düsplaasia....pärilikkus või....???!!!!

- populaarsed ja mitte nii populaarsed
Kasutaja avatar
Postitusi: 54
Liitunud: 31 Okt 2005 14:29
Asukoht: Tallinn

düsplaasia....pärilikkus või....???!!!!

PostitusPostitas Mari-LiisR » 18 Veebr 2006 17:20

Tere kõik retriiveri omanikud!
Mind vaevab üks teema, mida võib-olla varem on ka siin juba käsitletud, aga kirjutan ikkagi!
Nimelt olen ma just viimasel ajal hakanud mõtlema palju düsplaasia peale ja sellele, kas siis tegu ikka päriliku haigusega, või võime meie, kui koera omanikud seda suuresti mõjutada!?
Niipalju kui düsplaasiast tean (ega ma muidugi kõike ei teagi), olen kuulnud, et düsplaasiat mõjutavad kolm tegurit: kõige olulisem mõjutaja on pärilikkus, ehk siis kas kutsikal on vanemate või vanavanemate poolt düsplaasia geenides või mitte.Teine tegur on toitumine, millist toitu, kui palju jne...ja kolmas tegur on liikumine, mis siis peaks olema sama tähtis,kui toitmine!
Tahan tuua siia juurde kolm näidet:
1.Minu oma koer, kelle puusad siis A/A ja küünarliigesed 0/0
Kuna ma siis koertest ja veel vähem koera pidamisest, liikumisest ja toitmisest ei teadnud suht midagi, siis võib ütelda, et olen praegustele arvamuste kohaselt kõike valesti teinud: kutsikana ülekaalus, liikuda sai nii, et kolme-nelja kuuselt käisime juba temaga jooksmas metsas ja igal pool mujal, ning trepist pole teda kunagi keegi süles üles tassinud!Aga näe imet, ikkagi ei ole ta saanud ei mingit düsplaasiat ega muud hullu tõve!
2. Tegu on pesakonnaga, kelle isa puusad A/A ja emal D/D ning kui ma ei eksi, siis 8-st kutsikast 7-mel on vist A/0 puusad ja küünarliigesed!
Siin ei saa vist rääkida pärilikkusest, või on see tõesti võimalik, et ema ei ole tervise seisukohalt ennast üldse pärandand ja isa on siis tugevalt oma head tervist jätnud ning kutsikatel selle pärast hea tervis!?Samas ega kunagi ei tea, äkki emal lihtsalt mingi liigeste trauma või midagi olnud!Või võib düsplaasia kunagi hiljem kutsikatel tugevalt välja lüüa, mida ma isiklikult ei usu.
3.Düsplaasia, mis lõi kutsikal välja juba 3-4 kuuselt, ning mida paljude operatsioonidega korrigeerida üritati..
See on ju sama moodi juhtum, kus ei saa tegelikult rääkida valest liikumisest või toitumisest!Ja vanematel ju düsplaasiat ka ei olnud! :?

Kõik nüüd kindlasti mõtlevad, et mis minu jutu mõte on?! Aga minu mõte on selles, et kuna ma ise siiamaani hästi ei mõista, millest siis düsplaasia tekib, et äkki keegi targem oskab seletada, mis siis on selle nii raske haiguse peamine põhjustaja: kas on see tõesti pärilikkus, toitumine, liikumine või hoopis midagi muud?
Ma tahaks teada kõigi arvamusi, et millest see võib tingitud olla?!
Koer on sulle alati truu:D

Tapjataks, blondsakslane ja optimist
Kasutaja avatar
Postitusi: 1322
Liitunud: 17 Aug 2004 19:13

PostitusPostitas Laura » 18 Veebr 2006 17:43

Sellest on tegelikult juba palju juttu olnud, kojas ka lihtsalt teiste alateemade all. Mina olen nii aru saanud, et tegelikult ei ole veel sugugi selge, millest düsplaasia tingitud on. Suurt rolli mängivad nii pärilikkus kui kasvatus, viimane küll minu mälu järgi rohkem. Kas oli äkki, et 20% pärilikkus ja 80% kasvukeskkond? Igastahes on koera geneetika ja pärilikkus veel nii must maa, et seda ei ole võimalik veel hetkeseisuga täpselt paika panna. Head/halvad tervisenäitajad võivad pärineda ka hoopis vanavanematelt, nii nagu ülejäänud asjadki.

Anonymous

PostitusPostitas Anonymous » 18 Veebr 2006 23:32

Düsplaasia nagu ka kõigi teiste pärilike haigustega on nii, et kõikide tegurite kokku sattudes võib loom haigestuda. See, et AA jaDD kokku pannes esimene põlvkond on terved ei tähenda, et 9 põlvkond peale neid peaks terved tulema. Kuna düsplaasia väidetavalt võib tulla välja ka 10 põlve pärast haiget looma. Isiklikult kaldun arvama, et ikka on vaja lisategureid juurde, samas tean mitut koera, kes juba väga varases nooruses liigestega hädas olnud, seda küll rohkem küünarliigeste osas.
Üldiselt üritan võimalikult ikka saatusega mitte mängida st. terved vanemad, korralik toitmine ja veel tähtsam õige kasvatus koera esimesel eluaastal. Kuid ega see ei tähenda, et haigus ei tule, kui nii on määratud.
Samas liigestehädadega on asi ikka tunduvalt selgem kui silmahagustega, mis Eestis täiesti tundmatu maa....
Ma ise sain paar ndl tagasi alles teada ühe haiguse avaldumisest ja tagajärgedest. Ise olin siiamaani kõik silmahaigused ühte patta pannud.
Ja eks see olegi nii, et niikaua kui sul endal probleemi pole, ei süvene ....
Küsi mult keisrilõike järgsetest tüsistustest või luu kasvuplaadi traumast ja räägin pikalt. Düsplaasiast on vist parim inimene sulle Riin ja Maarit rääkima.

Kasutaja avatar
Postitusi: 27
Liitunud: 02 Jaan 2006 21:20
Asukoht: Helsinki

PostitusPostitas tiia » 19 Veebr 2006 07:17

3.Düsplaasia, mis lõi kutsikal välja juba 3-4 kuuselt, ning mida paljude operatsioonidega korrigeerida üritati..

Sugugi ei tahaks seda juttu uskuda.3-4 kuusel kutsikal on luud veel pehmed,pole ôieti arenenud,mis moodi neid opereeriti?
Ametlikud düsplaasia pildid tehakse koerale kes on 1 aastane ja siin on juba 3-4 kuust lôigatud????

Kasutaja avatar
Postitusi: 54
Liitunud: 31 Okt 2005 14:29
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Mari-LiisR » 19 Veebr 2006 11:23

Jep, see tõesti tõsi, kutsikas hakkas lonkama 3 kuuselt, mil tal diagnoositi küünarliigese düsplaasia ja 5 kuuselt tehti esimene operatsioon, ehk siis siin võib küll väita, et tegemist kaasasündinud düsplaasiaga! :(
Ehk siis jah ametlikud uuringud tehakse koerale, kui ta on saanud aastaseks, et siis peaksid liigesed olema juba välja arenenud, aga see ei tähenda, et düsplaasiat ei saaks varem avastada...kui koer hakkab lonkama ja põhjuseks on düsplaasia , on seda võimalik ka varem kindlaks teha, kui alles aastaselt!
Koer on sulle alati truu:D

Kasutaja avatar
Postitusi: 27
Liitunud: 02 Jaan 2006 21:20
Asukoht: Helsinki

PostitusPostitas tiia » 19 Veebr 2006 12:18

siin on môned pildid ja selgitus,mis see düsplaasia on.
http://72.14.207.104/search?q=cache:nPR ... =firefox-a

Kaja

PostitusPostitas Kaja » 19 Veebr 2006 12:26

Düsplaasia on arenguhäire, seega arenemisjärgus oleval kutsikal on vist vale diagnoosida düsplaasiat? Või lonkab minu loogika?

Kordan veelkord - kõik, kes tunnevad huvi selle probleemi vastu, peaksid otsima välja Soome Kennelliidu ajakirja Koiramme 6/1998. Selles ajakirjas lk.92-94 on professor Saki Paatsama viimseks jäänud artikkel "Dysplasioiden vastustamisessa uudenlaisen ajattelun aika?", mida nimetatakse ka Paatsama testamendiks. Oli soov seda ka eesti keelde tõlkida ja avaldada, kuid kahjuks ei osata suunata Saki Paatsama pärijateni, et küsida selleks luba. Ilma loata aga niisugusi asju ei tehta.

Tsiteerin mõne lõigu artiklist siia:
"Viime vuosikymmenenä ”löydetyt” ja (ihmis)lääketieteessä paljon tutkitut luun luutumistekijät ovat lisäksi mullistaneet käsitystä dysplasian kehittymisestä. Oikeastaan olin lähestymässä nykypäivän tietoutta, kun tein tutkimuksen dysplasianivelen luunmuutoksista ja totesin, että opaskoirakoululla toteutettu ruokinnan muutos liha- ja rasvavaltaisemmaksi, vähentää dysplasiaprosenttia. Mutta käytettävissäni ei ollut riittävästi tutkimustietoa, mitä probleeman lopulliseen ratkaisuun olisi tarvittu.

Erityisesti kasvurustojen vahingoittuminen on tutkimusten mukaan yhdistettävissä dysplasiamuutoksiin. Osteodystrofia on pääsääntöisesti ruokinnasta johtuva luun kehityshäiriö. Luustumistekijän puuttuminen aiheutuu määrrättyjen aminohappojen puutteesta. Luun sairauden tai murtuman paraneminen nopeutuu, kun käytetään luunperäistä luutumistekijää, ns. luun morfogeneettistä proteinia. Minulla on ollut tilaisuus, lieneekö peräti ensimmäisenä maailmassa, käyttää leikkauksissa Tampereen yliopistossa valmistettua luutumistekijää.

Voitaisiinko luutumistekijää (aminohappoja) antaa suun kautta, on monia tutkioita kiinnostava kysymys. Joka tapauksessa pentueilla, joille kasvun ajan annettiin enemmän tuoretta lihaa, luurouhetta ja rasvaa, saavutettiin parempi reaaliaikainen luutuminen nopeankin kasvun vaiheessa, 10-15 viikon iässä verrattuna yleisesti käytettyyn kuivamuonaruokintaan, missä liha-luurehujauho on kuumennettu. Kuivamuona on toki suositeltavaa pennuillekin ruokinnan osana ja täyskasvuisille koirille yksinomaisena. Parannetulla ”tuoreruokinnalla” nivelien kehitys pysyi häiriö- ja dysplasiavapaana. Pentujen lihaksisto kehittyi myös paremmin kuin hiilihydraattipitoisella ravinnolla, joita kuivamuonat ja puurovaltainen kotiruoka yksipuolisesti käytettyinä ovat. Pennut olivat luovutusiässä lihaksikkaita, liikuntaa kestäviä, ei lihoitettuja broilereita. Ruokintatottumukset ovat koiran ruokinnassa mielestäni vääristyneet, kuten meillä ihmisilläkin. Samalla on sairastumisen riski kasvanut."

"Paljon uutta tietoa lonkkadysplasiasta saatiin Birminghamissa 1997 pidetyssä pieneläinpraktiikan maailmankongressissa. Todettiin mm., että yksittäisellä yksilöiden röntgenkuvauksilla, jollainen on meno meillä, ei ole paljonkaan arvoa koiran jalostuksessa. Tilanne parantuu, jos keskitytään esim. jonkun uroksen taustaan ja sen jälkeläisten tutkimukseen. Röntgenkuvaus selvittää yksilön fenotyypin, ei sen genottyyppiä. Terve yksilö voi saada sairaita pentuja ja sairaan koiran jälkeläiset voivat olla terveitä. Lonkkadysplasian perinnöllisyys lienee suurissa populaatioissa n.20%, eli ympäristötekijöiden vaikutukseksi jää 80%. On todettu, että vaikka jatkuvasti käytettäisiin dysplasiavapaita vanhempia, niin enemmin tai myöhemmin ajaudutaan geenipoolin kaventumisen ja ympäristötekijöiden muuttumisen myötä dysplasiatilanteeseen.

Vaikeutena on, että kasvattajille ei kulje tieto eläinlääkäreiltä, jotka osallistuvat nykytietoa pursuaviin kongresseihin. Kun tieteellinen totuus muuttuu seitsemässä vuodessa, niin pidän välttämättömänä, että on myös tarkistettavia omia käsityksiä. Hyvä esimerkki on kyynärniveldysplasia. Kyynärniveldysplasia, lähinnä kyynärnivelen nivelrikko (jonka mukaan määräytyy arvosteluasteikko I-III), on monen tekijän aiheuttama, esim. osteodystrofian, jonka seurauksena on mm. kyynär- ja värttinäluun erilainen pituuskasvu, edelleen irtautunut kyynärluun sakara (Proc.anconaeus) ja osteokondroosi, jotka aiheuttavat nivelen deformaation eli syntyy nivelen normaalifunktion sairaalloinen muoto. Muutokset pahenevat nopeasti helposti vaurioituvassa kyynärnivelessä, sillä siihen kohdistuu suuri paino- ja käyttörasitus. Jos luutuminen on heikkoa, syntyy kyynärniveleen myös irtopalamuodostusta, esim. korppiluulisäkkeeseen (proc.coronoideus) murtumia.

Viimeisemmässä saksalaisessa kirjassa, jossa maailman ehkä pätevin alan asiantuntija selvittää kyynärniveldysplasiaan johtavia sairauksia, ei mainita, että viat olisivat perinnöllisiä. Näin olleen näyttää siltä kuin sairaiden yksilöiden siitokseen käytön kielto perustuisi hankittujen sairauksien periytyvyden tunnustamiseen. Jos näin on, olemme palamassa menneisyyteen, aikaan ennen Darwinia. Nyt olisi kiinnitettävä huomiota sairauden syiden poistamiseen ja haastettava sairaiden koirien kasvattajat opin tielle. Näistä viime vuosien tutkimustuloksista olen monasti kirjoittanut. Tuloksetta. Kysyn, muodostuuko suomalaisen koirankasvatuksen parhaaksi aiottu PEVISA lopulta edistyksen pahimmaksi esteeksi?"



Postitusi: 350
Liitunud: 21 Jaan 2006 23:24

PostitusPostitas taks » 19 Veebr 2006 14:11


kennel Free Choice
Kasutaja avatar
Postitusi: 2396
Liitunud: 18 Aug 2004 09:10

PostitusPostitas kapistvälja » 19 Veebr 2006 20:58

Kahju, et nii palju soome keelt ei oska, et Kaja pandud jutust aru saaks.
"Aeg muudab inimesi, aga mitte loodud imidzit" Swanni armastus

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 20 Veebr 2006 05:30

Kaja kirjutas:"Paljon uutta tietoa lonkkadysplasiasta saatiin Birminghamissa 1997 pidetyssä pieneläinpraktiikan maailmankongressissa. Todettiin mm., että yksittäisellä yksilöiden röntgenkuvauksilla, jollainen on meno meillä, ei ole paljonkaan arvoa koiran jalostuksessa. Tilanne parantuu, jos keskitytään esim. jonkun uroksen taustaan ja sen jälkeläisten tutkimukseen. Röntgenkuvaus selvittää yksilön fenotyypin, ei sen genottyyppiä. Terve yksilö voi saada sairaita pentuja ja sairaan koiran jälkeläiset voivat olla terveitä. Lonkkadysplasian perinnöllisyys lienee suurissa populaatioissa n.20%, eli ympäristötekijöiden vaikutukseksi jää 80%. On todettu, että vaikka jatkuvasti käytettäisiin dysplasiavapaita vanhempia, niin enemmin tai myöhemmin ajaudutaan geenipoolin kaventumisen ja ympäristötekijöiden muuttumisen myötä dysplasiatilanteeseen.

Sama meelt on tegelikult juba paljud kasvatajad Euroopas. On saadud üle nn "düsplaasiahüsteeriast" ja on hakatud tegema teadvustamistööd. Tulnud kasutusele BLUP-indeksid ja andmebaasid, mis aitavad kogu pildi nägemisele kaasa.
OT, aga kas Kajal juhtub olema veel Saki Paatsama kirjutisi meili teel edastataval kujul? :wink:

(koja toetaja) & JRT Milvi
Kasutaja avatar
Postitusi: 1013
Liitunud: 05 Nov 2004 10:47
Asukoht: Tartumaa

PostitusPostitas JanneO » 20 Veebr 2006 12:06

No küünarliigese ja puusaliigese düsplaasia on erinevad asjad. Kui Mari-LiisR koeral diagnoositi küünarliigese düsplaasia, siis on operatsioon loomulik jätk. Küünarliigeses võib düsplaasia nime all olla erinevaid probleeme (laias laastus 3 erinevat), näiteks mediaalse kaarnajätke liitumatus, mille puhul operatsioon on seni üks kindlamatest ravivõimalustest.

Ma muidugi ei tea, mis probleemiga konkreetselt tegu oli.

Kasutaja avatar
Postitusi: 27
Liitunud: 02 Jaan 2006 21:20
Asukoht: Helsinki

PostitusPostitas tiia » 20 Veebr 2006 15:02

Kirjutusvigu vôib olla palju,sorry.
Viimastel aastakümnetel on ”leitud” ja (inim)arstiteaduses palju uuritud luu luustumis tegurid on lisaks muutnud môistet düsplaasia arenemisest. Ôieti olin lähenemas tänäpäeva teadmisi,kui tegin uurimuse düsplaasialiigese luumuutusest ja leidsin et (pimeda abikoerad?) tehtud söögi muutus liha- ja rasvarikkamaks,vähendas düsplaasia protsentti.Aga kasutuses ei olnud piisavalt uurimus tulemusi,mita probleemi lahendamiseks oleks vaja olnud.
Eriti (kasvurustojen)kasvukôhre rikkumine on uurimustega ühenduses düsplaasia muutustega.
Osteodystrofia on peamiselt toitumisest tingitud luu arengu häire.
Luutumis tegijan puudumine johtus teatud amiinohapete puudumisest.Luu haiguse vôi luumurduma tervenemine kiireneb,kui kasutatakse luupärast luustumis tegurit ts. luu morfogeneettistä proteiini.
Minul on olnud vôimalus,kes teab kas esimesena maailmas,kasutada Tampere ülikoolis valmistatud luustumistegijat.
Kas vôiks luustumistegijat(amiinohapet) anda suu kaudu,on môned uurijad huvitanud küsimus.Igatahes kutsikatele,kelledele anti kasvamise ajal rohkem toorest liha,luujahu ja rasva,saadi parem reaalaegne luustumine kiire kasvu perjoodil,10-15 nädalasena vôrreldes tavaliselt kasutatud kuivsöögiga,kus liha-luujahu oli kuumutatud.Kuivasöök on siiski soovitatav kutsikatelegi toitmis osana ja täiskasvanud koertele sellisena
Parandatud ”värske toitumisega” liigeste areng oli häiretetta ja düsplaasia vaba. Kutsikate lihased arenesid paremin kui (hiilihydraattipitoisella) süsivesikuid sisaldava toiduga,mida kuivtoidud ja pudru pôjased kodutoidud üksluiselt kasutetuna on. Kutsikad olid loovutuseas musklites,liikumist kestvad,ei ülitoidetud broilerid. Toitumis tavad on koera söötmises moonutatud,nagu meil inimestelgi.Samas haigestumis risk on kasvanud.
Palju uut teadmist puusaüsplaasiast saadi Birminghamissa 1997 peetud väikeloomapraktika maailma kongressil. Leiti et üksikute isendite röntkenpildistamisel,mida meil tehakse,ei ole palju väärtust koera aretuses. Olukord paraneks, kui keskendutaks näit. teatud isase tausta ja tema järglaste uurimisse. Röntgenpilt selgitab isendi fenotyypin, ei selle genottyyppiä. Terve isend vôib saada haigeid kutsikaid ja haige koera järglased vôivad olla terved. Puusadüsplaasia pärilikus suurtes populatsioonides u,20% ehk keskonna môjuks jääb 80%. On tôestatud,et kuigi jatkuvasti kasutatakse düsplaasiavabu vanemaid, nii varem vôi hiljem kandume geenipoole kitsenduse ja keskonnategijate muutumisel düsplaasia olukorda.
Raskusena on see,et kasvatajatele ei tule info loomaarstidelt,kes osalevad nüüdisteadmisi pakkuvatel kongressidel.Kui teadus tôde muutub 7 aastaga,nii pean hätavajalikuks kontrollida oma arusaamist. Hea näide on küünärliigesdüsplaasia. Küünärliigesdüsplaasia,lähemalt küünarliigese artoos (mille järgi hindamisastmik I-III ) on mitme teguri pôhjus. näit. . osteodystrofian, mille tagajärjel on küünar ja värtinaluu eri pikkuskasv, ettepoole irdunud küünarluu haru (Proc.anconaeus) ja osteokondroosi,, mis pôhjustavad liigese deformatsiooni ts. sünnib liigese normaalfunktsioni haiglaslik vorm. Muutused pahenevad kiiresti kergesti vigastatud küünarliigeses,sest sinna suundub suur raskus- ja kasutuskoormus. Kui luustumine on nôrk, tekib küünarliigesesse ka lahtiseid luutükke näit. korppiluulisäkkeeseen (proc.coronoideus)murde.
Viimases sakslaste raamatus,kus maailma ehk teadjam ala asjatundja selgitas küünarliigesedüsplaasia keskseid haiguseid,ei maini,et vead oleksid pärilikud. Nii olles paistab et kui haigete isendite aretus keeld tugines hangitud haiguste pärimise tunnistamisen.Kui nii on,oleme tagasiteel minevikku,aega enne Darwini. Nüüd on aeg suunata tähelepanu haigus süüde kôrvaldamiseks ja väljakutse haigete koerte kasvatalattele ,ôppima.Nendest viimaste aastate uurimis tulemustest olen korduvalt kirjutanud. Tulemustetta.Kysin,kas moodustub soome koerakasvatuse heaks plaanitud PEVISA lôpuks arengu pahimaks tôkkeks?

PEVISA- perinnöllisten vikojen ja sairauksien vastustamisohjelma
(pärilikke vigade ja haiguste vastene programm)

Postitusi: 47
Liitunud: 07 Apr 2006 11:46
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Cammi » 07 Apr 2006 11:52

Kas see on siis kõige rohkem kasvatuse viga või? :o Meie koeral oli ka :cry:

Kasutaja avatar
Postitusi: 27
Liitunud: 02 Jaan 2006 21:20
Asukoht: Helsinki

PostitusPostitas tiia » 07 Apr 2006 16:10

Asi tundub olevat söögis ja selle toiteväärtuses.See tähendab millist sööki,kui palju ,kuidas ja millal annad.Liikumise vôimalused(kas rihmaotsas,vabalt joostes tasasel maal,mäge üles-alla)

Postitusi: 416
Liitunud: 22 Sept 2005 12:01

PostitusPostitas peni » 07 Apr 2006 16:46

Segane värk see düsplaasia pärilikkus.

Siin kirjutati, et 7 aastaga uuenevad teaduse teadmised. OK - kuskil keegi väidab - düsplaasia sõltub tingimustest, mitte pärilikkusest. Aga seda me koerakasvatajatena ju tõena võtta ei saa (kuigi (osade) teadlaste jaoks juba tõde), sest et aretuse üheks põhireegliks on ju d. uuring. Teadlasd teevad teooriat, aga praktika?

Huvitav - kas on mõni suurte koerte tõuühing, kus d. uuring ei ole aretuse jaoks nõutav. Ja kui mõni selline on, kas siis see koeratõug on range d. kontrolli alt olevast koeratõust d. haigem?

Ja tegelikult peaks pikaajaliste kogemustega kasvatajad-aretajad ju oskama juba natuke vastata - kas d. on pärilik või sõltub kasvu jne tingimustest. Oletan, et ka Eestis on ju aastaid (aastakümneid) ühte ja seda sama koeratõugu kasvatavaid aretajaid. Ja oletan, et alati ju üks aretuskutsikas jäetakse endale aretuseks. Ja kui see kasvataja teab õigeid kutsika-koera pidamistingimusi (õige toit, õige liikumine jne), siis peaks aastatega kujunema veendumus - näe - minu poolt kasvatatud koerad ei ole mitte Kunagi d. haiged, kuigi imelik küll - nende mujale läinud õed-vennad on vahel d. haiged...

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 07 Apr 2006 16:48

Kui suured hurdad on suured koerad, siis palun, testgrupp on olemas ;).

Samas - erinevatel tõugudel on erinevad haigused (näit. silmad on olemas kõikidel - ja tõuti erinevaid haigusi on ju palju, kuigi vahel löövad ka tõule "mitteomased" silmahaigused koertel välja), nii et päris otsest paralleeli ilmselt ei saa siiski tõmmata.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 07 Apr 2006 16:52

Iiri hundikoertel esineb düsplaasiat. See võib ka tuleneda sellest, mis tõugudega taastatavat tõugu segati.

Inglise hurtadel samas ei ole nagu düsplaasiast kuulnud. Minu jaoks on suured koerad, samas kaalult selles turjakõrguses ilmselt kõige kergemad.

Aga ameeriklased teevad düsplaasia uuringuid ka itaalia väikehurtadele, mine võta kinni.

Lisa: Mind huvitaks ka, et kui räägitakse, et düsplaasia tulemuste ja pärilikkuse vahel pole tugevat seost, siis kas siin või ka mängu tulla see "OFA vs PennHIP", et düsplaasia mõõtevahend on seni olnud puudulik?
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Postitusi: 416
Liitunud: 22 Sept 2005 12:01

PostitusPostitas peni » 07 Apr 2006 17:20

Kuuldavasti see d. mõõtmine olla jah kohati suvaline - nii olen siit foorumist lugenud - ja eriti, kui Eestis ainult üks hindav jumal-veterinaar Tallinnas (aga üks hindaja ongi vist õige - vähemalt ks hindamis-metoodika), aga mõõtvaid kliinikuid ju rohkem - ja vahel ei lange Kapa-Kohila kliiniku hinnang (mitteametlik) kokku selle ainusemaga Tallinnas.

Aga jäin rikutud inimesena mõtlema ühele vandenõuteooriale veel;

D. on olemas, see on fakt - mõned koerad on haiged, mõõda kuidas tahad.

Aga Oletaks, et d. ei ole pärilik.
Siis on d. sõltuv ainult (muidugi edasi ka uue kodu kasvatustingimused) kutsika-koera kasvatustingimustest. Ja kui kuskilt kennelist tuleb pidevalt d. haigeid koeri (kuigi paaritusse lähevad alati terved koerad), siis on ju lihtne süüdistada kasvatajat - rikkus kutsika ära. Aga kes seda mõni aretaja tahab, lihtsam on rääkida looduse äraarvamatusest.

Muidugi - eks rohkemgi kui kutsikaiga kasvataja peres - rikutakse koeri arvatavasti juba uue omaniku poolt. Ja jälle ei taha ükski koeraomanik tunnistada, et kasvatas koera valesti üles. Süüdistame siis kasvatajat-aretajat.

Seega - kui d. isegi ei ole pärilik, tuleb d. tunnistada pärilikuse haiguseks.

Kasutaja avatar
Postitusi: 54
Liitunud: 31 Okt 2005 14:29
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Mari-LiisR » 07 Apr 2006 19:38

Jah, eks ta nii ole! Samas mina panin ka kokku kaks koera , kellel mõlemil olid A/0 ja üritasin kutsikaid kuni 8 nädalani hoida nii, et nad ei oleks libedal põrandal, ei oleks ülekaalulised, sööksid vaid parimat toitu ja ruumi liikumiseks oli neil ka piisavalt.Samas nüüd juba üks kutsikas lonkab, arst arvas , et on lihase rebend, aga ikka süda põksib sees ja on hirm, et kas ei ole mitte düsplaasia ( samas on suht palju koeri, kes kasvueas-5-7 kuud lonkavad ja uuringud hiljem ikka A/0 ja lonkamine möödub). Samas võin tuua näite väljaspoolt Eestit, kus kenneli parim aretusemane on C puusadega, mis ei ole ka nüüd just kõige tervem(ei ole ka düsplaasiat) ning on jätnud üldiselt väga terveid järglaseid, kes omakorda jätavad terveid(siis A või B) jne. Paljudes maades ei olegi uuring tähtis, paarita kui tervet või haiget tahes aga kasvatajad ei tee seda, samas nad ütlevad, et nende jaoks kõige olulisem on retriiveri puhul just iseloom ja et neid ei huvita kui koer on D puusadega, tähtsaim on ISELOOM! Samas minu jaoks on tervis ka just väga väga oluline!
Koer on sulle alati truu:D

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 08 Apr 2006 00:58

Mul jäi kusagilt mingi muu maa aretuseesmärkidest, kas oma tõugudest ilmselt, silma hoopis, et kui ei ole A või B, siis kutsikad lihtsalt pabereid ei saa. Otsisin, aga praegu üles ei leidnud. Soome kennelliidu lehelt nägin, et osadel jahikoertel oli küll piiriks aretuses B. Neil muidugi pea kõigil A-B ongi.
Oma sabadele andsin alates 3st kuust kuni aastaseni ühele kvaliteetset surnud toitu ja teisele toorest, mitte midagi hullu ei juhtunud, mõlemal A ja null. Mina enam ei usu seda juttu, et kodutoidu ja toore toiduga totaalselt metsa keerab, mu meelest vanasti koerad ju sõid seda, mida kätte said ja ette anti, ja maakoerad elasid ikka päris vanaks, ei longanud enneaegselt midagi. Iseasi muidugi, mis nende pildid oleksid näidanud, aga no ei longanud enne, kui kõrges vanuses. Lööge nüüd, kui tahate, sellise harimatu arvamuse pärast. Enne usun ma seda va pärilikkust - osad suured tõud on pea täiesti terved, teistel jälle esineb igasugust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 12 Mär 2005 21:24

PostitusPostitas monika » 18 Mär 2011 23:38

Rootsis nõuti inglise kokkeritel düsplaasia uurimist 40 aastat... ja praagiti sellega koeri välja lootes vabaneda düsplaasiast ...siis see võeti maha, kuna se programm ei õigustanud ennast ja düsplaasikute sünd jatkus endiselt, aga tõug sai juurde muud soovimatud hädad, mida ei saa mõõta, st. jäeti kõrvale koer kui tervik.

Postitusi: 124
Liitunud: 10 Mär 2006 11:42
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas tuuletar » 19 Mär 2011 15:11

Vaadates, kuidas eesti koerte düsplaasia tulemused kordusuuringutel muutuvad, ei näe ma sellistel uuringutel mingisugust mõtet. See on ainult raha raiskamine, andata mingit tegelikku pilti.

iiri hundimurdjad ja saksa urukoerad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2684
Liitunud: 10 Apr 2005 16:28

PostitusPostitas Maialiisa » 19 Mär 2011 16:52

chilipi kirjutas:Iiri hundikoertel esineb düsplaasiat. See võib ka tuleneda sellest, mis tõugudega taastatavat tõugu segati.


Iiri hundikoerad said düsplaasia päranduseks dogilt. Ent pean ütlema, et täna oleme olukorras, kus Saksamaa jt Euroopa riigid on loobunud sel tõul düsplaasia uuringu nõudest, kuivõrd haigeid koeri praktiliselt ei ole. Hakkasime välja juurima südameprobleemi ja saime jagu ka düsplaasiast. Enamik, kellel praegu düsplaasia leitakse, on see ühes kehapooles, a la vasakus pooles puusas on, paremas ei ole ning reeglina tagasiviidav koera elus juhtunud traumale.

Mine Retriiverid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline