Dobermannid ja nende geenidest sõltuvad eluead..

- pikk terav nina - alati kõigeks valmis
Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 09 Sept 2008 13:58

maris kirjutas:
Gaidah kirjutas:Nüüd küsimus, mis liinides see nupp siis olemas on?

Ma ei tea, kas asi on liinis või isendis, aga mul on siuke koer olemas 8)

Aga äkki on hoopis kasvatus... :irw:
Parimate soovidega......

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2008 14:01

sirli kirjutas:Tean ühte Eko kutsikat, kellega oli just selle närvilisuse pärast kodus probleeme.

Oli?

sirli kirjutas:Koer ei suuda ennast välja lülitada trennidest. Nagu räägitakse, peaks normaalne dobermann toas olema rahulik, trenniplatsil ja õues aktiivne ning "hüppevalmis". See koer aga ei suutnud ennast lülitada ümber nn. kodurežiimile. Ma ütleks, et see on iseloomuviga. Ja ma võin täiesti rahulikult öelda, et omanik laisk ei ole kindlasti.

Või on?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2008 14:03

Gaidah kirjutas:
maris kirjutas:
Gaidah kirjutas:Nüüd küsimus, mis liinides see nupp siis olemas on?

Ma ei tea, kas asi on liinis või isendis, aga mul on siuke koer olemas 8)

Aga äkki on hoopis kasvatus... :irw:

Tänan komplimendi eest :irw: . Tore muidugi, kui ma midagigi olen suutnud talle selgeks teha :P , väljas jalutamine igatahes on meil igatahes vanusest hoolimata selline :walk:
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 14:03

Koer peaks aru saama, millal on aeg trenniks, millal on aeg kodus puhata.
See ei tohiks olla doberitele tüüpiline viga, vaid ka teistel tõugudel esinev probleem.

Kuna ma viimasel ajal pole antud inimesega eriti suhelnud, siis ei tea täiesti faktina öelda, kas see probleem on siiani.
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 14:10

Ei noh.
Inimesed on ju ka erinevad. Mõni ei suuda sekunditki paigal püsida, sest igav hakkab ( mina näiteks). Teine magaks lõunani ja peale lõunat läheks jälle voodisse. Aretusviga?
Endiselt: omanik peab aktiivse koera energia õigesse kohta panema. Pahatihti ei saada sellega hakkma. Mida see koer siis kodus tegi-teeb?
Ükski normaalne dobermann ei lama kodus kui peremees ringi jalutab mööda kodu. Sa ei saagi dobermanni endale lubada kui sulle ei meeldi tema nina oma tagumikus. Kõikide sinu toimetuste ajal. Ta teeb kodutöid sinuga, peseb nõusid, käib vannis. Alati on võimalik luua omale kodu, kus koer saab kõiki sinu toimetusi näiteks diivanilt vaadata. Ta ju ei või iial teada, et äkki sa lähed õue ilma temata? Äkki sa teed midagi ülipõnevat ja teda ei kaasa?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 14:32

Seda ma tean, et nad on varjud :D

Minu mitte dobermann on täpselt samasugune. Ükskõik kuhu ma ka ei läheks, ta tuleb kaasa. Kui pesema lähen ja tema ukse taha jätan, siis passib seal ukse all ja vingub - kui ta sisse lasen, on rahu majas.Vahepeal oli probleeme isegi üksi WC-s käimisega, sest tema tahtis ka ju kaasa tulla ja vaatama, mis ma teen :oops:


Aga kui koer sinu NÄITEKS rahulikul filmi vaatamise ajal undab ja surgib, haugub, närvitseb, siis see on iseloomuviga, kui lisada see, et karjasuhted on paigas ja koer saab aktiivselt liikumist/ajutööd. Kuhu sa veel suunad oma koera energiat, kui ta teeb KK-d, (kaitset), mängib, jookseb metsas, suhtleb teiste koertega, jookseb ratta kõrval, (käib näitustel), (harjutab põllujälge)?
Ja voilaa, kõikke seda teeb ta koos peremehega loomulikult, mitte üksi :) Mitte igapäevased asjad panin sulgudesse
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 14:36

Olen omanik mõelnud, et äkki koeral valutab kusagilt?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 14:38

Kui koer on kutsikast peale selline olnud, siis paneb kahtlema, et koeral midagi tervisega viga on..
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 14:46

Kuna ma ei tea , mis koerast on jutt, siis dobermanniomanikuna mulle tundub, et te reageerite üle. See ei ole mingi iseloomuviga. Pigem ikka omaniku tegemata töö. Kui koer ei oska rahuneda, siis õpetatakse seda talle tegema-kasutades puuri- näiteks.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 09 Sept 2008 14:50

Olen aru saanud, et dobermannid on nn töönarkomaanid (nagu borderkollied ja belgia lambakoeradki). Väga võimekale koerale võib jääda väheks kui talle küll pakutakse tegevust, aga oskamatult. Ka eriti andekatel lastel on tunnis igav kui õpetaja ei ole tema tasemel. Võib-olla on see koer liiga terane mitte nii terase peremehe käes? Siis võid ju küll nagu kõike teha, aga koeral ei ole huvitav.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 14:56

Selle pilgu alt pole seda kunagi vaadanud, sest minu pilgu alt saab koer vägagi palju tööd ja tegevust.
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2008 15:01

Liiga palju (läbimõtlemata) tegevust pole ka hea. Suurepärane näide on liiga pallihullud koerad, kelle omanikud mängivad koeraga pidevalt palliviskamist (arvates, et koer jubedalt tahab ja koerale jubedalt meeldib) - koer aga läheb asjast täiesti stressi. Ja ei suuda tavaelus rahuneda.
Viimati muutis maris, 09 Sept 2008 15:02, muudetud 1 kord kokku.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 15:02

Linnukesed on siristanud. :P

SELLEL koeral pole kindlasti iseloomuviga. Ja loe uuesti ülalkirjutatut.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 15:23

Tagasi üldise teema juurde minnes - Kas siis on alust uskuda, et Tequila liinides( olles uurinud ajalugu, jõudsin selgusele, et just tema poolt probleemid algasid) on midagi väga valesti tehtud või on asi hoopis millegis enamas, et koerad varakult ära surevad ?
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 15:26

See kõik on takkajärgi tarkus-TOONA EI TEHTUD MIDAGI VALESTI.
Sul elab kodus suurepärane emane-unelm-miks ei peaks teda kasutama????
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 15:29

varakult ära suremine on siis tõu tüüpiline viga või ?
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2008 15:30

Aga miks just Tequila ja mitte Ebo v.d. Groote Maat?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 15:30

www.dobermannreview.co.yu/feature/TequilaMali/main.htm

No ei tehtud midagi valesti.

PS.Selles loos on ka Tequila surma põhjus
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 16:11

Ma ikka soovitaks sul mõnda muud tõugu uurida ja dobermannist loobuda. Kui sinu tulevane koer osutub liiga "närviliseks" :evil: või sureb noorelt, ei ole põhjust kasvatajat süüdistada.

Mulle meeldib kui postitusi kustutatakse! :twisted:
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 16:17

In November 1996 Tequila was running along the perimeter fence outside kennel. Too much excitement and agitation caused a blood vessel to burst in her head. Within a few hours Tequila was dead. It was the end of the Queen of the Ring

:roll:

Ebo elas ka 6 aastaseks, aga kas keeg´i tema surmapõhjust teab ?

Alto v. Sigalsburg, kes on Ebo sugupuus olemas, kuskil kaugel, kaugel, kaugel suri samuti 7 aastaselt. Teadmatutel põhjustel..

Uurin veel Prinzi liine ka.

Prinz elas 13 aastaseks. Prinzi isa 11 aastaseks.

See sama koer, Alto v. Sigalsburg on olemas ka Prinzi sugupuus. See koer elas väga ammu, 1923 - 1930.

Pärast koera, kes elas aastatel 1899, (Winfried v. Thüringen (Baron) polegi rohkem teada kumbagi koera liine - Mis on muidugi loogiline, sest esimesed teadaolevad andmed doberite kohta tulid aastatel 1895 :D.
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2008 16:21

sirli kirjutas:See sama koer, Alto v. Sigalsburg on olemas ka Prinzi sugupuus. See koer elas väga ammu, 1923 - 1930.

Pärast koera, kes elas aastatel 1899, (Winfried v. Thüringen (Baron) polegi rohkem teada kumbagi koera liine - Mis on muidugi loogiline, sest esimesed teadaolevad andmed doberite kohta tulid aastatel 1895 :D.

M.O.T.T.

Edit: see on muide ka põhjus miks dobermannide puhul ei saa rääkida eraldi olevatest näituse- ja tööLIINIDEST.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 16:27

Ma kustutasin postituse sellepärast, et tahtsin juurde lisada asju - vaata ise, täpselt sama postituse panin tagasi, aga lisasin asju juurde :)

Sa oled minust ikka VÄGA valesti aru saanud - Minu eesmärgiks polnud hetkel ei kasvatajate tööd süüdistada või tõugu mustata, vaid selgusele jõuda millegis, milles ma ikka selgusele ei jõudnud.

Arvatavasti teavad kõige paremini need praeguse tõutüübi aretajad seda ja kui nad seda pole hauda viinud, siis viivad.

Jah oh sa ime, vaatamata sellele, et ma kirjutasin siia sellise arutluse, mulle endiselt meeldivad dobermannid, vaatamata sellele, et nad võivad olla närvilised või võivad surra noorelt (:twisted: ), ma ei süüdistaks kasvatajat, sest need koerad on muus mõttes ju head ja et saada hea aretuskoer, tuleb aeg-ajalt midagi ohverdada. Ja kuna antud tõu aretajate jaoks paistab see juba nii tavaline, et midagi ette ei võeta, siis tuleb sellise asjaga leppida, et nii võib(aga ei pruugi) juhtuda. Seda enam tuleb väärtustada oma koeraga koos oldud aega, vahet ei ole kas sureb või ei.

Greif ja Graf Belling von Grönland olid kogu selle tõu esiisad - Lõppude lõpuks on ikkagi kõik dobermannid omavahel kas suuremal või väiksemal määral suguluses ..:)

Edu!
We learn from failure, not from success!

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 09 Sept 2008 17:00

sirli kirjutas:Arvatavasti teavad kõige paremini need praeguse tõutüübi aretajad seda ja kui nad seda pole hauda viinud, siis viivad.
/mulle endiselt meeldivad dobermannid, vaatamata sellele, et nad võivad olla närvilised või võivad surra noorelt / ma ei süüdistaks kasvatajat, sest need koerad on muus mõttes ju head ja et saada hea aretuskoer, tuleb aeg-ajalt midagi ohverdada.


Sry, et noppisin katked ainult Su kirjast aga kokkuvõtteks vist võib öelda, et ei tegelda dobermannide aretusega vaid tõu säilitamisega :wink:

Tegelikult oligi see põhjus, miks mina lõpetasin suht pikaajalise dobermannide kasvatamise - nagu siin eespoolgi selgus - ei ole enam terveid liine. Paljud kasvatajad ongi seda meelt, et kui tahad vähegi kasvatada, lepidki dobermannide lühikese eluea ja haigustega.
Mina ei tahtnud leppida, loobusin.
*praegu on endal kodus enda kasvatatud pea 10a emane dober ja heal tuttaval meie kasvatatud pea 14a dober.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 09 Sept 2008 17:17

Lugesin teemat huviga ja sain üllatuslikult omale vastuse siit. Imestasin ja ehmatasin hiljuti, kui juttu oli meie tippdoberitest ja võimalikest tippvõistlustest paaril järgneval aastal. Mõte oli kuidagi nii, et koer saab juba 6, et vanaks hakkab saama ja kas enam minnakse temaga. Vaadates oma koera vanust ehmatasin end kaameks - palju plaane ees, nii palju koerasse pandud siiani, kole mõelda, et kohe ongi läbi (ok, vigastuste eest ei kaitse keegi).
Kokkuvõttes kurb ju, tipp-sportkoertesse investeeritakse nii palju ja kui parim võistlusiga on koeral alles 4-5-selt, siis on ääretult kahju, kui 6selt koer on omadega läbi, võibolla surnud. Tippsport kulutab, kuid ilmselt dobermanni puhul pole põhjus ainult spordi ja elu intensiivsuses. Ma üldse ei kritiseeri võõrast tõugu, aga tulevast sportkoera võttes on vist päris mõistlik kaaluda tõugu ka pikaealisuse seisukohast.

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 09 Sept 2008 18:04

Tipp-sportkoera (tõelise long-play) leidmiseks soovitan ikkagi pöörduda Saksa sportliinide poole, või vähemalt nende järglaste suunas.
:wink:
Näiteks Soomes üks kennel tegeleb heade liinidega, nendel on ka 12a. Saksa sportliinidest isane, kes veel 10 aastaselt sai järglasi ja tegi korralikku tööd. :P

Postitusi: 353
Liitunud: 18 Aug 2004 20:10

PostitusPostitas kats » 09 Sept 2008 20:01

sirli kirjutas:
Aga kui koer sinu NÄITEKS rahulikul filmi vaatamise ajal undab ja surgib, haugub, närvitseb, siis see on iseloomuviga, kui lisada see, et karjasuhted on paigas ja koer saab aktiivselt liikumist/ajutööd.


... Siis pole need suhted paigas ühti, arukas koer lihtsalt teab kuidas inimese ON/OFF nuppu kasutada erinevalt inimesest endast... Iseloomuviga jääb iseloomuveaks igas olukorras.Iseloomuveaga näerviline koer on närviline ka kõike muud tehes, võimetus teatud olukordades rahuneda pigem õpitud(õppimata?) käitumine.


:plaks: Väga huvitav ja valgustav teema

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 09 Sept 2008 20:10

Keegi meist pole hädade eest kaitstud. Koeral võib olla süda terve, aga maks haige, wobbler, düsplaasia, allergia ja tagatipuks saadakse maokeerd. Mustmiljon asja kummitab igat elusolendit.
Kui pole lahatud ei saa öelda, et koer suri haige südame tõttu.
Pole need saksa sportliinid ka mingid imed, kus koerad elavad kaua. Mida tavakodanik nendega peale hakkab kui isegi Eco järglasega ei saada hakkama. :twisted: samas kasvataja hoiatas koera "poweri" eest. Koeratahtja jäi oma soovile kindlaks. Ja nüüd loeme me siit foorumist, et koer on närviline?
Oma ühe dobermanni panin ma magama haige maksa tõttu, teisel ( 9 aastasel) jäi süda seisma ( loe: suri) operatsiooni järgsete tüsistuste ( maokeerd) tõttu, kas tal oli süda haige? Ei usu. Kas see on parem variant kui on terve süda, aga jalgu alla ei võta?
Sa Sirli küsid korduvalt, et kas Tequila kasutamine oli viga. Mis vastust sa ootad aastal 2008??? Kas sina tead vastust?
Vaadates neid tabeleid , mis siia teemasse sai pandud valgete kohta ja teades, et neid koeri on aretuses ( ka eesti aretuses) kasutatud, siis kas nende kasutamine on olnud viga?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 09 Sept 2008 20:29

Algi kirjutas:Tegelikult oligi see põhjus, miks mina lõpetasin suht pikaajalise dobermannide kasvatamise - nagu siin eespoolgi selgus - ei ole enam terveid liine.

Vaevalt 10.a midagi kapitaalselt muutus. Probleemid on olnud varemaltki ja on tõenäoliselt edaspidigi. Ja seda mitte ainult dobermannide tõus.

On dobermanne, kes rõõmsalt elavad üle 10.a ja on neid õnnetuid, kes lahkuvad tõeliselt liiga vara. Tänu infoajastule kuuleme üha enam uudiseid üle maailma... hea pool on see, et tänu teadmistele, on võimalik õppida ja teha järeldusi.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 09 Sept 2008 21:41

Katleen, kas see teema puudutab sind kuidagi, et sa nii tulihingeliselt selle pärast võitled? Kus sa seda üldse võtad, et me räägime samast koerast ? Ma tean, mis koerast sina räägid, aga mina räägin vägagi teisest koerast, seega ma ei saa selle koha pealt sinuga sõna võtta.
Aga miks ma ei või küsida, pärast seda "ideaalkoera" hakkasid ju ilmnema need probleemid??. Ma kahtlen, et eksin hetkel.

Jah, ja nüüd kõik dobermannid, kes on noorelt ära surnud, said operatsioonijärgsed tüsistused?? Peaaegu kõikide haiguste kohta saab teha terviseuuringuid ja kui sa oled nii kõva mammi või papi, et suudad koeri IDC-le vedada ja paaritada miljon korda + treenida, siis pead sa ka suutma koerale teha vastavad terviseuuringud, enne kui aretusse lased! Ja üldse ei tohiks paaritada koera, kellel on geneetiliselt edasi kandunud düsplaasia, maksahaigused, silmahaigused, südamehaigused jne. Lihtne.

Valgete puhul pole täheldanud niisugust probleemi. Kui leian sellise probleemi, teen selle kohta ka teema. Minule teadaolevalt pole Eestis sündinud ükski valge, kes on ära surnud liiga noores eas - v.a auto alla jäänud koer. Näita mulle, millist probleemset koera on kasutatud Eesti valgete aretuses?
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2008 21:52

sirli kirjutas:...pead sa ka suutma koerale teha vastavad terviseuuringud, enne kui aretusse lased! Ja üldse ei tohiks paaritada koera, kellel on geneetiliselt edasi kandunud düsplaasia, maksahaigused, silmahaigused, südamehaigused jne. Lihtne.

Nagu kojaski kirjutatud, HD puhul ei ole alati A + A = A. Maksaga õnneks Eesti koertel väga tihti probleeme pole ning viimasel ajal on seda ka kontrollima hakatud. Samamoodi on Eesti suhteliselt puhas phtvl/phpv poolest. Südamehaigustega on selline õnnetu asi, et koer võib saada täiesti terve koera paberid Holteri, EKG, ultraheli ja kuulamise alusel, kuid nädala pärast kukub ikka keset jalutuskäiku kokku. Wobbleri väljalöömine on suurema tõenäosusega koeral, kes tegeleb aktiivselt hüppamise ja varrukatrenniga kui diivanikoeral. Aga kui viimasel välja pole löönud, siis kes ütleb, et ta seda viga pärandada võib? Ning kui välja jätta kõik koerad, kellel endal või kelle lähisugulastel mingigi tervisehäire, siis ilmselt kahjuks ei jäägi enam eriti kedagi keda kasutada.

Samamoodi võib öelda, et söögitoru laiendiga koerte vanemate ja õdede-vendade aretuses kasutamine on pomm (täna just nägin kuskil vastavasisulist tabelit, kuhu olid riskikoefitsiendid kirja pandud). Aga ikka kasutatakse ju.

Ma ei ütle, et on normaalne kui koer 4-6 aasta vanuselt ära sureb ja mul endal on ptüi-ptüi-ptüi vägagi vedanud vaadates hetkel dobberimaailmas toimuvat, aga kuna puudub ühene vastus selle kohta kuidas ja milliseid koeri pidi kasvõi DCM pärandub, siis mille põhjal hetkel ära nullida enamik Euroopa koeri? Ja kas see, mida pärast seda aretama hakatakse, annab garantii, et sama asi ei kordu?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 09 Sept 2008 22:00

:OT:

Ja see käib raudselt iga tõu kohta.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 09 Sept 2008 22:11

Alleaa... Inimesed otsivad koeri, kes elavad selleks, et tööd teha ja on valmis tööks ja isamaa kaitseks 24/7. Kas see on mugav, kui tahaks paar nädalat vedeleda jalad seinal ja teeks mitte midagi muud, kui käiks ümber maja koera pissitamas? Ooooo, ei! Aga kui tahta koera, kellega sa ei peaks end oimetuks ponnistama, et oma tulemusi kätte saada, vaid võid energia, instinkti ja töötahte üles punnitamise asemel seda kõike hoida ja kanaliseerida, siis selline "teeme-teeme-teeme-läheme-teeme-teeme"- koer on just see, mida sa tahad. Kui uurisin ühe kutsika kohta kogenud doberikasvatajalt, et kas see koer oleks mugav koos elamiseks, siis ta vastas, et tõeliselt töötavad ei ole seda kunagi. Ja ma usun teda. Minu koer on supermugav kodukoer, kelle sarnane sobiks tavainimesele suurepäraselt sörgiseltsiliseks. Aga ma higistan töö poole peal temaga ka päris kõvasti (tema kutsikapõlve eluraskused ja minu enda kogenematus veel lisaks aga see pole praegune teema).

Tegelikult ei tea ju keegi, miks need koerad surevad. Jah, on neid, kes surevad konkreetselt DCMi, haige maksa vms. kätte aga on hulk neid, kelle surma põhjustest ei saa ka lahates sotti. Mida sa siin uurid või valid, kui keegi täpselt ei tea, milles probleem? Hea Holteri tulemus ei tähenda veel, et koer kaua elab. Ja see, mis liinist ta pärit on, ei maksa samamoodi kuigi palju. Mul on üldse tõsine probleem selle liinideks jagamisega. Tõug on ju üks, miks ometi me peame ta mitmeks hakkima? Ajuvaba on töötõugu koera vaid välimuse järgi aretada (eriti, kui efektsete omaduste eriti hüper"efektseks" aretamine hakkab juba füüsiliselt piirama koera võimet tööd teha) ja ma ei näe ka seda, kuidas saab tõukoera aretades välimusele üldse tähelepanu pööramata jätta. Tahtes supertöötavat koera ei peaks siis ju ometi end vaid ühe tõu sees olevate isenditega piiritlema vaid võiks doberile lisada surtsu head saksa lambakoera ja tilga ägedat malinoisi ja ma olen enam kui kindel, et tulemused oleks hulka kiiremad tulema, kui vaid ühe tõu seest paarilist otsides :twisted: IPO on ju kõikidele koertele valla, olgu siis krants või uhke sugupuuga...
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 2179
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 09 Sept 2008 22:39

sirli kirjutas:Ja üldse ei tohiks paaritada koera, kellel on geneetiliselt edasi kandunud düsplaasia, maksahaigused, silmahaigused, südamehaigused jne. Lihtne.


Sirli, tegelikult on ilmselt kõik need, kes sulle siin praegu vastu vaidlevad, mingil hetkel olnud samasugusel must-valgel arusaamisel aretusest :D . Mina olen ka olnud. Paraku on terviseuuringutega lugu nii, et enamikul juhtudel saab uurida seda, kas koeral on üks või teine haigus avaldunud, mingit infot ei saa aga selle kohta, kas koer ühte või teist haigust kannab. Seda saaks kindlaks teha ainult geeniuuringutega, aga kahjuks pole enamik haigusi ju geneetiliselt kaardistatud. Suure järglaskonnaga koera puhul võib tõesti mingil hetkel avastada, et pagan, ilmselt sellest koerast see jama alguse saigi, aga siis on juba hilja. Neid õnnelikke tõugusid, kellel on ainult mõned probleemid, on väga vähe. Ülejäänute puhul tuleb aretuses ikkagi mingi kompromiss leida. Otseselt haigeid koeri loomulikult aretuses kasutada ei tohi, aga paraku ei saa välja praakida ka kõiki nende haigete koerte lähemaid ja kaugemaid sugulasi. Arvestades veel seda, et aretuses on oluline ka välimik (s.h. ka hammastikuprobleemid), iseloom, tööomadused - kui kõige alusel koeri liinide kaupa aretusest välja jätta, siis tuleks üldse tõukoerandus kinni panna.

Koerte lühike eluiga on muidugi kurb, aga ega parem variant ei ole ka need haigused, mis vajavad eluaegset ravi ja erihooldust, olgu selleks siis allergia, düsplaasia, kaasasündinud söögitoru laienemine või mis iganes. Ja kui need hädad juba tõus sees on, siis nendest lahtisaamine on praktiliselt võimatu. Heal juhul saab ainult vähendada ühe või teise probleemi esinemissagedust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 107
Liitunud: 02 Apr 2006 18:16

PostitusPostitas sphynx » 09 Sept 2008 23:25

sirli kirjutas:Nitro on EKO isa, Ekost ei räägita just palju head. Näitustel ja trenniplatsil pidi koer tore olema, aga kodus pidi olema närvihaige. Ka need võivad olla lihtsalt jutud ja sama hästi võis see pärineda Zara liinidest ka.
Tean ühte Eko kutsikat, kellega oli just selle närvilisuse pärast kodus probleeme.
Kuna ise pole Ekot ega Nitrot näinud, ei oska küll kindlalt midagi öelda. Las targemad räägivad rohkem


Mina olen isiklikult Ekot näinud ja temaga paari päeva jooksul mitmeid tunde koos veetnud, kodustes oludes. Väga mõnus koer, normaalne ja toas ka rahulik, igati selline, nagu mulle meeldib. Aga jah, olen ka mitmeid tema järglasi näinud, ja päris mitmed on hyperenergilised. Aga ei ütleks, et märkimiseväärselt rohkem, kui nii mõnegi teise. Mul Rootsis elav Riada ja Eko tütar Rhea on kodus hästi rahulik ja lahe. Samas aga mitmed July ja Rollsi lapsed on kodus hyperenergilised, karglevad ringi ja pirisevad jne. Minu arust on see väga-väga palju omanikest kinni. Kuigi ilmselt päris 100% iga koera rahulikuks ei saagi, kuna aktiivsus ja energia on doberile nii omane.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 09:32

Katleen, kas see teema puudutab sind kuidagi, et sa nii tulihingeliselt selle pärast võitled? Kus sa seda üldse võtad, et me räägime samast koerast ? Ma tean, mis koerast sina räägid, aga mina räägin vägagi teisest koerast, seega ma ei saa selle koha pealt sinuga sõna võtta.
Aga miks ma ei või küsida, pärast seda "ideaalkoera" hakkasid ju ilmnema need probleemid??. Ma kahtlen, et eksin hetkel.


See teema puudutab mind täpselt nii palju, et IGA INIMENE EI PEA ENDALE VÕTMA DOBERMANNI.
See pole mul kahjuks esimene kord seda öelda. Ilmselt mitte ka viimane.... kahjuks.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 10 Sept 2008 11:00

ziil kirjutas:[Vaevalt 10.a midagi kapitaalselt muutus. Probleemid on olnud varemaltki ja on tõenäoliselt edaspidigi.


Olen tegelenud dobermannidega aastast 1986.
Kas sina mäletad, et sellel ajal oli nii palju terviseprobleeme?
Katk ja parvo olid küll, tõenäoliselt ka CAH-i aga kuna dobermann ei olnud nii sügavaks- kõrgeks-jämedaks ja taganurgeliseks veel aretatud, siis luustiku ja maokeeru (+südameprobleeme) küll ei mäleta.
Ja ei saa öelda, et info ei liikunud, NSVL-is, kuna kõik on suur, sõbralik pere, suht hästi teada, kui kellelgi mingi jama tekkis -
Jerusalimski ja Rosenbergiga eesotsas.
See oli suht haruldane, et noor koer hukkus muu asja pärast, kui nakkushaigus või auto alla jäämine.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 13:56

katleen kirjutas: IGA INIMENE EI PEA ENDALE VÕTMA DOBERMANNI.


Muidugi ei pea, lausa ei tohi.. Ma oletan, et see oli mulle suunatud ja kordan veel miljon korda, et dober tuleb kunagi minu majja.. Olgu ta siis kas nende geenidega või mingite muude. Ja ka mitte see tõsiasi ei muuda mu otsust..


Maris, üks asi on kindel - minu koer ei lähe raudselt aretusse ja teised koerad ja nende omanikude otsused pole minu teha :)

Ma saan aru sellest, et ei saa aretada välja täielikult selliseid koeri. AGA, ma tahaks näha, milline on dobermann, tema tervis ja eluiga nt. 40 aasta pärast. .
We learn from failure, not from success!

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 10 Sept 2008 14:58

maris kirjutas:Samamoodi võib öelda, et söögitoru laiendiga koerte vanemate ja õdede-vendade aretuses kasutamine on pomm (täna just nägin kuskil vastavasisulist tabelit, kuhu olid riskikoefitsiendid kirja pandud). Aga ikka kasutatakse ju.
Haaa, ma ei viitsi viidet otsida, kes tahab, otsib ise - aga ühes teemas sai mainitud kaasasündinud söögitoru laiendit (diagnoositi pisikestel kutsikatel juba) ning leidus küll tegelasi, kelle arvates see pole üldsegi pärilik. Vist isegi kõik vetid ei arva nii. Ja ilmselt kasvatajad.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 15:00

ninasaba kirjutas: kaasasündinud söögitoru laiendit (diagnoositi pisikestel kutsikatel juba) ning leidus küll tegelasi, kelle arvates see pole üldsegi pärilik. Vist isegi kõik vetid ei arva nii. Ja ilmselt kasvatajad.


Arstid ja kasvatajad ütlevad nii, et see ei olegi pärilik.

Ja seda ei ole mulle öelnud mitte ainult minu kasvataja ja tema arst, vaid ka muud arstid + teised inimesed.

Nagu ka ei ole kopsupõletik päritav. :angel:
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2008 15:19

Hmmmm. Kuidas saab olla nii, et kaasasündinud söögitoru laiend ei ole pärilik ja samas väita, et südameprobleemid on pärilikud? Geenid teevad mingi rivistuse, et ühed siiapoole ja teised sinnapoole ja esimesed ei pärandu ja teised päranduvad?

Minu arvamus on, et kui tehtud on selline lehekülg koos seal olevate tabelite ja sugupuuga, siis järelikult on probleem olemas.
Viimati muutis maris, 13 Apr 2009 08:42, muudetud 1 kord kokku.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 15:25

Söögitoru laiend ei ole pärilik :jonn:

Ma ei ütle, et probleemi pole, vaid ütlen, et sellega tegeletakse ja vägagi aktiivselt, mida kahjuks ei saa öelda doberite puhul..
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 2179
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 10 Sept 2008 15:33

No selle "internetiteaduse" põhjal on kaasasündinud söögitoru laiend kindlasti pärilik iiri setteritel ja vist oli ka kääbusšnautseritel. Eile jäi silma ka mingi leht, kus figureerivad ka saksa dogi, saksa lambakoer, valge lambakoer ja vist olid veel mõned tõud ja seal oli märgitud, et võib esineda pärilikult teistelgi tõugudel, kuid see ei ole veel tõestatud. Nii et kõige tõenäolisemalt on asi ikkagi pärilik :( . Pisut teine ja keerulisem lugu on elu jooksul omandatud söögitoru laiend, mida võivad põhjustada väga mitmed asjad ja sageli ei saagi kindlaks teha, millest see põhjustatud on. Kui on traumast tingitud, siis ei ole kindlasti pärilik, ülejäänud juhtudel võib pärilikkus kõne alla tulla, aga juba söögitoru laienemist põhjustava haiguse kaudu.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2008 15:33

Ja mille põhjal sa väidad, et dobberite probleemiga ei tegeleta?

Kui A del Citoned on sinu arvates nö probleemkoerad, siis kuidas Gino nii kaua elanud on?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 15:36

Osadele koertele ei hakka see geneetiline värk nii hästi külge. Toome siis näiteks kasvõi Gino või Nike'i .

Ma kohe saatsin kirja paarile targale inimesele üle maailma, kes tegelevad nende asjadega..
We learn from failure, not from success!

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 10 Sept 2008 15:38

sirli kirjutas:Osadele koertele ei hakka see geneetiline värk nii hästi külge.
Palun täpsemat seletust.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 15:39

Kuidas saab "geneetiline värk mitte nii hästi külge hakata"?
Ja mille põhjal sa ikkagi väidad, et doberite puhul ei tegele sellega keegi?
See on liiga meelevaldne väide ja ma usun, et paljudele kasvatajatele solvav.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 15:44

Lohelend kirjutas:
sirli kirjutas:Osadele koertele ei hakka see geneetiline värk nii hästi külge.
Palun täpsemat seletust.


Oletame, et kui mõlemal vanemal on düsplaasia D. Siis suure tõenäosusega on ka kutsikatel. Küll aga alati mitte kõigil, sest võibolla mõni võtab geneetiliselt oma näiteks vanaisa düsplaasiatulemuse, milleks oli no ütleme, B .

Või näiteks kui üks kutsikate vanem sureb 7 aastaselt südame puudulikusesse. Teine elab edasi. Ütleme, et pesakonnas on 7 kutsikat, kellest tulevikus samuti 2 surevad südame puudulikusesse. Ülejäänud viiel ei löönud see välja. Küll aga võib sündida sellel tervel koeral kutsikas, kes sureb omakorda südamepuudulikusesse.
We learn from failure, not from success!

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 10 Sept 2008 15:45

Sirli, kui elust enesest on käepärast võtta juhtumid, kus ühe isase (iiri setter) kahest pesakonnast ühes oli 3 kutsikat diagnoositud söögitoru laiendiga (üsna räige laiendiga sealjuures), teises pesakonnas oli sarnaste nähtavate sümptomitega kutsikaid, kuid neid ei diagnoositud - kasvataja tagantjärgi kratsis pead ja ütles, et tundub, et neil ka äkki laiend - siis ei julge ju küll kohe "ei pärandu" kasti lajatada seda laiendit, öelgu meie vetid ja kasvatajad mida iganes. Hihhii, ma hoidsin enne keele hammaste taga oma lemmiku kohapealt, aga nüüd ma enam ei või - kui vaadata meie vettide ja kasvatajate suhtumist nt TBE võimalikkusse või songa pärilikkusesse (ok, ta alati ei ole pärilik, aga kindlasti ta ei ole ka 100% mittepärilik), siis ma küll täiesti pimesi ei usuks mitte kedagi.
Muide see laiend "kadus" kahel diagnoositud kutsikal 8 nädalaselt ja teise pesakonna kutsikatel samamoodi, mõningane piima ülesajamine on ju oodatav ja normaalne igasuguse kutsika puhul, eks. Hiljem on koer palju aastaid (võibolla elu lõpuni) sümptomivaba. Niiet kuipalju me üldse teame keskmist mõõtu kaasasündinud ja päriliku söögitoru laiendi esinemissagedusest ja pärlikkuse mehhanismidest?

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 10 Sept 2008 15:51

Mul tekkis küsimus-mitu aastat oleks normaalne koeraiga. Ja mitut te loodate dobermannidele?
Üle 9 aasta elavad dobermannid on haruldus aegade algusest saati, olenemata sellest, kas itaalia laborist on geen kaasas või mitte.
seega kui keskmine on 9, siis pole ju probleemi, et osad varem surevad ja osad kauem elavad?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 10 Sept 2008 15:54

Mu koeral on kaasasündinud laiend ja sümptomid esinevad endiselt. Vahest rohkem, vahest vähem ja ma ei ütleks, et tema puhul on tegu mitte "räigega". Hetkest seisundit ma ei tea, pole pilti teinud aasta aega(peakski minema tegema ja vaatama kuidas praegu on), kuid kui viimati tegime, siis arstid ütlesid kohe - "Paneme magama :o ". Miks? Sest see ON tal suur. Kopse ei pidavat näha olema. Milline geen kannab edasi laiendit...? :roll:
We learn from failure, not from success!

EelmineJärgmine

Mine Dobermann -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist