kutsikaostja!

- populaarsed ja mitte nii populaarsed
Postitusi: 2
Liitunud: 28 Aug 2008 11:08

kutsikaostja!

PostitusPostitas katikaru » 27 Mai 2009 08:19

saabus siis eile minu postkasti halenaljakas kiri. See on nii absurdne, et panen selle siia üles ja ootan teiste kasvatajate kommentaare. Ma üldse ei imesta, kui teisedki samasisulise kirja said. Olgu veel mainitud, et tegemist on täiskasvanud mehega.

"Tere



Oleme noor pere otsime endale kuldset (pikakarvalist valget/musta, vahet pole)retriiverit endal kogemus musta retriiveriga, koer võib olla ka vanem kui kutsikas.



Me pole huvitatud näitustest otsime eelkõige sõpra.

Oleme kaalunud ka koertevarjupaigast koera leidmisele, käisime ka kohapeal, aga siis kuulsime, et üks sõber sai endale odavamalt kutsika.

Raha eelistame kulutada väljasõitudele loodusesse, nii et 20 000 me ei ole huvitatud maksma.



Oleme arvestanud ja arvame et leiaksime toreda sõbra 1000-2000 krooni eest.

Oleme huvitatud koolis käimisest/ õppimisest.

Vabandan kui pöördusin valel aadressil

Lugupidamisega,

Andrus"

Kasutaja avatar
Postitusi: 13
Liitunud: 14 Juul 2008 13:20

PostitusPostitas yanza162 » 27 Mai 2009 09:28

See küll hea kiri..Ajab lausa naerma. Sellist kuldset tahaks kohe näha.

Kasutaja avatar
Postitusi: 730
Liitunud: 18 Aug 2004 00:30
Asukoht: Tartu, Tähtvere

PostitusPostitas Triinu » 29 Mai 2009 11:35

...nohjah, :?

Mind eriti naerma ei aja. Inimene on üsna konkreetselt väljendunud ja ilmselt peab silmas retriiveri-laadset koerakest (paistab, et tema eelmine "must retriiver" oli samuti tt-ta).

Ok, ta e tea tõunimetusi jms (ka mina ei teadnud mis vahe on retriiveril ja labradoril enne kui meie esimese labradori saime) - aga kiri on viisakas ja kena.

Olen ka taolisi kutsikasoove saanud ja üritanud vastata sõbralikult ja selgelt.

See inimene vajaks lahti seletatult, mis asi on "retriiver", anda lingid, et inimene tutvuks tõu kirjeldustega/piltidega ja lühidalt rääkida, mis ime asi on "paber", samuti soovitused küsida kaasomandit jms.
If you don't own a dog, at least one, there is not necessarily anything wrong with you, but there may be something wrong with your life. (R.Caras)

Triinu & 2 labradori - Berta ja Eddi
http://www.merrilow.ee

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 29 Mai 2009 11:44

Noh, ma ei ole kasvataja, aga mulle ei jätnud see kiri küll halba muljet. Võimalik, et koer saaks endale hea kodu. Ega kõik meil sündivad pesakonnad ei olegi nii tippkvaliteediga, sünnib neid aga ikka päris palju. Miks ei võiks oletada, et pesakonnast mõni "jääb kätte"? Sõna "kuldne" võib tähendada ka värvi ja sellist värvi on ka labradoride seas. Puudu on ehk kirjavahemärgid, et tuleks esile mõte, et koer võib olla pikakarvaline või mitte, vahet pole. Tõesti ei ole ju nii suur erinevus iseloomu osas, mis ilmselt on põhiline.

Kasutaja avatar
Postitusi: 628
Liitunud: 24 Aug 2004 22:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Cacib » 29 Mai 2009 12:23

Tavainimene ei peagi ju teadma kõikvõimalikke termineid ja tõunimetusi, ta väljendas end ju täiesti arusaadavalt, inimesele ei saa seda ometi pahaks panna (ega ka tema üle irvitada)

Kasutaja avatar
Postitusi: 990
Liitunud: 25 Okt 2004 23:09

PostitusPostitas Kurimoor » 29 Mai 2009 12:40

Kui sul on olnud retriiver, siis nii palju võiks intelligentsi jagada, et teed endale natukenegi selgeks, millised retriiverid olemas on ja mis toonides. Ja kas see ei ole kasvataja üle irvitamine, kui öeldakse, et 20 tonni on liiga palju, aga me võtaks 1000-2000 eekuga.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 29 Mai 2009 13:51

20 tonni kutsika eest, kellest ei oodata aretus- ega näituse- ega töökoera ja kui tegemist niivõrd paljude üsna suurte pesakondadega tõuga - oleks ka minu meelest palju. Saab ju viisakalt perele selgitada, et keskmine tõu hinnavahemik on näed selline ja kui nende tuttav tõesti sai 2000 krooniga tõupaberitega aretusnõudeid täitvatelt vanematelt terve tõulise kutsika, siis neil väga vedas. Võib ju soovitada pöörduda selle tuttava koera kasvataja poole. Ja ühtlasi rääkida, mis hinnavahemikus on teie kenneli kutsikad ja mida selle raha eest saab (vanemate tervis, hoitud lapsepõlv, korralik toit, vaktsiinid, jms).

Üldiselt olen nõus, et võiks sellele perele viisakalt vastata ja selgitada. Kust see inimeste harimine algama siis peaks, kui mitte tõukoerte omanikest? EKL lehel ju ei ole selliseid lihtsaid selgitusi. Ja Koertekojast on ka endiselt valmis vaid foorum. Kui retriiverite tõuühingu(te?)l on sellised selgitused kodulehel olemas, siis saab kutsikahuvilised sinna suunata. Võiks arvata küll, et kasvatjate huvides oleks, et selline selgitus tõugude erinevustest ja kutsika hinnast ja muust tõuühingu lehel nähtaval kohal oleks. Popp tõug ju ja paberiteta pesakondadega on aastaid foorumites võideldud...
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 12 Mär 2005 21:24

PostitusPostitas monika » 30 Mai 2009 13:34

sellise summa eest saab kas rendika(kui tingimused sobivad-ja see pere sobib kuhu koer renti anda) või retriiveri-taolise koera....
Minu praktikas on selliseid kirju olnud- ja pikki poognaid vastu kirjutades, kaob see inimene nagu vits vette...või ütleb - tänan vastuse eest, ma kindlasti kunagi tahan sellist koera....või on olnud see turu -uurija teine kasvataja...
mina olen vastanud nii - vastan teie küsimustele ja räägin tõust vms iganes aga palun leidke võimalus ja helistage mulle.(mispeale keegi ei helista) :irw:

Aga kõige naljakam oli üks meil kus mind lohutati kutsikate loovutsikka jõudmise pärast : " ärge veel loovutage - küll keegi ikka neid võtab"

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 30 Mai 2009 15:30

Mõned on viisaka seletuse peale vastanud vaid seda, et mitte keegi säärase hinna eest ei ostagi kutsikat ning et kas tahan, et kutsikad jäävad kätte.
Nohjah nii palju siis sõbralikest kutsikahuvilistest.:D

Kasutaja avatar
Postitusi: 1228
Liitunud: 10 Jaan 2005 18:14
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas AnneN » 30 Mai 2009 17:34

Lugedes kasvatajana seda kirja ei ole ta minu jaoks ei halenaljakas ega absurdne. Niipalju, kui on inimesi, niipalju on erinevaid seisukohti ja eeldada, et kõik algajad koerahuvilised tunnevad koeranduse köögipoolt oleks ilmselt liiast. Mina eelistan ausust ja otsekohesust ja seda selles kirjas kindlasti oli. Iseasi, kas see igaühele sobilik tundus või mitte. 1000 x parem on kohe teada inimese soove ja ootusi kui ehitada üles õhuloss, kus midagi tõele ei vasta. Seda enam, et harvad pole juhused, kus kodu otsitakse just täiskasvanud koerale. Me kõik teame, et see pole kerge ülesanne.
Nii, et põhjust halvustuseks ja kallale kargamiseks tõesti ei näinud. Taunitav on hoopis minu silmis selle kirja taolisel kujul ülesriputamine kotta ( ära öelda ebasobivale ostajale on meil kõigil alati võimalik ).
hurt ei ole "blondiin"

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 30 Mai 2009 20:23

Lisan seda juurde, et arvan samuti, et ei tohiks inimeste üle irvitada seetõttu, et nad ei ole nii kursis tõukoerte alal, see hoopis ehmatab ära.

Kasutaja avatar
Postitusi: 54
Liitunud: 25 Jaan 2008 20:00
Asukoht: Kuressaare

PostitusPostitas Vissimuu » 10 Jaan 2010 21:53

Kujutan ette, et kui mina endale koera ja infot otsisin oli minu esimene kiri just täpselt selline. Mitte raha poole pealt, aga idee poolest. ^^
Suur loomaarmastaja.

Postitusi: 13
Liitunud: 01 Dets 2009 15:12
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Kertrud » 11 Jaan 2010 00:29

Äkki kustutaks saatja nime kirja alt ära? Mis siis, et ainult eesnimi.
Mingit pahatahtlikkust ega ohtu selles kirjas me ju ei näe -- ehk ei peaks niimoodi koos nimega naeruvääristama?

Postitusi: 162
Liitunud: 13 Juul 2009 20:56

PostitusPostitas angelen » 11 Jaan 2010 00:41

Väga mõistlik kiri. Naeruvääristada pole siin küll midagi. Kui pesakonnast on juba pooleaastane kutsikas kätte jäänud ja juhtub, et näiteks hambumus on vale, on sündinud nudisabalisena tõus, kus see on viga, või vale värvusega või on entroopium ja kutsikas vajaks oppi, siis on 1000-2000 sellise eest ju mõistlik hind ning lepingus võiks omandi üleminek olla kokku lepitud alles pärast ostja poolt tasutavat kastreerimis/steriliseerimisoppi.
Masu ajal võivad ka terved kutsikad kätte jääda ning suure tõu puhul kulub tema toidule tõenäoliselt juba aasta jooksul summa, millega teda algselt müüdud oleks. Mida siis kasvatajad teevad - jätavad kutsikad enda juurde vereliinidest, mida nad topeldatuna ei vaja, või panevad ülekasvanud kutsika magama, et kiivalt hinda üleval hoida või pigem müüvad alandatud hinnaga maha arvatavalt toredasse kodusse?

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 11 Jaan 2010 01:12

Kertrud kirjutas:Äkki kustutaks saatja nime kirja alt ära? Mis siis, et ainult eesnimi.
Mingit pahatahtlikkust ega ohtu selles kirjas me ju ei näe -- ehk ei peaks niimoodi koos nimega naeruvääristama?


Andruseid on Eestimaal - no ma pakuks, et oma 30 000 :) Ja kes ütleb, et kirja saatja oma õige nime kirja alla kirjutas? Olen ise saanud kirju nii ilma allkirjata, meiliaadressiks on miskine umbmäärane tähekombinatsioon - nii et. Julged kirjutada, julge ka vastutada oma kirja eest.

Ja küll on tore taaskord leida angeleni õpetaja rollis 8) Mis me küll teeksime, kui teda ei oleks.... :roll: Kui tohib küsida, siis mis tähendab süna "topeldatuna"? Ma olen küll suht kursis eesti keele sõnavaraga, aga see oli midagi väga uut :)
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1757
Liitunud: 16 Sept 2004 17:15

PostitusPostitas Margareta » 11 Jaan 2010 01:22

:OT:
ÕS:
topeldama <52> kahekordistama, kaks korda tegema. ▪ Topeldatud õmblus topeltõmblus

Postitusi: 13
Liitunud: 01 Dets 2009 15:12
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Kertrud » 11 Jaan 2010 01:47

airepiret kirjutas:Andruseid on Eestimaal - no ma pakuks, et oma 30 000 :) Ja kes ütleb, et kirja saatja oma õige nime kirja alla kirjutas? ... Julged kirjutada, julge ka vastutada oma kirja eest.
See oli erakiri. Ühele inimesele -- või ka mitmele, igatahes otse neile saadetud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 69
Liitunud: 03 Nov 2006 13:08

PostitusPostitas tiina85 » 11 Jaan 2010 16:12

Mina olin koera otsides täpselt sama loll ja juhm kui kõnealuse kirja kirjutaja. "Ei taha paberitega ja mitmeteistkümne tonni eest". Nüüd saan väga hästi aru, mis see 'paber' on ja mis garantii see annab, ja järgmise koera plaanin võtta just nimelt sellise. Aga ma ei arva, et mina oma krantsiga praegu kehvem olen :) Selliseid kutsikaid sünnib ja müüakse ning kirja saatnud inimese soovi mõistan täiesti. Kui selline koer võib perelemmikuna omale hea kodu leida, siis miks mitte?

Kasutaja avatar
Postitusi: 141
Liitunud: 16 Veebr 2006 21:16
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas polosport » 11 Jaan 2010 17:39

Tuli paar mõtet sama teemaga seoses. Olen paar aastat Soomes kasvatajana olnud, osad tähelepanekud ikka jahmatavad päris ära...
Kui kutsikaid on mul olnud või Eestis tõuühingu kaudu küsitakse, siis kirjad on tavaliselt olnud sellised:
"Kas kutsikaid on, palju maksavad, kas alla/järelmaksuga saaks, tõutunnistus pole oluline, näitused ei huvita, sest peamiselt otsime SÕPRA!" Ja väga paljud on olnud ilmselt alaealised, sest kirjale on lisatud ka info umbes nii et "vanemad ei luba üle 3000 eek kulutada". Kui soomlane otsib Eestist "odavat" kutsikat, siis tekst on umbes sama, aga enda kohta infot palju rohkem. Tundub olevat "teadlikum" klient, kellel tõesti raha vähe või siis ka tahab odavalt läbi saada...

Viimase pesakonna info aga panin huvi pärast ka Soome tõuühingu kodulehele - kõik uuringud näha, näitusetulemused, vanemad, jne... (tegelikult samad kutsikad ju, kes mu omal kodukal...). Ja kuidas ma üllatusin, millised kirjad hakkasid tulema -
Oma ja pere eluloo kirjeldamisega alustati aastast 1950 :) Töökohad, laste saavutused, enda elukogemus - kõik loetleti ette... Kõik info varasema koertepidamise kohta, kõik eesmärgid miks koer üldse võetakse - kõik oli ilusti kirjas... Maja ja aia suurus, kaugus suurest liiklusest ja jalutusradadest, koostöövalmidusest kasvatajaga jne jne jne :) Ja hinnast rääkisime alles siis kui kutsikatele järgi tuldi...
Ja ei tekkinud kahtlustki, et sellisetele võiks oma kutsikaid usaldada, kõigile 4-le sain super lahedad pered :)

Alguses oli tõesti shokeeriv saada mõttetute soovide sekka ka pikki/põhjalikke kirjasid - inimesed olid asja kogu perega läbi mõelnud ja tähtsa otsuse teinud... ja on valmis vastutust kandma veel ühe pereliikme eest. Ja siis tuleb Eesti ostja oma sooviga: "kas alla ka saab???". Nagu ei tahagi Eestisse müüa, või mis?
Ma ei usu, et see alati nii "roosiline" on ka Soomes, aga see kogemus pani ikka tõsiselt mõtlema, et miks see vahe nii suur on!!!

Kasutaja avatar
Postitusi: 69
Liitunud: 03 Nov 2006 13:08

PostitusPostitas tiina85 » 11 Jaan 2010 18:02

polosport kirjutas: Ma ei usu, et see alati nii "roosiline" on ka Soomes, aga see kogemus pani ikka tõsiselt mõtlema, et miks see vahe nii suur on!!!



Eks nagu kõiges, annab ka selles osas tunda eesti 50-aastane arenguline mahajäämus Soomest 'tänu' suurepärasele nõuka-okupatsioonile. Koer=pereliige on minu shokeerivalt paljudele veel täiesti mõistmatu. Koer on valvur ja käib aeda ketti. Ja sellist suhtumist kuulsin alles hiljuti oma eakaaslastest (20ndates) tuttavatelt..

Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 12 Mär 2005 21:24

PostitusPostitas monika » 11 Jaan 2010 23:14

mh, samas nõuka ajal oli tõukoera saamine väga suur asi, oldi ALMAVÜ s järjekorras jne. meie pere ootas kollit mingi 8-10 kuud - olin siis 10 a ne 1981 a. oli see...ja hind oli ikka kuupalk - mäletan maksime 140 rubla.
Aga jamaks on läinud asi ära nüüd noorkapitalistlikus Eestis kus koerandus on muutunud korralikuks businessiks, kus igaüks kes loeb internetist tõustandardi läbi ütleb, et teab aretusest KÕIK ja ostja tahab saada head koera, aga kas hinnas kaubelda saaks, pabereid me ei taha - meil on vaja peresõpra, mitte näituste jaoks jms. ja 70% käib kaup meili teel.
Paljude maailama tippkennelite kodukalt võib näitkes lugeda kutsikavahendus lehelt, et sorry - meili teel me infot ei avalda...ja jummala õige - kui oled reaalne ostja - leiad selle raha ja aja ka, et helistada (siseriiklikult vähemalt)- mitte, et copyd kõikidele Eestis hetkel müügis olevatele pesadele sama sisuga kirja ja kes odavamalt müüb sealt läheme ostma...
Selline suhtumine, et MEIE oleme näiteks Tallinnast ja kui te Paidesse kutsika ära toote siis ostaksime küll teilt.... :|
Sellisel ostjal on väga suured nõudmised, aga endal pole tal sinna kaalukausile midagi suurt vastu panna..
Et see on nagu kurb... Olen olnud kannatlik kuuulaja ikka ja seletanud paljudele "näitusefoobia ja paberitehirmu" :) lahti - tõesti - mõnegli on olnud täiesti vale arusaam. Seda, et ka näitusekoer on esmalt ju perelemmik ... ja et on tõukoeri kes VÕIKSID näitustel käia aga ei pea kaugeltki mitte - olgu lihtsalt ilus koer ka kodus - aga on välimikult selliseid, kellel poleks sinna kunagi asja :P .......
Soome on meist kindlalt koeramise kultuurilt kõvasti ees- on ka ju maailmas parimate seas oma kasvatustöölt - Soomes käies näeb tänavatelgi palju rohkem tõukoeri - riietatud ja mitmekaupa- et on ikka väga tugeva koerakultuuriga maa:) Normaalne ongi....nuuh - äkki jõuame kuidagi järgi :)

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 11 Jaan 2010 23:32

tiina85 kirjutas:


Eks nagu kõiges, annab ka selles osas tunda eesti 50-aastane arenguline mahajäämus Soomest 'tänu' suurepärasele nõuka-okupatsioonile. Koer=pereliige on minu shokeerivalt paljudele veel täiesti mõistmatu. Koer on valvur ja käib aeda ketti. Ja sellist suhtumist kuulsin alles hiljuti oma eakaaslastest (20ndates) tuttavatelt..


Minu vanaema sterillis oma emase koera ära...1976 aastal.Ja elu aeg olen tema suust kuulnud-loom peab täis kõhuga olema ja talvel soojas ruumis!Pereliikmena...no sellist mõistet tollel ajal ei olnud-aga kes armastas loomi-see hoidis ja hoolitses nendest ka.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 12 Jaan 2010 01:57

laste saavutused, enda elukogemus - kõik loetleti ette..
.
Valisid kutsikaomanikud ka laste saavutuste alusel või? :angel: Minul ausalt öelda ei tuleks pähe oma eraelust patrama hakata. Seni kuni otse ei küsita või kui juba tuttavaga tegemist ei ole. Ilmselt oleks minul ka esimene kiri paarirealine katsesarvega kompamine. Ei taipaks hakata motivatsioonikirja looma. :oops:

Ja tglt ma mõistan seda ka, et öeldakse oma hinnavahemik, sest kui suuremat summat lubada endale ei saa, siis ega surm ka ei võta sealt, kus ei ole. Pole ju mõtet siis läbirääkimisi pidadagi. Millegi alusel peab ka koerasoovija sõelumist tegema. Mitte ainult kasvataja ei sõelu...

Loomapoes müües oli mul ka pidevalt kliente, kes oigasid koera- ja kassitoidu hinna üle. Aga ei saa ju sundida inimest ise nälgima, et seda osta. Soovitasin minna turule neeru või räime ostma kassile, et vältida marketitoitu. Eks oleks võinud öelda, et mul suva, mida su loom sööb ja millest neerukive saab...

Enamik inimesi on tglt väga normaalsed, kui nendega jutu peale saab. Isegi eestlased. Ainult et see kulutab loomulikult jubedalt aega ja energiat ning see on igaühe enda otsustada, kas ja kui palju tal neid olemas on ja kui palju neid võõrastele võhikutele pakkuda on. :roll:

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 12 Jaan 2010 02:26

Omades kogemust nii siin kui sealpolol lahte. Vahe on inimeste koerapidamiskultuuris - sealpool lahte soovib ostja sulle tõestada, et ta on pädev ja korralik koeraomanik, kohe, esimesest kontaktivõtmisest alates. Siinpool pead sa seda tausta otsima guugledades või muid teisd kasutades. Kui sa seda tausta leiad - ja kui sul muidugi ei ole kama kolm, kellele sa koera müüd.
Sealpool on koeraost pikalt ja hoolikalt kaalutud samm. Siinpool tihtipeale hetkeemotsioon.

Jah, kui võimalust on - valime ka laste saavutuste alusel. Sest et see näitab, kui palju on peres lastega tegeletud ja kuhupoole neid suunatud. Sest et sealpool on laste suunamine siiski rohkem pere asi.

Kusjuures - ja ilmselt ka pisut :OT: . Näide elust enesest. Mitte ühe aasta, vaid pikkade aastate varal. Ja mitte üks kord, vaid iga pesakonnaga kordunud ja korduvalt kordunud. Ja tõestisündinud. On kusagil üleval kutsikate müügikuulutus. Kasvataja saab meili, kus ei ole isegi suvatsetud "Tere" öelda, rääkimata sellest, et meiliaadressist või meilist endast oleks võimalik välja lugeda saatja nime. Ja tekst umbes taoline: tahan seda koera, mis maksab? Või telefonikõne varjatud numbrilt - teil on kutsikad, mis nad maksavad. Ja kui sa siis küsid, et palun, kellega ma räägin - vastuseks on, et mis see teie asi peaks olema. Ja kuidas siis on sinu mõistes "jutu peale saamisega"?
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 990
Liitunud: 25 Okt 2004 23:09

PostitusPostitas Kurimoor » 12 Jaan 2010 02:42

Aga oma last sa ei pane XXX kooli, kus puudub õpetajatel pedagoogiline haridus. Sealjuures laps käib kooli ainult osa oma päevast, koera müüd sa ostjale päriseks. Ikka eeldad, et tead kuhu ja kelle juurde koer läheb.
Mis puutub hinda, siis ka sel teemal on võimalik kompromisse leida... kuid sellisel juhul pead sa tõesti usaldust tekitama (miks peaks kasvataja pakkuma järelmaksuga kutsikat inimesele, kes helistab, küsib hinda ja arvab, et see on piisav kontakt kutsika saamiseks).
Ise pidasin pikalt kirjavahetust oma viimase koera kasvatajaga enne kui mõlemad jõudsime arusaamisele milline koer mulle kõige rohkem sobiks (õnneks oli selline koer tema karjas juba olemas ning ooteaeg oli lühike).

Kennel Braveheart Pyrs!
Kasutaja avatar
Postitusi: 363
Liitunud: 21 Okt 2005 13:42
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Nanny Ogg » 12 Jaan 2010 09:53

airepiret kirjutas:Ja tekst umbes taoline: tahan seda koera, mis maksab? Või telefonikõne varjatud numbrilt - teil on kutsikad, mis nad maksavad. Ja kui sa siis küsid, et palun, kellega ma räägin - vastuseks on, et mis see teie asi peaks olema. Ja kuidas siis on sinu mõistes "jutu peale saamisega"?


See hämmastas mind ka kõige rohkem. Meiliaadress on mingi suvaline, ilmselt samal päeval tehtud. Telefoninumber on varjatud. Esitad mingi küsimuse - vastuseks tuleb: mis see siia puutub? Ja selliseid kirju-kõnesid ei olnud mitte sugugi üks, vaid ikka päris mitmeid. Paari tüki käest sain veel sõimata ka, kui soovitasin põhjalikult mõelda, kas ikka tasub lihtsalt esimese uidu ajel koera võtta. Aga väga palju oli toredaid inimesi, kellega oli vahva lihtsalt rääkida vaatamata sellele, et kutsika võtmiseni asi ei jõudnud.
'Hoiatus: Madalikke tähistavad poid on tihti paigast ära, mistõttu neis rannavetes sõitvatel meremeestel tuleb olla ettevaatlik'. G.Durrell

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 12 Jaan 2010 10:29

Jah, ka Inglise kuldsekasvatajad kurdavad, et aeg-ajalt tuleb mingeid väga imelikke järelpärimisi ja ohkimisi, et miks nii kallis, me ei osta ju luksuslimusiini, vaid tahame sõpra.
Seal lisandub küll veel see, et tuleb huvitavaid meile ka välismaalt, palvega saata omale näitusepotentsiaaliga kutsikas või noor koer. USA-s nt on "inglise blondid" kuldsed retriiverid väga popid millerite seas.
Sestap ongi mõni kasvataja pannud oma kodukale teksti, et kutsikaid nad ei "postita" ja et "kui te tahate mõnda minu kutsikatest, siis palun rääkige oma kogemustest koertega, elustiilist ja koeraga seotud plaanidest". Mõni on ka pannud teate, et "ainult hinnapärimistele" me ei vasta.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 127
Liitunud: 14 Veebr 2007 23:58
Asukoht: Tallinn, Metsavahi

PostitusPostitas Saule » 12 Jaan 2010 10:38

Veidi oma kogemusi:
Monika kirjutas, et nõuka ajal oli ALMAVÜ klubis ilusti järjekord ja kõik toimis :roll: Mina olin oma collie jäjekorras üle kahe aasta ja peaaegu kogu aeg näidati mulle miskist kaustast, et olen esimene ja kohe-kohe saan, niipea kui pesakond sünnib. Käisin isegi uute koeraomanike kursuse läbi ja olin igati aktiivne. Pesakondi sündis ka, kuid mina ikka ei saanud. Ja siis kuulsin (ikka keegi räägib), et niisama ei saagi, sest defitsiidi eest peab maksma lisa ja kuna ma olin siis alles teismeline ning minu vanemad asjasse ei sekkunud, ei taibanud ma seda ise :oops: Õnneks aitas mind üks meie colliekasvataja. 1978. aasta lõpul sain Leningradist omale kutsika. Ja meie klubist jäingi ootama.

Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 12 Mär 2005 21:24

PostitusPostitas monika » 12 Jaan 2010 13:25

To Saule:
No me saime küll kutsika ilma altkäemaksuta, aga see eest esimesele näitusele minnes selgus et meie kolli kõrgeim hinne on "rahuldav" ja aretusse ta ka ei kuuluks kunagi - mingist T seisust räägiti- oli selline natsa kangete jalgadega- (praegu meenutan et ju oli lihtsalt pulksirge põlvega):D Stella oli nimelt kõrgem kui pikk formaadilt - kõrvad kikkis jne...noh kena kodukas, pikemalt olen temast vestnud enda tutvustuses...
Meid käis üks noormees veel hoiatamas, et me sealt pesast pigem ei võtaks - aga olime nii algajad ja mina sootuks 10 vana alles - et ei mäleta nüansse rohkem, valida me ei saanud midagi -see kutsikas oligi viimane - nende ema ka ei näinud.
Selge see et suur susser musser käis.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 12 Jaan 2010 14:27

Ok, ma tean nüüd, et me elame ikka absoluutses konkurentsiühiskonnas. :oih: Ja matan oma tõukoeraunelma heaga maha...mul pole mitte midagi ette näidata, isegi mitte kahjutunnet, et pole midagi ette näidata. :angel:

Kuid huvitav oleks siiski teada, mille alusel need auväärsed valitakse, kes kutsikat väärt on?

Mis peaks esimeses meilis kirjas olema? Sest minu arust on ju loogiline meili teel kombata olukorda ka pot. pesakondade vastu huvi tundes. On vähemalt aega mõelda, mida järgmisena kirja panna ja loogiliselt oma jutt üles ehitada.Või eelistab reglement elik etikett telefonikõnesid kirjadele tõesti väga tugevalt? Mis hetkel tundub viisakas hinna vastu huvi tundmine? Mitmenda kontakti ajal seda võiks uurida ilma, et kohe odavate riismete jahtijaks peetaks? Ei, see on mingi omaette kunst, ausalt. :hups:

Kurgiface & Ilus Loom
Kasutaja avatar
Postitusi: 417
Liitunud: 19 Sept 2004 00:00
Asukoht: Tallinn/Kuressaare

PostitusPostitas Aet » 12 Jaan 2010 14:49

Kui mina olin 15 ja suure hurraaga teist koera hakkasin Soomest otsima ning siledakarvaliste retriiverite kennelitega hakkasin kontakti võtma, siis ~10st kirjast sain vastuse 1le. Ja see oli viisakas palve, et kirjutaksin pikemalt miks ja kuidas ja mis eesmärkidel ma koera otsin, milline on minu pere, kus me elame, millised on eelnevad kogemused jne.

Esimese kutsika saamisega oli selles mõttes lihtsam, et enne käisid vanemad kasvatajaga minu mäletamist mööda rääkimas ja kutsikate ema vaatamas. Kuna mu isa on konkreetne mees, kes ütles, et tema koeral peavad ikka paberid olema, siis jäi meil vast see kõige traagilisem kutsikaostja faas vahele. Tuttavad ei saanud muidugi aastaid aru, et miks paberitega ja mis näitused ja hiljem veel et miks KAKS koera ja üks veel SOOMEST. Nojah, mis koerapidamiskultuurist sa räägid, kui tõukoera ost juba hulluseks loetakse. :)
"Puppy flats look like baby spiders!" -Riitta Liisa Lehtonen

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 12 Jaan 2010 14:51

Kilpkonn, kõigepealt pead ikka teadma mis tõugu koera tahad, mida see tõug endast kujutab, milleks tahad ja missugused on Sinu võimalused edaspidiseks ning missuguseid võimalusi oled suuteline ennast ületades tekitama (ma ei mõtles selle all koera ostu summat vaid eelkõige jõudlust, nii füüsilist kui vaimset).
Kui see on teada, siis võiks seda ju ka välja valitud kasvatajale teada anda. Kui siis sobib, siis sobib. Kellele ei sobi, ei sobi ilmselt ka mõttemaailmad.
Kui sobite, alles siis on mõtet hinda küsida, sest ega siis niisama turu-uuringut ei tee. Kõik ei viitsi niisama Emori küsitlejatele ka vastata.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 12 Jaan 2010 14:57

Mind on ilmselt koerandusfoorumite rahvas suhteliselt algusest peale (ma olin ikka päris noor ja varakevadiselt roheline, kui Bokseripessa nina pistsin) nii kõvasti harjanud, et mul ei ole pähegi tulnud lühikirju kasvatajatele saata.

Taksi-Liisu kasvataja ükskord hiljem ütles, et ta ei ole sellist kirja varem saanudki- piiiiiiikk jutt sellest, kes ma olen, kus ja millises koosseisus ma elan, millised koerad mul on olnud, missugust kutsikat otsin ja mida temaga teha tahan jne. Ollnud ise kunagi ühe mitte eriti viisakalt käituva doberi omanik, olid kasvatajal küll kõvad eelarvamused selle suhtes, et äkki süüakse tema kasvandik ära aga sellele sai vastatud omakorda pika kirjaga, miks ma olen veendunud, et selline asi ei saa kunagi juhtuma. Jällegi hiljem kasvataja ütles, et hirm oli suur aga oli päris selge, et asi on ikka läbi mõeldud ja nii meile see väike rotipoeg tuli. Praegu oleme mõlemad üksteisega rahul :)

Aga hinda küsisin kohe esimeses kirjas. Kui rahapuuaeda ei ole siis on see siiski tähtis faktor- kui oled arvestanud 5000 aga tuleb välja, et kutsikas maksab 25000 siis on asi hapu. Aga usun, et kui end korralikult tutvustada ja muus osas põhjalik kiri kirjutada, siis ei panda ka esimesel suhtlemisel hinna uurimist ülearu pahaks.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Postitusi: 13
Liitunud: 01 Dets 2009 15:12
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Kertrud » 12 Jaan 2010 15:03

kilpkonn kirjutas:Kuid huvitav oleks siiski teada, mille alusel need auväärsed valitakse, kes kutsikat väärt on?... Ei, see on mingi omaette kunst
Selles postituses Kajalt on kaks head lugu uute omanike valimisest. Kunst jah :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 12 Jaan 2010 15:12

Aino kirjutas:Kilpkonn, kõigepealt pead ikka teadma mis tõugu koera tahad,

Ma eeldan, et kui keegi kirjutab mingi tõu kasvatajale, siis ta tema kasvatatavat tõugu ju tahabk või vähemalt tunneb selle tõu vastu huvi. :o Ei ole ju loogiline dogikasvataja käest takside kohta uurida ehkki on teatud loogika, kui pikakarvaliste kasvataja käest uuritaks karmikarvaliste kasvatajate kontakte vms.

Eh, seda, et kutsikatele omanike otsimine on kunst, tean ma ammu. See, et väärika potentsiaalse kutsikaomanikuna esinemine on ka nii keeruline kunst, oli rabav. Mul on olnud mõte, et piisab sellest, kui olla nagu ikka oled ja suhelda nii nagu tavaliselt suhtled. Ei arvanud, et peab ennast üles kiitma ja ämma koerakogemused ning laste viiuliõpingud ka üles andma. :angel:

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 12 Jaan 2010 15:35

kilpkonn kirjutas: Ma eeldan, et kui keegi kirjutab mingi tõu kasvatajale, siis ta tema kasvatatavat tõugu ju tahabk või vähemalt tunneb selle tõu vastu huvi. :o


See ei olegi eriti haruldane vist, et teadmised tõust on väga ebamäärased või lausa valed. Teemaalgataja kirjutas näiteks: "kuldset (pikakarvalist valget/musta, vahet pole)". Kuldsed retriiverid ei ole kunagi mustad, see näitab, et ei tea eriti palju tõust. Kindlast on palju neid, kes ei erista belgia lambakoeri jms eksimused.

Kindlasti võiks esineda sellisena nagu oled, aga alati ei sobigi ju kõigile see, milline oled.

Kasutaja avatar
Postitusi: 990
Liitunud: 25 Okt 2004 23:09

PostitusPostitas Kurimoor » 12 Jaan 2010 16:05

Minu meelest on sellest vähe, et tahad mingit tõugu koera. Kindlasti on ka endal nägemus, milline see konkreetne koer olla võiks (iseloom, välimuse nüansid jms) - see kõik eeldab muidugi eelnevalt tugevat kodutööd.
Mina kirjutasin oma koera kasvatajale oma nägemuse minu silmale ideaalsest maltakast ning sellise koera ma ka sain.

ja murdja-chihuahuad
Kasutaja avatar
Postitusi: 1059
Liitunud: 07 Dets 2005 23:04
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Senssi » 12 Jaan 2010 16:12

Minu postkasti potsatab ka kõikvõimalikke kirju. Kas ma just ise kunagi päris sellise kirja saatsin, aga midagi sinnakanti küll :irw: . Koera hakkasin ma lunima vanematelt lasteaias, selle peale sain ma oma suureks pettumuseks jänese ehk siis tol ajal tavalise küüliku :irw: . Elas ta nagu koer, toas, müttas öösiti ringi ja magas minu voodi all pesas. Kõige tipuks selgus aastaid hiljem, et emase asemel oli mul hoopis küülikupoiss :irw: .
Lõpuks mu unistus siiski täitus ja mulle ning vanaisale võimaldati kahe peale koer. Loomulikult segavereline, sest tõupaberitest ei teadnud meil keegi midagi. Ja kui ma siis hakkasin vanemana chihut tahtma, siis ma muidugi uurisin ka foorumitest, aga ega ma suurt asjast aru ei saanud ja esimesed kasvatajad said minult üsna samasugused kirjad :hups: .
Praeguseks on mul kodus 7 koera kahest tõust ja minu vanemad ning vanavanemadki saavad tasapisi aru, et mis see TP on ja mis need serdid on, mida seal taga aetakse. Kõik tuleb omal ajal ja paljudest sellistest esialgu rumalate küsimuste esitajatest saavad hiljem palju teadjamad inimesed, kui nad isegi ette arvata oskaks :) .
Kõigest üks väike koeranässakas...Ja ikkagi oled sa kõige parem ja toredam sõber, kes inimesel olla saab. (Margot Thomson)
http://www.sweetchihua.com

& liivimaa parim matsutaja
Postitusi: 300
Liitunud: 23 Okt 2005 02:22
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas riinz » 12 Jaan 2010 17:55

Üks igati tuntud ja armastatud kodaline ning ÄÄRMISELT tubli koeraomanik ja -kasvataja rääkis mulle mõni aeg tagasi muheledes, et tema esimene koer tuli nii - pani ajalehte kuulutuse "ostan odavalt tõukoera" :)
Ja õnnestuski.
Tänasel päeval vaatavad väga paljud talle alt üles ja kui ma oleks koer, siis ilmselt tahaks ma hea meelega tema koer olla :P
Ei pea kõik kutsikaostjad kasvatajale kõrgintellekti hõnguga autobiograafiaid kirjutama - ja ei pea nad ka koeramaailmaga ülikursis olema; üks (tõu)koer on kõigil esimene (tõu)koer, igaüks peab kusagilt alustama. Taoliste kirjade taga võib (aga ei pruugi) olla igati toredaid inimesi. Kutsikahuvilise kirja sellises vormis siia üles riputamine ja fui-fuih nägude tegemine on minu meelest täiesti liiast.
AnneN kirjutas väga ilusti oma arvamuse välja veidi ülalpool ja tema sõnadele kirjutan kahe käega alla.
Mina oma esimest koera otsides ka eriti põhjalikult tõugu ja kasvatajaid ei uurinud, võtsin kutsika sealt, kus parasjagu oli ja kus hind oli vastuvõetav. Kui kasvatajale Leetu esimest korda helistasin ja kutsikate kohta uurisin, siis hakkas ta mulle esivanemaid ja nende tiitleid üles lugema - mille peale ma ühel hetkel jubedalt solvusin - (mu esimese koera isa nime sees on sõna "mops", kes oli sel ajal Lätis väga tugev ja kasutatud aretusisane) - et oot-oot-oot, mis pagana mopsi te üritate mulle pähe määrida, mina helistan bernikuulutuse peale! Ma arvan naljaga pooleks, et kui minu kasvataja oleks sattunud olema teemaalgataja, oleks ta toru selle jutu peale ilmselt (õlgu võdistades) ära pannud. :roll:

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 12 Jaan 2010 21:00

kilpkonn kirjutas:[See, et väärika potentsiaalse kutsikaomanikuna esinemine on ka nii keeruline kunst, oli rabav. Mul on olnud mõte, et piisab sellest, kui olla nagu ikka oled ja suhelda nii nagu tavaliselt suhtled.

V-o Sa Kilpkonn suhtledki alati viisakalt, mitte stiilis: teil on kutsikad, vä? Palju maksavad? Miks nii kallid? Kas paberiteta ei saa? Mõni "targem" osakb juba küsida: kas teil praaki pole vä? Ma tahan vaid sõpra. Jne, jne

Mõnele inimesele tuleb üllatusena, et kutsikad võivad esialgu tuppa pissida, närida, et neid peab mitu korda päevas söötma ja juhul kui elatakse korteris, siis ka välja viima. Tean juhtumeid, kus kutsikas on kasvatajale tagasi viidud, sest "s...b ja kuseb" palju või et "ajab lapsi taga" või "närib"... Mõnele tuleb üllatusena, et koer ei elagi kartulikoortest ja leivakannikatest, et neid tuleb ussikuuritada ja vaktsineerida...

Kasvataja tahab ju teada, kelle kätte ta annab elusolendi. Et hiljem mitte ebameeldivalt üllatuda.

Mina mäletan, kui läksin ALMAVÜ klubisse sooviga saada emast idakat (vanemad muide olid sellele vastu). Ja kui ma kuulsin, et sobiv 2-kuune kutsikas on saadaval ,aga maksab 90 rutsi, siis ma ütlesin puhtsüdamlikult, et mul on kõigest 15 ja et veidi on vanematega ka jama. Aga et ma tahan ja tahan temaga koolis käia jne. Kuigi ma lõpptulemusena kutsikast vanemate survel loobusin, siis oleksime kasvatajaga saanud kokkuleppele. Kutsikaostjana on tähtis olla aus, oma võimalustest endale aru anda ja olla valmis läbirääkimisteks.

Mis hinda puutub, siis tänapäevased võimalused annavad hinnavahemiku enam-vähem teada. Kui tahetakse odavalt, aga ikkagi tõukoera, siis tuleb endalt küsida, mida ma selle odava hinna saamiseks peaksin tegema. Aga mitte arvama, et kutsikas on riiul, mille puhul on kohane tingima hakata. (Mitmete kasvatajate kogemus on näidanud, et tingijad ei ole ka omanikuna sageli suuremad asjad.)
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Postitusi: 162
Liitunud: 13 Juul 2009 20:56

PostitusPostitas angelen » 12 Jaan 2010 21:40

Siin kõlanud kasvatajate sõnavõttudest ilmneb, et kutsikaostja peab äratama usaldust, olema avameelne oma eraelulistes küsimustes ning tundma hinna vastu huvi muu olulise jutu järel tagumises järjekorras ning maksma kasvataja poolt küsitava hinna selle üle tingimata.
Hind on siiski väga oluline ja hind (kulud ja mõistlik kasum) peaks olema läbipaistev. Siiski, kas kasvatajad on kutsika müügi osas läbirääkimisi pidades valmis ostjale avaldama, kuidas nende poolt küsitav hind on kujunenud - millised on olnud kulutused ning milline protsent hinnast on arvestatud kasumiks?
On ju üldteada, et kasvatajate kulutused pesakonna saamiseks on erinevad - millises tõus on aretusnõuete täitmiseks vajalikud küllaltki kulukaks osutuvad koolitustulemused, millises aga puuduvad aretusnõuded hoopis. Pealegi on suur vahe, kas aretusloomadel on ka mitmetel välismaa näitustel kõrgelt hinnatud välimik või on täidetud pelgalt minimaalsed aretusnõuded; kas on paaritatud enam-vähem tervest sugupuust hinnatud isasega, tuues Eestisse uut verd või on kasutatud kohalikku keskpärast isast. Selliste ja veel teistei tegurite tõttu võivad sama tõu eri pesakondade kulud varieeruda mitmekordselt. Paraku on vähemalt Eestis üsna tavaline, et teatud tõugu kutsikatel on tüüphind, mis ei sõltu kulutustest. Seega on kutsikaostjal õigustatud huvi teada saama, kas ta ei maksa kutsika eest kulutustega võrreldes ülemäära kõrget hinda.
Tegelikkuses on paraku hind rohkem sõltuvuses tõu moetõu staatuses olemisest kui kuludest ja mõistlikust kasumist.

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 12 Jaan 2010 21:49

Angelen: Siin kõlanud kasvatajate sõnavõttudest ilmneb, et kutsikaostja peab äratama usaldust, olema avameelne oma eraelulistes küsimustes ning tundma hinna vastu huvi muu olulise jutu järel tagumises järjekorras ning maksma kasvataja poolt küsitava hinna selle üle tingimata.



Heili: Kui tahetakse odavalt, aga ikkagi tõukoera, siis tuleb endalt küsida, mida ma selle odava hinna saamiseks peaksin tegema. Aga mitte arvama, et kutsikas on riiul, mille puhul on kohane tingima hakata. (Mitmete kasvatajate kogemus on näidanud, et tingijad ei ole ka omanikuna sageli suuremad asjad.)

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 12 Jaan 2010 22:08

angelen kirjutas:kutsikaostja peab olema avameelne oma eraelulistes küsimustes

Mitte kõigis eraelulistes küsimustes, aga neis, mis puudutavad koera elus olulisi aspekte. Sekspartnerite arv pole tähtis, aga laste arv ja vanus võib juba olla.
angelen kirjutas: maksma kasvataja poolt küsitava hinna selle üle tingimata.

Tingida saab, aga mitte esimeses järjekorras ja - miks peaks kasvataja lihtsalt lambist hinda alandama? Küsida võib ikka, et miks just selline hind, aga seda saab teha viisakalt, mitte esimese asjana: miks nii palju äh?! kas odavamalt ei saa vää? Äkki saaks paberita möh?
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 12 Jaan 2010 22:14

Päris ausalt öeldes mina peaks küll vastuse võlgu jääma, kui kutsikasoovija tahab hinnalahangut saada. Mitte selle pärast, et ma ei tahaks aga ei ole ma üles kirjutanud, kui palju ma olen kulutanud ega mingit kasumiprotsenti arvutanud. Antud tõu puhul jääb ilmselt viimane küll ära- ma ei ole näinud, et madalama turuhinnaga tõugudele näitustele regamine või terviseuuringud odavamad oleksid või bensiini katsetele-näitustele jõudmiseks vähem kuluks. Samas ei tee ka tiitlid kutsikaid paremaks ja Eestis saadud kirjeldusel on sama väärus kui sama kohtuniku omal Itaalias. Ja ma kahtlen et selline hinnalahang oleks väga tugev argument peresõpra otsivale perele märksa suuremat summat maksta...

Küll aga olen täiesti nõus, et hind on tähtis ja selle küsimine suhtluse alguses (muude asjade hulgas, mitte ainukesena) esitamine ei tohiks häbiasi olla või inimesele halba varju heita.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 12 Mär 2005 21:24

PostitusPostitas monika » 12 Jaan 2010 22:54

Lühidalt *= Elus asjadega EI kaubelda - kui on hind selline - siis on selline
Ja kellele ei meeldi, see ei osta...

Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 12 Mär 2005 21:24

PostitusPostitas monika » 12 Jaan 2010 22:59

teemast tagasi - need ananüüm-meilitsi kutsikahinna küsijad on 80% teised kasvatajd

Postitusi: 162
Liitunud: 13 Juul 2009 20:56

PostitusPostitas angelen » 12 Jaan 2010 23:06

monika kirjutas:Lühidalt *= Elus asjadega EI kaubelda - kui on hind selline - siis on selline
Ja kellele ei meeldi, see ei osta...


Muig, kui Elus asjadega EI kaubelda, siis ei vahetata neid ka raha vastu.:)

Kasutaja avatar
Postitusi: 150
Liitunud: 25 Jaan 2009 00:35
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Tuulio » 12 Jaan 2010 23:15

Mina kaldun arvama, et tõsine kutsikaostja ning tõufänn on oma lemmiktõugu juba pikemat aega vaadelnud ning peaks olema kursis selle tõu orienteeruva hinnaklassiga.
Kui google'sse sisestada näiteks 'labrador hind' siis tuleb kümneid hinnaarutelusid välja. Nii enamus tõugudega. Pole ju raske ja palju palutud. Kutsikahuvilisel võiks ikka aimu ka olla, mis sorti koera ta endale tahab.
Mina ei julgenud ka kasvatajalt hinda küsida (lugesin igalt poolt foorumitest, et see pole eetiline:)) ning otsisin orienteeruva hinnaklassi ise välja. Kindlat hinda küsisin kasvatajalt alles siis, kui oma kutsika välja valisin.

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 12 Jaan 2010 23:25

Kas angeleni meelest peaks kutsikaid tasuta jagama?

Postitusi: 162
Liitunud: 13 Juul 2009 20:56

PostitusPostitas angelen » 12 Jaan 2010 23:31

Triin & Bella kirjutas:Kas angeleni meelest peaks kutsikaid tasuta jagama?

Milline koht minu poolt kell 20:40 tehtud postitusest jäi arusaamatuks?

Järgmine

Mine Retriiverid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline