Emane või isane?

- populaarsed ja mitte nii populaarsed
Kasutaja avatar
Postitusi: 13
Liitunud: 14 Juul 2008 13:20

Emane või isane?

PostitusPostitas yanza162 » 15 Juul 2008 22:15

Plaanis võtta kuldne retriiver, kuid pole veel otsusele jõudnud, kas võtta emane või isane. Äkki teadamad oskavad anda nõu ja välja tuua erinevate sugude plussid ja miinused? Tegu on esimese koeraga ja kodus on veel väike laps...Kumb oleks õigem ja parem?

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 15 Juul 2008 22:56

Mäletamist mööda on sellest kojas kusagil pikalt juttu olnud, aga praegu ei leidnud ise ka otsinguga õiget teemat üles. :oops:

Kumma poole endal sisetunne kutsub? Tõul pole ju tegelikult vahet. Emastel on jooskuajad 4-8 kuuliste intervallidega (sõltuvalt indiviidist), isasel võib olla jooksukas kogu aeg - s.t- tahaks minna, kui kusagilt tuul jooksuaja lõhna ninna toob.
Emased väidetavalt leebema iseloomuga (minu omad küll pole, aga pole ka retriiverite sordist :irw: ), isased dominantsemad (ei pruugi, aga võib juhtuda). Ehk et - minu soe soovitus on olnud ja jääb alati olema - ikka ise peab otsusele jõudma, kumb sugu rohkem meele järele on :)
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 16 Juul 2008 00:37

Emasel jooksuaja ja võimaliku ebatiinusega seonduvad meeleolumuutused. Isasel võimaliku naabrikoera jooksuajaga seotud meeleolumuutused, kodunt jalga laskmised jne.
Karvahoolduses pole vast vahet, kuigi on emaseid, kes jooksuaja järel karva maha viskavad.
Leebus või dominantsus ei ole seotud mitte koera soo, vaid indiviidiga. Tasub uurida koera vanemate iseloomu.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2179
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 16 Juul 2008 02:03

Tõesti on nii emastel kui isastel omad plussid ja miinused ja iseloom sõltub konkreetsest kutsikast. Aga nüüd see, et esimene koer ja peres on väike laps. Väga paljudel inimestel on selline kombinatsioon ja saavad suurepäraselt hakkama :) , kahjuks on aga ka palju juhuseid, kus see on probleemide allikaks. Kutsikas on kutsikas ja tema mängib valdavalt hammastega (kutsika piimahambad on muide vastikult teravad), kipub riietest sikutama, hüppab üles ja teeb muid lollusi. Laps on laps ja tema ei pruugi ka kohe aru saada, kuidas tuleb kutsikaga käituda ja on talle ka väga raske selgeks teha, et isegi kui kutsikas pisut mänguhoos naksab või küüntega kriimustab siis see ei ole ju niiiii valus. Õpivad nii üks kui teine :) , aga tuleb arvestada, et võib olla mingi periood (no mõned kuud), kus nende kahe tite kantseldamine on üsna tüütu.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 16 Juul 2008 08:23

Minul on olnud kogu aeg isased koerad, praegu muuhulgas isane kuldne retriiver. Ma ei usu, et saaks tulla probleeme sellega, et isane kuldne retriiver inimesele vastu hakkab. Sellistest koertest ei ole kuulnud mingis liinis. Võivad last pidada mitte inimeseks ja võtta teda kutsikana ja alama olendina, see tuleb siis kohe paika panna.
Isasega on see mure, et teised isased tavatsevad millegipärast ründamise nägu teha ja see ei ole küll meeldiv. Kuldne ei ole ka mingi võitluskoer ja ei oska kakelda, pead ise algusest peale teda kaitsma. Emaseid teised koerad üldiselt urinaga ei ründa, aga kipuvad selga ronima, jälle pead koera kaitsma.
Kui tahad rohkem perekoeraks, on isane minu meelest väga hea valik. Kui tahad käia palju koeraüritustel...Minul on igatahes juba kergelt villand jälgimisest, et keegi kuskilt mörinaga ei tuleks.

Kasutaja avatar
Postitusi: 32
Liitunud: 23 Mär 2006 14:27
Asukoht: Järveküla

PostitusPostitas Seville » 18 Juul 2008 15:34

Emastel ja isastel kuldsetel on küllalt oluline suuruse vahe. Keskmine emane kaalub ca 30 kg, isane kuni 45 kg. Mul on elu aeg olnud emased koerad. (Kuna trimmin koeri, näen ka päris palju isaseid) Iseloomu poolest ei ole vahet. On samavõrra aktiivseid emaseid kui isaseid ja sama kehtib rahumeelsuse kohta. KArvu ajavad ka mõlemad sool pole vahet.
Minu kogemuste järgi (aga ma võin eksida) on kuldsetel suht. pikad jooksuaegade vahed, vähemalt 6-7 kuud ikka. Isastel seevastu on "pidev jooksuaeg" kui tüdrukud lähedal. Sõna kuulavad mõlemad kui õpetada. Isased on ilmselt ka uhkema väljanägemisega... Aga mulle endale istuvad ikkagi emased rohkem.
Minu kodumajal on silt: Ettevaatust hellitatud koerad !

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 19 Juul 2008 12:00

Mina kui posite fänn võin jälle poisse kiita, aga ma pole ka tüdrukutega koos elanud. Minu kogemus emastest on selline, et kui isased säilitavad jooksu- ja mängulusti veel väga pikaks ajaks, siis emased küpsevad kiiremini ja pärast kaht aastat nad ise eriti liikumishimulised pole. Seega tuleb emaste vormis hoidmiseks sageli rohkem vaeva näha.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 314
Liitunud: 02 Aug 2006 10:43
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Liiska » 21 Juul 2008 11:14

Mul on emane, aga mu jaoks pole tegelikult nagu suurt vahet. Vb see natuke mõjutas, et olin enne kuulnud jutte, kuidas emased jäävad pärast kutsikaiga rahulikumaks, seevastu isased on aktiivsemad terve elu. Ma väga hullu aktiivikut ei tahtnud, aga kokkuvõttes sain ikka pesakonna aktiivseima ja paraja kiusupunni. Meil on tulnud teda algusest peale pidevalt paika panna, küll oli häda jalakargamisega ja siis lihtsalt sõnakuulmatusega, aga pärast kaht kuud kuulekust ja tubli trenni on ta juba üsna soliidne koerapreili.
Seega kutsikaea puhul mu arust ei saa öelda, et võta emane v isane, sest üks on selline ja teine teistsugune, iseloomuomadusi mu arust soo alusel jagada ei saa. Täiskasvanud koeraga veel kogemused puuduvad :)

TOPELTKONTO/lukus
Postitusi: 39
Liitunud: 22 Nov 2008 19:54
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sarana » 24 Nov 2008 16:27

Mul on praegu aastane emane, kuid ennem teda oli meil üsnagi leebe iseloomuga poiss, seega ei oska kumbagi neist kiita või laita.
Tean, et poiss ( edaspidi Ressy ) [ võrdlen oma Sarat ja Ressyt, mitte üldiselt retriivereid ] ei olnud mul nii mänguhimuline kui praegu olev Sara. Mõlemad on üksi kasvanud, kuid Sara on palju elavam ja ulakam, kui seda oli kutsikaeas Ressy.
Samas meeldisid Ressyle sellised pikad jalutuskäigud, kolme-neljatunnised, kuid Sara on peale poolteist tundi kodutees nii kinni, et ainult eemalolev koer suudaks ta meelt muuta, kui ma ei ütleks, et " Ei lähe, Sara."
Ressyle meeldis enamus ajast aias veeta, sest väljasolemine oli talle tähtis, seega ta polnud nii väga peres kinni, kui seda on Sara. Ressy oli samuti must labrador, muide. ;)
Sara tahaks hea meelega sülle ronida ja ainult musi, aga Ressy oli selline, kes tegi musi ära ja niutsus, et õue saada.
Ressy puhul oli naljakas see, et esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev sai ta 2x päevas süüa ilusti nagu alati, kuid pühapäeval ei puutunud ta toitu absoluutselt. Ja nii oli iga pühapäev, kuni 12 aastat järjest. Seda päeva nimetasime siis dieedipäevaks, kuigi iga pühapäev andsime endiselt toidukordade ajal toidu ette, siis ta lihtsalt ei puutunud seda. Sara ei laseks iialgi toidul oodata. :D


Ehk sa mõtled juba vaikselt välja.. :)
Kui üks on, siis teist pole vaja. Kuigi kaks on parem, kui üks. Ja mida rohkem seda uhkem, sest seltsis on ju segasem. :)

Mine Retriiverid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline