Dobermannid ja nende geenidest sõltuvad eluead..

- pikk terav nina - alati kõigeks valmis
& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

Dobermannid ja nende geenidest sõltuvad eluead..

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 12:06

Olles doberifänn uurin tihti netiavarustes ringi,et saada infot nende kohta juurde. Olen pikalt mõelnud, et võiks sellise teema teha, sest olen täheldanud palju erinevaid liine, aga üks liin on pannud mind mõtlema, SEST .. paljud koerad (tihti just isased) on lahkunud siitmailt minu mõistes ikka päris noorelt - 6 aastat pole ju doberi jaoks palju ..
Toon näiteid?
Tahi-réme Churchill - 2003-2007 - haigestus..(Vana)vanemateks siis Alfa Adelante del Citone, Prinz vom Norden Stamm ja Tequila Mali del Citone
CAYA Dogzilla - 1999-2005 - haigestus. (Vana)vanemateks siis Alfa Adelante del Citone, Prinz vom Norden Stamm ja Tequila Mali del Citone
Merlino Ardens della Favola At Saminka, 2000-2006 - haigestus. Sugupuus täpselt samad koerad.
Elly Elipsse Black Novak 2003-2005 - haigestus. Liinides põhimõtteliselt samad del Citone ja V. Norden Stamm liinid
Hedelweiss 2001-2006 - haigestus. Peale selle, et tegu oli suguluspaaritusega, olid geenides JÄLLE samad koerad..
Tamerlan iz Slavnoi Stai, 1998, haigestus 2005 ja JÄLLE samad geenid
Ja nt. Prinz vom Norden Stamm, Tequila Mali del Citone, Alfa Adelante del Citone kõik lahkusid suhteliselt noores eas..Haigestusid.

Tooks teile veel näiteid nende liinidega koertest, kes on vara lahkunud, aga see nimekiri läheks liiga pikaks.
Olles uurinud ka välismaa foorumeid, on osad veel arvanud sama asja, mida mina - et tegu on haigete liinidega? Või on selle kõige taga üldse midagi muud? Kas keskmine doberi eluiga ongi 6-7 aastat?? Kahtlen..
Kui sugupuid vaadata, siis päris suures enamuses on kõik selliste liinidega koerad. Tean öelda, et osad kasvatajad meelega hoiavad nendest liinidest eemale - igaks juhuks. Hetkel tuleb ainult üks koer nendest liinidest meelde, kes on kaua elanud.. Baron Nike Renewal, 12 aastat. Kui on ju põhimõtteliselt teada, et need liinid on si*ad, siis miks aretatakse neid liine edasi? Kas tõesti saab ainult sealt liinidest häid näituse-, töökoeri? Praegu jääb mulje, et kunagi oli nii vähe dobereid, et enamusi tuli paaritada vaid 3 isasega. Ja hetkel on jäänud mulje, et ka need isased kannavad endas äkksurma liine..
Lükake mu väited ümber, kui midagi on teistmoodi.
Mul oleks väga hea meel, kui oleks..
We learn from failure, not from success!

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 08 Sept 2008 12:29

Mis HAIGESTUMIST silmas pead?
Üks koer sinu nimekirjast - TR Churchill kohta oli DR foorumis pikemalt juttu

I have heard that unfortunately it is true, and am very, very sad about it... I don't know what to say. Sad

Rest in peace, dear Churchill - I admired you so very much...


Thank you Grace.
The news is thrue, sorry. Churchill is died. But unbelivable.
The cause of the death to holed duodenal ulcer.
How can it happen nowdays?
On the day of the death the Owners visited two different Vets in Budapest with Churchill. On the famous Clinics. How possible to pass this disease? Owners said every symptoms.
The origin promlem was on 13 of April. After Laim vaccination Churchill felt not so well. After the European show he was also bad. After 9 weeks from the vaccination was clear only, that he got Laim disease from the Laim vaccina!!! It was defected.
From July the Vets gave many antibiotics for the Laim. Days before his death he felt more better. Was running and happy played with ball as before as vaccina. Owners and we were very happy for it. We made his entry to the IDC show.
But on the black day of last week, he was very bad again and at night Owners was running to the Clinics.
For nothing!
Death of Churchill was baffling, fatal mistakes some of the famous Vets.
Churchill was very healts, with massiv immun.
And one vaccination to put away...
Sorry for my English.
Erika
Parimate soovidega......

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 12:37

Kui ma võin võtta Churchilli nimekirjast välja, siis on väga hea meel.
Pole just üliharv nähtus, kui dober normaalses eas lihtsalt lampi viskab sussid püsti. Äkksurm - süda ütleb üles?
Nii palju, kui ma sellesse asjasse olen pühendunud, pole sellised juhtumid harvad. Paneks rõhku südamehaigustele.

Nagu ma ütlesin, kui saate lükata ümber need, siis oleks väga hea.
We learn from failure, not from success!

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 08 Sept 2008 12:42

FOORUM
Ei saanud enam eelmisele postitusele lisada..
Parimate soovidega......

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 13:00

Noh geeniteadlased, mis on surmageen? :twisted:

kuna dobermann on ikka väga uus tõug, siis kõikide tänapäeva koerte taga ongi Prinz.
Kui sa "surmageeni" hirmsasti kardad on sul ju võimalus võtta koer, kes ei ole nendest liinidest. Selliseid ju on.

Ma alles äsja imestasin kui omanik rääkis, et tema igivana koer suri , sest ta süda jäi seisma. Tavaliselt kui süda jääb seisma, siis surraksegi?

Lisaks on siin ennegi kirjutatud, et dobermann on aktiivne koer ja sureb pall suus. eriti veel kui laisk peremees teda nädalavahetustel ainult jooksutab.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 13:11

Keegi pole öelnud, et ollakse geeniteadlased. Prinz on jah alustalaks doberi aretuses.. Või vähemalt tema tänapäeva välimuse saavutamises. Ma ei ütle, et tegu on haigete liinidega, vaid ütlen, et keegi võiks äkki need väited ümber lükata, sest ma leian, et koer, kes on 7 aastane EI OLE IGIVANA. Kui 7 aastasel koeral jääb lampi süda seisma, ei ole see normaalne. Või doberi puhul on ?
We learn from failure, not from success!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 13:12

See nimekiri dobermannidest, kelle eluiga on lühike, on tõenäoliselt üsna üsna pikk. Osadest teatakse, teistest mitte... peamiselt aga lihtsalt tegelikult ei teata.
Ei saa jätta kõrvale küll sugupuu olulisust, aga kahjuks pole ka päris nii lihtne, et nimetada mõned nimed (nt alfa, tamerlan vmt), need liinid aretusest välja arvata ning ongi 100% terved koerad. Dobermannide aretusbaas on üsna pisike - st kui vaadata dobermanne, siis enamus on 3-4-5 põlvest juba sugulased omavahel. Too see dobermann sisse kust tahes (v.a. USA pole suguluses nii palju Euroopaga, aga ka seal on samad probleemid).
Raske on ette teada kas koer on terve või ei (nt DCM) - kahjuks veel ei ole suudetud luua testi, millega saaks ette teada, kas koer võiks haigestuda. Veterinaaria nagu inimestegi meditsiin, pole veel nii kaugel. Ehk edukas 4-5a koer võib omada juba suut hulka järglaskonda, enne kui tema haigus avastatakse.
On veel olemas mingi hulk koeri, kes kannavad teatud pärilikku probleemi, aga ise ei haigestu (väidetavalt ka DCM). Ehk selleks, et seda teada, peaksid olema juba järglased oma korda 5-6.a jne. Eeldades muidugi, et info liigub.
Lisaks DCM-le, on dobermannidel ka muid vähem või rohkem pärilikke probleeme. Samuti võib esineda iseloomus soovitust kõrvalekaldeid. Ja muidugi - edev koht ja mitte ebaoluline - välimus... dobermann meeldib inimestele sellisena nagu ta on.

Ja kõik see kompott kokku saada korralikul kujul, on üsna raske töö.

Ja on hulk kasvatajaid, kes lähevad riskile välja liites omavahel teadlikult 2 edukat, kuid nt mitte just nii terve sugupuuga koera. Soovides sedasi siis kas saavutada paremat iseloomu või välimikku. Kas risk on seda väärt - see jääb paraku igaühe enda otsustada... eeskirja kui sellist pole.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 08 Sept 2008 13:15

Nujah... Kurb muidugi ja vaadates, kui vara doberid surevad , tuleb juba peale 4 eluaastat hakata iga hommik, kui su koer veel ärkab, õnne tänama. Miks neid liine kasutatakse? Nad on ilusad. Kas see on hea vabandus? Loomulikult mitte! Aga kas see takistab kasvatajaid, kelle aretatud koerad on aastaid ja aastakümneid hiilgavalt edukad üle maailma suurimatel näitustel? Nende kasutamise sagedus räägib ilmselt enda eest... Ja kahjuks paneb nende koerte sagedust edukate koerte sugupuudes piirid peale inimeste võimalustele, kes üritavad neid vältida. Julge enamus viimasete aastate IDC siegerid on Citone A- või Slavnoi Stai T- pesakonna taustaga, ühiseks nimetajaks Prinz v. Norden Stamm.

Kui rääkida mitte liinidest vaid haigusest, mis paljud doberid noorelt võtab, siis liine, mis päris puhtad oleks, ei oskagi kusagilt otsida. Noorelt lahkunud koera puhul ei saa kindel olla, kas ta ikka jäi auto alla või ütles mootor üles. Sest keegi ju ei taha tunnistada, et tema kenneli aluskoer või tema aretus millegi SELLISE tõttu surnud on... Ja kahe Citone A-pesakonna koera omavahelisest paaritusest 97 aastal sündinud Gino Gomez on minu teada veel tänagi elus...
If you´re not having fun, you´re not doing it right

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 13:18

katleen kirjutas:Lisaks on siin ennegi kirjutatud, et dobermann on aktiivne koer ja sureb pall suus. eriti veel kui laisk peremees teda nädalavahetustel ainult jooksutab.

Jap... lisaks tänapäeval väga tihti on dobermannid ülekaalulised - eriti kui näitusi vaadata.
Nagu inimeste puhulgi - ülekaalulisus soodustab terviseriske... pane ülekaaluline treenimata vanem inimene täistambiga sportima... kaua ta vastu peab?

Kui tahta dobermannide sugupuudes ringi vaadata, siis parim koht on see:
http://www.dobermannvereniging.nl/
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 13:25

[quote="ziil"]Ei saa jätta kõrvale küll sugupuu olulisust, aga kahjuks pole ka päris nii lihtne, et nimetada mõned nimed (nt alfa, tamerlan vmt), need liinid aretusest välja arvata ning ongi 100% terved koerad. Dobermannide aretusbaas on üsna pisike - st kui vaadata dobermanne, siis enamus on 3-4-5 põlvest juba sugulased omavahel. Too see dobermann sisse kust tahes (v.a. USA pole suguluses nii palju Euroopaga, aga ka seal on samad probleemid).
quote]

Mina arvan ka samamoodi, et ei tuleks küll 100% puhtaid ja terveid liine, ent ma arvan(Aga ei ole veel kindel), et midagi see parandaks kindlasti..Aga võibolla kahjuks ka vähendaks välimiku effektsust. Mulle meeldib selline dober, nagu ta praegu on, aga tervise koha pealt meeldivad mulle rohkem - Morreiche liinid on ühed nendest, kus pole Prinz'i, Alfat ja muid selliseid sees.
Aga kui nad oleksid näiteks Prinzi välja jätnud ja pannud asemele mingi muu doberi, kellel on tervemad liinid(näidet ei oska kahjuks tuua), aga sama välimik - kas see oleks ehk midagigi muutnud..
Ei ole head ilma halvata..
We learn from failure, not from success!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 13:39

Kui liinis pole teada teatud haiguse juhtumeid on kindlasti tõenäosus suurem saada tervet koera. Mis muidugi ei välista muud soovimatut.

Euroopa mitme erineva dobermannide treenerite ja kohtunike sõnul pole ka nö töökamad dobermannid vabad probleemidest. Iseasi palju üldsuses sellest teatakse.
Ehk igal liinil on omad 'alfad ja tamerlanid'.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 13:52

Alfaga samast pesakonnast pärit õdedest vendadest (Kokku oli 8 kutsikat) surid suhteliselt noores eas veel 4 kutsikat peale Alfa.. Ja ma kahtlen, et nad kõik jäid auto alla või süstiti valesti vaktsiini või põlesid majja sisse.
Tequila Mali del Citone suri 1996, olles 5 aastane. Tequila isa, Lucifer v. Roveline suri 5 aastaselt. Tequila mitte A, vaid C pesakonna kutsikaid oli 9, kellest 1 kutsikas suri samuti 5 aastaselt. Võibolla tema jäi tõesti auto alla, ei tea, pole kirjas.

Julgeks öelda, et Tequila aretusse lubamine oligi võibolla see viga, mis tehti. Ja lihtsalt nüüd tulid tagajärjed välja..Üks miljonist teooriast.
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 08 Sept 2008 14:01

Äärmiselt sobival ajal minu jaoks tekkinud teema. Sattusin ühes teise tõu foorumis samuti dobermanni, emase, peale, kes omaniku sõnul on 16-aastane, koera sugupuust paljastas niipalju, et tema vanaisa on ГРАФ ГИДО ф.ФРАНКЕНХОРСТ II0039
Чемпион Мира., Инт.,Германии., Люксембурга., Европы 22хCACIB
Kirjeldab koera, kui ringimöllavat, paarituda soovivat ja kaklusi provotseerivat. Pika eluea saladus on tema meelest eelkõige hea (õige) toitumine ja põhisöök koertel on putrudele lisaks antavad säilivusaja ületanud suitsuvorstid, kotletid jne. SELLE pildi vasakus nurgas on siis tema sõnul seesama 16-aastane koer ning tegevuse kirjelduseks on värske partii koeratoidu vastu võtmine.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 14:02

Sinu arutlust lugedes, soovitan ma muu tõu peale mõelda. :sent:
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 174
Liitunud: 05 Juul 2005 23:38

PostitusPostitas Nordictiger » 08 Sept 2008 14:04

Koerte kohta spetsiaalselt ei ole uurinud, aga inimeste pikaealisust on hoolega uuritud ja praeguseks on olemas üsna selge arusaam, et võtmeteguriks pikaealiseks elamisel on vastavad geenid. Need annavad siis võimaluse kaua elada, loomulikult on võimalik oma "soodne pikaealisus" ebatervisliku eluviisiga maha mängida võis siis lihtsalt valel ajal vales kohas olla.

Samas on geneetika ja pärilikkus ikka kole keerulised teemad, eriti veel sellises valdkonnas nagu pikaealisus, kus ei ole ilmselt veel lähtulevikuski võimalik hinnata milliste geenide komplekt on pikaealisuses süüdi ning kuidas need geenid edasi kandudes käituvad. Ma usun, et suvalises popimas liinis on võimalik leida kümmekond noorelt surnud koera. Süstemaatilise uurimistöö jaoks oleks see ilmselt väga huvitav ja kasulik teema.

Tervitades,
Nordictiger

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 08 Sept 2008 14:09

Tequila mitte lihtsalt ei lubatud aretusse- ta oli nö. "parim asi peale viilutatud leiba." Ta oli paljude jaoks täpselt selline, nagu üks emane dobermann peab olema ja tuleb tunnistada, et ta oli tõesti imeilus. Paljude arvates on ainus Teqila Maliga seotus kahetsus see, et ta suri DCMi andnud vaid kaks pesakonda. Kuid juba siis ja tänase päevani välja ei tundu väga suur hulk suuri kasvatajaid sellest, julgen öelda laastavast tõvest väga hoolivat...
If you´re not having fun, you´re not doing it right

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 14:19

Katleen, ei kavatsegi. :)

Tequila Mali oli tõesti väga ilus koer, aga kas tõesti tasus silmad kinni pigistada ainult selleks, et saada heade näitusetulemustega koeri.. Huvitav, kui palju aega kuluks tuleviku kasvatajatel selle niiöelda "pisikese" aretusvea parandamiseks..? Kui seda üldse parandatakse..
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 14:24

Vaata, kõik on takkajärgi targad. Ja seda asja arutatakse alles praegu. Kui me kõik ette teaks, millal me sureme, mis siis viga oleks? Poleks vaja ju ennast aretuses kasutada, teades, et sul on surmageen ja lapsed võivad üksi siia ilma jääda?

Ja kellele on vaja metsikutes kogustes välimikuta kodukoeri? Inimene on ambitsioonikas ja võiduhimuline. Meil kõigil on 7 surmapattu. Olgu siis ilusate dobermannide aretamine kaheksas.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 14:26

Sirli - see ongi see küsimus, millele pole ühest vastust ehk et kas risk on seda väärt.
Need konkreetsed Citoned vaevalt kõigis dobermannide hädades süüdi on.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 14:35

Ma tean kuhu te sihite ja tean ka kuhu ma sihin.

Kindlasti ei ole del Citoned nüüd häbiposti panemist otseselt väärt, küll aga oleks võinud ca. 10 aastat tagasi aretajad vähe kaugemale vaadata IDC-dest ja WW-dest..
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 14:36

Kas täna vaadatakse???
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 14:38

Edevus ei ole ainult näitustega seotud pahe, vaid ka tööga.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 08 Sept 2008 14:44

ziil kirjutas:Need konkreetsed Citoned vaevalt kõigis dobermannide hädades süüdi on.


Õige. Aga tundub, et nende aretamisel on haiged geenid kinnistatud ja nad annavad seda päris jõudsalt edasi. Mitte, et ei oleks teisi, kes seda teeks.

Ja Katleenil ka õiges- mida see kasvataja, kes ainult tervisele keskendub kuid välimuselt mittemidagiütlevaid koeri kasvatab, nende kutsikatega teeb? Ja üsna pea saab ta ka kutsikatootja nime külge, sest on ju avalik teadmine, et aretusse minev koer peaks olema igate pidi super ja täiskomplekt- tervis, iseloom ja välimik. Eesti lõikes, kus doberid ei ole nagunii mingi väga popp tõug ja ei peakski olema, sest iga kodu ei saa doberiga hakkama, ei olegi sellistele koertele eriti ruumi. Kahjuks tundub, et kui hakata otsima kõigest kolmest küljest suurepärast koera, kelle sugupuu kõigis kolmes küljes super on, võikski otsima jääda. Tuleb leida mingi kesktee aga nagu sellega ikka, tuleb mingite asjade osas kompromissidele minna ja oma parima teadmisega kasutada aretuses koeri, ning hoida hinge kinni, et kõik läheb hästi.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 14:47

Ma teen kodus loomkatseid ilma Prinz´i , ilma del Citonedeta ja koos ülalpool toodud "unelma" suletud liinidega Franckenhorstiga. Vaatame kaugele me jõuame.

http://www.dobermann-review.com/db/details.php?id=474
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 08 Sept 2008 14:54

sirli kirjutas:...
Julgeks öelda, et Tequila aretusse lubamine oligi võibolla see viga, mis tehti. Ja lihtsalt nüüd tulid tagajärjed välja..Üks miljonist teooriast.


Just, üks miljonist teooriast, sest me ei tea ju keegi päris täpselt, milline koer mis haiguse tagajärjel suri (pean silmas neid, kelle eluiga ja hiilgeaeg jäävad aastatesse 50- 60-70... ). Siis ei uuritudki koeri nii nagu praegu, polnud ka info kättesaadavus selline nagu praegu.
Ei saa tegelikult öelda, kellest see kõik algas...
Parimate soovidega......

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 14:55

Paljud räägivad TÄNA , et Prinzi aretusse lubamine oli viga.... :irw:
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 08 Sept 2008 14:56

katleen kirjutas:Paljud räägivad TÄNA , et Prinzi aretusse lubamine oli viga.... :irw:


... ja enne Prinzi... ?
Parimate soovidega......

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 14:57

...ke seda enam mäletab....
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 08 Sept 2008 15:07

katleen kirjutas:Ma teen kodus loomkatseid ilma Prinz´i , ilma del Citonedeta ja koos ülalpool toodud "unelma" suletud liinidega Franckenhorstiga. Vaatame kaugele me jõuame.


Ometi on see "loomkatse" objekt ainus isane mitmeid aastaid, keda mina julgesin Eesti koertest aretuseks soovitada , loodetavasti on nüüd asi parem ja kasvatajad sisse toonud uusi, huvitavaid isaseid, kes ainult välimikuga ei hiilga.
(P.s. aga mida mina tean, ega kerge õpetatavus ja hea tervis ei ole ometi dobermannile tähtsad, sain ma täna teada :P )

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 08 Sept 2008 15:14

Võõras tõug, aga väga huvitav teema...Kuigi see tundub julm, aga ehk on ideaalsest välimikust (ja ehk ka tööomadustest- ma ei tea) kergem pikaealist ideaali saada kui tervest mittemidagiütlevast. Sinna tuleks ju kõik nö juurde joonistada.
Kuigi geeni kannavad kõik järeltulijad, kõigil see ei too äkksurma. On veel muud tegurid, mis saavad seda heaks teha ja kui ideaalse välimikuga isenditest sorteerida välja need, kes suudavad elada kauem võib parandada ka eluea pikkust.

Kusagilt on ju ka erinevad tõud tekkinud, ilmselt ikka välimiku ja tööomaduste baasilt.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 15:25

No kui Katleeni koer Ruby on ilma nende geenideta, siis on ju väga hea, sest ta on ilus koer ja voilaa, hetkel juba 7 aastane jah?
Kas sa võtsid teadlikult endale muude liinidega koera ?

Kaugemale kahjuks enam ei saa vaadata, sest surmaastapäevi ja surma põhjuseid pole vanematel koertel märgitud.
Tequila vanaisa, Haina del Citone isa siis - Ebo v.d. Groote Maat sündis 1982 ja suri 1988, vendade ja õdede kohta infot pole. Samuti ka mitte surma põhjuste kohta. Tema ema omakorda elas 12 aastaseks, samuti ka isane, kellega tema ema paaritati, elas 12 aastaseks. Kaugemale kahjuks ei näe.
Pikk eluiga ei tähenda loomulikult head tervist alati, kuid mingilgi määral annab ülevaate, sest hetkel me arutame koerte pikaealisust.
We learn from failure, not from success!

Pelle & Eili, lihtsalt lahutamatud
Kasutaja avatar
Postitusi: 1297
Liitunud: 27 Aug 2004 16:32
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Pämmy » 08 Sept 2008 15:25

Minu loogika järgi on ju kutsika võtmine loterii. Ja keegi ei karanteeri , et tervetelt vanematelt ei tule lühiealist või haigustega maadlevat koera.
Samas ka vastupidi. Kui ühel eespool oleval põlvkonnal on olnud mingi haigusega probleeme, ei tähenda see ju otseselt seda, et nüüd mitu põlvkonda hiljem sündinud kutsikas peaks kindlalt ka noorelt vikerkaare radadele minema.
Ja kui nii vaadata, et mingil esivanema sugulasel mingi probleem on , siis teda aretuses ei tohiks kasutada, siis ei olegi ju võimalik väga paljusid koeri kasutada, mis sellest, et nende uuringud on korras ja välimus võrratu ja ZTP või IPO 3 tehtud.
Ja nendel isastel, keda mannide hulgas palju kasutatud on, neil on ju pesakondades ka kõike. Osad on elanud üle 10 aasta ja mõned on läinud nooremalt. Minu arvates pole võimalik kõike ka otseselt vanemate geenide süüks ajada. Sest sellisel juhul poleks ju osad kutsikad pesakondades elanud eakaks.
Musi mopsti ja kõik on sõnadetagi selge.

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 08 Sept 2008 15:31

Olen märganud, et juba aastaid on saanud "aretustrendiks" maandada Alfa järglaste terviseprobleemiriski Jivago ->Quiriniuse liinide kokkumiksimisega
aga kaua sellega saab jätkata, kas seina ette ei tule?

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 15:34

Algi kirjutas:Ometi on see "loomkatse" objekt ainus isane mitmeid aastaid, keda mina julgesin Eesti koertest aretuseks soovitada , loodetavasti on nüüd asi parem ja kasvatajad sisse toonud uusi, huvitavaid isaseid, kes ainult välimikuga ei hiilga.

Hmm... ometigi on Ruby olnud üks vähestest eestis elavatest oma aja isastest dobermannidest, kes just edukate näitusetulemustega tollal hiilgaski :irw: + OK sugupuu.
Kahtlemata on tegu oma tõu korraliku isendiga.

Positiivne on see Eestis, et on tekkinud juurde omanikke, kes tähtsustavad dobermannidega töötamist. Üle pika aja esimesed korralikud IPO ja ZTP tulemused on käes. Tervist testitakse. Eks järgnevad 10.a näitavad, kuhu jõutakse ja kas otsused on olnud õiged.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 08 Sept 2008 15:42

ziil kirjutas:
Positiivne on see Eestis, et on tekkinud juurde omanikke, kes tähtsustavad dobermannidega töötamist. Üle pika aja esimesed korralikud IPO ja ZTP tulemused on käes. Tervist testitakse. Eks järgnevad 10.a näitavad, kuhu jõutakse ja kas otsused on olnud õiged.


Jepp, Ludek on olnud paljude Eesti dobermannidele tõeliseks päästjaks :)
(Sry Aivo ja Mary), olen kindel, et selle koolitajaga oleks ka Rubyl IPO 3, sest ainet ju koeral on; ja tervist on uuritud nagu õige kaua juba, või mis?

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 15:44

Ma tsiteeriks dobermannide kohta klassikut- LIVE FAST -DIE YOUNG.
Ainult kuulsastest räägitakse. Ja eriti veel surnud kuulsustest. Samas on teada, et neid koeri veetakse mööda näituseid ja trenniplatse.
Ennast vaadates, ei saa "vanad peerud" ka rahu. 8)
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 15:48

Algile:
Ruby koolitus jäi puhtalt omaniku taha. Liiga palju omaniku poolseid vigasid. Ja vigade parandamiseks kadus omanikul motivatsioon. Osasid neist oskaks ma täna uue koeraga vältida. Aga taas puudub mul motivatsioon -sedakorda uueks dobermanniks.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 08 Sept 2008 15:50

ziil kirjutas:Hmm... ometigi on Ruby olnud üks vähestest eestis elavatest oma aja isastest dobermannidest, kes just edukate näitusetulemustega tollal hiilgaski :irw: + OK sugupuu.
Kahtlemata on tegu oma tõu korraliku isendiga.


Hmm......minu mälu järgi oli ka Dero ja Ilios ja Seedorf, noortest Ivo ja Burbon... või sina väidad, et neil ei läinud näitustel hästi?

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 16:02

Muidugi on kutsikavõtmine loterii. Aga alati vaadatakse ikka geenibaasi ka. Nt. bokseritel on probleemiks epilepsia, südamehaigused. Doberitel on probleemiks lühiealisus. Mitte keegi ei saa ütlema tulla, et see ei ole probleem - seda näitavad juba arvukad 6-7 aastaste koerte surmad.Ja millegipärast tihti just isaste koerte surmad. Kui keegi teab mulle öelda nt. S'Lihobor Fantom'i(1997-2003) surma põhjused, Little League's Game Over'i ( 2003-2006 ) surma põhjused - kellel on samuti antud geenid, siis jõuad ikka otsapidi Itaalia aretusse.

Muidugi ei garanteeri see, et su koeral pole geneetilisi haiguseid, tervet koera, ent mingisugune garantiigi on ju..
Katleeni kasvatajagi juba suutis tõestada, et ei pea võtma nendest liinidest koera, et ta ilus oleks.
Osadele koertele hakkab geneetiline värk paremini külge, osadele halvemini.
Võtame siis kasvõi näiteks Baron Nike Renewal'i. Ta elas 12 aastaseks, tema isa oli Prinz . Baron Nike'i õde, Bereta Renewal. Ta elas 10 aastaseks, suri vähki . Baroni vend, Boran Boss Renewal, suri 11 aastaselt. Baroni ema, Borana Sawages suri 3 aastaselt maokeerdu, mis loomulikult ei ole geneetiline. Ema poolsetes geenides ei pannud mina tähele ühtegi koera, kes oleks surnud noorelt. Sellisel juhul mängisid ema geenid suuremat rolli ja sellest pesakonnast oleks võinud koeri ka paaritada, sest nad olid ilusad, nagu nad kõik taotlesid.

Toon teise näite Prin'zi pesakonnast.
Alfa Adelante del Citone - suri 6 aastaselt.
Aldebaran del Citone - suri 7 aastaselt
Antos Arte del Citone - suri 6 aastaselt
Arielle d'Amour Del Citone - suri 5 aastaselt.
Astor del Citone - suri 7 aastaselt

Pesakonnas oli 8 kutsikat, kellest 5 lahkusid nii noorelt ja ülejäänud kolme kohta pole infot.
Antud juhul oli kutsikate ema Tequila Mali del Citone.

Tequila teine pesakond, kus oli isaks Holmrun Phabio of Marienburg, sündis samuti 8 kutsikat, kellest
Crystal Conny del Citone - suri 5 aastaselt
ja teiste kohta infot pole.

Ma järeldaks, et Prinz ja Tequila ei sobinud omavahel geneetiliselt baasilt või kuidagi muud moodi kokku ja kuna nende kahe kutsikad olid ühed suurimatest aretuskoertest sel ajal, siis keeratigi selline mõnus käkk kokku.
Teine miljonist teooriast.
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 16:07

Katleeni kasvatajagi juba suutis tõestada, et ei pea võtma nendest liinidest koera, et ta ilus oleks.


Tänan komplimendi eest, aga jätaks minu vanemad nüüd asjast välja. :irw:
Kahjuks Katleeni aretuses edasi ei kasutata.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 16:14

Parandaks - Katleeni koera kasvataja :D

Olen kuulnud, et ka Eestis on antud koerte aretusest tulnud koerad surnud äkksurma suhteliselt noores eas.nimesid ei hakka siin nimetama, pärast olen ikkagi eksinud.
We learn from failure, not from success!

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 08 Sept 2008 16:22

Katleeni kasvatajagi juba suutis tõestada, et ei pea võtma nendest liinidest koera, et ta ilus oleks.
Osadele koertele hakkab geneetiline värk paremini külge, osadele halvemini.


No aga kes siis Ruby vanematest/vanavanematest jne... KOLE on... :P
http://www.dobermann-iz-zoosfery.ru/zilan-pedigree-ru.shtml

Parandaks - Katleeni koera kasvataja

Olen kuulnud, et ka Eestis on antud koerte aretusest tulnud koerad surnud äkksurma suhteliselt noores eas.nimesid ei hakka siin nimetama, pärast olen ikkagi eksinud.


Ja on ka nn. puhta sugupuuga läinud noorelt - kah ei hakka nimesid nimetama...
Parimate soovidega......

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 18:05

http://www.dobermann-review.com/males/M ... atrix1.jpg
http://www.dobermann-review.com/males/G ... ain_01.jpg
http://www.dobermann-review.com/males/I ... indo-8.jpg
http://www.dobermann-review.com/females ... ika_DR.jpg

Minu arust väga ilusad mitte nende geenidega koerad. Mis neil koertel viga on ?

Ent minu lemmik emane(välimikult) kuulub aga antud teemas orbiidil olevatesse geenidesse. Minu arust ideaalvälimikuga koer.
Paola Penelopa Piligrimas't räägin siis.
Ja ka lemmikisane kuulub sinna geenidesse..Isase puhul on veel tegu ka üpriski lähedase suguluspaaritusega. Kahjuks. Punsh iz Doma Domeni.

Tegelikult on üpriski raske leida koera, kes omab mitte neid liine.
Kui mitte öelda, et peaaegu võimatu on leida doberit, kelle mõlemad vanemad pole seotud selle liiniga.

Selle peale ma ütlen, et kes otsib, see leiab..
We learn from failure, not from success!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 18:12

Nuvai Nikol on surnud.
Paola Penelopa on surnud.

"Pimps ja Pumps" on ilusad isased, aga kes viitsib nende järglastele jooksmist õpetada?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

iiri hundimurdjad ja saksa urukoerad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2684
Liitunud: 10 Apr 2005 16:28

PostitusPostitas Maialiisa » 08 Sept 2008 18:21

Natuke teisest tõust, aga samast asjast. Aastake 10 tagasi oli ka iirlaste seas sage see, et koerte elutee katkes 4-6 eluaastal ning seitsmeaastasi koeri otsiti tikutulega taga. Tänaseks elavad koerad keskmiselt 8 aastat ning 10-11 aastased koeradki pole enam haruldus. Mis tehti? Euroopa tõuühingute liit võttis vastu otsuse, et halastamatult praagime välja lühikese elueaga koerad isegi siis, kui välimik ajutiselt kannatab. Ja nii tehtigi. 10 aastat ja tulemus käes ning ka välimik pole hullemaks muutunud. Tõsi, koerad on väiksemaks jäänud ja pole enam nii massiivsed, kui mõnedel 70-80 piltidel. Ent kokkuvõttes on koeraomanikud ainult võitnud. Ehk tasuks tänastel probleemtõugudel sama teha?

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 18:21

Kahjuks on jah Paola surnud.. Keegi teab põhjust ? Ta oli ka ju kui ma ei eksi, siis 2001 sündinud..
Nuvai Nikol'i kohta ei tea kahjuks..
Ja teised, kelle ma välja tõin, täitsa elavad mulle teadaolevalt.
Peaaegu kõik minu lemmikud koerad on surnud. See oli üks ajendus, miks selle teema tegin.

Mis sa selle jooksma õpetamise all mõtlesid, Katleen?
We learn from failure, not from success!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 18:26

See, et sugupuus pole nn kuulsaid noorelt surnuid koeri, ei tähenda, et seal poleks probleeme. Kahjuks.
Ehk kõik probleemid ei pärine just alfalt vmt. Sugupuus on hulgaliselt rohkem nimesid ja reeglina kõigi kohta infot lõpuni pole. Ma ise usun, et liiga tihti näidatakse näpuga mõne tuntud haige koera nime suunas, kui tegelikkuses võib probleem tuleneda hoopis mujalt.
Iga kasvataja paaritades oma liini mõne teisega, võtab riski saada juurde mõni uus mure - olgu selleks siis tervis, välimik või iseloom.

Google aitab paljude koerte surmapõhjused leida, kui otsida.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 08 Sept 2008 18:28

Ma saan sellest kõigest aru, et asi ei ole ainult must ja ainult valge. Aga kõik viib lõpuks ju ikkagi välja nende ühtede ja samade koerteni
We learn from failure, not from success!

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 08 Sept 2008 18:33

Mitte alati. Kui veel otsida, siis võib veel märgata päris huvitavaid seoseid.
Aga jah, aretusbaas on üsna pisike ja nii samma kohta tagasi jõutaksegi... Samas dobermanne nagu oleks, aga kõik sarnase põlvnemisega.
Proovi leida koeri, kel poleks taga Nitrot, Alfat (vmt ses mõttes kuulsat citonet), Jivagot või Nike'i. Ja siis ürita nende seast leida mõni, kel pole tundmatuid noorelt surijaid (kasvaja, DCM vm põhjus). Päris raske.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 08 Sept 2008 18:38

Selleks, et koerte välimikku hinnata on vaja neid ihusilmaga näha. Pilditöötlus programme on palju. :irw: Ja pole põhjust arvata, et neid ei kasutata.
Lisaks hindavad inimesed koerte juures erinevai asju. Mina olen näiteks liikumisfriik. Kui dobermann ei liigu, siis mida veel ????

Sa kirjutad, et inimesed uurivad ja vaatavad, kes sugupuus on? Kas ikka? Minu kõik koerad on olnud emotsionaalne-ost. Ka viimane koer, on ühe suveõhtu MSN-i heietus. ( Tänud Katri :P )
Jah, mina tean, et ma del Citonet endale koju ei võta, aga see ei ole koertes ega geenides kinni (ilusad koerad on) vaid minu isiklik vimm kasvatajaga. Vot nii kange olen. 8)
Ja niikaua kui dobermannindust dikteerivad 2 meest, ei ole lootustki, et midagi muutuks. Juhul kui sa muidugi endale kodukoera ei taha.
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Järgmine

Mine Dobermann -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist