Labradorikutsikas ja trepid

- populaarsed ja mitte nii populaarsed
Kasutaja avatar
Postitusi: 14
Liitunud: 13 Sept 2011 17:12
Asukoht: Tallinn, Mustamäe

Labradorikutsikas ja trepid

PostitusPostitas brittly » 14 Sept 2011 15:43

Ja hakkasingi muretsema- me käime nimelt 5-lt korruselt iga päev 5-6 korda päevas õues. Kas 4 kuune võib ise treppidest üles ronida ( kasvataja ütlusel ) ja alla nii minimaalselt ja ettevaatlikult kui võimalik. Ma hetkel teda veel tassin alla- 14 kg, aga ega 20 kilost vist enam ei tassi. Kui vanalt võib ta hakata ise alla käima? Kellel veel labradori ja treppidega kogemusi- palun jagage oma kogemusi!
"Üks loll jõuab rohkem küsida, kui sada tarka vastata"- veidi paanikas vastne koeraomanik:)

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 15 Sept 2011 12:08

Trepist üle minemine ei ole küünarliigestele nii koormav kui alla tulemine, aga selge on ka see, et labradori retriiveri kutsikas on selles vanuses juba väga raske. Mina sealtmaalt juba õpetan neid ise tasa ja targu treppe kasutama, esialgu küll jälgides, et kutsikas ikka vaikselt käiks, mitte ei teeks suuri hüppeid kõrgelt alla.

P.S. Mida kasvataja soovitab? Tavaliselt on kasvatajad rõõmuga abiks ja tahavad kutsika edusammudest ja muredest osa saada ja kuulda, ära häbene kasvatajalt ka küsida ;)

Kasutaja avatar
Postitusi: 14
Liitunud: 13 Sept 2011 17:12
Asukoht: Tallinn, Mustamäe

Aitäh vastamast!

PostitusPostitas brittly » 15 Sept 2011 14:58

Ma siis tassin teda niikaua kui jaksan, aga edasi tasapisi katsume siis ise alla hakata minema.

Mul veel üks küsimus, täna tegime pikema autosõidu, 30 km edasi-tagasi ja kuts oksendas mitu korda mõlema sõidu ajal.
Kas on midagi, mis seda oksendamist pärsiks? Ta keeldub autole ligigi tulemast juba. Aga me peame palju sõitma, enamasti küll 3-5 km otsad, aga mõned korrad kuus ka rohkem.
"Üks loll jõuab rohkem küsida, kui sada tarka vastata"- veidi paanikas vastne koeraomanik:)

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 15 Sept 2011 15:24

Kui on vaja sõitma minna, ei anna soovitavalt koerale süüa (olenevalt kellaajast, kas saab hommikul üldse mitte anda).
Püüda jälgida koera ja rahustada nii palju kui saab (sügada näiteks).
Sõita rahulikult, vältida järske pöödeid (umbes nagu inimestegagi, kui läheb kellelgi, näiteks rasedatel, süda pahaks).
Kui on võimalik, siis võib võtta koti valmis (näiteks kilekoti). Kui koer tõmbab mokad imelikult (nägu läheb nagu häbelikuks- ei oska hästi kirjeldada) ja ilavoolus suureneb, võiks olla valmis kotiga- samuti, nagu väikeste lastega või filmides nähtult lennukites :)
Mõningatel juhtudel millegipärast piisab kotti hingamisestki, et hoog läheks mööda.
Kui koer harjub, siis läheb paremaks, teha võimalikult tihti lühikesi pausidega sõite, siis harjub koer rutem.
Lilleliste kummikute asemel sinised, instinktid kujunemas

Kasutaja avatar
Postitusi: 14
Liitunud: 13 Sept 2011 17:12
Asukoht: Tallinn, Mustamäe

PostitusPostitas brittly » 15 Sept 2011 15:33

Ma ei saa teda jälgida palju, et mis nägu ta teeb, ma olen ise roolis ja tema on tagaistmel. enamasti küll lamab, aga vahepeal istub ka. Peaks vist pikema sõidu ajal pause tegema, nii iga 3-4 km tagant? Ja hommikul mitte süüa. Aga ta autosse saamise ja ka autost välja saamisega on tõsine tegu, ilma süles tõstmata ta ei tule ja nüüd juba kardab autot ka.
Äkki tal oleks parem ees, kõrvalistme ees põrandal?

Tervitades,

Lüüli
"Üks loll jõuab rohkem küsida, kui sada tarka vastata"- veidi paanikas vastne koeraomanik:)

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 15 Sept 2011 15:48

Ma mõtlesin sihiteadlikku harjutamist. Näiteks 500 meetrit kuskile, autost välja, jalutada ja mängida, nuuskida, et oleks tore. Ja tagasi.
Muidugi võiks väikest koera algul süles tõsta, see on ka liigestele parem. Kui enam ei jõua tõsta, siis rindkerest toetada mahatulekul ja tagumikust pealeminekul.
Kahju, kui keegi ei saa jälgida-kaasa sõita ka harjutamise kordadel.
Eks muidugi harjub koer kõigega, lihtsalt vähehaaval on parem ebameeldivustega harjuda.
Ma ei kujuta ette, kuidas mahuks esiistme kõrvale. Autod on muidugi erinevad, aga kui läheb süda pahaks (inimestel), on parem vaadata sõidusuunas. Kui koer on esiistme kõrval maas, ei ole vist võimalik vaadata sõidusuunas.
Lilleliste kummikute asemel sinised, instinktid kujunemas

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 15 Sept 2011 16:11

Minu koerad enamasti reisivadki esimesed pool aastat kõrvalistuja jalge ees, et nad harjuks autos istuma ja lamama, aga mitte ringi tuiama. Ka täiskasvanud koerad on mul harjunud seal sõitma ja see on meid mõnikord võimaldanud ka sõita taksodega, kuhu taha koera ei lubata. :hups:
Mõnel koeral esineb seda merehaigust autosõidul, aga lohutuseks võin öelda, et see läheb vanusega üle. Kindlasti ei tohiks täiskõhuga minna sõitma ja vahel saab abi homöopaatilistest terakestest, mida ka inimestele merehaiguse vastu antakse. Nime kahjuks ei mäleta.

Mine Retriiverid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline