Paberiteta kutsikad, kas asi kahtlane?

- omaette olija ja mõtleja
Postitusi: 8
Liitunud: 20 Juun 2012 09:21

Paberiteta kutsikad, kas asi kahtlane?

PostitusPostitas huviline » 20 Juun 2012 09:30

Tere.
Soov saada meie perre sõbraks just chow-chowd. Uuritud ja puuritud nüüd juba kaua aega ja otsus tehtud. valikus on kaks kutsikat,üks Tartust paberitega ja teine teisest linnast ilma paberiteta. Paberiteta koer on 3 kuune,paberitega 7 kuune. Muidugi sooviksin väiksemat ja kuna meile paberid pole olulised,siis valiksin väikema,aga.. Müüja väidab,et mõlemad kutsikate vanemad paberitega näituse koerad,aga ei soovi mingil juhul avaldada ei isa ega ema nime. ma vaatakas kennelist järgi,kas on uuringud tehtud jne. Aga ta täiesti põikleb kõrvale ja ei avalda andmeid.Ütleb,et uuringud tehtud,aga nimesid keeldub avaldamast.samas ma pole nii proff ka,et teha 3 kuusel kutsikal vahet,kas ta on puhas või mingi muu segu.
Teine kutsa,kes 7 kuune,igati ok ja hinnavahe paberiteta kutsa vahel ka ainult natsa üle 100 euro,aga mulle teeb muret ta vanus- 7 kuud.Meil kodus vana kass ja äkki nad ei klapi.Kas 7 kuune on juba kasside suhtes vaenulik.Omanik ütleb,et ta pole kasse enne näinud.
Nüüd olengi dilemma ees,kumba võtta. Mõlemad on imearmsad (vaatamas käidud). Mis arvate,kas võib see 7 kuune kassiga leppida (selles mõttes et ei tee liiga)?
Äkki keegi saab kiiresti vastata,ma pean täna ühele ära ütlema.Läbirääkimised on juba päris pikalt käinud.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 20 Juun 2012 09:52

Kui tahate tõukoera ja kindlasti chow-chowd, siis võtke tõukoer - see dokumentidega. 7 kuune on noor koer ja kodu vahetavad eakamadki koerad. Koer on õppimisvõimeline loom ja isegi vanemaid koeri on võimalik uues kodus enamasti kassiga lepitada.
Tõutunnistuse puudumisel on alati põhjus! Kas ei ole vanemad aretuskõlbulikud olnud või on mõni muu põhjus. Isegi, kui tuuakse põhjuseks see vana hea "meil ei ole näitusekoerad, vaid perelemmikud ja me ei viitsinud dokumentidega jännata", siis minul tekib küsimus, et millega veel pole viitsitud jännata - korraliku toiduga, ussirohtudega, vaktsineerimistega? Kui vanemate poolt on kõik korras ja aretuseeskirjad täidetud, on dokumendid põhimõtteliselt ühe kirja kaugusel - see ei peaks olema ühelegi kasvatajale liiga suur väljakutse.
Chow-chow on tõug, mis oma välimikku väga tugevasti edasi annab ja kutsika puhul on tegelikult kogenematul inimesel raske vahet teha, kas kutsikast kasvab ikkagi loodetud tõu esindaja või on tegemist chow-ristandiga. On neid juhtumeid olnud küll, kus "puhtatõuline paberiteta" punane karvapall suuremaks sirgudes enam päris chow nägu ega tegu pole.
Arvestades lisaks kõnealusel tõul esinevaid terviseprobleeme, siis tuleb kutsikavõtul kindlasti uurida koera vanemate tervise kohta. Kindlasti ei anna see mingit garantiid, et Teie valitud kutsikas elu lõpuni terve on, aga see aitab riske maandada.
Kui müüja keeldub Teile kutsika vanemate nimesid avaldamast, siis minu meelest ei ole tegemist päris puhta looga ja sellisest kohast ei soovitaks mitte kellelgi omale sõpra võtta.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 8
Liitunud: 20 Juun 2012 09:21

PostitusPostitas huviline » 20 Juun 2012 09:57

paberitega emal on Kennelis üleval,aga uuringute kohta seal pole midagi kirjas. Isal seevastu ilustai uuringud näha.Kas see on ka ohumärk?

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 20 Juun 2012 11:39

http://www.chowclub.ee Sealt leiate kindlasti endale veel küsimustele vastuseid :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 1681
Liitunud: 17 Juul 2005 21:25
Asukoht: Tallinn

Re: kas asi kahtlane?

PostitusPostitas Muhv » 20 Juun 2012 12:43

huviline kirjutas:Tere.
Soov saada meie perre sõbraks just chow-chowd. Uuritud ja puuritud nüüd juba kaua aega ja otsus tehtud. valikus on kaks kutsikat,üks Tartust paberitega ja teine teisest linnast ilma paberiteta. Paberiteta koer on 3 kuune,paberitega 7 kuune. Muidugi sooviksin väiksemat ja kuna meile paberid pole olulised,siis valiksin väikema,aga.. Müüja väidab,et mõlemad kutsikate vanemad paberitega näituse koerad,aga ei soovi mingil juhul avaldada ei isa ega ema nime. ma vaatakas kennelist järgi,kas on uuringud tehtud jne. Aga ta täiesti põikleb kõrvale ja ei avalda andmeid.Ütleb,et uuringud tehtud,aga nimesid keeldub avaldamast.samas ma pole nii proff ka,et teha 3 kuusel kutsikal vahet,kas ta on puhas või mingi muu segu.
Teine kutsa,kes 7 kuune,igati ok ja hinnavahe paberiteta kutsa vahel ka ainult natsa üle 100 euro,aga mulle teeb muret ta vanus- 7 kuud.Meil kodus vana kass ja äkki nad ei klapi.Kas 7 kuune on juba kasside suhtes vaenulik.Omanik ütleb,et ta pole kasse enne näinud.
Nüüd olengi dilemma ees,kumba võtta. Mõlemad on imearmsad (vaatamas käidud). Mis arvate,kas võib see 7 kuune kassiga leppida (selles mõttes et ei tee liiga)?
Äkki keegi saab kiiresti vastata,ma pean täna ühele ära ütlema.Läbirääkimised on juba päris pikalt käinud.


Usu, paberid ON olulised. Otsisin ise mõnda aega paberitega kutsikat ja sain aru, et tõug on nii problemaatiline paljuski, et ilma paberiteta ei julgeks ma võtta mitte ühtegi chow-d kellelegi ega ka aretusnõudeid täitmata pesadest kutsikat. Loe milleks need aretsunõuded on, mis probleeme chodel on ja näed ise et asi on ootamist väärt.
Ei ole ühtegi häda mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba ;)
http://jussimotted.blogspot.com/

Kasutaja avatar
Postitusi: 593
Liitunud: 28 Juul 2006 03:24
Asukoht: Tallinn

Re: kas asi kahtlane?

PostitusPostitas siimsusi » 20 Juun 2012 14:16

huviline kirjutas:Aga ta täiesti põikleb kõrvale ja ei avalda andmeid.
Kujuta nüüd ette olukorda, et sul tekib mingi mure seoses selle kutsika tervise või hooldamisega ja siis see inimene ei võta sinu kõnesid vastu või hakkab taas keerutama...

Postitusi: 8
Liitunud: 20 Juun 2012 09:21

PostitusPostitas huviline » 20 Juun 2012 14:43

Juba loobusin paberiteta kutsikast :). Nüüd jäänud veel ainult mujre,kuidas 7 kuune kutsa lepib meie pere ja kassiga. ´Meil kaks last ka : 7 ja 3. Eks ma teinud kodutööd ka,et kuts vajab rahu,aga kardan just śeda,et kui ta juba nii suur on,äkki ei lepigi meiega :(. Kõik ikka võtnud koerad päris titena ,aga 7 kuune juba vist kerge "pubekas".

& Lussi
Kasutaja avatar
Postitusi: 115
Liitunud: 08 Sept 2005 09:40
Asukoht: Tartu, Raadi

PostitusPostitas Pimpz » 20 Juun 2012 15:47

Aga miks mitte käia ringi ja otsida veel veidi aega. Tutvuda antud tõu kasvatajadega ja valida välja näiteks potensiaalne emane isend, kellel on planeeritud pesakond lähi tulevikus ja kõiksugu uuringud tehtud. Siis saategi kutsika keda harjutada pisikesest peale kassi ja lastega.
Kuigi ei näe ka probleemi 7 kuuse puhul, kõigega on võimalik ju meelekindlusega hakkama saada. Mina võtsin koera kes oli üle kahe aastane. Kassi küll ei oma, aga meriseaga leppis ja saavad koos vabalt ühes toas ringi lipata.
Loodan teile parimat, et saate oma perre armasatud koera :)

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 20 Juun 2012 15:50

Chowsid ei tunne, aga labradoride puhul on 7-kuune alles üsna tita ja on veel väga kujundatav. Kui kahtlete, leidke kohe hea treener või nõuandja, kes aitab koera kassi elamisse integreerida ja ma usun, et ei tule probleeme.

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 20 Juun 2012 17:51

Ka kahe aastane hüperaktiivne koer, kes polnud eladeski kassi näinud, kui siis aia vahelt, sai harjutatud ca 3 nädalaga kassiga nii ära, et teda ei puututa ka - kui siis teretatakse vaid suure keelelimpsatusega. Oma kassi taga ei aeta, vöörastega praalitakse endiselt mõnuga. Kõik on võimalik :) Ja 7kuune nii titt ka veel - pigem muretseks, et kass ei harju

bokser Pipikas
Kasutaja avatar
Postitusi: 406
Liitunud: 18 Aug 2004 19:54

PostitusPostitas Pipikas » 20 Juun 2012 18:38

Tõenäoliselt sõltub kõik konkreetsest koerast. Kui kasvataja juures on lapsed, siis lepib koer ka Sinu lastega. Kui aga ei ole, siis on keerulisem. Kui majas on juba kass siis koera juurde tuua on alati keerulisem, sest kass ei pruugi leppida. 7kuune on juba suur koer kes lahutatakse oma perest/karjast. Kui kasvataja on teda hoidnud kodus teadmisega, et ühel päeval on tal uus kodu ja ei ole teda nunnutanud ja koeral ei ole just seda oma inimest, siis on lihtsam. Ei tea küll tõu spetsiifikat, kuid 7 kuune on juba nagu kodu vahetav suur koer.

Kui Sul on kodus 3 aastane laps, siis mina soovitaks veel oodata ja tuua koju ikkagi väike kutsikas (ootamise all mõtlen, et kui sünnib mõni OK pesakond). Seda eelkõige lapse turvalisuse ja enda südamerahu huvides. Eriti kui Sul ei ole eelnevat koerakasvatamise kogemust (et kui Sul ei ole olnud vaja eelnevaid koeri "kasvatada", et nad on nö loomulikust intelligentsist kasvanud tublideks perekoerteks).

Ning kõige peamine: kas koer on korralikult sotsialiseeritud? Kui Sa pead hakkama nii vana koera mingites aspektides sotsialiseerima, siis võib saada sellest üks väga suur peavalu.

Chow-de omanikud kindlasti oskavad rohkem nõu anda käitumise osas, kuid kas tegemist pole mitte valvekoeraga. Kui teie juures jooksevad lapsed ja nende sõbrad sisse-välja, siis tõenäoliselt ei maksa oodata, et show neile rõõmsalt saba liputades vastu jookseb.

Ise olen koju toonud 8kuuse bokseri, vist 10 aastase bokseri ja 6 kuuse mitteli.

8 kuune bokser tuli minu juurde teisele ringile. Kass ei leppinud oma surmani temaga, laste peale urises pikka aega. Tegemist oli muidugi ülidomineeriva emasega. Teiste koertega mängida ei osanud, pigem üritas neile näidata kui kõva mutt ta on. Tuppa tegi pikka aega, lõhkus ja laamendas ka. Teatud käitumishälvetest saime aja jooksul lahti, kuid "üksinda kodus ja puuris" jäi ta elu lõpuni. See eest oli tal väga terav mõistus :twisted: Külmkapi sõi tühjaks, praekana sai ka 200 kraadisest ahjust kätte ja jõudis isegi ära süüa, lisaks igasugused muud vägitükid... aga noh... kõige esimene ja kõige kallim :)
Meie pere omaks võtmine võttis aastaid. Väga kaua otsis tänaval neid oma inimesi ja igal võimalusel ründas korteriuksest välja. Kokkuvõtteks võin öelda, et laste kasvatamine on lihtsam ja kulub vähem närve kui selle sindrinahaga kulus.

10aastane bokser oli mulle teadaolevatel andmetel eelnevalt "lapse koer" sõna otseses mõttes. Meil elades ta jumaldas neid, elas nende toas ja tahtis nendega alati koos olla. Mingeid kohanemise, kasside jm probleeme absoluutselt ei olnud. Kohe algusest võttis meid omaks ja oli üdini rahul.

6 kuune mittel on ka praeguseks täiesti OK koer. Kohanemine perega võttis ca 6 kuud, alguses "vihkas" meid kõiki aga nüüd on ta terve pere koer. Olin küll kursis, kuid alahindasin mitteli valveinstinkte ja kui võimalus anda ja põhjust on, siis haugub korralikult. Tänu eelnevatele kogemustele "superPipiga" sai temast perekõlbulik koer kiiremini ja paremini. Lastega harjutamine oli paras proovikivi. Huvitaval kombel olid tema jaoks lapsed ka 16-17 aastased 182cm-sed poisid. Õnneks ka "nende" lastega sai rahu maapeale. Esimesed pool aastat oli koeraga võimlemist ikka väga palju. Nüüdseks olen kindel, et meie perest eemaldamine murraks selle koerakese südame.

Lõppkokkuvõtteks teed otsuse ikka ja ainult Sina. On väga tore, kui saadaolev chow on superiseloomu ja käitumisega koer. Aga kui ei ole? Palju lihtsam on koerale õpetada midagi uut kui hakata muutma käitumismustrit. Boonuseks on muidugi kasvataja kes on Sulle toeks ja abiks.

Veelkord, kõik sõltub konkreetsest koerast, tema iseloomust ja seni kogetust. Igatahes soovin Sulle, et leiaksid just selle "enda" koera :lehv:

ja kala ja atu ja oskar
Kasutaja avatar
Postitusi: 2431
Liitunud: 11 Juul 2006 15:09
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas rents » 20 Juun 2012 18:49

Mina ei laseks end foorumi negatiivsetel lugudel heidutada ega positiivsetel julgustada, vaid lähtuks konkreetsest koerast - kuidas ta su lastesse suhtub, kui te teda vaatama lähete jne.

Koera kassiga harjutada annab kindlasti, mul on endal kaks ammu täiskasvanud koera ja vahel ikka on juhtunud, et mõni sõbranna toob kassi nädalakeseks hoida vms - paar esimest päeva tahetakse taga ajada, sest nii põnev on, aga sealt edasi magatakse juba üksteisel kaisus. Oluline on see, et mõlemad saaks alguses piisavalt rahu ja et mõlemal oleks koht, kuhu taganeda, kuhu teine järele ei saa tulla.

Postitusi: 8
Liitunud: 20 Juun 2012 09:21

PostitusPostitas huviline » 20 Juun 2012 18:58

Aitähh igasuguste arvamuste eest :). Asi päädib sellega,et ma olen veel rohkem segaduses :D . Kuna koera me enne ostu ei saa enam lastega koos vaatama minna siis seega puudub võimalus vaadata,kuidas ta neisse suhtub. Siis kui ise nägin kutsat,siis ta oli küll sõbralik. Ja müüja ka kiidab,et selline rõõmus ja armastab lakkuda ;). Aga eks müüja ju kiidab ikka oma koera.
Koguaeg tunne,et see koer ootab meid ja teine pool minust muudkui manitseb,et oota sügiseni,saab kohe mõnest pesakonnast 100% kindla koera ja ka tillukesest peast.
Aga oodata ei jaksa :irw: .
Oleme kunagi saanud omale perre (enne lapsi) 5 aastase pikakarvalise saksa lambakoera.temaga polnud küll probleemi,väga ruttu kodunes. Aga chowd vist hoopis teise iseloomuga ju.
No tõeliselt raske probleemi ees olen ja täiesti saangi aru,et keegi aidata ei saa,otsuse pean ikjka ise tegema ja kas siis riskima või mitte :).

& chow-poiss Franco
Kasutaja avatar
Postitusi: 155
Liitunud: 14 Juul 2009 22:49
Asukoht: Tallinn-Tapa

PostitusPostitas M3rka » 20 Juun 2012 22:32

Pipikas kirjutas:
Chow-de omanikud kindlasti oskavad rohkem nõu anda käitumise osas, kuid kas tegemist pole mitte valvekoeraga. Kui teie juures jooksevad lapsed ja nende sõbrad sisse-välja, siis tõenäoliselt ei maksa oodata, et show neile rõõmsalt saba liputades vastu jookseb.


Chow on tõesti valvekoer, aga ka koer, kes harjub kõigega. Muidugi oleks natukene palju loota, et ta kõikidele saba liputama tõttaks, aga kui sisse-välja jooksvad lapsed on pidevalt samad, harjub koer nendega kiiresti ning varsti ei pööra neile isegi tähelepanu. Korra ehk uurib, et kes see tuli, aga kui näeb, et oma, läheb magama tagasi. AGA, omanik peab olema chow jaoks "jumal," muidu istub koer ruttu pähe. Räägin ainult enda tagasihoidlikust kogemusest chowdega.
"A dog is the only thing on earth that loves you more than he loves himself."

Kasutaja avatar
Postitusi: 26
Liitunud: 22 Aug 2009 19:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Happy » 22 Juun 2012 22:22

Minu koer oli umbes 2,5-aastane,kui sain lapse. Nüüd on laps aastane ja elab tal sõna otseses mõttes seljas. Kui laps veel beebi oli ja ise koera uudistamas ei käinud,hoidis koer eemale. Ega ta nüüd ka hea meelega ise lapse juurde ei lähe, kui sellel just midagi ahvatlevat käes ei ole. Laps aga kasutab igat hetke õues ära,kui koer pikutab. Ronib talle selga ja hakkab ratsutama. Kui laps on seljast maha roninud kasutab koer kohe võimalust ja põgeneb:D Minu koerale kassid ei meeldi. Aga ta ei aja neid ka taga,kui kass istub ilusti kohapeal. Ja olgem ausad, chowd on nii aeglased,et nad ei saa kassi kätte:D Vähemalt minu oma ei ole saanud. Ei julge igaksjuhuks nii väga üldistada ka:) Aga chowd tasub tõesti ainult paberitega võtta, sest muresid on nendega piisavalt ja on hea,kui saad kellegi käest nõu küsida.

Postitusi: 8
Liitunud: 20 Juun 2012 09:21

PostitusPostitas huviline » 23 Juun 2012 11:01

Nii,kogu selle info põhjal,mis siit sain, said meist siis eile 7 kuuse chow poisi "vanemad". Poiss sõitis kenasti 1,5h autos ja koju jõudes uuris kohe aia üle,et mis ja kus.Väikse poisiga leppis kohe mõnusasti ja mind ja meest kukkus ka kohe lakkuma. Tütar tuli natuke hiljem koju ja teda esilagu võõrastas,ei lasknud kohe kaela kallistada,aga leppis ka väga ruttu.Ühesõnaga mõnus ja rahulik. Kassi uudistas,aga ligi ei tikkunud.Kass käitub nagu peremees,ei karda koera,aga hoiab distastsi ja kähiseb.Täna hommikul jäi nende vahele vaid 5cm ,kass kähises,aga kallale ei läinud.
Õhtul jäi ta kenasti alguses alumisele korrusele tudima,aga öösel hakkas niutsuma ja nutma ja ei rahunenud enne,kui ma siis oma voodiriietega alla magama kolisin (loodan,et see ei muutu tal harjumuseks,et ma alla magan).Aga saan aru,et tal uus koht ja harjumatu.Hommikul kui poja alla tahtis tulla,hakkas haukuma ja "peremeest" mängima,aga natuke nuusutamist ja oligi jälle sõprus majas.
Täna ta natuke on rahutu,käib mööda tube ringi,eks vist igatseb oma venda,kes koju maha jäi,aga kui õue saab ,siis tuleb elu sisse. Kahjuks on täna nii märg,et ei taha teda eriti seal leotada.
Ainus asi,mis mind segab esilagu,on koera lõhn.Teda pole pestud ja see koeralõhn on ikka tuntav.Aga las poiss harjub meie,kodu,kassi ja uue olukorraga ja siis saab dušši .
Nüüd üks küsimus ka: müüja ütles,et toidunorm on 300 gr krõbinaid jagada 2.portsuks,aga mul sihuke tunne,et seda nii vähe ja tal on äkki kõht tühi.Kas seda pole mitte vähe: 150 gr krõbinaid leotatult 2 x päevas?

rehabiliteeritud
Postitusi: 1071
Liitunud: 09 Aug 2007 14:54
Asukoht: Urgaste Urkamaal

PostitusPostitas Edelweiss » 23 Juun 2012 11:54

Miks 7 kuusele vaja toitu leotada? Tal hambad ju vahetunud juba.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 23 Juun 2012 12:13

On koeri, kes on näljas (või siis "näljas") ka siis, kui saaksid päevas 2 kg ja rohkem sööki, see näljase mängimine viib ainult selleni, et koer on varsti nii trull, et ei jaksa muud teha, kui istuda ja sööki nõuda. Kuna tõus on nagunii oht liigesehaigustele, on kergem kaal kindlasti parem kui raskem.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1232
Liitunud: 22 Okt 2006 08:36
Asukoht: Virumaa metsades

PostitusPostitas lotos » 23 Juun 2012 12:54

Sõltub sellest, mis toitu ta saab.

Postitusi: 8
Liitunud: 20 Juun 2012 09:21

PostitusPostitas huviline » 23 Juun 2012 13:18

Ei teagi,miks vaja leotada :irw: . Kasvataja ütles ja meie sõnakuulelikult nii teemegi ;). Kutsi kodust saime kaasa Josera sarja söögi. Igatahes keetsin talle riisi ka,et lisada söögi hulka natuke.
Aga eks me õpime koos temaga. Liigselt kindlasti ei hakak teda toitma :).

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 23 Juun 2012 13:26

Leotatud toidu puhul saab koer kõhtu rohkem ja näljatunne kaob kiiremini. Ni eks endalgi ole vahe, kas sööd massi kapsast või tüki šokolaadi, eks?
Teine eelis on see, et leotatud ja paisunud toit ei paisu kõhus ning mao- või solepaisumise oht on väiksem.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 23 Juun 2012 14:06

Heili kirjutas:Ni eks endalgi ole vahe, kas sööd massi kapsast või tüki šokolaadi, eks?

Minul on küll suur vahe, kui söön kilo kapsast, on kõht kohe jälle tühi, 100 grammi šokolaad kaotab aga näljatunde kauaks.

Ülesöötmisega aga on nii, et see ei ole üldse keeruline ega selleks ei pea koerale hiiglaslikke toidukoguseid ette kandma. Minu koer hakkas oma rasvapolstrit alles siis natukene vähendama, kui sai päevas 200 grammi kuivtoitu ja sinna juurde käis vähemat 10 km rihmata jooksu päevas. Ja kaalub ta 50 kg. Väga heas vormis ei ole ta kunagi olnud, ma peaksin teda ilmselt siis 2 korda nädalas toitma ja ma ei suuda nii. Ainevahetusest sõltub ilmselt. Ja kasvajata peaks seda paremini teadma, on ta ju konkreetse kutsikaga 7 kuud juba koos elanud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 14
Liitunud: 17 Veebr 2011 23:38

PostitusPostitas liisubertha » 23 Juun 2012 16:32

Ehk on Josera Festival toiduks, seda peab ju selle kastme efekti saamiseks tõesti leotama :)

lömmnäod&näud
Postitusi: 371
Liitunud: 04 Veebr 2005 16:43

PostitusPostitas Kath » 24 Juun 2012 19:42

Mina leotan ka enda täiskasvanud koerale krõbinaid. Kui vaadata, kui väike on krõbin ilma leotamata ja milline on ta leotatult, siis minu jaoks on turvalisem, kui ta vett imab ja paisub koera maost väljaspool :)
Mina teen nii, et panen õhtul krõbinad koos vähese veega külmakappi, hommikul on koerale "pudru" valmis. Ja omakorda hommikuse söögi ajal lähevad siis õhtused krõbinad külma. Väga mugav :)

Toidu marki ja koera kaalu teadmata ei oska keegi täpselt toidu kogust hinnata, selles osas usalda kasvatajat. (Lohutuseks, minu "iginäljas" täiskasvanud 12-kilone koer saab päevas 140 grammi. Kui eeldada, et chow kutsikas on alla 20 kilo, siis 300 grammi tundub loogiline.)

Postitusi: 8
Liitunud: 20 Juun 2012 09:21

PostitusPostitas huviline » 24 Juun 2012 20:14

Omanikult sain kaasa Josera toitu . Segan seda lödi siis keedetud riisiga.
Täna siis käisime esimest korda rihmaga patseerimas. Ja pean ütlema- ei mingit probleemi.Lõpuks sai nii kenasti kõnnitud,et kohe kolmeseks saav poja jalutas kutsikaga ise :). Igatahes on meil tegemist äärmiselt mõnusa,rahuliku ja sõbraliku kutsiga. Kõik kes Ossut tahtsid vaadata ja katsuda,seda lõpuks said. Ta lihtsalt natuke takseeris võõrast inimest ja siis lasi ennast mõnusalt sügada.
Igati hea iseloomuga on.
Istumise sai ka juba teisel päeval (kuivatatud leiva abiga muidugi) selgeks.Samuti olin üllatatud sellest,kui hästi ta puhtust peab. Kakamiseks valis kenasti aianurga ja täpselt ühe ja sama koha peale teebki :).

Kasutaja avatar
Postitusi: 26
Liitunud: 22 Aug 2009 19:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Happy » 25 Juun 2012 13:10

Tore, et koer kenasti harjus ja kõik on sõbrad:) Aga chow on tõesti kõige puhtam loom,keda tean. Meil ka ta kunagi keset aeda ei pissi ega kaka. Kuna maamajal puudub selles mõttes aed,et tarasid ümber ei ole,siis käib ta hädal üldse majast eemal metsatukas:)

Mine Chow Chow -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline