Ka mõmmik võib kuri olla - või siiski

- omaette olija ja mõtleja
Kasutaja avatar
Postitusi: 33
Liitunud: 05 Apr 2007 21:04
Asukoht: viimsi

koer on muutunud kurjaks

PostitusPostitas Cardinal » 18 Nov 2009 22:26

Aasta tagasi ründas Cardinali saksa lambakoer,õnneks mingeid vigastusi tal polnud.Suvel maal olles eriti teiste koertega kokkupuuteid ei olnud aga nüüd tagasi igapäevaelus on ta hakanud suurte koerte suhtes umbusklikult käituma. Ta algul nuustab teist koera ja siis kohe üritab urina ja lõrinaga teisele kallale karata.Mõistus on juba otsas ,mida temaga teha.Võibolla on kellelgi analoogne situatsioon olnud jaa oskab aidata?

Kasutaja avatar
Postitusi: 25
Liitunud: 11 Mär 2009 00:23
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas amzu » 19 Nov 2009 13:19

Kuidas ta väiksemate koertega käitub?
Milline on sinu reaktsioon kui ta suurema koeraga kokku saab (kas hakkad teist koera eemale ajama või üritad enda koera tagasi kutsuda)? On ta sel ajal sul rihma otsas või käib vabalt ringi?
:)

Tarri & Fera
Kasutaja avatar
Postitusi: 497
Liitunud: 26 Okt 2005 16:39
Asukoht: Saue

PostitusPostitas AIE » 19 Nov 2009 15:05

aaa111 kirjutas:Teise koera soost sõltumata agressiivne? Pakun välja et vähese sotsialiseerimise tulemus ja vaja minna kindlasti grupitrenni kus pidevalt näeb enda ümber palju suuri koeri. Ründamise puhul tuleb koera karistada viivitamatult ja karmilt, seejärel rünnatavast koerast uuesti mööda kõndida, senikaua seda teha kuni enam ei soovi karistatud saada. Niisama nuuskida teisi koeri ära lase


Kui koer ründab hirmust, siis karistada kindlasti ei tohi-see on kõige hullem asi, mida üldse teha saab. See ainult süvendab hirmu ja kaotab usalduse inimese vastu. Sellisel situatsioonil ei tohi lasta tekkida, et ta kedagi rünnata saab. Sotsialiseerima peab sõbralike suurte koertega ning ettevaatlikult. Soovitan ühendust võtta mõne hea treeneriga.
Koer-ninaotsast sabani üks suur emotsioon!

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 19 Nov 2009 16:36

AIEl on õigus- kui koer juba kedagi ründab, on omanik olukorra kontrollimisega puusse pannud. Mina ei laseks sellist koera üldse teiste koertega ninapidi kokku. Selleks ei ole mingit vajadust. Koera tuleks harjutada teiste koerte lähedusega, et ta neile tähelepanu ei pööraks vaid pigem tegeleks omanikuga. Kui koer teisi kardab, siis ma üritaks koerale selgeks teha, et mina kaitsen teda ning kui ka võõras koer kipub väga lähedale, siis tõrjuks teda ise, et koer hakkaks usaldama ebamugavate olukordade lahendamise omanikule, mitte ei tunneks vajadust ise asju enda kätte võtta.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 33
Liitunud: 05 Apr 2007 21:04
Asukoht: viimsi

PostitusPostitas Cardinal » 19 Nov 2009 18:01

Väikeste koertega on siiani sõbralikud suhted.Väikesest peale on tal olnud sõbrad taksid ja spanjel.Ka üks emane malamut või haski .Taksid on mõlemad isased ja spanjel emane.

Kasutaja avatar
Postitusi: 33
Liitunud: 05 Apr 2007 21:04
Asukoht: viimsi

PostitusPostitas Cardinal » 19 Nov 2009 18:03

Juhul,kui ta on üritanud rünnata teist koera ,olen kohe ta ära tõmmanud ja jalutan temaga ainult rihmaga.Seekord ,kui tada rünnati oli ta samuti rihma otsas ja see teine koer oli lahti.

Kasutaja avatar
Postitusi: 940
Liitunud: 30 Aug 2006 10:46
Asukoht: Võsivere

PostitusPostitas Mellon Collie » 19 Nov 2009 18:44

Ommmm on hea asi küll, aga kui inimene jagab foorumis potentsiaalselt VÄGA ohtlike tagajärgedega soovitusi täiesti lambist, siis suht võimatu:( Arusaadav, miks kuubiku koertest ei ole koeraspordis asja, aga see ei tähenda, et ta tohiks mõne algaja kodukoera oma soovitustega p*sse keerata:(

Teemaalgatajal soovitan ühendust võtta mõne koolitajaga, kes vaataks koera üle ja aitaks just talle sobiva meetodi leida, mille abil probleemist üle saada. Ja PALUN, ära võta tõsiselt ÜHTEGI kasutaja aaa111 soovitust - ta ei tea, millest räägib, talle ainult tundub, et ta teab:( AIEt ja Snowblind'i kuulda võtta on tunduvalt mõistlikum tegu...

Kasutaja avatar
Postitusi: 33
Liitunud: 05 Apr 2007 21:04
Asukoht: viimsi

PostitusPostitas Cardinal » 19 Nov 2009 18:54

Tänan nõuannete eest.Tulin just koeraga jalutamast,kohtusime taksiga ja ei mingit kurjust tema vastu.Kui ta teisi koeri näeb ,siis kõigepealt jääb seisma või istub ja ootab kuni koer temani tuleb,ise ta kunagi esimesena teise koera juurde ei torma.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 19 Nov 2009 19:44

Kui omanik kirjutab, et koer alguses nuusutab võõrast koera ja siis ründab, siis miks peaks koera karistama, kui koer ei olegi veel teise koeraga kokku puutunud st. ei ründa? Millisest koerast sa, aaa111, räägid, kes murdosasekundiga ründab? Sest esimesest postitusest ma saan aru, et koer on muutunud selliseks peale teise koera rünnakut (mis viitab sellele, et tegemist võib olla ebakindlusega) ning olukord lastakse areneda märksa kaugemale (lastakse koer teise koera juurde nuusutama). Kui mõistlikud soovitused, milles ei soovitata koerale iga asja eest kõvasti kere peale anda, aaa111 ühe arvates kõik on teletupsude ninnunännu, siis on ju ilmselge, et ta teab koerte koolitamisest veel vähem, kui mina. Mitte, et ma nüüd eriliselt kogenud ja teadja oleks ja olen esimene tunnistama, et pime ja rumal usk sellesse roosamanna kommi ja kalli koolitusse on põhjus, miks mul on nii koeraagressiivne koer ning õigel hetkel korralik keretäis oleks kindlasti andnud paremaid tulemus, kui mu asjatu maiusega vehkimine. Kahjuks tuleb mõnikord oma vigadest õppida. Kuid mul on ka kogemus koeraagressiivse koeraga, kelle peksmise asemel ma tegin seda, mida siin soovitasin- võtsin tähelepanu endale ja ei lasnud ühtegi võõrast koera talle ligi kuni ta harjus teiste koerte lähedusega niivõrd (kuna ta ei näinud neis enam ohtu ja lasi minul olukordi lahendada), et üsna lühikese ajaga oli temaga võimalik käia suurtes koeraseltskondades.

Ma ei ütle, et koerte suhtes agressiivselt käituvat koera ei tohi karistada. Ma ütlen, et antud koera puhul teeb see ilmselt asja veel hullemaks, kui hakata koera teiste koerte läheduses karistama- koer=niigi hirm+ karistus. Vähe sellest, et see muudab teised koerad veel hirmutavamaks, hävitab see ka koera usku ja usaldust omanikku. Eelkõige tuleb vältida olukorda, kus koer hakkab juba ründama, sest siis on juba hilja ning ma ei räägi sellest, mismoodi tuleb kutsikat kasvatada vaid konkreetsest olukorrast- näiteks ei ole vaja oma koera lasta ninapidi teise koera juurde. Mina oma koeral ei luba teise koera poole vaadatagi, sest piisab 10 sekundilisest põrnitsemisest, kui ta muutub juba raskesti kontrollitavaks (omad vitsad...).

Snõublaindike läheb nüüd loeb edasi selliste koolitajate üllitisi, kes aaa111 nii juhmi jutu peale vaevalt, et isegi midagi muud viitsiks vastata, kui "Some people should not own dogs. You are one of them."
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

Re: koer on muutunud kurjaks

PostitusPostitas Gaidah » 19 Nov 2009 19:51

Cardinal kirjutas:Aasta tagasi ründas Cardinali saksa lambakoer,õnneks mingeid vigastusi tal polnud.Suvel maal olles eriti teiste koertega kokkupuuteid ei olnud aga nüüd tagasi igapäevaelus on ta hakanud suurte koerte suhtes umbusklikult käituma. Ta algul nuustab teist koera ja siis kohe üritab urina ja lõrinaga teisele kallale karata.Mõistus on juba otsas ,mida temaga teha.Võibolla on kellelgi analoogne situatsioon olnud jaa oskab aidata?


Kas ma saan õigesti aru, et siis kui Cardinali rünnati, oli ta noor või kutsikaohtu koer ja nüüd on juba täiskasvanu?
Kui nii, siis minu isiklike koertega on tähelepanekud olnud sellised, et kui noort koera või kutsikat on rünnanud teine koer, siis täiskasvanuna tahabki ta sellise välimusega koeri juba ise rünnata. Ma olen suht kindel selles, et see kutsikaeas läbi elatud hirm on see, mis täiskasvanud koera nii käituma paneb. Minu esimene isane koer sai 3-4 kuusena pisikese karvase koera käest näksata, kes ootamatult mingist aia august lärmates välja kargas. Teine koer kes teda kusagil 5-6 kuusena ründas, oli bokser. Täiskasvanuna, nii pooleteise - kahe aasta ringis hakkasin märkama, et bokserit või pisikest karvast koera nähes oli ta valmis kohe ründama. Teistsugused koerad teda nii väga ei ärritanud. Sai täiskasvanuna läbi nii isase saksa lambakoeraga kui ka näiteks shoti terjeriga.
Mina ei laseks teiste koertega ninapidi kokku, läheks grupitreeningusse, kus kõik koerad on rihmas ja poleks agressivseid koeri, et ei saaks juhuslikult tekkida mingit kismat. Grupis püüaks saavutada, et koeral oleks sinuga kontakt ja teistele koertele ei pööraks tähelepanu. Kui hakkab kedagi vahtima, ilmse kavatsusega jorr teha, siis peaks ütlema keelava käskluse, keerad koera kasvõi sunniga seljaga selle teise koera poole ja pead saama koera sinu käsklusele alluma- näiteks istu või lama või mõni muu käsklus, mida ta teab. Käskluse täitmise eest saab kiita ja edasi jätkuks trenn, nagu intsidenti poleks olnud.
Parimate soovidega......

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 19 Nov 2009 20:10

Minu Mari ei kannata sakslasi, kuna väiksena kutsikakoolis käies läks nendega väheke mürgliks. Samuti pelgab ta pisut dalmaatslasi, sest neil on väga ohtlikud (tema arust) vehkivad sabad.

Igasuguse jorina või muu hääle peale peaks järgnema keelav sõna, mis on öeldud konkreetse häälega, mingit peksu ja muud kaunist, mida siin eespool on soovitet pole vaja (ja üldse, selle osa "häid" soovitusi ma kraabin siit ehk maha).
Käi palju koeraga tänaval, võõra koera lähenedes võta koer kindlalt enda kõrvale rihma otsa ja kiida, kui edukalt on võõrast mööda mindud.
Chow puhul ei jõua peksu ja kurjusega kuhugi, eriti halval juhul saad hambad kätte. Kiitus, kavalus ja headus viivad sihile. Püüa koerast ette jõuda mõtetega.
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

ja Mürgel
Kasutaja avatar
Postitusi: 472
Liitunud: 25 Sept 2004 11:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas krissuk » 19 Nov 2009 21:33

AIE kirjutas:
aaa111 kirjutas:Teise koera soost sõltumata agressiivne? Pakun välja et vähese sotsialiseerimise tulemus ja vaja minna kindlasti grupitrenni kus pidevalt näeb enda ümber palju suuri koeri. Ründamise puhul tuleb koera karistada viivitamatult ja karmilt, seejärel rünnatavast koerast uuesti mööda kõndida, senikaua seda teha kuni enam ei soovi karistatud saada. Niisama nuuskida teisi koeri ära lase


Kui koer ründab hirmust, siis karistada kindlasti ei tohi-see on kõige hullem asi, mida üldse teha saab. See ainult süvendab hirmu ja kaotab usalduse inimese vastu. Sellisel situatsioonil ei tohi lasta tekkida, et ta kedagi rünnata saab. Sotsialiseerima peab sõbralike suurte koertega ning ettevaatlikult. Soovitan ühendust võtta mõne hea treeneriga.


Nõus Aiega. Kui koer ründab hirmust, mis on antud juhul äärmiselt tõenäoline (teda ründas suur koer ja tema ründab vaid suuri koeri), siis karistamisega teeme me olukorra koera jaoks ainult hullemaks. Meie karisus ei vähenda mingil moel hirmu ega pane kartvat koera teise/ suure koera läheduses end kuidagimoodi kindlamalt tundma. Kui me tahame, et koer loodaks omaniku peale kriitilistes olukordades, siis peaks inimene näitama, et tema peale saab loota. Kui tahta probleemist jagu saada, mitte ainult väliste sümptomite peitmisega tegelda, siis tuleks tegelda hirmu endaga ja mitte koera agressiivse reaktsiooniga.
Hästi üldiselt sellest, mida mina teeksin. Esiteks ma väldiksin igasuguseid kontakte (sh nuusutamist) teiste suurte koertega mõneks ajaks. Samas teeksin kontaktiharjutusi, et koer suudaks keskenduda rohkem mulle ja mitte koertele. Seejärel hakkaksin jälle kohtuma hoolikalt valitud nö pommikindlate suurte koertega, kelle puhul on teada, et nad ei võta tuld enda peale urisemisest. Minu meelest oleks sellel koeral vaja palju kindlaid kontakte rahulike ja sõbralike koertega ja väikeste, aga kindlate sammude haaval edasiminekuid. Ja lõpuks võib hoolika treeninguga saada koera, kes talub suuri koeri oma läheduses. See tahab aga palju kannatlikkust ja head koera jälgimisoskust. Igast etapist läheksin edasi alles siis, kui koer õnnestub käesolevas etapis pidevalt ja kindlalt. Hea oleks, kui leiaksite treeneri, kes oskab Sind aidata ja näidata, milliseid harjutusi ja kuidas teha, et koer hirmust üle saaks.

PS: Agressiivsus on koertele üks normaalne (tavapärane) viis teisest (millegipärast ebameeldivast) isendist eemale saada. Seda kasutatakse eriti juhul, kui põgenemine või ignoreerimine pole mingil põhjusel võimalik variant. Ja kuigi koera agressiivsus on inimeste seas üldiselt taunitud, siis tasub siiski meeles pidada, et koer on loom ja selline käitumine on loomariigis tavaline. Kui see meile ei meeldi, siis võime me koera ümber õpetada, aga minu isiklik arvamus on, et selle eest pole õiglane ega ka eriti tõhus karistada.

Kasutaja avatar
Postitusi: 593
Liitunud: 28 Juul 2006 03:24
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas siimsusi » 19 Nov 2009 22:28

Mõned tähelepanekud, mis tekkisid meie chowga koos elades:
-chow ei karda vanakuraditki, rääkimata suurtest koertest
-chow ise esimesena ei ründa, keegi peab teda provotseerima (liiga lähedale pressimine chowle ka enamasti ei meeldi), kui provotseerija taandub mõistlikule kaugusele, siis chow ei soovi iga hinna eest kakelda, vaid enamasti rahuneb maha
- tänu sotsialiseerimisele õpib chow teisi koeri (ja võõraid inimesi) taluma, mitte ei hakka neid armastama. Tänu kannatlikule iseloomule on chow võimeline üsna palju taluma :)
- chow ei karda ei teise koera hambaid ega inimese peksu, sest ta valulävi on üsna madal ja iseloomu kangus on väga suur
- ainus mõjuv karistus chowle on see, et inimene, kellel jaoks chow tahab 24/7 hea olla, ei tee temast välja

Ma väga ei usu, et chow ründab hirmust, pigem sellepärast, et peale intsidenti ta ei salli enam seda tüüpi koeri. Chowdel on tohutult hea mälu ja neile tehtud ülekohut mäletavad nad elu lõpuni. Olen seda ise näinud ja varem teistelt chow omanikelt kuulnud.

Suvaline treener pole enamasti chowdega kokku puutunud ja ei oska ilmselt chow iseloomuga arvestada, kui sa leiad mõne asjaliku treeneri, siis on sellest loomulikult abi. Maiemaie ja Lillekese soovitustest on palju kõrva taha panna, kuna nad tunnevad tõugu, suvaliste lahmijate tarkus las jääb nende enda koerte jaoks. Kindlasti ära lase oma chowd kaklema, chow võib kakeldes väga julm olla. Kui ta sinu sõna kuulab, siis õpib ta ajapikku käsu peale talle vastumeelseid koeri ignoreerima ja käitub tulevikus igati normaalselt ka tema jaoks ebameeldivate tüüpidega kohtudes.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 19 Nov 2009 23:27

Minu koera on rünnanud chow. Nii kui me nurga tagant välja tulime, hakkas vahutama. Lausa tagajalgadel ja kuni meist mööda sai. Võibolla oligi erand, aga ründas esimesena.

Rääkides siis nüüd sellest hoiupaigast võetud staffilisest. Mina ei näinud seal pitti ega ka pitimixi, aga ma mäletan veel seda põkki teemat ja eks pitt kõlab vingemalt muidugi. Veel ei usu ma, et praegu Eestis reaalselt toimuvad mingid koertevõitlused, samuti ei jäänud piltidel sinu koerast silma ühtegi armi. Võitluskoeral peaks neid ikka päris palju olema, eriti nähtavad just lühikarvalistel. Miks sa enda koera puhul selle peale ei tule, et vähese sotsialiseerimise viga, nagu teiste kohta pakud? Teised sotsialiseerivad vähe, aga sinul on võitluskoer, kõlab kah uhkelt muidugi, aga mina ei usu.
Mängimise pealt domineerida üritavad paljud koerad, minu meelest just sellised vähe ebakindlamad, kes kohe ei julge, küll aga nii muuseas hakkavad piire katsetama. Eriti just noored koerad. Samuti kui on esimene tutvus möödunud ja teine koer tundub olema sellise loomuga, et tema üle annab domineerida. Ei midagi erilist.

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 19 Nov 2009 23:42

karvik kirjutas:Minu koera on rünnanud chow. Nii kui me nurga tagant välja tulime, hakkas vahutama. Lausa tagajalgadel ja kuni meist mööda sai. Võibolla oligi erand, aga ründas esimesena.

Tõenäoliselt ei olnud tegemist terve närvikavaga chowga. Üldjuhul (teatavasti on alati olemas erandid) chow esimesena ja ei ründa ja tihtipeale ei ründa ka seljuhul, kui teda rünnatakse. Selleks, et chowd vihastada, peab ta haiget saama. Meil on olnud korduvalt juhtumeid, kus teine koer on mu pikakarvalist rünnanud, kes on selle peale ainult mühatanud. Palju karva, paks nahk ja ehk ka mõningane uimasus kaitsevad :)
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Kasutaja avatar
Postitusi: 1056
Liitunud: 15 Okt 2004 15:38

PostitusPostitas õelusejumalanna » 20 Nov 2009 01:32

Maiemaie kirjutas:
karvik kirjutas:Minu koera on rünnanud chow. Nii kui me nurga tagant välja tulime, hakkas vahutama. Lausa tagajalgadel ja kuni meist mööda sai. Võibolla oligi erand, aga ründas esimesena.

Tõenäoliselt ei olnud tegemist terve närvikavaga chowga. Üldjuhul (teatavasti on alati olemas erandid) chow esimesena ja ei ründa ja tihtipeale ei ründa ka seljuhul, kui teda rünnatakse. Selleks, et chowd vihastada, peab ta haiget saama. Meil on olnud korduvalt juhtumeid, kus teine koer on mu pikakarvalist rünnanud, kes on selle peale ainult mühatanud. Palju karva, paks nahk ja ehk ka mõningane uimasus kaitsevad :)

Njah, mina siis ühe (või väidetavalt kahe) sellise chowga kokku puutunud. Üks ründas parklas autode vahel lambist (ilma rihmata), omanikud veidi eemal - oi ta pole kunagi nii teinud! Teine samas kohas eemalt juba kangete jaladega lähenema hakkas (omanikke polnud näha), aga me jõudsime enne ära minna. Politseile väideti, et see teine lahtiselt laperdav koer, ei olnudki sama, mis esimene. :roll:
Everyone around you was corrupted

Kasutaja avatar
Postitusi: 4476
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 20 Nov 2009 12:49

siimsusi kirjutas:Mõned tähelepanekud, mis tekkisid meie chowga koos elades:
-chow ise esimesena ei ründa, keegi peab teda provotseerima (liiga lähedale pressimine chowle ka enamasti ei meeldi)...

Ma väga ei usu, et chow ründab hirmust, pigem sellepärast, et peale intsidenti ta ei salli enam seda tüüpi koeri. Chowdel on tohutult hea mälu ja neile tehtud ülekohut mäletavad nad elu lõpuni...

:? Meeri (pk collie) on ainult korra elus sattunud rünnaku ohvriks (kindlasti tänu oma tasakaalukale ja mittepealetükkivale suhtumisele võõrastesse koertesse). Ainus kord on teda rünnatud ja see oli chow, kes taandus alles siis, kui Mishel rünnakut märkas ja kohale jooksis. Millegipärast selle peale chow põgenes. Mis mälusse puutub, siis hea mälu ei tähenda, et peab eluaeg ründama jääma. Meeri ei ründa kedagi, ka showsid mitte, kuigi mälu on ta super. Minu SLK on olnud mitu showst sõpra ja mängukaaslast. Minu SLK ründab just hirmust. Ta on ka noorena sasida saanud ja endast suuremad või ka sama tõulised provotseerivad teda kaitsele asuma ja kardetavat teise poole rünnakut ennetama ähvardava hambapaljastamisega. Kusjuures ma ei teagi, kas see rünnakuks klassifitseerub, sest hammastega kallale pole ta kunagi kellelegi läinud, irevil hammastega, turi püsti, koledasti haukunud küll. Osade suurte koertega ta aga klapib ja loomu poolest pole agressiivne, pigem kartlik. Endast pisemad tema meelest mingit ohtu ei kujuta, isegi siis kui nood sõbralikud pole ja seetõttu ta neid ei karda ega ähvarda.
Kusjuures mina käsin väga korralikult oma noort SLK sotsialiseeimas ja koerte sõbralikkuses veenmas, mis ka õnnestus, ent piisas paarist ootamatust rünnakust, kus lahtine koer minu oma maha lõrisedes surus, et umbusk tagasi oleks. Sellest on meil veidi probleeme jalutamisel siiani. Ise olen lihtsalt valvas ja püüan ennetada vahejuhtumeid. Alati pole see aga võimalik, kui minu koera hirmutav koer nina alla trügib ja ta teda eemale peletada tahab. Sest minu jaoks on ebameeldiv ka see, kui mu koer hambaid paljastades end kaitsma peab. Miks ma peaks tema hirmu pärast teda karistama :roll: Et ta ka mind kardaks...

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 20 Nov 2009 16:04

Miikene kirjutas:Mis mälusse puutub, siis hea mälu ei tähenda, et peab eluaeg ründama jääma. Meeri ei ründa kedagi, ka showsid mitte, kuigi mälu on ta super.


Muidugi ei tähenda hea mälu, et peab ründama jäämagi, ent ära unusta, et koerad ja tõud on erinevad ja ka nende mõtlemisviis on erinev - ise ju räägid ka oma collie ja SLK käitumise erinevusest. Colliele iseloomulik käitumine ei tähenda, et ka teised tõud peaks sedasi käituma.
Minul on kaks mõtlemisviisilt väga erinevat koera. Attila on pooleldi moloss, väga hea mäluga ja saanud sakutada erinevatelt sakslastelt ja mustalt terjerilt - kõik sakslased ja suured tumedad koerad on tema jaoks totaalselt suur oht, millele ta reageerib väga ägedalt. Samas on ta saanud pureda ka dogilt, kuid dogid olid ka tema kutsikapõlve esimesed mängukaaslased ja sõbrad ja kas selle või mõne muu põhjuse tõttu neid ta niimoodi ohtlikuks ei pea.
Spanjel seevastu on kõigiga sõber, isegi nendega, kes kunagi teda hammustanud on. Rääkimata sellest, et ta nüüd hakkaks mingitel tõugudel eriliselt vahet tegema. Noh, välja arvatus vast see, et tema erilised lemmikud on cavalierid - ehk seetõttu, et tema kutsika-aja mängukaaslased kuulusid sellesse tõugu.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 302
Liitunud: 08 Nov 2005 09:25
Asukoht: Tallinn/Kristiine

PostitusPostitas Jolanda » 20 Nov 2009 16:34

krissuk kirjutas:Nõus Aiega. Kui koer ründab hirmust, mis on antud juhul äärmiselt tõenäoline (teda ründas suur koer ja tema ründab vaid suuri koeri), siis karistamisega teeme me olukorra koera jaoks ainult hullemaks. Meie karisus ei vähenda mingil moel hirmu ega pane kartvat koera teise/ suure koera läheduses end kuidagimoodi kindlamalt tundma.


Just. Sellises olukorras karistamine muudab koera veelgi ebakindlamaks.

Tean seda oma koera põhjal rääkida. Kuskil enne aastaseks saamist muutus koer ebakindlaks/araks. Temaga väljas käimine oli üsna keeruline. Kardetavat objekti nähes hakkas paaniliselt tirima või siis hüppas haukudes selle objekti poole (kartis just inimesi aga lõrinaga üritas ehmatada ka suuri koeri). Üritasin selliseid olukordi vältida ja kui lähenes keegi, keda koer karta võis, tõmbasin tähelepanu endale või lihtsalt hoidsin tugevalt rihmast ja ignoreerisin tema hirmu. Tulemuseks on see, et paar aastat hiljem saan temaga rahulikult väljas käia, ilma et ta hirmust tirima hakkaks või kedegi hirmutada üritaks. Täpsustuseks nii palju, et ma kunagi ei karistanud oma koera.
Vastupidine olukord on aga minu elukaaslasega. Temal nii palju närvi pole ja ta nii mõnigi kord ka karistas koera. Koer on siiamaani temaga väljas väga ebakindel. Väljaskäimised sätib ajale, mil võimalikult vähe inimesi ja koeri väljas :oops: .
Julgen selle põhjal väita, et mida rahulikum ja enesekindlam on koera omanik ja mida rohkem koer oma omanikku usaldab, seda enesekindlam ja rahulikum on ka koer. Karistamisega ei saa välja ravida ei agressiivsust ega argust või ebakindlust.
KK1

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 23 Nov 2009 22:39

Eks nagu igas asjas tuleb inimesel võtta kasutusele oma kaine mõistus ja otsustada, mis on mõistlik ja tundub loogiline ning mis mitte. Jääb ainult loota, et kahtluse korral ei kardeta küsida ja veel uurida, mitte ei hakata tugevama õigusega koeri kolkima.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Postitusi: 60
Liitunud: 23 Nov 2009 16:23
Asukoht: Tallinn-Nõmme

Ka mõmmik võib kuri olla - või siiski

PostitusPostitas mignon » 22 Juul 2011 08:36

Eile juhtus meil suhteliselt õnnetu lugu. Olime kodunt 2 päeva eemal. Kuna Miku on 100% minu koer, siis ta oli oodanud öö otsa värava juures mind koju. Poja sõbrad on harjunud meil käima nagu omas kodus. Vahel ka siis, kui meid endid kodus pole - autot remontimas vms. Noormees, kes on Mikuga sõber olnud kutsikast saati - seni oli talle lubatud kõik nii paitamine kui kallistamine ja muidu nässerdamine. Eile aga oli ta meile tulnud, kui kedagi kodus polnud ja koer magas trepi peal välisukse ees. Noormees paitas koera ja nagu tavaliselt, pani näo koera nina alla ja tegi n.ö. lolli häält. Seda kõike on ta teinud ka enne (noormees on 20-ndates aastates). Ja ..... Miku hammustas teda ninast. 15 õmblust. Kas see on nüüd koht, kus ma peaks hakkama muret tundma? Seni pole koer erti kedagi hammustanud, v.a. kord, kui magavast koerast üle roniti, sai ronija nähvaka kintsu. Sai siis selgitatud, et kunagi ei tohi magavat koera tülitada, vaid peab üles äratama. Ei oska nagu koerale midagi ette ka heita, aga..... Miku on 1,8 a vana ja üldse on tal see valveinstinkt hakanud tugevamalt välja lööma ja sõbrad-tuttavad on jaotunud kolme leeri. Kes võivad suhteliselt vabalt meil ringi käia, siis kellest ei tehta pärast nuusutamist üldse välja ja on inimesi, kes saavad väravast sisse vaid siis, kui olen ise juures. Oma pereliikmeid pole Miku kunagi naksanud ja võõraste puhul, kui ütlen "ei" ja "sõber", pole ka probleemi. Väljaspool kodu ei uriseta ega terroriseerita ka ühtegi inimest. Ja, noh, kui päris aus olla, ei julgeks ma isegi ühelegi koerala nina hammaste lähedale toppida.
Tahtsin lihtsalt teada, et kas see käitumine oli koera poolt normaalne või pean ma miskit ette võtma? Üldiselt peaksin ise seda suht koeralikuks, aga imestama paneb vaid see, et noormees on Mikut nässerdanud kutsikast saati ja seni on kõik korras olnud...
Chow - võrratu tegelane

Kasutaja avatar
Postitusi: 599
Liitunud: 07 Jaan 2008 16:09
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aidival » 22 Juul 2011 12:52

Mina ei oska koera siin küll süüdistada. Lahusolekustressis ning üksinda kodus looma une pealt ehmatada... Imestamiseks oleks põhjust siis, kui koer midagi teinud poleks.
Minu arust.
"Tont võtaks," ütles ta. "Häda on selles, et ma saan seda selgitada ainult koerakeeles, aga teie kuulate ainult inimkeeles." (Pratchett, "Liikuvad pildid")

Kasutaja avatar
Postitusi: 4476
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 22 Juul 2011 13:03

Minu koerad ei ole iial kedagi hammustanud, aga ma ütlen alati oma tuttavatale, et nad ei tuleks üksi väravast sisse. Osad ikka tulevad. Arvavad, et on koertega tuttavad. Mina oma koera ei süüdistaks, kui ta hammustaks inimest, kes tuleb väravast sisse. Iseasi, et ma ei usu hammustamise tõenäosust. Ometi eelistan alati ise juures olla. Ka ei luba ma oma loomadele lolle hääli teha ega neid ülearu solgutada. Täiskasvanud külalised meil seda ei üritagi, aga külalislastele, nii alla 10 aasta, tuleb ikka meelde tuletada, et teine on ka oma tunnetega elusolend, mitte pole ainult inimese soovid. Keelan ma seepärast, et ei taha, et mu koerad end külaistega ebamugavalt tunneksid, mitte hammustamise hirmust.
Antud loo puhul on kindlasti inimene ise süüdi. Une pealt ülesehmatatud koer ei pruugi adekvaatselt käituda. Tähelepanelik tuleks ikka edaspidi olla. Ma ei kujuta ette, et minu koerad ka une pealt hammustaks kedagi. Kõige õigem oleks analoogseid juhtumisi vältida. Ma usun küll, et too kannatada saanud noormees oma nina edaspidi koerale suhu ei topi. Miks peaks võõras inimene koera "nässutama" ja lolli hääli tegema ja loom kõike taltunult kannatama?

Postitusi: 60
Liitunud: 23 Nov 2009 16:23
Asukoht: Tallinn-Nõmme

PostitusPostitas mignon » 22 Juul 2011 13:07

Eks jah, lihtsalt väga ootamatu oli see situatsioon. Mõtlesin ise endas läbi kõik, et äkki olen kasvatuses vea teinud, kuid ilmselt siiski mitte. Kui mind kodus pole, siis tema ülesanne ongi ju valvata. Ja chowd ei pidavatki olema nässerdamiskoerad. Ilmselt kutsa suureks saanud ja maailma asju tõsisemalt võtma hakanud. Me just arutasime, et 3-aastasele inimlapsele teed rõõmsalt pluti-pluti ja rõõmu ning nalja kui palju, mine tee seda võõrale 20 aastasele ja hea, kui kolakat ei saa.
Seletatud ja räägitud on külalistele pidevalt, aga ikka ei taheta uskuda. Eks selgitame uuesti ja uuesti ja uuesti....
Chow - võrratu tegelane

Kasutaja avatar
Postitusi: 4476
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 22 Juul 2011 13:16

mignon kirjutas:... Me just arutasime, et 3-aastasele inimlapsele teed rõõmsalt pluti-pluti ja rõõmu ning nalja kui palju, mine tee seda võõrale 20 aastasele ja hea, kui kolakat ei saa.

Ei ole kolmesed ka kõik tuti-plutitavad. Tunnen last, kellest ma üldse aru ei saanud ega ühelgi varasemalt töötaval viisil kontakti ei saavutanud. Viimases hädas siis tegin "tuti-pluti", mis peale 2,5 a laps minust ehmunult taganes ja küsis:"Mis sul viga on?" Pärast seda pole ma enam ühelegi lapsele ninnu-nännu-tuti-pluti teinud ka, sest hakkasin mõtlema, et mis mul viga on :P-lapsele võib ju tõepoolest tunduda, et inimesel on midagi viga, kui ta äkitselt imelikult pudistama ja sädistama hakkab. Laps on ka inimene ja temaga saab normaalselt rääkida. Edaspidi olen lapsi just selle koha pealt jälginud-enamus tunneb end ebamugavalt selle tuti-plutiga - nad ei oskagi muud teha, kui kohmetult naeratada. Päris beebide puhul võib siiski töötada, aga suuremal võib tõesti tekkida mõte, et inimesel on midagi viga. Kes kuidas siis sellele reageerib. Eks koertega sama lugu. Või olete näinud koeri, kellele meeldib kui neile , eriti näo lähedal "lolle hääli" tehakse? Paremad nende hulgast või need, kes inimeste kõikvõimalike veidrustega harjunud on, ei tee lihtsalt välja, mis ei tähenda, et see neile meeldiks.
Ja küllap edaspidi on teie külalised vähem pealetükkivad - tasub vaid mainida neid ninaõmblusi ;). Koeral polnud kedagi, kes tema õigusi kaitseks ja ta tegi seda ise-mille peale pahandada :roll: me võime ju tahta, et koer enne viisalt paluks ebameeldiv tegevus lõpetada, põgeneks või vähemalt hoiataks urinaga, aga koer on koer-seda ei maksa unustada, kui teda narritama minna. Kusjuures pole üldse kindel, kas palumisest ja põgenemisestki aitaks. Kui inimene on pähe võtnud, et ta midagi tahab-koera nässutada, näiteks, siis mõnel juhul on omal nahal tunda saamine ainus viis, mis mõistuse pähe toob ja loobuma sunnib.

Postitusi: 60
Liitunud: 23 Nov 2009 16:23
Asukoht: Tallinn-Nõmme

PostitusPostitas mignon » 22 Juul 2011 13:31

Miku on siiani sellele "lollile häälele" reageerinud keelega üle noormehe nina. Ega ma koera ei süüdistagi ja ette heita pole ka talle tõesti tegelikult midagi. Kahejalgsetele peaks see olema aga paras õpetus, et ma ikka ei ole ülemuretsev...... Kuts on liiga armas olevus ja ma ei taha kaugeltki, et ta ebamugavalt end tunneks.
Chow - võrratu tegelane

Kasutaja avatar
Postitusi: 593
Liitunud: 28 Juul 2006 03:24
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas siimsusi » 22 Juul 2011 20:06

Ükski koer (või muu loom) ei ole külaliste mänguasi, ükskõik kui sõbralik ja leebe ta on. Miks peaks loom kõike välja kannatama? Mulle ka 100% kõik teiste pereliikmete külalised ei meeldi. Ma suudan neid aktsepteerida ja viisakas olla, aga mitte rohkem. Kui mõni mind tõsiselt häirima hakkab, siis saadan ta samuti üsna ühemõtteliselt minema :irw:

Chow on ühe inimese koer ja valvekoer, miks ta peaks ülisõbralik ninnu-nännu olema? Pealegi ta ju ei tormanud kellegile kallale, vaid magas rahulikult omas kodus ja võõras inimene tuli teda une pealt nässerdama. Meil ei lasknud chow üldse kedagi sisse ja ennast katsuda ka ei lasknud ühelgi võõral inimesel. Ründama kedagi ei läinud ja ise kedagi ei häirinud, aga omade ja võõraste vahel oli selge piir. Inimestele on väga raske selgeks teha, et nad koera ei tüütaks, koer saab juba paari ütlemisega aru, et külalisi ei tohi häirida.

Kasutaja avatar
Postitusi: 136
Liitunud: 21 Okt 2006 09:55
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas monsa » 23 Juul 2011 22:28

Meie koeral ei ole lubatud üheski situatsioonis inimesi hammustada ja ei saaks ta ka õigustust kui ta seda juhtuks tegema,isegi kui ta magaks.Kuna tema armastab just igalepoole kitsa koha peale ennast siruli visata ja kui ma suhtuks nii et ma ei tohi teda segada või pean ennem teda ülesse ajama,et eest läheks,siis ei saaks kas mina käia või tema magada :irw: Ja minu külalisi peab ta ka aksepteerima,meeldib see talle või ei, aga tänu taevale pole meil ka see probleemiks.Ja just sellepärast peabki ta nii lepplik olema kuna meil siin tihti just väikesed lapsed ja kui väike ei suudaks ennast kontrollida mida tavaliselt juhtub ja koer teda siin naksaks iga vale liigutuse eest ,siis ma ei tea mis sellest küll välja tuleks.Meie kuts kui tittedest kõrini on saanud siis läheb kuskile kõrvalisse nurka kus teda ei märgata või kui siiski rahu ei saa siis pressib ennast minu jalgade juurde ,kuna tunneb ennast siis nagu VANA JUMALA seljataga :irw:,sest emme ju kaitseb teda ega lase ülearu turja sikutada ( aga seda tõesti siis kui ta ise selleks vajaduse leiab )ja ärge jätke nüüd endale muljet et koer ei ole meil nagu mitte keegi :angel: vastupidi kallistame ja musutame teda ise ka pidevalt ,ju siis see nässerdamine talle juba nii tavaline :)Kui küsin musu siis tõstab ta nina ülessemale poole ja siis musutame :)
Aga mis puutub sellesse et ninaga minna võõrast koera kõditama,siis ütlen et see ikka" julge mehe temp " :irw: siin ei mõista ka mina koera hukka,sest looma näo juurde oma nägu toppida pealegi kui sa oled võõras mitte omapere liige ,kuis sai sellise mõtte pealegi tulla ?Aga jah eks kogemustest õpitakse :) ja soovime et sellel sõbralikul noormehel nina kiiresti paraneks :) :angel:
käed soovivad ümber kaela põimuda

Postitusi: 60
Liitunud: 23 Nov 2009 16:23
Asukoht: Tallinn-Nõmme

PostitusPostitas mignon » 24 Juul 2011 12:09

Nojah, ega meiegi kuts kedagi naksata ei tohi ja olles ise kõrval saavad kõik külalised rahulikult meil toimetada. Päris võõraste puhul on "sõber" ja "ei" need sõnad, mis annavad teada, et oma ning lubatud. Õnnetus juhtus kui mitte kedagi kodus polnud. Ega tegelikult keegi koera ei süüdistagi. Olen sellele noormehele ennegi öelnud, et ükskord sa oma ninast ilma jääd ja kahjuks nii juhtuski. Õnneks mingit vaenu nende vahele ei tekkinud ja kui noormees järgmisel päeval meile külla tuli, tervitati teda jälle rõõmsa sabaliputusega. Poiss tegi talle pika pai ja .... Loodetavasti on see õpetus kõigile. Mis puutub kitsas kohas põõnamisse ja temast üle ronimisse, siis tegelikult on alati temaga enne räägitud. ja kui saba läheb naksti selja peale tagasi, siis on selge, et koer ärkvel ja teadlik. Ma ise ei usalda ühtegi magavat looma, kuna une pealt ehmatamine on suht ohtlik iga koera puhul.
Chow - võrratu tegelane

Postitusi: 60
Liitunud: 23 Nov 2009 16:23
Asukoht: Tallinn-Nõmme

PostitusPostitas mignon » 02 Aug 2011 12:43

Tahtsin lisada, et noormehe nina täiesti omas paigas ja 15 õmblust oli ilmselge liialdus - usu veel. Ühe külje peal mõningad õmblused. Nina sirge ja olulisi arme ka ei tohiks jääda. Jälgisin Mikut, tema käitumist külaliste puhul. Nagu chow-le omane, vaatab üle, kes eriti armas tema meelest - sabaliputus ja musi, muidu läheb kaugemale oma asju ajama (loe põõnama). Magamise pealt siiski suht ettearvamatu. Hiilisin ise talle selja tagant juurde ja tegin pai. Hambad suht kiirelt tulema, kuid siiski mitte külge. Kui aga silmad lahti saab ja üles ärkab, pole probleemi. Ka väikese lapsega saab kenasti hakkama... Kui ei meeldi miski, hoiatab. Ma pole seda meelt, et koer peaks kõiki väga armastama ja ennast suva tahtmise järgi näperada laskma. Hammustada saanud noormehega saavad nad jatkuvalt väga hästi läbi. Jalutamas käies saavad ka võõrad talle pai teha kui just väga tahavad. Tahame siiski ka näitusele jõuda ja siis oleks kena, kui ta kohtunikku ei mulgustaks. Üldiselt on meie poiss suureks saamas ja maailmavaade ning suhted paika loksunud.
Chow - võrratu tegelane

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 02 Aug 2011 13:30

Minu arusaama kohaselt ei ole viisakas ei inimesele ega loomale une pealt ligi hiilida. Inimene ehmatab häälekalt, loom võib ehmatada ennast kaitstes ja seda hammastega.
Minu nüüdseks juba taevastel jahimaadel lippav "kullatükk" oli väga varmas hambaid näitama neile, kes teda selja tagant, une pealt või mõnel muul moel ehmatasid. Seda peab omanikuna teadma ja pidevalt jälgima, muidu pärast mõnel eluks ajaks trauma või armid näos.
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

ja kala ja atu ja oskar
Kasutaja avatar
Postitusi: 2431
Liitunud: 11 Juul 2006 15:09
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas rents » 02 Aug 2011 23:42

Maiemaie kirjutas:Minu arusaama kohaselt ei ole viisakas ei inimesele ega loomale une pealt ligi hiilida. Inimene ehmatab häälekalt, loom võib ehmatada ennast kaitstes ja seda hammastega.


Tean juhust, kus suvisel üritusel ööseks suurde saali magama jäädi. Üks neiu tahtis üht noormeest ehmatada (vist olid poolromantilised ajendid vms), aga noormees hüppas une pealt püsti ja virutas esimese hooga nii, et tüdruk oli kägaras maas - ja alles siis sai aru, mis toimub ja keda ta lõi. Nii et ei tasu ka inimesi väga ehmatada.

Postitusi: 60
Liitunud: 23 Nov 2009 16:23
Asukoht: Tallinn-Nõmme

PostitusPostitas mignon » 03 Aug 2011 08:50

Jah, meil on see asi nüüd kõigile selgeks tehtud, et ei mingit selja tagant lähenemist ega uneseguse koera paitamist. Tundub, et on ka aru saadud. Noormehe nina näeb ka päris ilus välja. Eile nad Mikuga mürasid päris tükk aega. Nii armas oli kõrvalt vaadata, kuidas poiss kenasti "puhtaks" lakuti. Meie eelmine koer, segavereline huntkoer, oli üldiselt nii kuri, et teda ei julenud keegi puutuda ega väravast siseneda. Eks chow-mõmmik oli liiga nunnu, et kuidagi ei jõudnud kohale, et ta ON koer. Üldiselt kuulab koer päris hästi sõna ja mingeid probleeme inimeste ja teiste koertega pole. Ka koerad jagunevad tema silmis mitmesse gruppi - osadest ei tehta üldse välja, osasid ju võiks nuusutada, aga kui ei lubata, pole probleemi. Aga väike osa koeri äratavad sellist huvi, et siis tekib küll valikkuulmine. Üldiselt on siis tunded vastastikused. Aga, jah, inimene õpib kogu elu ja koer samuti...
Chow - võrratu tegelane

Mine Chow Chow -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline