labrador või kuldne retriiver/omanikud pajatage :)

- populaarsed ja mitte nii populaarsed
Postitusi: 2
Liitunud: 28 Dets 2009 18:37

labrador või kuldne retriiver/omanikud pajatage :)

PostitusPostitas kytu25 » 13 Jaan 2010 11:12

Tahan koera võtta. Peres ka kaks last 1,6 ja pea 6.a
Meeldivad need koerad. Olen lugenud netilehtedelt nende kohta vaadanud videosi kus räägitakse nendest tõugudest, aga ei oska valida :)
Labrador meeldib kuna ta lühikarvaline, aga nii palju kui uurinud olen , et ta väga energiline. Kuldne pidi rahulikum olema.
äkki keegi nii hea ja on nõus natuke rääkima oma koerte iseloomudest. Kuidas teiste koertega läbi saab ja lastega?
tänud vastajatele

ja murdja-chihuahuad
Kasutaja avatar
Postitusi: 1059
Liitunud: 07 Dets 2005 23:04
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Senssi » 13 Jaan 2010 11:23

Labrador peaks minu kogemuste põhjal olema energilisem kui kuldsed (samas on kindlasti ka erandeid). Kodus on 2 labradori, kuldsete kogemused põhinevad naabritel, kellel on 2 kuldset ja tuttavate omadel ning näitustel nähtul. Lastega peaks sobima mõlemad tõud.
Nelly on meil harjunud pisikeste koertega arvestama, nendega koos kasvanud, vaatab, kuhu astub ja üldiselt rõõmustades üritab koos nendega end tagasi hoida, et mitte teisi jalge alla tampida :irw: . Kui väikseid kõrval ei ole, siis voolab see rõõm märksa rohkem välja, seega ma julgen arvata, et ka lastega koos elades õpivad mõlemad arvestama, et väiksemale hooga otsa ei joosta jne.
Kindlasti jagavad siinkohal mitmed kodalised oma kogemusi kuldsetest ja labradoridest, kellel on kodus nii koerad kui laps :) .
Kõigest üks väike koeranässakas...Ja ikkagi oled sa kõige parem ja toredam sõber, kes inimesel olla saab. (Margot Thomson)
http://www.sweetchihua.com

Kasutaja avatar
Postitusi: 1897
Liitunud: 19 Aug 2004 16:49
Asukoht: Saue vald

PostitusPostitas dutch » 13 Jaan 2010 11:25

Labrador pole sugugi lühikarvaline, kui vaadata tema karva tegelikku pikkust. :wink: Mina soovitaks minna külla peredesse, kus on seda tõugu koerad ja te saate parima pildi tegelikkusest, ka karva pikkusest ja rohkusest. :)

Postitusi: 505
Liitunud: 06 Sept 2004 21:43
Asukoht: Tartumaa

PostitusPostitas siimline » 13 Jaan 2010 11:48

Oman mõlemat tõugu, labrador on 90% juhtudest energilisem kui kuldne, kuldse karva, kuigi on pikem, on lihtsam koristada. Lastega ja teiste koertega saaavad yhtiviisi hästi läbi mõlemad.

Kui on huvi näha mõlemaid tõuge koduolukorras ja võrrelda võib yhendust võtta, saate enda jaoks selgema pildi. ;)

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 13 Jaan 2010 11:57

Ega kuldsetel seda lausa lokkavat karva nii palju küll ei ole :) Näitusel käimise seisukohalt on jah, et kaela tuleb trimmida. Kuldne on ikka ka energiline koer, kui me nädalavahetusel käisime koertega suusavedu tegemas, siis njuufa ei viitsinud eriti joosta, aga kuldne läks nagu rakett, nagu ei olekski raskust taga.
Meie kuldne on kohmakas väikeste loomadega, võib kassile küll ennast räntsti peale keerata ja inimese peale ka (voodis).
Meil on kogemus ainult 5 aastase lapsega, väiksemaga ei ole. Ta ei pea last nii oluliseks kui täiskasvanut, alles nüüd, kui laps on 10, on hakanud lapsele külje alla tikkuma, seni püüdis vältida. Kui võõrad väikesed lapsed on silitanud, on rahulikult oodanud, aga sellist ülevoolavat õnne nagu njuufa, ei ole üles näidanud, pigem reserveeritud, ootab, millal saab oma tegemisi tegema minna. Lapse sõpradest eelistab ka suuremaid. Ühesõnaga, ohtlik ei ole, aga ei tüki ligi, eelistab täiskasvanuid.
Kui alguses õpetada, mis on lubatud, mis mitte, siis seda teab ja keelust üle ei astu (näiteks toidu varastamise osas).

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 13 Jaan 2010 12:52

Labradori karvaga kogemusi pole, aga kuldse ja dogi karvaga küll ja labra karva on rohkem dogi kui kuldse poole. Kuldse karv (karvavahetuse ajal) on küll lendlev, aga kergemini eemaldatav kui dogikarv, mis okkana läheb kangasse ja on raskemini eemaldatav.
Iseloomude osas tuleb ilmselt valida pesakonda ja teha eeltööd. Minu kuldsetest on kaks väga rahulikud ja mugavad koerad, kaks on väga elavad ja mitte kuigi mugavad ning üks on vahepealne. Mugavus muidugi sõltub ka ootustest ja harjumustest, aga näiteks üks poiss ainult lendaks ja rihma otsas on tema taltsutamine paras tegemine.
Minu kogetud labradorid on olnud noorena väga elavad, aga ilmselt leidub ka rahulikumaid isendeid.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik ikkagi isiklikule maitsele.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

ja kuldne leedi Bianca
Postitusi: 253
Liitunud: 27 Dets 2004 14:27

PostitusPostitas triin5005 » 13 Jaan 2010 13:31

Räägin siis oma koera põhjal:
Kuldse puhul peab arvestama sellega, et nad ajavad karva, konstantselt ja suhteliselt palju.
Kuldne on täpselt nii energiline kui tema omanik- ta võib väljas ringi trallida, samas jällegi toas diivanil mõnusalt nohiseda.
Usun, et lapsi hoiab enamik koeri kellel on lastega kogemusi. Kuna minu koeral lastega kogemusi ei ole, siis arvan, et ta võib olla liiga pealetükkiv, tormakas.

Ise valisin kuldse just sellepärast, et ta meeldib mulle välimuselt rohkem kui labrador. Maitse asi :)
(Samas nüüd olen vaadanud, et ka šokolaadikarva labradorid on väga meeltmööda).

ja murdja-chihuahuad
Kasutaja avatar
Postitusi: 1059
Liitunud: 07 Dets 2005 23:04
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Senssi » 13 Jaan 2010 14:53

Labradoride karv ei ole tegelikult minu arust võrreldav doberi või dogi karvaga, neil on tõepoolest selline hästi nõeljas see karv ja lendab koristades mööda ilma laiali. Labra karv on raskem, jämedam ja pikem, nii et tegelikult minul kogunevad kivipõrandaga ruumis küll samasugused karvatuustid mööda seinaääri, kui pikakarvalistel tõugudel. Kui hommikul tolmuimejaga lasta, siis õhtuks on peale müramist taas tuustid mööda seinaääri. Ma ei ütleks, et neid ka vaiba seest oleks raske kätte saada. Kindlasti mugavam karv koristada, kui doberi oma :wink: .
Kõigest üks väike koeranässakas...Ja ikkagi oled sa kõige parem ja toredam sõber, kes inimesel olla saab. (Margot Thomson)
http://www.sweetchihua.com

Kasutaja avatar
Postitusi: 42
Liitunud: 23 Sept 2005 13:50
Asukoht: Rae küla

PostitusPostitas Semu » 13 Jaan 2010 16:29

Kodus 2 kuldset: 11,5 a ja 7,5 a, lisaks 2 last, 4ne ja pea 6ne. Koerad saavad lastega ülihästi läbi, parimat kooslust ei oskaks tahtagi. Ent enda kogemuse põhjal võin öelda, et väikeste laste kõrvalt jääb koertega tegelemiseks ikka ülivähe aega.

Kutsika eas nõuab koer väga palju aega ja tähelepanu, samuti nagu väikesed lapsed, kes maailma avastama hakkavad.
Võibolla ei oska oma aega õigesti planeerida vms, tundsin ja tunnen siiani, et koerad on teisejärgulised ja nende vajaduste rahuldamine tagaplaanil.

Pean ütlema, et kui algul ei mõistnud neid koerakasvatajaid, kes alla 5 aastaste lastega peredele kutsikat keeldusid müümast, siis nüüd lapsevanemana saan neist aru ja mõistan täielikult. Laps ja kutsikas vajavad ühtmoodi tähelepanu ja üht teisele eelistada selles vanuses ei ole võimalik.

Oma tuttavatele-sõpradele, kel kutsika võtmise soov on tugev olnud, olen soovitanud oodata, kuniks lapsed suuremad - ja neist ei ole keegi seda pahaks pannud ja on tagantjärgi öelnud, et õigesti käitusid, sest enne kui kutsikas majas ei ole - ei oska ettekujutada, mis see endaga kaasa toob.
kõik pole kuld, mis hiilgab

Kasutaja avatar
Postitusi: 54
Liitunud: 25 Jaan 2008 20:00
Asukoht: Kuressaare

PostitusPostitas Vissimuu » 13 Jaan 2010 18:42

Koer sai vöetud 2008 aastal, mul oli väike vend siis 5 aastane vist?.. Meie (minu pere) kui algajad koeraomanikud saime täitsa hästi hakkama oma kuldsega selle poole pealt, et peresiseseid konflikte ei tekkinud sellest, et üks pereliige on pisem ja jääb koerale alla. Suur koer ju tegelikult, aga ei,väga söbralik köigiga. Ainus asi on, et läheb liialt ähmi täis vahel önnelikkusest ja siis tuleb teda küll natuke hoida, et lastele liigse aktiivsusega ei läheneks. Meie kutsik minu arvates ka ei tunnusta minu venda kui omanikku, keda kuulama peaks. Temaga on lihtsalt tore mängida. Karva poole pealt ütleksin ka, et alguses vingusin küll ise kangesti, et küll see karv on igal pool, aga hetkel olen vahetusöpilane ja nüüd on mul vahetuskoer, kellel on lühem ja nöeljam karv- täielik tüütus on selle koera karv. Ausalt eelistan kuldse karva olgugi, et ka meil on karvatuustid pidevalt nurgas ootamas koristamist.
Suur loomaarmastaja.

Postitusi: 181
Liitunud: 25 Okt 2007 21:55

PostitusPostitas Veepomm » 13 Jaan 2010 19:01

TM omanikuna peaks vist päris vakka olema, aga piiksun ikka.
Nagu tõuvalikust nähtub eelistan mina rahulikumat looma. Koolis nähtud labrador ja retriiver on ikka hullud energiapommid, mul tekkis peapööritus kui neid kutsikaid jälgida püüdsin. Imearmsad traageldised.

ja murdja-chihuahuad
Kasutaja avatar
Postitusi: 1059
Liitunud: 07 Dets 2005 23:04
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Senssi » 13 Jaan 2010 19:14

Veepomm, labrador on ka retriiver, on labradori retriiver ja kuldne retriiver ja neid retriivereid on isegi veel :) . Selguse mõttes oleks parem nimetada kuldseid retriivereid kuldseteks kui lihtsalt retriiveriteks :wink: .

Ja kutsikana on nad kindlasti palju energilisemad, kui paljud teised tõud. Igale inimesele labradorid kindlasti ei sobi ja soovitaks enne kutsikavõttu kindlasti minna mõningatega lähemalt tutvust tegema, kui kutsikas kodus, siis on hilja avastusi teha.
Kõigest üks väike koeranässakas...Ja ikkagi oled sa kõige parem ja toredam sõber, kes inimesel olla saab. (Margot Thomson)
http://www.sweetchihua.com

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 13 Jaan 2010 19:27

Kõrvaltvaataja tähelepanek: mõlemad on veekoerad. See tähendab, et iga lomp ja veekogu on tore koht, kuhu sisse sumada. :walk: Võimalik, et välja koolitatav? Aga porise kutsikaga võib ikka arvestada vast?
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 12 Mär 2005 21:24

PostitusPostitas monika » 13 Jaan 2010 19:52

soov ujuda ei ole väljakoolitatav :D küll võib õpetada koerale käsklused millega saab ta peatada ennem veekogu, aga võib ju jalutada mitte veekogude läheduses ja porilombist saab ka ringiga mööduda. Porilombis pikali heitmist võiks ehk keelatagi aga vette tuiskavat retriiverit keelata minul pole pähe tulnud. Retriiveritel on mustust ja vett hülgav karv, mis on täielik ime...liiv ja sodi haihtub(mõistagi põrandale) koera kuivades.
Jake olen saanud kuivaks minutitega....kui ükskord Luunjas näitusel lasin ta oma ringi ja Parima isase valimise vahel kergemeelselt pargi alla pissile.....allpool oli aga TIIK....oli ka väga kuum päev.

kumba tõugu võtta - sõltub ikka enda eelistusest, leidke võimalus kohtuda mõlema tõu esindajatega...
Kuldseid näeb suuremas koguses 13. veebruaril Kristiine sport is - meie 10 ndal peaerinäitusel.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 13 Jaan 2010 19:59

Mul on viis kuldset, igaüks eri tasemel elav ja veearmastus ka erinev.
Üldiselt - pori pole probleem (minu jaoks), sest kuivab ära ja langeb ilusasti karvast välja ja pärast pühid mullahunniku kokku. OLen muianud, et koerad hoolitsevad mu eest hästi: toovad koju mulda, millesse saab kartyulid maha panna :)
Minu viiest kuldsest on kaks tõesti elavad - aga ainult väljas, mitte toas. Toas on mul kõik vaiksed ja rahulikud. Kaks kuldset on olnud kutsikast saati väga rahulikud (võrreldavad dogidega) - muidugi tuleb neil siiani müratuure ja eks nad siis mölla, aga see on ju normaalne.
Veelembus on erinev: kaks oleks kogu aeg vees, üks viiest mõtleb mõnikord, kas minna või mitte.
Mulle meeldib kuldse puhul see, et ta on mugav koer: ei pea paaniselt kartma, et äkki läheb kellelegi kallale, et külmetab, et vajab eritingimusi. Oleme reisinud suhgteliselt kitsastes tingimustes (Carlo on mul istunud autos minu jalgade juures esiistme ees) - ja pole häda midagi. Lepib igasuguse küljealusega ja üldjuhul ka iga ilmaga.
Olen koeri külla kaasa võtnud - nii teiste koerte juurde kui ka koeratutesse peredesse ja kunagi pole probleeme olnud. Pärast esmast suhtlemist jäävad tukkuma ning neid ei kuule-näe enne kui midagi põnevat hakkab juhtuma (nt äraminek).
Usun, et mõni mitme labradori pidaja kinnitab, et on eri aktiivsuse astmega ja erineva veelembusega labradore.
Igaüks kiidab muidugi oma, mina ka. Aga võin julgelt öelda, et mul ei oleks 5 kuldset, kui minu esimene ie oleks osutunud kuldseks igas mõttes.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 730
Liitunud: 18 Aug 2004 00:30
Asukoht: Tartu, Tähtvere

PostitusPostitas Triinu » 13 Jaan 2010 20:12

Oman kahte labradori ja varem eriti mõistnud seda juttu, et labrador=aktiivne ja kuldne=rahulik. Minu esimene koertest on 8a. ja alati olnud väga rahulik, teine on tema tütar aga tunduvalt energilisem. Nõustun ka Heiliga, et sõltub konkreetsest pesakonnast kui aktiivsed kutsikad võiksid sealt tulla, alati on pesas aktiivsemaid/rahulikemaid jne.

Kodus minu labradorid peamiselt magavad st on väga rahulikud - iga asja jaoks on meil seatud oma aeg ja koht. Õues võib tuuritada, sees ei või.

Näitustel olen küll tähele pannud, et kuldsete ringi ümbruses on tunduvalt rahulikum ja vaiksem, kuigi kuldseid on tihti 2x rohkem kui labradore.

Ma arvan, et igal juhul ei tohiks kumbagi tõugu koeri võtta inimesed, kes pole valmis koeraga tegelema st. jalutama, treenima, koolis käima; ja nad peaksid valmis olema, et tõug, keda nad algselt valisid rahulikkuse omaduse pärast, siis kutsikast kasvab vastupidine tegelane.
---
Mina olen ülirahul, et mu koerad mind 2x päevas pikkadel jalutuskäikudel saadavad, üksinda ei viitsiks ma end üldse välja vedada :angel:
If you don't own a dog, at least one, there is not necessarily anything wrong with you, but there may be something wrong with your life. (R.Caras)

Triinu & 2 labradori - Berta ja Eddi
http://www.merrilow.ee

Postitusi: 2
Liitunud: 28 Dets 2009 18:37

PostitusPostitas kytu25 » 13 Jaan 2010 21:48

suured tänud kõigile vastajatale. ega tean jah, et labradore võib rahulikke olla, kui ka kuldseid. nad lihtsalt mõlemad nii suurepärased (piltidel, videodel), et lihtsalt ei oska otsustada keda võtta

Postitusi: 17
Liitunud: 30 Juul 2009 16:38

PostitusPostitas sofiee » 13 Jaan 2010 22:09

ma siiski panen südamele, et nii kuldsed kui ka labradorid ajavad päris palju karvu millega peab arvestama. Minu labradori vanamehele tuli selline mõtlik olek ja tasakaalukus kui ta oli ca 5ne. Samas sugulase kuldne näitas meelerahu juba 2sena. :D Muidugi on nad nunnud ja üldjuhul sõbralikud ja leplikud ning perele orienteeritud. Usun, et kuldsed isegi rohkem. Tegelemist tahavad muidugi mõlemad ja pikad jalutuskäigud on neile asendamatud.
Just like that!

ja Mürgel
Kasutaja avatar
Postitusi: 472
Liitunud: 25 Sept 2004 11:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas krissuk » 14 Jaan 2010 02:42

Mul on nüüd 7-a labrador. Ajab karva 10 kuud aastast ja nii juba noorusajast saadik. Vahetult enne jooksukat kasvatas kasuka selga ja siis kohe pärast hakkas maha lennutama. Aga eks sellega harjub, saab kasutada erinevaid vingeid harju/kamme ja tolmuimejat, nii et see mind väga isegi enam ei sega. Lihstalt musta mantlit ma enam ei kanna ja sünkmusti pükse ega seelikuid ei osta.
Ma usun, et nii labrador kui kuldne tahavad aega ja pühendumist. See tähendab siis esmast sotsialiseerimist, kommete õpetamist, koolitamist, ajutöö andmist (kõige laiemas mõttes) ja siis kindlasti ka jalutamist. Ja ka looduses ja vabaduses jalutamist. Vähemasti labradorid armastavad suhtlemist, nuputamist ja koos toimetamist (mitte ainult diivanil tukkumist!).

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 14 Jaan 2010 10:25

Kõik juba peaaegu ära öeldud ;)
Lisan veel ainult laste ja koera koosluse kohta, et meil kodus peatselt 3-ne ja 2,5-kuused lapsed. Ja siis hetkel koos kutsikatega 9 koera :D
See, kui võetakse pisikeste lastega perre kutsikas, on küll suur ettevõtmine. Kutsikad on alguses väga teravahambulised ja mänguhimulised. Oma pesakonnakaaslastega mängivad nad küünte ja hammastega ja püüavad sama traditsiooni jätkata uues peres. Selle kodukoolituse peale kulub alguses palju aega ja närve.
Sisuliselt jooksed siis ringi ja kaitsed last koera eest ja koera lapse eest.
See on võimalik ja paljud on hakkama saanud, aga kindlasti määrab palju ka kutsika ja lapse iseloomud ja temperament.

Kasutaja avatar
Postitusi: 54
Liitunud: 25 Jaan 2008 20:00
Asukoht: Kuressaare

PostitusPostitas Vissimuu » 15 Jaan 2010 00:14

Veearmastuse kohta vöin enda koera kohta lisada, et kui muud kui sopane porilomp pole, läheb seegi väga hästi peale. Keela palju tahad, aga üldiselt minul ei jöua silm ka selle peale pilkuda kui ta juba kuskil "ujub". Kusjuures ujumisega seoses tuli mul naljakas mälestus meelde. Köik ikka väidavad, et retriiverid hullud veekoerad jne jne. Aga meie Atu väiksemana kunagi ei ujunud. Vette läks küll, aga mitte kunagi piisavalt sügavale, et ujuda saaks. Lained kartis ka mere ääres. Nüüdseks täitsa ujume, aga see tuli üllatavalt hilja. Ma olin natuke hämmingus, et suur veearmastaja, aga näed, pönnadi-pönnadi, kartis meil! :irw:
Suur loomaarmastaja.

Kasutaja avatar
Postitusi: 312
Liitunud: 15 Nov 2005 09:50

PostitusPostitas Roosipille » 15 Jaan 2010 00:46

krissuk kirjutas:Ma usun, et nii labrador kui kuldne tahavad aega ja pühendumist. See tähendab siis esmast sotsialiseerimist, kommete õpetamist, koolitamist, ajutöö andmist (kõige laiemas mõttes) ja siis kindlasti ka jalutamist. Ja ka looduses ja vabaduses jalutamist. Vähemasti labradorid armastavad suhtlemist, nuputamist ja koos toimetamist (mitte ainult diivanil tukkumist!).

maarit kirjutas:See, kui võetakse pisikeste lastega perre kutsikas, on küll suur ettevõtmine. Kutsikad on alguses väga teravahambulised ja mänguhimulised. Oma pesakonnakaaslastega mängivad nad küünte ja hammastega ja püüavad sama traditsiooni jätkata uues peres. Selle kodukoolituse peale kulub alguses palju aega ja närve.
Sisuliselt jooksed siis ringi ja kaitsed last koera eest ja koera lapse eest.
See on võimalik ja paljud on hakkama saanud, aga kindlasti määrab palju ka kutsika ja lapse iseloomud ja temperament.


Mina toetan Krissukit ja Maaritit.
Nad on väga mõnusad kaaslased, kui nad on sotsialiseeritud ja kombekad. See aga nõuab aega ja pühendumist. Need tõud on mõlemad selleks liiga suured, karvased ja porilembesed, et nende seltsi saaks nautida juhul, kui nad on päris kasvatamatud.
Väikeste laste kõrvalt on raskem leida aega ja energiat, et neid oma käe järgi välja õpetada. See on võimalik ja paljud on hakkama saanud, aga selleks peab valmis olema, sellega peab arvestama.

Meil on 2 täiskasvanud kuldset. Nad on palju väljas, ilmselt seetõttu pidevat karva ajamist ei ole. Meie omad ajavad karva 2x aastas, kuni 2 nädalt korraga. Kui sel ajal koera tihti kammida (lahtist karva ära kammida), tekib vähemalt omalgi (petlik?) mulje, et selle tegevuse abil on võimalik karvavahetust kiirendada ja suuremate karvakoguste elamist mööda lendlemist märgatavalt vähendada.
http://skylinedog.blogspot.com
Kes mõistab, et küllalt on küllalt, sellel ongi küllalt.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3
Liitunud: 01 Mär 2009 16:26

PostitusPostitas carmelin » 18 Jaan 2010 21:21

Olen algaja koerapidaja (kodus 11 kuune pruun labradoripoiss)ja lapsi ka ei ole, aga esimene soov oli kuldne, mees jällegi kaldus labradori poole, ning kui lõpuks otsustasime lähemalt tutvust tegema minna mõlema tõuga, siis minu eelistus langes samuti labradori peale. Eriti kui pisikest 2-kuust pruuni labradoripoissi nägin, kes oli lihtsalt nii armas. Igatahes rohkem me teisi kutsikaid vaatama ei läinud. Siinkohal tervitused Kersti Pajule :lehv:
Aga sellest pisikesest nunnust kutsust on saanud tõsine energiapomm, kuid seda siiski enamasti õues, eriti kui lapsi näeb või teist koera. Siis on tagasi hoidmisega raskusi. Väikeste lastega ta harjunud pole ning tuttavate omad jookseb pikali ja võtab nagu endasugust. See muidugi kindlasti välja treenitav kui koos lastega kasvaks.
Iseloomu on tal ka üksjagu. Igasugu veesilmad alates porilombist kuni suuremate veekogudeni sobivad iga ilmaga. Tegelemist tahab hästi palju ja palju õues viibida ning palju mängida. Ausalt öeldes ei kujutaks ette, et jõuaksin piisavalt koeraga tegeleda kui kodus oleks väike laps. See muidugi organiseerimise asi :) Aga poiss on seda väärt.
Muidugi mis peamine, meie oma sööb kindaid ja sokke ja mida iganes veel lisaks oma toidule. Sellega seoses oleme pidevalt hädas tema tervisega :evil:

ja Mürgel
Kasutaja avatar
Postitusi: 472
Liitunud: 25 Sept 2004 11:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas krissuk » 19 Jaan 2010 19:45

carmelin kirjutas: Väikeste lastega ta harjunud pole ning tuttavate omad jookseb pikali ja võtab nagu endasugust. See muidugi kindlasti välja treenitav kui koos lastega kasvaks.

Seda soovitaks ikka kõigil treenida sõltumata sellest, kas omal lapsi on või mitte. Halvad harjumused ei kao nõiaväel, vaid pigem süvenevad, kui nendega ei tegelda. Sõpru ja nende lapsi vahel treenimiseks kasutada, oleks päris hea võimalus. :)

carmelin kirjutas:Muidugi mis peamine, meie oma sööb kindaid ja sokke ja mida iganes veel lisaks oma toidule. Sellega seoses oleme pidevalt hädas tema tervisega :evil:

See on väga tähtis tähelepanek, eriti lastega kutsikatahtjale/ -omanikule. Kõik sokid, kindad, laste mänguasjad jms, mis kutsikale suhu/ kõhtu ei sobi, tuleks hoida kutsikale kättesaamatus kohas. Kas siis piirata kutsika ligipääsu mõnele ruumile, kus asjad laiali on vms, aga kindlasti ei soovitaks jääda lootma kutsika "sõnakuulelikkusele" ja keelamisele. Sageli lõpeb see väga halbade suhetega. Omanik on vihane, sest koer ei kuula ja koer ei armasta omanikku, sest omanik aina pahandab. Samuti võib see lõppeda kehvasti koerale (lõikuslaual) ja suurte raviarvetega omanikule.

Postitusi: 16
Liitunud: 10 Mai 2010 08:32

PostitusPostitas Jete » 18 Mai 2010 08:34

Semu kirjutas:Kodus 2 kuldset: 11,5 a ja 7,5 a, lisaks 2 last, 4ne ja pea 6ne. Koerad saavad lastega ülihästi läbi, parimat kooslust ei oskaks tahtagi. Ent enda kogemuse põhjal võin öelda, et väikeste laste kõrvalt jääb koertega tegelemiseks ikka ülivähe aega.

Kutsika eas nõuab koer väga palju aega ja tähelepanu, samuti nagu väikesed lapsed, kes maailma avastama hakkavad.
Võibolla ei oska oma aega õigesti planeerida vms, tundsin ja tunnen siiani, et koerad on teisejärgulised ja nende vajaduste rahuldamine tagaplaanil.

Pean ütlema, et kui algul ei mõistnud neid koerakasvatajaid, kes alla 5 aastaste lastega peredele kutsikat keeldusid müümast, siis nüüd lapsevanemana saan neist aru ja mõistan täielikult. Laps ja kutsikas vajavad ühtmoodi tähelepanu ja üht teisele eelistada selles vanuses ei ole võimalik.

Oma tuttavatele-sõpradele, kel kutsika võtmise soov on tugev olnud, olen soovitanud oodata, kuniks lapsed suuremad - ja neist ei ole keegi seda pahaks pannud ja on tagantjärgi öelnud, et õigesti käitusid, sest enne kui kutsikas majas ei ole - ei oska ettekujutada, mis see endaga kaasa toob.


teema küll juba suht vana, kuid lisaks siia oma kommentaari. Mul on 2 last. Esimene on 8s ja teine aastane. Meil on oma maja ja aed ja võin väita, et jääb aega nii kutsikale (2-kuune kuldne retriiver) kui ka lastele. Oleme ju palju väljas ja kutsikas armastab väiksemat ja väiksem kutsikat- käivad koos ringi (jälitavad teineteist) ja mängime ka koos. Õhtuti teeme ka veel ühe mängutuuri, et kutsikat väsitada, et ikka öösel magaks- ta ju nagu titt :) . Samuti on õpetamine koeraga tegelemine ja see pidi teda vaimselt "rahuldama". Mu kahe-kuune kutsikas teab juba, mis tähendab SIIA ja ISTU ja koht (see veel päris selge ei ole) :P .... Nii et kes tahab, see jõuab, arvan mina. Kui päeval tööl, siis on mudiugi raskem ja keerulisem see tegelemine, aga õhtul ikka jõuab mängutuuri teha :roll: .

Mine Retriiverid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline