Dobermannid ja nende geenidest sõltuvad eluead..

- pikk terav nina - alati kõigeks valmis
Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 10 Sept 2008 15:55

katleen kirjutas:Mul tekkis küsimus-mitu aastat oleks normaalne koeraiga. Ja mitut te loodate dobermannidele?
Koera normaalne eluiga sõltub tema suurusest tavaliselt. Pisikesed pussnussakad elavad 14-16 (no mitte just keskmine vanus, aga kui vanimad on väidetavalt olnud nii 18, siis juba peaaegu). Ja väga suurtel tõugudel minnakse nii 8 aasta kandis. Noh või umbes. Aga minu meelest on dogide keskmine vanus aastatega tõusnud ja iiri hundikoertel ka. Seepärast tundub doberi 9 minu jaoks kurvalt vähe.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2184
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 10 Sept 2008 15:59

Sirli, düsplaasia on väga halb näide pärilikkuse demonstreerimiseks, erinevad spetsialistid üle maailma vaidlevad selle pärilikkuse üle siiamaani ja pärilikkuse protsendiks pakutakse kuskil 30% - 80% või midagi taolist. Pärandumise mehhanism ei ole selge, diagnoos pannakse ainult pildi järgi ning alati on võimalus, et puusaliigese väärareng on põhjustatud hoopis mingitest muudest teguritest.

Ninasaba, iiri setteritel on kaasasündinud söögitoru laienemine kindlasti pärilik ja seda väidetakse ka, et osadel kutsikatel see mingis vanuses kaob. Pärilikkuse mehhanism ei ole jah selge, kindlasti ei ole tegemist ühe geeniga. Vene rulett, ütleks ma selle kohta :irw:

Ja dobermannide eluiga... nujah, minu dobermann elas peaaegu 12-aastaseks (paar kuud jäi puudu), ma elasingi aastaid naiivses usus, et nad nii kaua elavad, kuni koertekoda minu ilusa arvamuse ära nullis :twisted:

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 16:00

Enamused kaasasündinud laiendiga kutsikad pannakse magama. Miks ? Sest neil ei ole aretusväärtust. Minu koer on MA-sse kantud ja leian, et see on normaalne. Praegu tekkis huvi üks küsimus, mis tõenäoliselt räägib minu sõnade vastu..
Kui tervete geenidega vanematel sünnib kutsikas, kellel on laiend, mis väidetavalt pole päritav, miks siis ei või paaritada seda koera, kellel on laiend, kui see pole päritav?
Loodan, et saite küsimusest aru..:)
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2008 16:00

sirli kirjutas:Milline geen kannab edasi laiendit...? :roll:

Milline geen kannab edasi südamepuudulikust / DCMi / muud analoogset?

Ma pakun, et inimene, kes selle tuvastab, saab suht kiiresti miljardäriks.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 16:00

No, aga dobermann on suur+aktiivne koer.
Lisaks reeglina ülekaaluline. :P
Seega keskmine 9 on jumala OK?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 16:01

sirli kirjutas: Praegu tekkis huvi üks küsimus, mis tõenäoliselt räägib minu sõnade vastu..
Kui tervete geenidega vanematel sünnib kutsikas, kellel on laiend, mis väidetavalt pole päritav, miks siis ei või paaritada seda koera, kellel on laiend, kui see pole päritav?
Loodan, et saite küsimusest aru..:)
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2008 16:02

sirli kirjutas:Enamused kaasasündinud laiendiga kutsikad pannakse magama. Miks ? Sest neil ei ole aretusväärtust.

Mina ütleks, et seda peaks tegema austusest kutsikaomaniku vastu. Jõle vahva on võtta endale 2-kuune kutsikas ja ta siis mõne kuu-mõne aasta pärast matta. Eriti kui peres on väiksemaid lapsi.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 16:02

Eetiline kasvataja ei paarita haiget koera? Milleks koerale veel lisakoormus?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 16:02

Mina näiteks leian, et inimeste puhul on 55-60 liiga vara suremiseks, kuid osad surevad ikka ja märgitakse ära, et vanadus..
We learn from failure, not from success!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 16:04

maris kirjutas:Mina ütleks, et seda peaks tegema austusest kutsikaomaniku vastu. Jõle vahva on võtta endale 2-kuune kutsikas ja ta siis mõne kuu-mõne aasta pärast matta. Eriti kui peres on väiksemaid lapsi.


Inimene, kes võtab omale sellise koera, on teadlik selle koeraga ja selle haigusega kaasnevatest riskidest.
Mina võtsin ta näiteks puhtalt sellepärast, et kui ma poleks ta võtnud, oleks ta tõenäoliselt magama pandud. Ja seda ma ei tahtnud.
Teadaolevalt ei valmista laiend koerale mitte mingit koormust. Tema ei saa arugi, et tal midagi viga on.
We learn from failure, not from success!

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 10 Sept 2008 16:06

sirli kirjutas:Mu koeral on kaasasündinud laiend ja sümptomid esinevad endiselt. Vahest rohkem, vahest vähem ja ma ei ütleks, et tema puhul on tegu mitte "räigega". Hetkest seisundit ma ei tea, pole pilti teinud aasta aega(peakski minema tegema ja vaatama kuidas praegu on), kuid kui viimati tegime, siis arstid ütlesid kohe - "Paneme magama :o ". Miks? Sest see ON tal suur. Kopse ei pidavat näha olema. Milline geen kannab edasi laiendit...? :roll:
Milline geen või geenikogum annab edasi allergiat, milline liialisi karvu silma servas, milline loksuvaid põlvi? Või veel keerulisemaks minnes, milline geen annab edasi nii keerukat ja pärilikku käitumismalli, et pointer kas oskab automaatselt pointida, kui ta näeb teist pointerit pointimas, või ei oska? Kes ei tahaks neid vastuseid teada.
Laiendist veel, ühel kolmest diagnoositud kutsikast on ka siiani teatud sümptomid. Kui aga teda poleks, või poleks seda teist, diagnoositud pesat, mõtleks diagnoosimata pesa kasvataja täiesti õndsalt siiani, et kutsikad niisama mulksusid piima üles. Rääkimata isase omanikust, kes ilmselt ongi siiani õndsal arvamusel.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 10 Sept 2008 16:06

sirli kirjutas:Mina näiteks leian, et inimeste puhul on 55-60 liiga vara suremiseks, kuid osad surevad ikka ja märgitakse ära, et vanadus..
Et kui mina natukese aja pärast ära suren, siis tehakse lihtsalt surmatunnistus kus kirjas et olin liiga vana? Ja minu mürgisegajast kauge sugulane pärib kõik mu miljonid?
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 10 Sept 2008 16:09

katleen kirjutas:Üle 9 aasta elavad dobermannid on haruldus aegade algusest saati, olenemata sellest, kas itaalia laborist on geen kaasas või mitte.
seega kui keskmine on 9, siis pole ju probleemi, et osad varem surevad ja osad kauem elavad?


Ära ole nii pessimist! :wink:
Minu esimene koer, Atipaia panime magama ligi 14a. tema lapsed on enamuses elanud korralikult üle 10a, hetkel tean, et on elus veel temalt üks kohe 14.a saav pruun vanaproua, lapselaps Armani on kohe-kohe 10a, tema õde 9a. ...
On muidugi haigusi ja õnnetusi, näiteks Kaidi esimese koera mädaemakas ja Armani-Ruby lapse allaneelatud tennispall aga enamuses on nad ikka kenasti kaua elanud.
Minu jaoks on mõistetamatu 7a doberi surm, ka minu kunagise väga noore (tähelepanu nüüd V ! ) Norrast toodud isase dobermanni südameseiskus oli väga sokeeriv , oli tõesti kahju aga noh, tal see itaalia geenivärk ka kaasas....

Samuti enamuse Eesti dobermannide esiema Pascale elas minuteada üle 10a.

Hmm......aidake nüüd veel meelde tuletada, et asjad nii tumedad ei tunduks!

Kasutaja avatar
Postitusi: 1056
Liitunud: 15 Okt 2004 15:38

PostitusPostitas õelusejumalanna » 10 Sept 2008 16:09

katleen kirjutas:No, aga dobermann on suur+aktiivne koer.
Lisaks reeglina ülekaaluline. :P
Seega keskmine 9 on jumala OK?

Millised doberid on ülekaalulised ja kuidas sellest aru saada? :oops:
Everyone around you was corrupted

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 16:12

Sirli, ära ole nii naiivne, et usud, et inimesed teevad mingit põhjalikku eeltööd koera võtmisel. Arvad a´la , et loovad mingit geenibaasi ja siis kalkuleerivad ja nuputavad nagu sina?
Kordan üle-minu kõik koeravõtud on puhtalt emotsionaalsed. Mingit tausta pole ma kunagi uurinud. Ruby võtsin ma lausega-et kui mõni pruun on üle võtan endale. Mifi oli ammune uitmõte, siis oli paar aastat vaikust, aga näe mõni pidas meeles ja ebamugav oli ära öelda.... :oops:
Ja Pollyst ma parem ei räägi enam.... 8)
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 10 Sept 2008 16:12

Ülekaalulised on need koerad kellel käega katsudes on ribidel (või seal kohal kus teistel koertel on ribid) rasvakiht.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 16:15

Millised doberid on ülekaalulised ja kuidas sellest aru saada?


No minu Ruby on ilmselgelt ülekaaluline. Paks laps, ilus laps.
Marise Lanno ja minu Bosse ei ole.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 10 Sept 2008 16:17

Minu Armani on ka ülekaaluline :oops: aga vanaproua on veel nii energiat ja lusti täis, et põllal ei ole tema vanusest aru saadagi.....

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2008 16:19

sirli kirjutas:Ja seda ei ole mulle öelnud mitte ainult minu kasvataja ja tema arst, vaid ka muud arstid + teised inimesed.

Hmmmm. Millest tingituna on kojas siis selline kirjatükk?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 10 Sept 2008 16:21

sirli kirjutas:Mina näiteks leian, et inimeste puhul on 55-60 liiga vara suremiseks, kuid osad surevad ikka ja märgitakse ära, et vanadus..

Pole elus kuulnud, et sellises vanuses inimese siit ilmast lahkumist konstanteeritaks kui vanadussurma. Need märkijad on ise kui vanad? Lastele ja teismelistele võib tõesti 60 muldvanake olla :D .

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 10 Sept 2008 16:22

sirli kirjutas:
maris kirjutas:Mina ütleks, et seda peaks tegema austusest kutsikaomaniku vastu. Jõle vahva on võtta endale 2-kuune kutsikas ja ta siis mõne kuu-mõne aasta pärast matta. Eriti kui peres on väiksemaid lapsi.


Inimene, kes võtab omale sellise koera, on teadlik selle koeraga ja selle haigusega kaasnevatest riskidest.
Mina võtsin ta näiteks puhtalt sellepärast, et kui ma poleks ta võtnud, oleks ta tõenäoliselt magama pandud. Ja seda ma ei tahtnud.
Teadaolevalt ei valmista laiend koerale mitte mingit koormust. Tema ei saa arugi, et tal midagi viga on.

Tõepoolest... Mis see väike oksendamine siis ka on, ei saa arugi. [img:49:49]http://images.wikia.com/uncyclopedia/images/0/0a/Pukedancelong.gif[/img]
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Kasutaja avatar
Postitusi: 2184
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 10 Sept 2008 16:30

sirli kirjutas:Praegu tekkis huvi üks küsimus, mis tõenäoliselt räägib minu sõnade vastu..
Kui tervete geenidega vanematel sünnib kutsikas, kellel on laiend, mis väidetavalt pole päritav, miks siis ei või paaritada seda koera, kellel on laiend, kui see pole päritav?
Loodan, et saite küsimusest aru..:)

Sain aru küll :). Kõige nõrgem punkt siin ongi see väidetavalt. Väidetavalt ja tõestatult see mõnedel tõugudel on pärilik ja pole mingit alust arvata, et see mõnedel teistel tõugudel ei oleks pärilik. Täpselt samuti on kunagi aastakümneid tagasi aretuses kasutatud ka näiteks südameprobleemidega või mingite muude hädadega koeri või nende lähisugulasi ja loodetud, et see jama ei ole pärilik. Ja kui siis mingil hetkel muutub probleem tõus väga aktuaalseks, siis ongi appi-appi-appi, miks neid koeri kunagi kasutatud on? Keegi ei oska praegu ette ennustada, missugused pärilikud vead valgetelgi näiteks 40 aasta pärast probleeme tekitavad.

Selle jutuga ei taha ma muidugi öelda, et Ceissi lähisugulasi praegu aretuses kasutada ei tohiks, küll aga ilmselt jälgitakse väga hoolega järgmisi pesakondi ja kui laiendi juhtusid veel esineb, siis tehakse ilmselt ka vastavad järeldused :)

Laiend ei tekita koerale tõesti mingil ajal mingeid erilisi probleeme, mingil hetkel probleemid muidugi võivad tekkida ja ilmselt ka tekivad. Kuidas ja kui kiiresti asi edasi areneb, on väga individuaalne.

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 10 Sept 2008 16:45

Algi kirjutas:
katleen kirjutas:Üle 9 aasta elavad dobermannid on haruldus aegade algusest saati, olenemata sellest, kas itaalia laborist on geen kaasas või mitte.
seega kui keskmine on 9, siis pole ju probleemi, et osad varem surevad ja osad kauem elavad?


Ära ole nii pessimist! :wink:
Minu esimene koer, Atipaia panime magama ligi 14a. tema lapsed on enamuses elanud korralikult üle 10a, hetkel tean, et on elus veel temalt üks kohe 14.a saav pruun vanaproua, lapselaps Armani on kohe-kohe 10a, tema õde 9a. ...
On muidugi haigusi ja õnnetusi, näiteks Kaidi esimese koera mädaemakas ja Armani-Ruby lapse allaneelatud tennispall aga enamuses on nad ikka kenasti kaua elanud.
Minu jaoks on mõistetamatu 7a doberi surm, ka minu kunagise väga noore (tähelepanu nüüd V ! ) Norrast toodud isase dobermanni südameseiskus oli väga sokeeriv , oli tõesti kahju aga noh, tal see itaalia geenivärk ka kaasas....

Samuti enamuse Eesti dobermannide esiema Pascale elas minuteada üle 10a.

Hmm......aidake nüüd veel meelde tuletada, et asjad nii tumedad ei tunduks!


Kahjuks ei saa kiidelda oma koerte pikaealisusega... ka nende vanade verede esindajate puhul... :-( Kami - 9 ja pool- arvatavasti vähk... Totu (Kami poeg)... 8 ja natu peale ja arvatavasti süda jäi magamise pealt lihtsalt seisma...
Nojah, kindlasti on selles mittevedamises süüdi sissetoodud isased, kes siis head vanad vered peeesse keerasid...
Parimate soovidega......

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 10 Sept 2008 16:59

Gaidah kirjutas:Nojah, kindlasti on selles mittevedamises süüdi sissetoodud isased, kes siis head vanad vered peeesse keerasid...


Tõlget palun!

Enamuses minu nimetatud koertel olid isad välismaalased, mida sina selle peesse keeramisega mõtled?

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 17:27

Sõnastasin ennast valesti :D 55-60 vanuses inimene, kes sureb ära.. Nii. On olnud juhtumeid, kus selle kohta öeldakse "vanadussurm". Kui Lohelend tõesti ära mürgitatakse, siis tõenäoliselt seda ka tuvastatakse.

Mina ei ole seda Admirable postitust näinud ja ei oska tuua mitte mingeid kommentaare selle koha pealt. Mulle öeldi, et ei ole pärilik ja et koer ei piinle ja KÕIK

See oli minu teooria, mis läks vett vedama pärast arstiga konsulteerimist.
We learn from failure, not from success!

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 10 Sept 2008 17:32

Kui valida oleks, eelistaksin ma nii enda kui koerte puhul äkksurma pikale vindumisele, eriti kui on veel valud.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 17:54

Seda kindlasti, aga äkksurma peab miski tekitama. Seda ei saa nimetada tõu isepäraks või millekski selliseks.
We learn from failure, not from success!

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 10 Sept 2008 18:27

Panustan ka siinesse küsitlusse ja pakun, et 10 aastat oleks ha keskmine vanus doberile. Minu juures käis hiljuti üks 12 aastane daam- jalad ei kandnud teda viiendale korrusele ja alla tagasi üldse mitte kepsakalt enam, kuid kurvikana vanuses, millest pooltki liiga paljud tänapäeva doberid ei näe, oli tema kepsakas olemus minu jaoks elamus omaette. Ma ütleks, et täiesti ebanormaalne, et 12 aastane koer tekitab vaimustust...
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Postitusi: 63
Liitunud: 04 Veebr 2005 20:30

PostitusPostitas kristiin » 10 Sept 2008 19:15

Ma ei ütle, et probleemi pole, vaid ütlen, et sellega tegeletakse ja vägagi aktiivselt, mida kahjuks ei saa öelda doberite puhul..


Sorry ,aga uuri natuke täpsemalt!
Miks teevad paljud eestlased südameuuringud dobermannidele? ja käivad kontrollis paari aasta tagant? ( Muidugi see ei ole 24 h EKG, aga seda kahjuks Eestis veel ei pakuta).
Miks oli Saksamaal pakkumine nüüd aasta tagasi veel,et südameuuring ( 24h EKG) hinnaga 250 euri ( selle pidi maksma esimene kord , aga järgmised korrad olid juba tasuta( iga aasta tagant kontroll) + üle 8 ( kui ma nüüd ei eksi) aastastele koertele tasuta - ja seda kõike,et oleks mingitki statistikat ja saaks uurida,milles probleem).

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 19:19

Kristiin, ma saan aru, et tegeletakse probleemiga.
Aga mitte just kuigi aktiivselt, kui pidevalt jätkub see üks ja sama jama.


Mulle tundub nii.
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 19:58

Mis tähendab, et mitte eriti aktiivselt?
Inimesed tegelevad ju selle probleemiga ca viimased 5 aastat. Paar paaritusealist põlvkonda. See on pika vinnaga asi ja võtab aega. Päeva pealt ei muutu midagi. Just niikaua on arutatud , mis ja miks võib see olla. Ja endiselt pole asjas üksmeelt. Tarkus on takkajärgi. Ja erinevalt sinust pole kasvatajad geeniteadlased. Koera aretus on üldse selline vägivaldne asi, inimese suva, keda ja kuidas kokku panna.
Sa oled veel noor ja jõuad omale "terveid" dobermanne võtta. Las meile, vanadele peerudele, jäävad need , kes on-me oskame ka neid ja nenndega oldud aega hinnata. :angel:
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 20:36

Katleen, miks peab alati tagantjärgi tark olema, miks ei võiks kohe tark olla? Jah, tean et vigadest õpitakse ja nii edasi, ent mina kui võhik, noor ja loll juba märkan probleemi.. Ja märkasin seda juba ammu..
We learn from failure, not from success!

Postitusi: 158
Liitunud: 27 Jaan 2005 23:32
Asukoht: Jõgevamaa

PostitusPostitas Alvar » 10 Sept 2008 21:15

Tagantjärgi on väga lihtne tark olla ja näppu viibutada. Tuletan meelde, et emake loodus teeb kõik asjad omamoodi ja me saame ainult pealt vaadata ja heal juhul järeldused teha. Algajana on väga lihtne asja musta valgena näha, aga tegelt on palju alatoone asja juures. Sirli vaata et sa ei pea aastate pärast kahetsema, et mida sa välja ütlesid, nagu teised paljud teevad 8)
rottweiler - see on Mercedes koerte hulgas

Postitusi: 63
Liitunud: 04 Veebr 2005 20:30

PostitusPostitas kristiin » 10 Sept 2008 21:17

Katleen, miks peab alati tagantjärgi tark olema, miks ei võiks kohe tark olla? Jah, tean et vigadest õpitakse ja nii edasi, ent mina kui võhik, noor ja loll juba märkan probleemi.. Ja märkasin seda juba ammu..


Huvitav küll, kuna teie seda märkasite, see probleem on olnud aktiivne viimased max 10 aastat ( aktiivne teadmise mõttes) , äkki sündisite teadmisega,et dobermannil südameprobleeme?

Ja sellist probleemi nagu DCM ei lahendata mõne aastaga, isegi mitte 10ne aastaga, sest ei ole geneetilist südameuuringut. Seni kuni seda ei ole, peab leppima uuringuga,mis näitab hetkeseisu ja see ei vii kiiresti kuhugi, kuna ka tervete vanemate koer võib olla haige ja vastupidi.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 21:17

Loodan, et ei hakka kahetsema. Aga välja ütlemine on igal juhul parem, kui kuskil nurga taga kirumine :)

Aga vaata, kümme aastat olen ma ka dobermannide kohta uurinud.Olen tark ja intelligentne Eesti noor, nagu kõik teisedki :P
Sünnitunnistuse peal pole ka mitte märgitud aasta 1998
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2008 21:22

Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1152
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 10 Sept 2008 21:30

sirli kirjutas:Katleen, miks peab alati tagantjärgi tark olema, miks ei võiks kohe tark olla? Jah, tean et vigadest õpitakse ja nii edasi, ent mina kui võhik, noor ja loll juba märkan probleemi.. Ja märkasin seda juba ammu..

ee.. tarkus tuleb ju läbi kogemuste? Kuidas muidu õpitakse. Hoobilt ei saa kõike teada, ega saa kunagi olla.
Siin oli ju juttu puusadest. Teeme siis algusest peale kõik targasti ja paneme A teise A-ga paari. No ei tule alati sellest "A paaritusest" "A-puusadega pesakond. Kombinatsioon C+C on andnud ka A puusadega järglasi.
Ideaalset koera pole ju olemas. Koer ei koosne ju ainult puusa tähtedest ja silmadest. Koer on tervik. Koer pole masin. Koeri ei saa kirjapandud plaanide järgi aretada.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 21:38

Aitähh, Maris.

Väga huvitav lugemine oli.
We learn from failure, not from success!

Postitusi: 63
Liitunud: 04 Veebr 2005 20:30

PostitusPostitas kristiin » 10 Sept 2008 21:46

Aga mitte just kuigi aktiivselt, kui pidevalt jätkub see üks ja sama jama.


Kui teate selliste asjade kohta nagu dobermannidel südamehaigus juba üle kümne aasta, siis kuidas saate öelda, et ei tegeleta kuigi aktiivselt?
Mis siis tõu sünnimaal tehakse? Tehakse seda,et aretusse ei lasta ilma 24h EKG läbinud koeri, samuti ilma ZTP-ta koeri st aretuseks pole kõlbulik HD C, vaid ainult HD A või B.
Kahjuks ei ole see veel teistes maades võimalik, kuna ei ole võimalust teha 24h EKG-d.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 22:47

Ma tean, et Saksamaal tehakse seda :) Loodan väga, et hakatakse ka mujal maades tegema .

Üle kümne aasta oleks üle pakutud.
We learn from failure, not from success!

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1152
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 10 Sept 2008 22:50

sirli kirjutas:Ma tean, et Saksamaal tehakse seda :) Loodan väga, et hakatakse ka mujal maades tegema .

:?
Paneme üliranged nõuded ja siis kohe tase on kõrgem? Üks väga suurte kogemustega kasvataja ütles, et on nördinud, et koera ei võeta kui tervikut. Nt on lubatud ainult A ja B puus - ja kuhu see on viinud? Mitte kuhugi. Soovitan soojalt Lemmikut lugeda, seal ühe Soome kasvataja artikkel aretusest.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 11 Sept 2008 00:00

Düsplaasiast ma ei räägi. :|

Küll aga ütlen, et jah - nii võiks teha südamehaiguste, silmahaiguste, maksahaiguste, DCM-i ja muude selliste haigustega.
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 2184
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 11 Sept 2008 00:29

Ma ei viitsi praegu netist otsima hakata :oops: , mis vanuses koeral võib DCM diagnoositav olla? Kui võib avalduda ka kuskil 4-5-aastaselt, siis selleks vanuseks võib koeral juba ka järglasi olla. Sama küsimus ka nende teiste haiguste kohta. Kuidas sa kujutad ette Wobbler'i sündroomi uurimist lihtsalt aretusnõuete täitmiseks? Mina oma koera selgroogu küll niisama igaks juhuks süstlaga torkida ei laseks. Düsplaasia on nii äraleierdatud teema, et seda ei viitsi eriti arutama hakata: pildistada tuleb, aga kui kahe halva vahel valida, siis eelistaksin siiski C- või D-puusadega suurepäraselt liikuvat koera A-puusadega mingitel x põhjustel halvasti liikuvale koerale.

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 11 Sept 2008 08:53

Täpselt muumiliina!
Selles see asi ongi, et enne kui ilminguid pole, ei saa ka haigust diagnoosida (holter ja muud südameuuringud näitavad vaid hetkeseisu). Ilmingud avalduvad tavaliselt alates 4. eluaastast, aga on ka varasemaid juhtumeid (ja keskmiselt kusagil 7. eluaastani, mis jälle ei välista südamehaigust veelgi hilisemas eas).
Paraku selle ea peale võib olla koeral juba hulk järglasi ja järglaste järglasi, kes samas kõik ei pruugi olla ei kandjad ega haiged. Ehk ette prognoosida on hetkel, mil meil pole veel geenitesti DCMi diagnoosimiseks, võimatu.

Puusadüsplaasia pole õnneks dobermannidel reeglina probleem. Enamik koeri on kas A või B. Harva midagi kehvemat. Seetõttu võib olla ka Saksamaal nõue, et ainult A/B puusad pääsevad aretusse - see ei ahista eriti kedagi.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 11 Sept 2008 09:23

OK, Sirli, sa oled nüüd süüdistanud siin küll, et miks keegi midagi ei tee jne.jne.
Paku välja lahendusi, sa oled 10 aastat (sic!) uurinud dobermanni geneetikat ja välja tulunud omaarust "põrutava" avastusega. Mis oleks lahendus??? Kuidas jätkata, olukorras , kus me sinu arust oleme?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

White'n Black
Kasutaja avatar
Postitusi: 624
Liitunud: 19 Aug 2004 16:16
Asukoht: Harju, Raasiku

PostitusPostitas Trips » 11 Sept 2008 09:26

Lohelend kirjutas:
katleen kirjutas:Mul tekkis küsimus-mitu aastat oleks normaalne koeraiga.
Koera normaalne eluiga sõltub tema suurusest tavaliselt. Pisikesed ..elavad 14-16... Ja väga suurtel tõugudel .. 8 aasta kandis.


Landseer, suht suur koer (emased 45-70 kilo, isased 55-85 kilo), ja mitte just liiga flegmaatiline koer - keskmine eluiga on üle 11 aasta. (Arvutus tehtud landseeride üleilmse baasi pealt lähtuvalt andmetest, mis on saadud riikide tõuraamatutest, klubide ajakirjadest, kasvatajatelt otse või veebilehtedelt). 13- ja isegi 14-aastased landseerid pole haruldused. Hiljuti lahkus Soomes üks, kes jõudis 16-ni.
Koer - Inimlikud voorused ilma inimlike pahedeta. (Lord Byron)
www.landseer.ee

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 11 Sept 2008 10:34

Trips kirjutas:Landseer, suht suur koer (emased 45-70 kilo, isased 55-85 kilo), ja mitte just liiga flegmaatiline koer - keskmine eluiga on üle 11 aasta. 13- ja isegi 14-aastased landseerid pole haruldused. Hiljuti lahkus Soomes üks, kes jõudis 16-ni.
Minu selle suunaline teadmatus ei tee mind kurvaks. Pigem rõõmsaks ja edaspidi ütlen kõigile, et väga suured koerad(no kuni 85 kilo ikkagi) elavad kaua kaua ja kõik jutud mida nad kuulnud on, ei vasta tõele.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 11 Sept 2008 11:31

General Information About Dilated Cardiomyopathy in Doberman Pinschers

Kanadas asuv Guelph'i Ülikool tegeleb DCM-ga juba aastaid. (pruugib vaid kodulehelt otsida märksõna "doberman".) Seega ei saa väita, et probleemile lahendust ei otsita.
http://www.uoguelph.ca/
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 11 Sept 2008 15:20

Sirli kirjutas:
Sündinud 1992. . Kuid koerandusega tegelenud 7.aastasest saadik

Aga vaata, kümme aastat olen ma ka dobermannide kohta uurinud.

Võimas! Mõni õpib 6-aastaselt alles lugema, mõni uurib juba geene :P .

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 11 Sept 2008 15:25

Ma just mõtlesin sellele, et GG del Citone´d sündisid alles 1998. Ja toona ei teadnud keegi veel südameprobleemidest. :twisted:
Alfa Adelante elas 1994-2000, ka sellest ei osatud veel mingeid järeldusi teha. Paar aastat pärast Alfa surma hakati spekuleerima "halbadest geenidest".
Ja puhas spekulatsioon on see siiani.....
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

EelmineJärgmine

Mine Dobermann -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist