sile, kihar, chessy, kuldne, labrador, nova scotia -iseloom

- populaarsed ja mitte nii populaarsed
Kasutaja avatar
Postitusi: 21
Liitunud: 18 Nov 2004 21:24

Kuldne ja Labrador ning ülejäänud retriiverid

PostitusPostitas kertu » 07 Dets 2004 20:19

Kuldne ja labrador küll loetakse eraldi tõuks, aga minu arust on nad siiski suhteliselt sarnased. Olgu selle välimusega, kuidas on, aga iseloom on ikka sama. Nii kuldne, kui labrador on sõbralikud, armastavad ujuda, porimülgastes plätserdada, samuti on neil mõlemal ka saagi toomise instinkt suur, õpihimulised/hästi õpetatavad jne....
Seda ma nüüd päris täpselt ei tea, kuidas on kuldse söögiisuga, aga on küll selline mulje jäänud, et neil seal kah erinevust suurt pole :wink:
Ja loomulikult on mõlemad suurepärased perekoerad...

Kirke oma teadaandmes pakkus välja, et võiks kirjutada labradoride ja kuldsete erinevusest. Mina aga pakun välja kirjutada kiharakarvalise/siledakarvalise/scotia/chesapeake'i erinevusest kuldse ja labraga, kes on iseloomult ääretult sarnased. Võibolla ma ka eksin - et äkki on nad tõesti KÕIK nii üliväga sarnased just iseloomult, nagu kuldne ja labra, eks lükake mu hetke arvamus siis ümber :angel: :P
Kes asjast vähegi teab, võiks mõned read kirjutada. Eriti ootaks mõne siledakarvalise (Aet - Sinu etteaste :P) või kiharakarvalise omaniku sõnavõttu :angel:..Scotia'id või Chessy'sid vist Eestis veel ei paikne?!
Mõned pildid kah siis, niisama... :twisted:
Siledakarvaline :)
Pilt
Nova Scotia Duck Tolling :)
Pilt
Kihrakarvaline :)
Pilt
Labrador :)
Pilt
Kuldne :)
Pilt
Chesapeake Bay :)
Pilt
Dogs eyes speak a special language, that comes directly from their souls...:paw:

Kurgiface & Ilus Loom
Kasutaja avatar
Postitusi: 417
Liitunud: 19 Sept 2004 00:00
Asukoht: Tallinn/Kuressaare

PostitusPostitas Aet » 07 Dets 2004 23:02

http://www.hot.ee/adencourt/sile.html

Seal artikkel mis sai kunagi kirjutatud Pesa jaoks, põhiliselt räägib sileda ja labradori erinevustest ning veidi siledast ka teiste kõrval. Kirjutatud enne sileda omanikuks saamist.

Ja Kertu kirjas oleval sileda pildil poseerib Äpu vanaema. :)

Siledakarvaline retriiver ja kuldne retriiver on täiesti eri ooperitest pärit koerad, vähemalt minu koduse näite puhul. Kuldne pole kunagi eriti 'kutsikas' olnud, kasvas hingelt kiiresti suureks, kahe aastasena on juba täitsa koer. See sileda nuhtlus aga on ja jääb lapseks. Kui kasvataja juures käisime olid emased koerad juuniorist kuni veteranini ja vahet neil teha ei suutnud.
Sile on aktiivsem ja elujanulisem, tugevalt kinni OMA omanikus. Kasvõi koolituses - kuldsele ütleb võõras 'istu' ja koer teades käsklust teeb seda. Sile aga lööb pea viltu, et "aga istu ise, kes sa selline oled" eeldusel et inimene ei ole relvastatud vorstijupiga.
Siledad on iginäljased, nälg käib pea kohal laksudes kokku. Titest saati roninud mööda laudu, meil on pidevalt hiirelõksud väljas et rott kinni püüda. Kuldne aga tihti ei tahagi süüa, toit toidukest.
Sile on tugevalt mõtlev loom, kui ta näeb kommi hakkab ta mõtlema kuidas see kätte saada, mis nupule vajutada. Kuldne aga kipub pakkuma, saba metsikult lehvimas, et kuidagi ikka saab!
Sile on mänguhimulisem, püüab omanikule rohkem meele järgi olla ja otsib temalt rohkem tuge ning usaldab rohkem kui kuldne. Näide täna veterinaari juures käigust - Happyl puhastati korda 5 kõrvu ja torgiti, võeti proove, kallati lahuseid sisse. Iga kord kui kutsusin tuli tagasi ja lasi edasi jamada, kuigi tal oli ebamugav. Kuldne poleks veterinaari juurde vabatahtlikult sisse tulnudki kuigi talle on oluliselt vähem tehtud kui siledale.
Ka instinktid on keskmisel siledal vist paremini säilinud kui kuldsel, seda tõugu pole nii 'ära solgitud'.
Siledale meeldib võistelda. Tema jaoks on kõik 'ära tegemises', alustades võidu söömisest kuni enne magama jäämiseni ja kiiremini jooksmiseni. Samuti armastab ta igasugust 'nunnutamist', kui näha on kuskil vabas olekus kätt siis sile omastab selle ja paneb selle pai tegema. Kuldne ei otsi nii palju kontakti ja tähelepanu, on kõigi koer, sile on aga omaniku koer.

Sellest ei saa aru, kui endal kahte kõrvuti pole, aga siis tulevad need üüratud vahed selgelt välja. Happy teeb kõike nagu Rebane Jeti kohta ütleb 'piisava energiaga', kuigi Happy ja Jeti energiat mõõdetakse kapitaalselt erinevates skaalades. ;) Darry jaoks käib maailm veidi teistmoodi. Ning esimeseks koeraks ja perekoeraks ei ole sile mõeldud, kohe üldse mitte.
Viimati muutis Aet, 07 Dets 2004 23:29, muudetud 1 kord kokku.
"Puppy flats look like baby spiders!" -Riitta Liisa Lehtonen

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 07 Dets 2004 23:26

Sellises võrdluses hakkas mulle sile täitsa meeldima. Tundub täitsa minu maitse järgi tegelane :irw:
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 08 Dets 2004 09:27

Kui mõte kuldsest, kiharast ja labrakast omas kodus ei tule mulle pähegi, siis siledat olen alati sellise pilguga vaadanud, et äkki või mis siis kui. Aga Chesapeake oma on kah vägagi huvipakkuv. Tundub selline tõsisemat sorti (töö)koer olevat. On keegi äkki isiklikult kokku puutunud nendega?

(kahju, et aja- ja rahalimiit nii limiteeritud on, muidu võiks kodus 8-9 erinevat tõugu koera olla - aga mõni neist ei tule kahjuks just piiratud ressursside tõttu kunagi)
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 21
Liitunud: 18 Nov 2004 21:24

PostitusPostitas kertu » 08 Dets 2004 16:25

Kui palju siledaid, Eestis üldse kokku on?
Miks nende aretamisega siin ei tegelda, selle tõu tutvustamisega?
Ei ole ta ju midagi nii nn. "raske toime tulla" tõug!? Või on?
On ju küllalt inimesi, kes tahaks koera "mitte perekoraks"...
Dogs eyes speak a special language, that comes directly from their souls...:paw:

Triinu (logimata)

PostitusPostitas Triinu (logimata) » 08 Dets 2004 16:30

Mida, igavesti truu Chessidele armastan seda tõugu niiväga et kodus juba ports raamatuid neist toredatest koertest. Kahjuks vanemad ei ole nõus veel ühe koeraga-veel... .
1.Pruun labrador on saadud Chessie ja tavalise labradori ristamisel 1800ndatel, alguses oli ainult plaanis labradori tõu kvaliteeti ja tõuomadusi paradada aga värv jäi ka sellest sisse.
2.'Retriiverite rottweilerid'
3.valivad omale ainult ühe peremehe- enamasti see kes neid toidab, õpetab ja jalutab.,elavad peremehe kaotust väga raskelt üle.
4.põllukatsetel ei ole nad eriti edukad aga veekatsed ja muu retriiverite töö on neil suurepärane
5. tuntud oma võimsate vettehüpete poolest
6.neid on 6 värvi (kunagi panen eesti keelse artikli ülesse)
7.esimeseks koeraks ei soovitata just oma suurema agressiivsuse tõttu, vajab palju sotsialiseerimist, kasvatajad enamasti nõuavad ka koolitust.
8.vajavad palju liikumist ja ujumist, korteris raske pidada
9.teiste retriiveri tõugudega pole midagi ühist va sõna retriiver nime lõpus.
10.ameerika rahvustõug
11.
(...tuleb veel juttu kui koju jõuan)

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 08 Dets 2004 17:04

retriiver ttähendab jum äratooja (ing. k)
Kas ta siis ei toogi peremehele saaki :roll:
Siledaid on eestis vist hmm 5-6 või isegi rohkem.
Neid ikka igal pool maailmas küllalt väikesearvuline tõug
Põhjus miks. Võetud Aedu artiklist:
``Siledakarvaline retriiver kaotas oma populaarsuse just tööomaduste tõttu. Nimelt vajab ta oma omanikuga tugevat kontakti, et töötada saja protsendilise efektiivsusega, mis kiiresti eemaldas ta paljudest aladest kus labradore ja kuldseid sai tulemusrikkalt treenida. Näiteks ei saa siledakarvalisi edukalt kasutada pimedakoertena, sest nad elavad eemaldamist varasemast omanikust üle raskemini kui labradorid ja kuldsed retriiverid, kes domineerivad sellel alal.``

Postitusi: 503
Liitunud: 18 Aug 2004 13:06
Asukoht: Pohlamets

PostitusPostitas evita » 08 Dets 2004 17:50

Anonymous kirjutas:...
9.teiste retriiveri tõugudega pole midagi ühist va sõna retriiver nime lõpus.
...


Milline on tema erinevus ülejäänud äravahetamiseni ühesugusest (mille poolest) viies retriiveritõust :) Ma mõtlesingi, et ühine on nende kasutamise eesmärk, millest tuleneb ka nimetus retriiver, muidu ikka erinevad tõud. Lihtsalt huvitav teada :lehv:

Kasutaja avatar
Postitusi: 214
Liitunud: 18 Aug 2004 01:20

PostitusPostitas xmariax » 08 Dets 2004 18:59

Vaidlen nüüd veidi Aedule vastu kuldsete osas :P
Sinu näited on toodud peamiselt Darry ja Äpu põhjal. Aga Darry on ainult üks isend kuldse retriiveri tõust. Mul on kuldne ja räägin mida ma olen näinud temaga töötades, mängides ja teda niisama vaadeldes ja mida olen märganud tema kutsikate juures (kes, tõsi küll, väikesed veel kuid kel on algupärane iseloom mida pole omanikud muutnud. Sest kui nad uutesse kodudesse lähevad, siis lähevad kutsikad tihti ka osaliselt oma omaniku nägu/tegu). Minu kuldne on nõus tegema absoluutselt kõike mida ma talt soovin. Kõik süstid, kõrva puhastamised, vereproovide võtmised jms. kannatab ta väga kannatlikult ära, sest MINA soovin talt seda ja ta usaldab mind ja minu soove. Näiteks kui käisime Tartus ultraheliuuringutel (arst kompis koera kõhtu enne seda, kraadis teda ja tõstsime ta sellili laua peale "renni" kus ultraheli aparaadiga mööda kõhtu "käidi" ning peale seda said katsuda teda ka üliõpilased, kes veterinaariks õppisid) ja peale kõike seda ütles arst mulle, et kui kõik koerad oleksid nii leppivad ja rahulikud siis oleks arsti töö tunduvalt lihtsam. Minu kuldne usaldab mind väga, võib-olla liiga palju isegi, mu meelest võiks iseseisvam olla...
Kutsikate põhjal võin öelda, et praegu on nad küll nagu väikesed energiapallid aga kui sülle võtta jäävad rahulikuks ja lasevad teha mida ise soovid, n. küüsi lõigata, lõngasid kaelas vahetada jne. ja ei siple selle juures mitte üldse. Paned kutsika maha tagasi ja siis ta jookseb jälle saba lehvides ringi :)
Kusjuures märganud olen, et kuldne otsib kontakti ja tähelepanu, aga seda pole võib-olla niipalju märgata, kuna kuldne pole selle juures pealetükkiv. Keskmine kuldne on rahulikum kui keskmine sile, aga see ei tähenda, et ta seetõttu vähem inimesele tööd teha sooviks. Äkki on asi sinu Darrys mitte terves tõus? Paljud kuldsed on väga rahulikud, aga kui tööd tegema hakkad siis saba hakkab vehklema ja koer vaatab sulle otsa pilguga "mis järgmiseks?". :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 21
Liitunud: 18 Nov 2004 21:24

PostitusPostitas kertu » 08 Dets 2004 20:22

Triin & Bella kirjutas:retriiver ttähendab jum äratooja (ing. k)
Kas ta siis ei toogi peremehele saaki :roll:
Siledaid on eestis vist hmm 5-6 või isegi rohkem.
Neid ikka igal pool maailmas küllalt väikesearvuline tõug
Põhjus miks. Võetud Aedu artiklist:
``Siledakarvaline retriiver kaotas oma populaarsuse just tööomaduste tõttu. Nimelt vajab ta oma omanikuga tugevat kontakti, et töötada saja protsendilise efektiivsusega, mis kiiresti eemaldas ta paljudest aladest kus labradore ja kuldseid sai tulemusrikkalt treenida. Näiteks ei saa siledakarvalisi edukalt kasutada pimedakoertena, sest nad elavad eemaldamist varasemast omanikust üle raskemini kui labradorid ja kuldsed retriiverid, kes domineerivad sellel alal.``


Nagu ma juba kirjutasin, on ka Eestis inimesi, nagu Aet, kes on nõus oma sileda eest sellist hoolt kandma, eeldusel, et see ei ole ta esimene koer :wink:
Dogs eyes speak a special language, that comes directly from their souls...:paw:

Kurgiface & Ilus Loom
Kasutaja avatar
Postitusi: 417
Liitunud: 19 Sept 2004 00:00
Asukoht: Tallinn/Kuressaare

PostitusPostitas Aet » 08 Dets 2004 22:27

Äkki on asi sinu Darrys mitte terves tõus? Paljud kuldsed on väga rahulikud, aga kui tööd tegema hakkad siis saba hakkab vehklema ja koer vaatab sulle otsa pilguga "mis järgmiseks?".


Darry teeb kõik ära sest ta teab et ta meeldib mulle kui ta seda teeb. Mis ei tähenda et ta arsti jms juures õnnelik oleks. Jätab paremini meelde juhtumisi ja muutub ebausklikumaks, on iseseisvam koer. Ja on ka teised kuldsed kellega olen töötanud. Jah, kuldsed ei ole nii pealetükkivad ja ei vaja nii palju tähelepanu ja kontakti kui sile. Ning tuletan meelde, et ka sinu koeras ei ole kogu tõug vaid ainult üks indiviid. Oma näited tõin oma koduste põhjal, sinu oma sinu omade pealt. Nagu on erinevaid inimesi on erinevaid koeri, mis ei keelaks mul nende põhjal üldistusi tegemast.
Vaidlemiseks pole seni ruumi kuni sul siledat kõrval ei ole. Siis tulevad need erinevused välja, enne ei osanud neid isegi märgata. Minu kuldne on ka puhtalt pere peale väljas ja usaldab meid, tahab tööd teha ja teeb seda õnnelikult, mis ei tähenda et tema entusiasmi jms saaks võrrelda sileda omaga. Erilist isu seda teemat tükeldama hakata mul pole, kuldne ja sile ON erinevad. Keskmine kuldne on 'süldi koeram' - ei mingi solvang kuldsele, ta on lihtsalt teine loom ja teistsuguse hingeeluga - kui keskmine sile. Kelle jaoks on kuldne kõige-kõigem, kelle jaoks sile. Ja jumal tänatud selle eest, et on valiku võimalust.



Siledaid peaks Eestis olema 4, jutt on olnud, et varsti tulevad kaks emast juurde.
"Puppy flats look like baby spiders!" -Riitta Liisa Lehtonen

Kasutaja avatar
Postitusi: 21
Liitunud: 18 Nov 2004 21:24

PostitusPostitas kertu » 08 Dets 2004 22:38

Aet kirjutas:...Kelle jaoks on kuldne kõige-kõigem, kelle jaoks sile...


Ja, Aet, kes on sinu jaoks kõige-kõige? :P Mõlemad? :lol:

Aet kirjutas:...Siledaid peaks Eestis olema 4, jutt on olnud, et varsti tulevad kaks emast juurde.


Jee! :tants:
Kas aretuseks?
Dogs eyes speak a special language, that comes directly from their souls...:paw:

Kurgiface & Ilus Loom
Kasutaja avatar
Postitusi: 417
Liitunud: 19 Sept 2004 00:00
Asukoht: Tallinn/Kuressaare

PostitusPostitas Aet » 08 Dets 2004 22:57

kertu kirjutas:
Aet kirjutas:...Kelle jaoks on kuldne kõige-kõigem, kelle jaoks sile...


Ja, Aet, kes on sinu jaoks kõige-kõige? :P Mõlemad? :lol:

Aet kirjutas:...Siledaid peaks Eestis olema 4, jutt on olnud, et varsti tulevad kaks emast juurde.


Jee! :tants:
Kas aretuseks?


Tundub, et kui järgmine koer tuleb siis sile. :) Kuldne pole minu jaoks päris 'see', aga esimeseks koeraks ja kodukoeraks on 5+ poiss see kuldseke. Võibolla kui oleks kontakti tööliini kuldsetega mõtleks teistmoodi aga temperamendi vahe annaks vist ikka tunda. Aet on piisavalt kontrolli näljas inimene, et sileda andumust hinnata. ;)

Vähemalt üks emane kes tuleb on vist küll 'tõsiseks' koeraks tulev, st inimene sumas viimati Rootsi kasvatajate vahel ja proovis endale HEAD koera leida. Igati positiivne.


Siia kõrvale veel kuldse ja sileda tervisest - oma kogemustest on kuldsed igasugustele kõrvapõletikele, silmahaigustele jne vastupidavamad aga seedimine tiba nõrgem, kõhuga on probleeme olnud. Need siledad kellega olen kohtunud on aga paljud allergikud olnud, Happy ja meie lähim tuttav sile, kes on Leedus, on mõlemad allergikud. Kõrvad on kah pidevalt põletikus, aga see on tugevalt ka selle allergiaga seotud.
"Puppy flats look like baby spiders!" -Riitta Liisa Lehtonen

Postitusi: 503
Liitunud: 18 Aug 2004 13:06
Asukoht: Pohlamets

PostitusPostitas evita » 09 Dets 2004 01:36

Ülevaatlik artikkel retriiveritest üldiselt ja igaühest lühidalt on saksa koerteajakirjas Hunde 7/2004. Saksa keeles loomulikult :wink:

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

sile, kihar, chessy, kuldne, labrador, nova scotia -iseloom

PostitusPostitas Triin & Bella » 14 Jaan 2005 18:45

nii tegelikult tahtsin teada kas igal retriiveri tõul on samad iseloomujooned?
Väga hea oleks kui räägiks see,kes omab nt labrador-kuldne jne. Võ kel n retriiver ja mingi teine tõug ja räägiks mille poolest erineb siis retriiver teistest tõugudes..Teised võivad muidugi ka, kel ainult üks koer
Räägime siis ÜLEÜLDISELT, et võimalikud lahingud ei leiaks siin aset.
Viimati muutis Triin & Bella, 23 Jaan 2005 10:56, muudetud 1 kord kokku.

Kasutaja avatar
Postitusi: 730
Liitunud: 18 Aug 2004 00:30
Asukoht: Tartu, Tähtvere

PostitusPostitas Triinu » 15 Jaan 2005 01:42

Chessie
- väga hea mäluga, kui on kunagi mida selgeks õppinud on see igavesti meeles
-4-5 korda raskem õpetada kui kuldset või labradori
- hulljulged- ujuvad iga ilmaga igasuguses vees
- tundlik, nutikas, üpris intelligentne
- õrn
- lõbus
- armastavad peremehe/perenaisega koos aega veeta
- teevad kõike, et omanikule meeldida
- raske oma tahtele allutada, kui oled võõras
- ühe-mehe-koer
- lastega kodudes saab lastega suurepäraselt hakkama: mängib jne.
- kindlameelsus ja treening on tähtsad
- hiiglasliku südamega
- ''munapea'' koer vaikse iseloomuga
- sobib aktiivsele, rahuliku temperamendiga ja kannatlikule inimesele
- tavaliselt ei ole normaalne chessie agressiivne
- õppeplatsil/võistlustel pöörab rohkem tähelepanu handlerile, kui teistele koertele
- emased ja isased on ühesuguse kuuletuvusega
- ootavad kannatamatult käske
- trenniplatsil saab neid vähe parandada
- ujumistahe, tahe alluda ja mängida domineerivad mõlema soo puhul
- tavaliselt pole agressiivne AGA kui teisele koerale koht kätte on vaja näidata, jookseb ta oma massiivse kehaga vastasele otsa ja seisab nn kõrgemal, tehes teisele koerale selgeks, kes on parem (ilma võitluseta), niikaua kuni vastane on alistatud.
- ei ole ''anna-küpsist-küsida-võid-kõike'' koer
- valulävi kõrge
- kõik chessied on erineva temperamendiga
- kui chessiet õpetada kannatlikuse, kindlameelsuse ja armastusega, siis ta tasub inimese vaeva ustavusega.
- koduprobleme vähe
- kõige paremini tunnvad end,kui nad on pere tgevuses osalised ja mitte kõrvale jäetud
- hiilgab jahil, töökatsetel, näituseringis (loomulikult on enne tööd selleks vaja teha)
- loomupärased valvekoerad kaitsmaks oma pere ja asju
- normaalsed täiskasvanud chessiedest on vaiksed ja kuulekad
- aktiivne
- ei saa elada ilma aiata majas vms, tahavad palju lihtsalt väljas olla
- elab 10-13 a. vanaks, vähesed elavad kauem
- koer kes jalutab igavesti
If you don't own a dog, at least one, there is not necessarily anything wrong with you, but there may be something wrong with your life. (R.Caras)

Triinu & 2 labradori - Berta ja Eddi
http://www.merrilow.ee

Postitusi: 503
Liitunud: 18 Aug 2004 13:06
Asukoht: Pohlamets

Kiharakarvaline retriiver

PostitusPostitas evita » 15 Jaan 2005 22:54

Mina jätan kõrvale igasugu tõu iseloomustused ja kirjutan oma isiklikust kogemusest ja tähelepanekutest kiharakarvalise retriiveriga. Otse loomulikult võib enamikku minu tähelepanekuid lugeda ka kõiksugu kiharakarvaliste iseloomustustest, ta on ju ikkagi kiharakarvaline.

Kuna ta on minu ainuke retriiver, ei oska teistega eriti võrrelda. Nii põgus kui mu kokkupuude labradoride ja kuldsetega ka on, võin ikkagi öelda, et nendest kahest erineb ta küll väga. Juba kasvõi labradoride (minu silmade läbi - võimalik, et eksin) ääretule emotsionaalsusele ja vahetusele inimeste ja koertega suhtelmisel võib kiharakarvalise puhul vastu panna pigem ettevaatlikkuse.

- tal on tugevalt välja arenendu nn isiklik ruum, kuhu ta ei taha võõraid koeri ega inimesi;
- pigem omaette uitaja kui teiste koertega mängija;
- ühest küljest on teda kerge õpetada - ta saab suurepäraselt ja kähku aru, mida tahetakse ja kui veel asi tema jaoks huvitav on, on tulemus suurepärane. Teisest küljes on ta kangekaelne ja jonnakas, mis teeb õpetamise mõnikord raskeks ja kannatust proovile panevaks - ta lihtsalt "teab paremini". Kuid kui midagi on kord selgeks saanud, on see tõesti selge;
- õpetamine ei tohi muutuda rutiinseks, tüdineb kiiresti;
- jõu ja sunniga ei ole võimalik saavutada mitte midagi;
- võib olla uskumatult järjekindel;
- iseseisev;
- iseteadlik;
- armastab väljas olla, võib üksi väljas tunde ringi mässata;
- väljas olles väsimatu ja energiline, seevastu toas 'vana rahu ise', enamik aega magab või tegeleb oma mänguasjadega, selline asi nagu toas ringi tormamine on üliharv;
- võõraste suhtes reserveeritud - seda joont ootasin kaua, kaua. Asi tundus täiesti lootusetu, kõik inimesed olid potensiaalsed parimad sõbrad, nüüd muutub ta aina ükskõiksemaks. Kuid on jäänud koht, kus kõik inimesed on alati sõbrad, ka täiesti võõrad - trenniplats;
- ootab heakskiitu ja naudib seda, kuigi ei tee midagi ainult sellepärast, et pälvida heakskiitu;
- hell;
- tundlik;
- solvuv;
- uues keskkonnas hästi kohanduv;
- rahulik;
- vajab lähedust;
- ei allu võõraste käsklustele;
- armastab magada selili jalad taeva poole või toetatud vastu seina :wink:
Pilt

Külaline

PostitusPostitas Külaline » 17 Jaan 2005 13:48

Keegi polegi veel kuldsest kirjutanud?

Niisiis - kuldne. Esiteks - ta on nagu koer olema peab. Kõik on olemas, aga midagi ülearu ei ole. Tema kasuka eest ei ole raske hoolitseda, kuigi see näeb väga efektne välja. Hoolitsev. Kui ta on sinuga kahekesi koju jäetud, siis eeldatavasti pikutab ta kusagil seal, kus võib su tegemisi piiluda. Kui oled temaga kahekesi metsas, siis ta küll kihutab ringi nina maas, ent tuleb iga veidi aja pärast vaatama, kas sinuga on kõik korras. Kuldne ei lähe oma õuelt või peremehe kõrvalt võõrastega kaasa, kuigi teinekord nii väidetakse - ta tahab olla oma inimeste juures.
Ka kuldne on ühe inimese koer, ent ta oskab seda olla teisi inimesi ignoreerimata või solvamata. Meil on kuldseid peres kaks, kusjuures kumbki on valinud endale oma pereliikme, keda jumaldada. Põgusal kohtumisel võib tõesti paista, et see koer on kõigi sõber, ent kui asja pisut lähemalt uurid, selgub, et see ei ole päris tõsi.
Mitmekülgne. Kuldsele sobivad paljud tegevused ja harrastused. Ehk vaid kurjategija kinnipidamine ja üksinda territooriumi valvamine on asjad, millega ta loomus kohaneda ei suuda. Positiivsel tagasisidel põhinevad tegevused ja õpetusviisid sobivad talle iseäranis hästi. Tema instinktid on üsna hästi kontrollitavad ja mõistusele allutatavad.
Leplik. Kuldne kohaneb kiiresti. Talle meeldib inimesega suhelda, seetõttu saab ta inimese lähedalolust tuge. Oma inimese kõrval võib kuldne minna läbi paksust ja vedelast. Ta ei kipu inimese kannatlikkust proovile panema ja jõuga või jonniga karjajuhi positsiooni hankima. Pigemini tajub ta ära selle, mis inimesele meeldib ja saavutab siis sealtkaudu seda, mida ta soovib. Ta saab väga hästi läbi lastega, nendega mängimiseks jagub tal aega ja energiat kuni surmani. Ka teiste loomadega pole probleeme.
Mõistlik. Kuldsele on lihtne selgitada elementaarseid asju ning ta õpib kiiresti ja mõnuga. Kuldsed ei kaldu destruktiivsusele või hüperaktiivsusele, ei osuta vastupanu ka ebameeldivate protseduuride korral (nt pesemine või küünte lõikamine). Nad õpivad kiiresti ära, milliste situatsioonide korral ilmutada valvsust ja milliseid ignoreerida.

Ühesõnaga - kuldne on täiesti ära teeninud oma nime ja arvamise, et see eeskätt hingelaadi ja sisemise ilu kohta käib.

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 17 Jaan 2005 18:02

Tänud vatajatele :
Triinule; Evitale ja külalisele
Jah külalise jutt hästi kirjutatud :)
Meil vist selline erieksemplar.
Ta on (vähemalt meil) kogu pere koer
Aga nagu öeldud,koeri on erinevaid.
Samas nad on kõigi suured sõbrad st võõraste ka.
Kuldne on koer kes tahab inimese lähedust nagu külaline ütles. Teda ei saa üksi õue jätta.

Kasutaja avatar
Postitusi: 214
Liitunud: 18 Aug 2004 01:20

PostitusPostitas xmariax » 18 Jaan 2005 14:05

Minu kuldne vastab küll külalise kirjeldusele, väga-väga raske on aru saada, et ta on välja valinud ühe inimese, kuna ta saab teistega lihtsalt samamoodi väga hästi läbi. :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 20 Jaan 2005 20:49

Võiksin võrrelda oma kogemust dogi- ja kuldseomanikuna.
Dogi on enamasti ühe-inimese koer. Kui läksime perega välja, siis rihmaots pidi olema minu käes, muid olid dogid kogu aeg hiirel, et kuhu ma küll lähen.
Kuldse puhul tundub, et see nii pole. Mitte et ta mind ei hoiaks, aga ta ei tee sellest numbrit, kelle käes rihmaots on.
Ükski minu dogi ei olnud meeleldi minust kaugemal nt kinni seotud - kui nad mind nägid, siis oli kohe pill lahti. Ikka, et miks ei saa juures olla. Minu kuldne on rahulik ja ootab kannatlikult, kuni mul on tema jaoks aega.
Kuldne võib lamada ja istuda, kus tahes. Dogil peab pehme küljealune olema ja ma ei tea ühtki dogi, kes istuks põrandale, kui on olemas diivan, tool vms
Minu dogid ei tahtnud vihmaga välja minna, kuldsel on suva, tulgu taevast või pussnuge. veelembus peale selle.
Mis puutub sellesse väitesse, et kuldne ei taha üksi õues olla, siis minu oma on küll - kui ta teab, et ta võib igal ajal sisse tulla.
Üldjoontes: kuldne on koer, dogi aga dogi :) Seda kinnitas ka üks tuttav USA dogikasvataja, kes ütles, et tal on kaks koera ja kolm dogi.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Postitusi: 133
Liitunud: 18 Jaan 2005 10:31

PostitusPostitas zoocoll » 21 Jaan 2005 09:08

Heili kirjutas:Mis puutub sellesse väitesse, et kuldne ei taha üksi õues olla,


Ma arvan, et kuldne ei taha üksi õues ELADA. Ja isegi siis, kui tal on mingi väga huvitav tegevus käsil, nt põllu peal hiireuru lahti kaevamine - isegi siis jäetakse see aeg-ajalt katki ja astutakse pererahva tegemiste juurest läbi - et siis oma tegemiste juurde rahulikuma südamega tagasi minna. Äkki söövad midagi ilma koerata või asutavad autosse istuma... mine seda pererahvast tea.
Dear God,
If we come back as humans, is that good, or bad?

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 22 Jaan 2005 17:04

zoocoll kirjutas: Ma arvan, et kuldne ei taha üksi õues ELADA. Ja isegi siis, kui tal on mingi väga huvitav tegevus käsil, nt põllu peal hiireuru lahti kaevamine - isegi siis jäetakse see aeg-ajalt katki ja astutakse pererahva tegemiste juurest läbi


See vist kehtib enamike koerte puhul. Kui on side inimesega olemas, siis peab ikka teadma, mida see inimene teeb. Paljud neist koertest, kes peavad õues ELAMA, valiksid ka võimaluse pererahva tegemistel silma peal hoida. Ainult neil koertel, kes algusest peale karjana elavad, on suht suva, millega inimesed tegelevad.
Koer ikkagi karjaloom ja üksiklasena ta on tõesti õnnetu.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Anonymous

Labradori Retriiver

PostitusPostitas Anonymous » 13 Mai 2005 14:48

Minu Meelest on retriiver maailma hellema hingega koer. Kõige suurema südamega ja kõige hoolitsevam koer. Mul on kodus Labrador ja kui mul on paha tuju või kurb siis ta tuleb lükkab mind ninaga ja toppib oma mängu asju mulle. Paha tuju on kohe kadunud. Juba sellepärast et ta on nii naljakas ja nunnu kui ta nii teeb. Üks kord tõmbas ema näpu katki ja hakkas paanitsema. koer läx ronis kahe käpaga ema sülle ja toppis talle palli sinna käte kus katki oli ja siis nutis ka kaasa. See oli nagu niii armaz.
Retriiverid on parimad. Mul on kuus koera . Erinevat tõugu nendest on labradori ja mite keegi peale nende ei ole sellise truu ja hoolitseva ja armastava iseloomuga nagu nemad.

Postitusi: 122
Liitunud: 16 Mai 2005 11:49
Asukoht: Saue vald

PostitusPostitas monica » 18 Mai 2005 11:06

kes on uurinud - kuidas suhtub chessi pere teistesse koertesse, eriti kui need on teist tõugu , sh labradorid?

Kasutaja avatar
Postitusi: 730
Liitunud: 18 Aug 2004 00:30
Asukoht: Tartu, Tähtvere

PostitusPostitas Triinu » 18 Mai 2005 15:14

monica kirjutas:kes on uurinud - kuidas suhtub chessi pere teistesse koertesse, eriti kui need on teist tõugu , sh labradorid?


Lepivad olukorraga mingit moodi aga alati püüavad teise koera üle domineerida ja olla karjaperemehed.
If you don't own a dog, at least one, there is not necessarily anything wrong with you, but there may be something wrong with your life. (R.Caras)

Triinu & 2 labradori - Berta ja Eddi
http://www.merrilow.ee

Postitusi: 122
Liitunud: 16 Mai 2005 11:49
Asukoht: Saue vald

PostitusPostitas monica » 18 Mai 2005 15:31

meil praegu nagu demokraatlik jaotus karjas ja koerad ikka nagu aktseptivad, et juht olen mina. Võibolla neil ei teki tõrget kui oma karjaga liitunud chessy neid kamandama asub?

Postitusi: 4
Liitunud: 15 Apr 2008 15:06
Asukoht: Läänemaa

Chesapeake Bay

PostitusPostitas Diana » 27 Mai 2008 23:12

Minul on juba kolme aastaseks saav Chesapeake Bay ja olen väga rahul.
Ta ei ole küll nn. ühe mehe koer, aeda ei ole ka vaja, teab oma piire ja ei lahku naljalt!
Kurb on et ei ole teada nende olemasolu Eestis!
Hea pere koer!

Kasutaja avatar
Postitusi: 730
Liitunud: 18 Aug 2004 00:30
Asukoht: Tartu, Tähtvere

Re: Chesapeake Bay

PostitusPostitas Triinu » 28 Mai 2008 00:24

Diana kirjutas:Minul on juba kolme aastaseks saav Chesapeake Bay ja olen väga rahul.Ta ei ole küll nn. ühe mehe koer, aeda ei ole ka vaja, teab oma piire ja ei lahku naljalt!Kurb on et ei ole teada nende olemasolu Eestis!Hea pere koer!


Hei ! Väga tore, et mõni chessi omanik ka siia on jõudnud :)
Chesapeakede olemaosolu siin Eestis on juba päris tükk aega teada aga paraku on kõik omanikud kuskil peidus ega suhtle ülejäänud retriiverite kommuuniga...
If you don't own a dog, at least one, there is not necessarily anything wrong with you, but there may be something wrong with your life. (R.Caras)

Triinu & 2 labradori - Berta ja Eddi
http://www.merrilow.ee

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 28 Mai 2008 12:46

Aga väga tore, et vähemalt üks minu lemmiretriiveritest on kotta jõudnud :)
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Postitusi: 4
Liitunud: 15 Apr 2008 15:06
Asukoht: Läänemaa

Chesapeake Bay

PostitusPostitas Diana » 28 Mai 2008 15:08

Siis on tore, loodame leida kena isase , vanus juba selline, et aeg pisikestele môelda!

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

Re: Chesapeake Bay

PostitusPostitas Triin & Bella » 28 Mai 2008 15:47

Diana kirjutas:Siis on tore, loodame leida kena isase , vanus juba selline, et aeg pisikestele môelda!


Ma ei teadnudki, et Chessisid Eestis on.
kas pilte saaks? Äkki kui aega on teeksite ka tutvustuse "meie koerte"s? :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 99
Liitunud: 08 Sept 2006 09:39
Asukoht: Põlvamaa

PostitusPostitas urvekas » 29 Mai 2008 08:27

Tahaks ka väga pilte
Koerad on parimad

TOPELTKONTO/lukus
Postitusi: 39
Liitunud: 22 Nov 2008 19:54
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sarana » 23 Nov 2008 16:38

Meil on kodus üks must labrador, kes kõigest olenemata on truu vaid siiski ühele inimesele peres. Nagu eelpool mainitud, oskab ta nagu ka kuldne, teha seda ilma teisi solvamata või ingoreerimata.
Armastab kõiki, kuid oma südant on kinkima vaid ühele - minule. Võib-olla sellepärast, et mina käin temaga koolis, et mina käin temaga jalutamas ja mina olen see, kes talle süüa paneb.
Sõbranna kuldsega võrreldes on minu Sara täitmatu, igas mõttes. Sõbranna kuldne aga pirtsutab toidu suhtes, mõnikord kõlbab, mõnikord mitte. Sara mul ka muidugi pirtsutab, kui ikka panna Darling ette, eksole, aga kui panna Royal'it, Hill'si või ProPlan'i, siis läheb talle kõik alla.
Võrreldes selle kuldsega on ta minu jaoks ka palju energilisem, selles mõttes, et minu Sara jookseb ja müttab igas porimülkas, aga kuldne on vaatamata oma noorele eale ( 1,5a. ) võimalikult väärikas ja rihmast lahti ei taha üldse olla.
Ehk on ka asi koduses kasvatuses, ju siis meie must on kasvatamatu. :D
Kui üks on, siis teist pole vaja. Kuigi kaks on parem, kui üks. Ja mida rohkem seda uhkem, sest seltsis on ju segasem. :)

Mine Retriiverid -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline