hullunud ringjooks vs lapsed

- populaarsed ja mitte nii populaarsed
Kasutaja avatar
Postitusi: 59
Liitunud: 11 Apr 2007 22:17
Asukoht: Tallinn, Saaremaa

hullunud ringjooks vs lapsed

PostitusPostitas Chocolate Naomi » 26 Nov 2007 10:39

Tere labraomanikud.

Usun on mõned teist on märganud, et labradorikutsikatel (vähemalt) on kombeks vahel sellist väga spetsiifilist jooksu teha: saba jalge vahele ja siis hullud ringid ümber ja LÄBI inimeste. Mina olen seda mitme labradorikutsika puhul kohanud. Sellega seoses ka probleem. Minu Naomi muidu suhteliselt tsiviliseeritud koer, aga näed, aru ei saa, et väikelastest ja üldse inimestest üle ei joosta. Mu pisikesed sugulased nii kardavad teda ja pole ka imestada, kui ta nad iga kord selili jookseb.

Kuidas seda kontrollida? Sest see hetek, kui tal jooks peale tuleb, on ennustamatu. Kas tõesti pean lihtsalt aastakese veel ootama, kuni puberteet üle ja koer rahulikum.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 26 Nov 2007 10:45

Koeraga tegeleda-tegeleda-tegeleda! Kui koeral hakkab selline tuuritunne, siis tuleb temaga minna välja jalutama-jooksma-mängima. Aga üldiselt kipuvad koerad ka hiljem inimlapsi müksama ja lapsed võivad kukkuda. Eks lapsed peavad ka õppima koerte teel kõrvale ennast tõmbama. Ega nad ei jälita lapsi :)

& rõõmurullid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2146
Liitunud: 21 Okt 2005 14:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas päike » 26 Nov 2007 10:49

Hehe, Lilleke on 2,5 aastane ja kui hakkab amokki jooksma...
Õnneks tuleb see hoog tal peale tavaliselt õues ja inimestele otsa harilikult ei jookse, seega ei ole pidanud vajalikuks seda kommet välja juurida ka. Mulle tundub, et ta hakkab segaselt jooksma siis kui on eriti õnnelik, seega, las olla... armas vaadata :angel:
Koerala kodanik.

& mann Sherry
Postitusi: 1277
Liitunud: 18 Jaan 2007 15:19

PostitusPostitas Veronts » 26 Nov 2007 10:59

Tundub, et see mure ei ole ainult labradel. Ntx minu mann teeb seda sama. Tavaliselt keelamisest piisab (et ta ei jookseks enam inimeste vahelt vaid jookseks eemal, kui tal soovi on) aga, kui ei piisa keelust siis võtan käekõrvale rihma mingiks ajaks kuni rahuneb veidi ja siis lasen lahti tagasi.

Postitusi: 124
Liitunud: 10 Mär 2006 11:42
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas tuuletar » 26 Nov 2007 11:01

Ja meil ka need õnnejooksud pea 4 aastasel koeral, kuigi kordinatsioon on
hea ja kokkupõrkeid pole... 7 kuused kutsikad on ka mind jalust maha jooksnud...lihtsalt suur rõõm pani kõik muu unustama.

Kasutaja avatar
Postitusi: 188
Liitunud: 16 Jaan 2006 23:54
Asukoht: Wõro liin

PostitusPostitas ewerly » 26 Nov 2007 11:07

No see pole üldse ainult labradorides kinni olev asi. Minu kaukaaslased ja basset ja tütre taks oskavad ka seda teha. Isegi kass oskab seda kuigi temast nüüd inimese pikalijooksjat jah pole. Ja vanusega see nüüd küll üle ei lähe. sest minu 10 aastane kaukaaslane( selle tõu kohta täielik vanur) teeb seda aegajlt ikka veel. Lapselapsi sellise möllava kaukaaslase eest päästes võtan ma endale nn. mängujuhi positsiooni ja suunan ta möllutuurid lastest kaugemale.

kennel Free Choice
Kasutaja avatar
Postitusi: 2396
Liitunud: 18 Aug 2004 09:10

PostitusPostitas kapistvälja » 26 Nov 2007 11:13

Ja minu mustad terjerid ja shar pei teevad seda ka. Nad ju peavad ka end kuidagi vaimustunult välja elama. Laste kohapealt kahjuks aidata ei oska, kuna minu omad inimesi ei sihi.
"Aeg muudab inimesi, aga mitte loodud imidzit" Swanni armastus

Kasutaja avatar
Postitusi: 636
Liitunud: 18 Aug 2004 18:15
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas Sirje » 26 Nov 2007 11:24

Meie nimetame seda kodus bulliralliks :irw:
Kodused on õppinud kõik selleks ajaks ennast ohutusse kohta sättima. Sest siis hakkab mööbel ka lendama...
Duracellikoer- BULLIKAS!!!

Kasutaja avatar
Postitusi: 213
Liitunud: 22 Okt 2004 22:05

PostitusPostitas Ariel » 26 Nov 2007 11:28

Paljudele noortele koertele meeldib teha müratuure LÄBI põõsaste, kõrge rohu; puude ja kivide VAHELT - parema puudumisel kõlbavad inimesed kah. Minu tähelepanekutel ei toimu see pea kunagi jalutuskäigu algul.
Soovitus? Leida kohad-ajad, kus saab müratuuri harrastada ja muul ajal panna n-ö käsi enne vahele, kui see hoo sisse saab.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 26 Nov 2007 17:31

Kui mul tütar alles sihuke "kutsikaohtu" oli, õpetasin talle, et minu hüüde peale" tee kivi!" tuli sekundipealt maha kükitada ja ennast hästi väikeseks suruda. Sellega oli tagatud, et kui koerad ta ka pikali jooksid, oli kukkumismaa väga lühike ja haiget ei saadud. Millegipärast tundus mulle tollal lapse koolitamine rohkem võimalik olevat kui rõõmsate koerte jooksutuuride peatamine. :hups:
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

& "nunnudobermannid"
Kasutaja avatar
Postitusi: 976
Liitunud: 15 Mai 2005 10:00
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Mare23 » 26 Nov 2007 18:32

Meil tulevad need "paar kiiret ringi" enamasti pärast pikemat sunnitult kuskil paigal olemist (nt.autos). Aga vähemalt minu dober jookseb küll nii osavalt, et ei puud ega inimesed pole veel pihta saanud... Ja no põõsad pole küll mingi takistus kiire ringi teel...

ja Mürgel
Kasutaja avatar
Postitusi: 472
Liitunud: 25 Sept 2004 11:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas krissuk » 26 Nov 2007 18:47

Mürgel armastas kutsikana ka kodus rallida. Kui tundus ruumi jaguvat väikese koera jaoks. Kui suuremaks kasvas, hakkas ainult õues rallima. Mina soovitaksin lastel sel ajal minna diivanile vm kõrgemale kohale istuma, et koerale ette ei jääks. Kutsikas kasvab PALJU kiiremini kui inimlapsed - üldise rahu huvides pole vast hullu, kui lapsed mõne kuu vältel mõni minut diivanil istuvad. Võib proovida ka keelata, aga minu mälu järgi see kohe üldse ei mõjunud. Sel juhul ma keeldu ei rikuks, püüaks koera muul moel maha rahustada ja ootaks tema kasvamist SUUREKS koeraks, kel aru ja kannatust ja koordinatsiooni. Samas - lastele (ja üldse inimestele) otsajooksmist keelaksin küll. Joosta võib, otsa joosta mitte.

Kasutaja avatar
Postitusi: 188
Liitunud: 16 Jaan 2006 23:54
Asukoht: Wõro liin

PostitusPostitas ewerly » 27 Nov 2007 09:55

Ega sel meie poolt "hullutuurideks" nimetatud ajal koer meelega inimesele otsa ei jooksegi. Lihtsalt nooremast peast pole seda kordinatsiooni veel nii head, et sellise kiiruse juures kõiki asjaolusid kuts arvestada jõuaks. Vanem koer võtab lihtsalt sellevõrra suurema kaare, et inimesega kokku ei põrkaks. Ja keelata seda pole mõtet jah. See on lihtsalt looma viis oma ülevoolavate tunnete väljendamiseks ja ega see keeld sel ajal eriti kohale ka ei jõua. Seega on ohutum ja lapsed välja koolitada. Mäletan, et minu lapsed õppisid väga ruttu kohe maha kükitama, kui kutsikas ka muidu suurema hooga kohale tormas. Ega ühe kaukaasia lambakoera alla pole eriti soovitav jääda kah :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 730
Liitunud: 18 Aug 2004 00:30
Asukoht: Tartu, Tähtvere

PostitusPostitas Triinu » 27 Nov 2007 15:28

Minu pooleteiseaastane labratüdruk armastab samuti teha rõõmuringe - iga kord kui koju tulen läheb tiirutamiseks ning kui lumi on maas, siis on ta eriti hull. Õnneks on nad nii täpsed mm kauguselt mööda jooksma ...
Toas, kui Berta jooksu alustab, siis esimesed sekundid jookseb koapeal, sest põrand on libe ja temal nii kiire.
If you don't own a dog, at least one, there is not necessarily anything wrong with you, but there may be something wrong with your life. (R.Caras)

Triinu & 2 labradori - Berta ja Eddi
http://www.merrilow.ee

Eliise isiklik valvur Ronja
Kasutaja avatar
Postitusi: 830
Liitunud: 17 Sept 2007 17:15
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aljasmets » 27 Nov 2007 18:58

Ronja samasugune :D aga ta teeb neid rõõmu ringe õues...vahel kui kuskilt mäeotsast oma rõõmuringidega stardib siis on juhutnud ka seda et meile otsa pidurdab..hoog nii suur et maha pidurada lihtsalt ei jõua...aga eriti valus on vaadata seda kui ta puudevahel neid ringe teeb ja mõnda puud ei märka ja mõnusa raksuga neile otsa jookseb...
Ta on alati sinuga, oled kurb on sinuga..
Oled õnnelik on ta sinuga..
Oled üksijäetud teiste inimeste poolt siis tema on sinuga...
Jah ta on KOER!!:)

Kasutaja avatar
Postitusi: 92
Liitunud: 09 Mai 2005 19:44
Asukoht: tallinn, mustamäe

PostitusPostitas inki » 28 Nov 2007 01:36

Lohelend kirjutas:Kui mul tütar alles sihuke "kutsikaohtu" oli, õpetasin talle, et minu hüüde peale" tee kivi!" tuli sekundipealt maha kükitada ja ennast hästi väikeseks suruda. Sellega oli tagatud, et kui koerad ta ka pikali jooksid, oli kukkumismaa väga lühike ja haiget ei saadud. Millegipärast tundus mulle tollal lapse koolitamine rohkem võimalik olevat kui rõõmsate koerte jooksutuuride peatamine. :hups:


:lol:

mul praegu 1,8a laps, kujutan ette, kuidas ma talle homme "roll over" ja "play dead" õpetama hakkan ja siis jõulude ajal sugulastele demonstreerin: Peppi, istu! Peppi, käppa! Elin, lama! (seda ta tegelt oskab käsu peale, istumist ka) Elin, käppa!
:D

Kasutaja avatar
Postitusi: 31
Liitunud: 13 Apr 2006 19:50
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Skippy » 30 Nov 2007 10:49

meil ta õnneks teeb nüüd õues olles neid rõõmuringe, mättad lendavad kui jookseb :D

imelik on see, et need "tuurid" tulevad tal peale peale pikka pikka jalutuskäiku, selle asemel et tuppa magama minna jookseb ta veel ca 20 ringi õues :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 94
Liitunud: 19 Aug 2004 09:33

PostitusPostitas Merike1 » 30 Nov 2007 12:19

Ka meie kaukal käivad need nö tuurid peal kui metsas käime, minule ta otsa ei jookse, kuid kui keegi minuga kaasas on, siis mulle vähemalt tundub, et ta teeb seda meelega ja mida rohkem inimesi on, seda põnevam talle tundub. 3 a lapse kraban igaks juhuks alati sülle, kui koer möllama hakkab, sest siis piisab ka ainult sabalöögist et laps pikali oleks.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 30 Nov 2007 12:23

Merike1 kirjutas: 3 a lapse kraban igaks juhuks alati sülle, kui koer möllama hakkab, sest siis piisab ka ainult sabalöögist et laps pikali oleks.
Mina enda last sülle võtta ei julenud, sest JUHUL KUI koer oleks mulle otsa jooksnud, oleksin koos lapsega kukkunud ja see oleks päris paha olla võinud.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kaks "blondiini"
Postitusi: 203
Liitunud: 20 Mai 2005 16:25
Asukoht: Ära

PostitusPostitas Ermelyn » 30 Nov 2007 12:37

Selliseid "ullutuure" tuleb ette ka meil, peaaegu kolmesel eesti hagijal, aeg ja koht pole määravad, ajastus käib ka seinast seina, mõnikord kohe peale rihmast vabastamist, teinekord jalutuskäigult tulles koduhoovis. Algab see nii, et koerale "viskab viguri sisse", st, et tõmbab kere kõveraks, saba krõnksu ja kõrvad hakkavad kiiresti-kiiresti laperdama ning kerge hüppe viskab ka sisse. Inimesi ei sihi, pigem teisi koeri. Frederik on juba harjunud, korjab ennast minu juurde kokku ja vaatab imestava ilmega segaseks keeranud tibi. Naabritaks on natuke pikaldasem, saab pihta ja paistab sellest pealegi rõõmu tundvat. Eriti lahe on Milli meelest siis, kui keegi viitsib koos temaga "ullutuuri" ette võtta. Mätaste lendamine on seejuures elementaarne. Keelama pole hakanud, see on minu meelest selline ülevoolava rõõmu väljajooksmine, ja ega ta ilmselt ei kuuleks ka mind sellisel hetkel. Koos lastega pole katset läbi viinud.
Varem tuntud kui Kati ja Milli.

Kasutaja avatar
Postitusi: 94
Liitunud: 19 Aug 2004 09:33

PostitusPostitas Merike1 » 30 Nov 2007 15:57

Nagu kirjutasin, siis minust käivad need jooksutuurid kaarega mööda, seepärast julgengi lapse sülle võtta :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 7
Liitunud: 07 Sept 2007 10:29

PostitusPostitas chocolate stefi » 03 Dets 2007 21:24

hei Naomi, sugulane tervitab :wink: ! meie nimetame ka seda hullujooksuks :irw: ja meil samamoodi häda just lastega. omal 6a poeg mitmeidki kordi koera rammimise ohvriks jäänud, on olnud nuttu ja naeru. laps siis üldiselt varjub suuremate taha, sest saame ju aru, et koer on koer ja eriti veel kutsikas (mnjahh 8 kuune labrador pole just teab mis pisike), et las natuke tuuritab. kui keegi külla tuleb, siis on jah janti palju, vaja ikka pidevalt jälgida koera. ma arvan, et aeg annab arutust ja kombed tulevad ajapikku. :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 32
Liitunud: 23 Sept 2004 23:57
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Hiljo » 04 Dets 2007 13:15

No esineb meilgi seda ülevoolavat rõõmu, mida vaja kuhugi välja valada!
On mida vaadata ja naerda- köögist tuppa, hüpe diivanile, toast läbi esiku kööki , siis uuesti tuppa ja diivanile, kusjuures see hüpe tehakse poole toa pealt lärts vastu diivani seljatuge, ( vahel mõtlen et nüüd tal küll ninaluu läks ) aga ei , kus sa sellega, kõik peabki nii olema ! ( kes teda aglitys näinud on, see küll ei imesta ,kui kaugelt ja kõrgelt ja millise kiirusega üks väike norwichipreili hüppeid võib sooritada ) ja muidugi kõikvõiamalikud vaibad põrandal on sellega nurka lennutatud. Kui see etapp läbi saab , siis tullakse sinu ette vaibale, selili maha ja hakkavad pöörded- kogu keha konksu ühele poole ja siis teisele poole ja siis jälle uuesti ja uuesti ja see kõik käib norwichi -röhitsuste saatel ja ise veel piilub - et kas ikka nägid ? Väga nauditav vaatepilt !

TOPELTKONTO/lukus
Postitusi: 39
Liitunud: 22 Nov 2008 19:54
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sarana » 25 Nov 2008 15:33

Me nimetame seda siinpool Saratuuriks, sest see toimub meil iga päev, aias, päeval, kui koolist tulen. :D Teen ukse lahti, koer jookseb mind tervitama, siis ütlen talle, et istu ja anna tere, siis lüüakse patsu ja siis hakkatakse jooksma mööda maja ja mööda õue kuskil 5 minutit, :D Siis väsitakse ja ollakse nõus rihma otsas olemisega, sest kui ta tuuritamise ajal rihma otsa panna, siis ta küll lõpetab, aga nagu tahaks veeeel. :irw:
Kui üks on, siis teist pole vaja. Kuigi kaks on parem, kui üks. Ja mida rohkem seda uhkem, sest seltsis on ju segasem. :)

-Leenu ja Nipsu-
Kasutaja avatar
Postitusi: 760
Liitunud: 19 Aug 2004 14:00

PostitusPostitas Karin » 25 Nov 2008 16:22

heh,meie 7ne bokserimammi ja tema noorem sõbranna harrastavad ka seda nn marutõves rebaste jooksu :irw: ,õnneks õues,toas ei luba...kuigi ka toas juhtub vahest......

Kasutaja avatar
Postitusi: 54
Liitunud: 25 Jaan 2008 20:00
Asukoht: Kuressaare

PostitusPostitas Vissimuu » 30 Nov 2008 15:21

Ohh, kivi langes südamelt, ma arvasin, et minu koeral on midagi viga. Ka meie nimetame seda marutõve jooksuks. Artur sõna ei kuula kui mürgel lahti läheb ja kui füüsilist peatada proovin, siis esineb agressiivsust. See jama on meil olnud sellest ajast peale kui ta meile kahe-kuuselt tuli ja praegu oleme 10-kuused. Inimestele me otsa ei jookse, kui neid trajektooril pole, kuid kui möll juhtub toas toimuma, siis põrkame vastu igale seinale ja mööbliesemele. Täitsa valus vaadata. Kas keegi on seda välja ka juurinud, kuidas seda tegema peaks? Nimelt tundub, et meie kutsul on see siiski liiga jõhker, eriti tubastes oludes, õues pole hullu.
Suur loomaarmastaja.

Eliise isiklik valvur Ronja
Kasutaja avatar
Postitusi: 830
Liitunud: 17 Sept 2007 17:15
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aljasmets » 30 Nov 2008 18:29

Keelata seda äkki? Ronjal pole toas see lubatud. Alguses üritas ja panin teise ruumi.. :roll:
Ta on alati sinuga, oled kurb on sinuga..
Oled õnnelik on ta sinuga..
Oled üksijäetud teiste inimeste poolt siis tema on sinuga...
Jah ta on KOER!!:)

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 01 Dets 2008 20:43

asja nimi inglise keeles "butt-tucking" :D
kui netti sisse lüüa, siis leiab toredaid videoid.

& kuldne kolmik
Kasutaja avatar
Postitusi: 57
Liitunud: 12 Aug 2008 01:09

PostitusPostitas Prissu » 02 Dets 2008 19:11

No meil käib see " hullunud jooks " üle diivanite ja siis potsti kott-toolidesse ja siis laua alt ja laua pealt. Noh ühesõnaga jookstakse igalt poolt, kust võimalik. Loomulikult ei puudu ka see hullunud nägu ja küürus selg. Ja me veel mõtlesime, et meie Belle täitsa ära keeranud .. :D
Ei ole paremat sõpra, kui seda on koer!

& väike rosin
Kasutaja avatar
Postitusi: 441
Liitunud: 08 Mär 2005 12:45

PostitusPostitas :Emma: » 18 Jaan 2009 14:14

Vissimuu kirjutas:Ohh, kivi langes südamelt, ma arvasin, et minu koeral on midagi viga. Ka meie nimetame seda marutõve jooksuks. Artur sõna ei kuula kui mürgel lahti läheb ja kui füüsilist peatada proovin, siis esineb agressiivsust. See jama on meil olnud sellest ajast peale kui ta meile kahe-kuuselt tuli ja praegu oleme 10-kuused. Inimestele me otsa ei jookse, kui neid trajektooril pole, kuid kui möll juhtub toas toimuma, siis põrkame vastu igale seinale ja mööbliesemele. Täitsa valus vaadata. Kas keegi on seda välja ka juurinud, kuidas seda tegema peaks? Nimelt tundub, et meie kutsul on see siiski liiga jõhker, eriti tubastes oludes, õues pole hullu.

Kindel, et agressiivsus? Minu koer näiteks ka mingi hetk kui keegi tal tuure maha püüab võtta hakkab urisema ja lärtsuma ja lahtsise suuga vehkima, vahel võtab õrnalt hammastega käest kinni, tiirleb ümber oma telje ja vahib otsa sellise näoga nagu oleks hulluks läinud. Maha rahustada saab teda ignoreerides (tegelikult ta jälgib kogu aeg kas ikka vaadatakse kui happy ta on) ja kui see tõesti ei aita ning olukord muutub millelegi, kellelegi ohtlikuks (mööblile ntx) siis lihtsalt rahulikult ja aeglaselt surume koera diivanil pikali ja sügame veidi- sinna ta magama ka jääb üldiselt. :D
"Pedigree indicates what the animal should be. Conformation indicates what the animal appears to be. But, performance indicates what the animal actually is."

Mine Retriiverid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline