleks hakanud teda lõikama, kui oleksin teadnud, et halvaloomuliseks osutub, aga seda sain teada 2 nädalat peale oppi, ehk koera surma.

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 27 Dets 2009 22:38

Minu arust peaks aspireerimine olema kõige esimene toiming ning seda on ju ka õige lihtne läbi viia.

Minu koer oli täis kõiksugu munakesi alates üsna noorest east. Suuremaid ja väiksemaid. Ikka sai uusi kahtlasi muhke aspireeritud. Kuni ühel hetkel tekkis üks pisike muna piimanäärmele - hiljem selgus tegemist oli inglise keeli mammary gland carsinomaga (eesti keelset vastet ei tea). Koer oli 7,5 aastat vana. Et röntgen näitas puhast kopsu, sai kohe lõigatud ning steriliseeritud samal ajal. Paraku oli pahalane tagasi 3 kuud hiljem. Et esimesest opist taastumine oli õudusunenägu (neerud ei tahtnud enam kuidagi vedu võtta ja normaalselt toimima hakata), siis otsustasime rohkem mitte lõigata. Täitsa kõbusat koosolemise aega anti meile terve aasta veel.

Tegu ei olnud dobermanniga küll.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 28 Dets 2009 05:52

Minu koerale tekkisid piimanäärme kasvajad, kui ta oli 13 aastane. Arst lõigata ei julgenud. Momendil seis normaalne, koer saab veebruaris 15 aastaseks. See koer pole küll dobermann, kuid dobber elas mul 13 aastaseks. 70-80-ndatel oli selline eluiga nende puhul tavaline.
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

(koja toetaja) & JRT Milvi
Kasutaja avatar
Postitusi: 1013
Liitunud: 05 Nov 2004 10:47
Asukoht: Tartumaa

PostitusPostitas JanneO » 28 Dets 2009 14:19

Siis on lihtsalt vedanud. Loomaarst näeb ikka piem neid juhuseid kui ei ole vedanud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 32
Liitunud: 17 Okt 2009 21:58
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Setsu » 10 Jaan 2010 21:06

Me vahetasime kliinikut kuna see arst, kes meile sellist õudusjuttu ajas oli ainult raha peale väljas. Teises kliinikus öeldi, et on pahaloomuline piimanäärme kasvaja, mis on väga agressiivne. Opi tegime ära ja väikesed tagasilöögid olid aga nüüd paraneme. Mul väga hea meel, et sattusime õige ja väga hea arsti juurde. :)
http://vabablogi.blogspot.com/
Siin on piimanäärme opist kirjas ja arst tehtud pildid ka opi ajal.
Kas Setsu õel on mõni koduleht ka kus ma saaks tal silma peal hoida?

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 17 Veebr 2010 10:38

Leidsin selle Saksamaa uuringu kokkuvõtte saksa keeles:
http://www.dobermann.com/pdf_dat/Dr_Wess_LMU.pdf
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Eelmine

Mine Dobermann -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline