Kui koer kardab pauku ja mürinat

- omaette olija ja mõtleja
ja juhtmeta tolmuimeja Prada
Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 13 Juun 2006 16:39

Kui koer kardab pauku ja mürinat

PostitusPostitas sootna » 03 Jaan 2007 00:37

Head uut aastat kõigile ja nende mõmmidele!
Kuidas suhtuvad teie koerad ilutulestikku? Mu sõbranna chow kardab nii jubedalt, et kui jalutamas käisime ja paar üksikut pauku tulid, siis pani ta koju jooksu (kodu oli kusjuures päris kaugel). Üldse kui kuskil paugutatakse siis ei tee ta õues oma hädagi ära vaid kisub ainult tuppa. Kas see on chow'del loomulik ainult juhtudel, kui tegemist on halbade mälestustega?
Ilma iseloomuta juba Chow'd ei kasvata! ;)

Kasutaja avatar
Postitusi: 574
Liitunud: 27 Juun 2006 21:26
Asukoht: Ühel kenal saarel

PostitusPostitas Minni » 03 Jaan 2007 00:55

Päris paljud kodalised on sellest siin rääkinud - mõned chow-omanikud ka:

http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=1609

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 03 Jaan 2007 12:49

Head uut!

Vaata, Minni, see chow'de ja rakettide suhe on üldiselt natuke teistmoodi kui teistel koertel, seega võib vast siin ka veel kirjutada :)

Tavaline on see, et chow'del on paukudest suhteliselt ükskõik. Mõni reageerib natuke (võpatades, haugatades, mühatades), mõni ei tee üldse välja. Meie käisime uue aasta saabumist koduaiast vaatamas. Marist oli juba varem teada, et tema on ükserakordselt tuim elajaloom, aga Almera ja paukudega oli mul kokkupuude ainult metsas verejäljekoolitusest :irw:
Ühesõnaga- Mariga läks nagu ikka. Istus teine veelompi (mis enne oli tema mäletamist mööda hang olnud) maha ja hakkas pauke ja värve passima. Almera pidas vastu umbes 5 minutit ja siis istus toaukse ette maha ja tegi haleda näo. Häält ei teinud, otseselt nagu ei peljanud ka, aga näha oli, et talle ei meeldi. Siis nägin läbi akna, et läks Marilu pessa ja kuulatas. Siis ronis oma diivanikesele, kust ta tavaliselt õue vaatab. Ja siis, kui ma tuppa läksin, istus ta meie magamistoas diivanil, kuhu ta muidu ei roni ja nägi õite õnnetu välja. Paugud kestsid veel poole ööni, seega ta tuias lihtsalt mööda tuba, mühises ja proovis leida sellist kohta, kus oleks hea magada. Kõige parem koht tundus diivani ja ahju vahel :irw: Õnnetuseks juhtus ta seal ühe piuksuva mänguasja peale potsatama ja kargas jälle püsti. Aga see piuks osutus ta "elupäästjaks". Piuksuga seoses läksid tal kolepaugud meelest ja ta võttis hoopis kella kolme aegu öösel väikese möllu ette. Siis läks magama ja oligi meie uus tulnud.
KAhjuks kestavad need paugutamised meie kodu ümber aina edasi ja edasi, seega kannatab pigem minu närvisüsteem, kui koerte oma. Üksikute paukude peale nad reageerivad pisukese haukumisega, mis mind keset ööd kaunikesti tüütab.

Käisin uue aasta esimesel päeval ka chelestya pool, kelle vanemal koeral oli paukudest suht ükskõik, sest tal oli oma pispoegadega nii palju tegemist, aga Mausile küll paugud ei meeldinud. Istus kõrvad ludus ja vahtis kahtlustava näoga akna poole, et kas jälle hakkab peale.
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Kasutaja avatar
Postitusi: 593
Liitunud: 28 Juul 2006 03:24
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas siimsusi » 03 Jaan 2007 13:11

Meie chow vist ei näe ega kuule rakette, ta ignoreerib neid täiesti ja ajab õues oma asju nagu tavaliselt. Suurem koer, kes kardab väga rakette, oli sel aastal õues üllatavalt rahulik, kuid paar tundi hiljem lahistas meie ja külaliste õuduseks otse pidulaua kõrvale hiigelsuure järve :öäk: See sõltub ikkagi konkreetse koera närvikavast, sest meil ka paugutatakse aastaringselt, mitte ainult 31.dets - elukoht lihtsalt selline.

ja juhtmeta tolmuimeja Prada
Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 13 Juun 2006 16:39

PostitusPostitas sootna » 03 Jaan 2007 15:50

Minu enda chow oli ka suhteliselt ükskõikne kuni kõikide hädadega oli maha saadud.. siis läks tüdruk nii elevile, et hüppas ja kargas ja eeldatavasti kui oleks oskanud rääkida ka, siis oleks möödujatele ta karjunud, et head uut aastat :). nägu oli küll vähemalt selline :D. nii see uus aasta tuli ja Prada nõudmisel ootame järgmist paugutamist ja uut aastat :D
Ilma iseloomuta juba Chow'd ei kasvata! ;)

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 03 Jaan 2007 16:59

Maya suhtus ka esimestesse paukudesse nii nagu tavalisse muusse mürasse, ehk eriti ei pööranud tähelepanu. Küll aga öösel kui 10 minutit oli põhipaugutamine kestnud hakkas väheke perutama ja läks hea meelega tuppa, kuhu muidu peab ju meelitama. Kuna mul pole Chowga uue aasta vastuvõtmist varem olnud, siis olin küll suht üllatunud nähes Mayat nii rahulikuna, muud perekoerad on ikka tavaliselt pöörased või kardavad nii väga, et poevad lihtsalt peitu.

PS! Head uut kõigile.

Kasutaja avatar
Postitusi: 136
Liitunud: 21 Okt 2006 09:55
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas monsa » 03 Jaan 2007 17:22

Mayo suhtus ka üsna rahulikult uus aasta paukudesse tal oli hea meel et oli nii palju sagimist, aga järgmisel päeval magas Mayo terve päeva maha nii et tema jaoks oli see kõige raskem öö üleval olla.
käed soovivad ümber kaela põimuda

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 04 Jaan 2007 19:03

Meie Jim kartis. Istus vaikselt toas trepi all oma pesas. Hiljem, kui välisukse juures teda õue meelitasime, piilus arglikult korraks, kõrvad ludus, ning keeras ringi ja läks pessa magama. Altkulmu pievalt jälgides. Ka hommikul vaatas arglikult ukse vahelt, läks kiirelt põit tühjendama ja tuli jooksuga tuppa tagasi. Muidu julge tegelane, aga pauke kardab :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 29
Liitunud: 07 Apr 2006 14:37
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Wanted Soul Emma » 05 Jaan 2007 03:41

Head uut!!!

Solemma jaoks oli tänavu esimene teadlik aastavahetus (eelmisel nimelt istus alles tissi otsas :irw: ), mis möödus akna peal ilutulestiku passimisega ja küpsisekausi leiu ning selle tühjendamisega :irw:
Kuigi, ei saanud Solemma aru miks meie kiisu nii kuri oli ilutulestiku peale. Viimane käis toast tuppa ja urises ning pahurdas, aga tal ka kurvad mälestused aastavahetusega seoses. Igatahes Solemmat ei kõigutanud miski. Eks näis mis järgmine aastavahetus toob :irw:
Chowd on fantastilised!!!

Kasutaja avatar
Postitusi: 18
Liitunud: 13 Dets 2006 09:44
Asukoht: Hiiumaa

PostitusPostitas kersti31 » 05 Jaan 2007 20:48

Meie Mathilda suhtus paugutamisse väga rahulikult - pööras korra pilgu taeva poole, kui pauk käis. Aga siis hakkas naabrimees paugutama mingite eriliste raktettidega, mille peale isegi ehmusin, vot siis pani Mathilda jooksuga tuppa, tilgarada oli ka järgi ning süda vaesekesel tahtis välja lausa karata. Oi, täna ju veel hea võimalus kõigile Head Uut Aastat soovida:)!

Kasutaja avatar
Postitusi: 7
Liitunud: 21 Dets 2005 14:23
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Bosse_Lauri » 18 Jaan 2007 01:36

Eelmisel aastavahetusel Bosse norskas kui paugutamiseks läks! Kuna elame linnas siis "trenn" algab juba novembri lõpus ja kui põhi paugutamine lahti läks siis ei saanud arugi et midagi väga teisiti oleks! Sel aastal olime Otepääl ja Bossega lasi koos meiega rakette - vaatas ja imestas mis toimub! Suht flegma selle koha pealt.
Isa rääkis et nende 7 kuune ja 50 kilone "murdja" põgenes 3 tunniks metsa - lõpuks tuli siiski koju. tema nägi rakette maal esimest korda ja ka mitte oma aias!
- - - - - - - - - - -

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

Kui koer kardab mürsku pauku ja mürinat!

PostitusPostitas Elsa » 28 Juul 2009 18:36

Tere tere üle pika aja! Mul on suur mure. Meie Maya saab nüüd juba 3 aastaseks ja iga aastaga süveneb probleem paugutamise ja müristamise aeg. Viimane nädal on teadagi Eestis olnud suht äikse rohke ja meile tähendas see hädas koera, kes hakkas juba lõpuks lõhkuma (ronib väikestesse kohtadesse, N: musta pesu korvid lõhkus ära,sest paksuke ei mahtunud sinna sisse juuuu).

Koer on nii ärev, ainult lõõtsutab ringi ja samas roniks ka kõrgustesse, avastasin suure toa laua pealt ta ühel öösel. Jne sellised lugusid on palju. uus aasta ööd on karmid hoolimata ettevalmistusest, talle meeldib vannituppa duškabiini minna.

Kas keegi oskab soovitada midagi, mis aitaks loomal üle elada see raske aeg või on alusa sellest võimalik lahti saada.Minu eelmiste koertega ei ole kunagi midagi sellist ette tulnud!

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 28 Juul 2009 19:03

Alma kardab ka. Äikse puhul panen talle lihtsalt raadion mängima suht kõvasti, see natuke segab ka äikesemürtsutamist. Viimane kord, kui tulin töölt, siis ukse taga kuulasin, et võõras mees on kodus ja räägib koeraga. Tegelikult tuli raadiost ingliskeelset räppi ja Alma nohises :irw:
Viimase aastavahetuse veetsime sõprade juures maal ja seal üldse pauke polnudki, nii et koer pääses nendest hingehaavadest.
Üldiselt olen tähele pannud, et mida vähem tema ähkimist ja askeldamist tähele panna, seda kergemalt läheb äiksene aeg.
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Nahkhiir, karihiir ja rott
Kasutaja avatar
Postitusi: 1215
Liitunud: 17 Aug 2004 19:34

PostitusPostitas Jaana » 28 Juul 2009 19:15

Nora puhul olen tema närveldamist ignoreerinud ja tundub, et aasta-aastalt läheb asi paremaks. Samuti olen tal võimaldanud pugeda tema turvakohtadesse - kas tugitooli taha, laua alla ja puurile olen katte peaaegu täielikult üle visanud ning täieliku koopa tekitanud (seal kipub ta ka nüüd rohkem olema). Samuti tundub, et kui ma aastavahetuseti olen seinakontakti pandavat DAPi kasutanud, on see natuke aidanud ning muidugi on aastavahetusel kohustuslik valjult mängiv raadio. Kas olete ka proovinud nt müracd-de kasutamist ja sellisel viisil teda paukude ja müristamisega harjutanud ehk aitab ka see?
Take your time

Kennel Uueveski
Kasutaja avatar
Postitusi: 415
Liitunud: 21 Dets 2005 08:20
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas iris » 28 Juul 2009 19:23

Meie proovisime neid helisid kõlaritest lasta koertele, et nad harjuks, aga tulemus see, et seda ei kardetud üldse, kuna pole päris see kõmin, mis peaks olema. Õues tuleb ikka sügavama kõminaga.
Meil on kah ignoreerimine aidanud. Ise ei tohi teist nägugi teha, et müristab. Tuleb oma toimetustega edasi minna nagu poleks midagi olnudki, siis hakkab koer tasapisi aru saama, et ta on ainuke, kes kardab ja loodetavasti asi paraneb kah.
Aga kui on ette teada, et kõmin, mürtsud ja paugud tulevad, siis oleme ka kasutanud muusikat. Siis ei ole mürin nii selgelt eristatav teistest helidest.

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 28 Juul 2009 19:25

Ma just mõtlen, et ma üldiselt ignoreerin teda aga kui ta voodisse ronib ja üritab pähe ronida...siis on teda suht raske ignoreerida. Samas ta ei püsi kuskil oma nn. turvakohas vaid käib mul järgi, surub end minu ja seina vahele, WC on minu poti ja seina vahel jne:-) Ja ma ei käitu teda lohutavalt.

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 28 Juul 2009 20:12

Mina olen ka lubanud pugeda oma arvutilaua ja/ või tooli alla, kus ma istun. Kui siis veel selja pealt saba juurest sügada, aga mitte rääkida koledatest mürtsudest, siis on enamvähem. Juba lõõtsutamine muidugi ei lakka, aga pisut see sügamine aitab. Mõned äikesed on ta juba isegi maha maganud Poola unelaulude saatel :)
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Kasutaja avatar
Postitusi: 33
Liitunud: 05 Apr 2007 21:04
Asukoht: viimsi

PostitusPostitas Cardinal » 29 Juul 2009 19:51

Meie karvane õnneks ei karda ei müristamist,välku ega ka pauku.Magab südamerahuga, isegi norskab.Eelmine koer(väike puudel) seevastu oli nii arg.Iga kord kui väljas oli äike puges voodiriiete kappi. Lapsed ehitasid talle ka erinevaid pimikuid ja seal ta siis istus ja värises.

& chow-poiss Franco
Kasutaja avatar
Postitusi: 155
Liitunud: 14 Juul 2009 22:49
Asukoht: Tallinn-Tapa

PostitusPostitas M3rka » 01 Aug 2009 15:06

Minu sugulase chow chow, keda hiljutise äikesetormi ajal hoidma sattusin ei kartnud kaa mitte midagi. Panin koera juba autosse ja käisin ise veel korra toas ning selle ajapeale oli mürin ja välk nii tugev et hakkasin ise kartma. Läksin jooksuga koera juurde, see aga vahtis mulle lolli näoga otsa kui ma rääkisin et ära muretse. Hakkas arvama et mina kardan ja puges mulle lähemale :D Kui ma aga eemale läksin jäi rahulikult magama, ega teinud äikesetormist väljagi :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 35
Liitunud: 12 Jaan 2009 14:11
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sändiplika » 02 Aug 2009 21:20

Ka meie preili ei tee sellest mürtsutamisest ja välgutamisest välja. Kui on ikka uneaeg siis magab ja kui on vaja äda teha siis ega saa kellegi kärkimise pärast umbseks jääda, teeme ära:D
Olen vahva ja vallatu

Kasutaja avatar
Postitusi: 269
Liitunud: 31 Dets 2008 02:41

PostitusPostitas Sana » 03 Aug 2009 03:50

Chow meil pauku ei karda,aga üks Tiibetineiuke see-eest kardab kohe hirmsasti.Peidab end meie Chow seljataha ja võdiseb seal äikese ajal.Chow on rahulik ja ju see tasakaalukas olek siis annab teisele julgustust et end tema seljataha peidab. :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 249
Liitunud: 17 Okt 2008 10:21
Asukoht: Järvamaa

PostitusPostitas Kaisaliis » 03 Aug 2009 11:07

Meie Urri läheb ka alati paanikasse äikese ja paugutamiste ajal. Aitab veidi, kui ta saab minu juures olla ja näeb, et mina ei tee väljagi. Kui ta aga on kinnise ukse taga, siis kraabib ja närib ust, nii et puupuru on kõik ruum täis. Sain siit hea idee, järgmine kord panen muusika mängima. :idea:
Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! ( Mt.7.12).

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 30 Aug 2009 19:31

Peale viimast postitust on ilmad ikka suht halvad olnud. Ja pean ütlema,et minu meelest Maya hullus aina süveneb ja ma ei ole nii hulle asju ennem kuulnud näinud. Ta lihtsalt üritabki mööda seina üles ronida, küüne jäljed seinal- õudne. Ja kõik vastavalt ilmale. Järgmine kord arstile räägin ka, kuulsin, et kellegile oli soovitatud mingit loomadele mõeldud rahustit. Tuleb siis anda kas ennem vana aasta õhtul kella 12 või siis kui ilm ära pöörab. Ja ma ei ole veel aru saanud, et midagi aitaks või lohutaks vm iganes.

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 30 Aug 2009 21:02

Jah, selle ennetava rohu andmisega on ju see häda, et kus sa tead, kunas äike lajatab. :) Koer tunneb ikka palju pikemalt ette ära äikese ja halva ilma saabumise kui inimene.

Eestis ilmateadet uskuda aga on sama hea kui ise ilma ennustada: täna võib tulla vahelduva pilvisusega kohatiste sademetega ilm, sooja on 10-25 kraadi :D
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 31 Aug 2009 10:56

Seda nüüd küll :P ega ma sellst rohust ei tea veel rohkem midagi. Aga Maya näitab küll meil u. 1 h ette, mis juhtuma hakkab. Meil veel päike paistab kui tema hakkab "ära pöörama" ja siis mingi aja pärast hakkabki sadama ja müristama. Ühesõnaga mulle tundub, et meie ei saa tema hirmuga enam kodus hakkama.

Tõprakari
Kasutaja avatar
Postitusi: 808
Liitunud: 22 Aug 2004 17:08
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas calime » 31 Aug 2009 11:46

Kui selle 'rahustava rohu' all mõeldakse atsepromasiini (vanasti Plegicil, nüüd nt. Sedalin), siis seda nüüd enam paugukarutsega koertele lärmi ajaks ei soovitata - on selgunud, et ta pole anksiolüütiline, s.t. pole närvilisust vähendava toimega, vaid lihtsalt uimastav - s.t. on arvata, et koer on küll loid ja uimane tänu rohu mõjule, aga hirmu see ei leevenda, ja viimaste konverentside andmete põhjal sain aru, et mõnes kohas seda juba lausa koera suhtes piinamiseks peetakse - s.t. arvatakse, et atsepromasiini all on koer küll uimane, aga vahest veel rohkem hirmul, sest hirmus asi on, ravim nö. 'närve' ei 'rahusta' ja põgeneda kah ei saa, sest liikemd on kui tinast...
Pigem soovitatakse ikka neid eespoolgi teemas väljapakutud lahendusi (peidukohtad, muusika jne), koeraga, kelle asi juba täiesti foobia tasemele küünib aga ehk tasuks proovida seda va käitumisteraapiat ja desensibliseerimist juba pikalt enne - st. järk-järguline harjutamine sarnase müraga (need cd-d june). Koertele kasutatakse kombinatsioonis käitumisteraapiaga ka nn. anksiolüütilisi ja antidepressiivseid ravimeid, aga siis enamasti humaanravimeid, ja ma kahjuks ei oska ise sellest pikemalt rääkida (võiks muidugi küsida, kas Kenno Kliiniku dr. Aivi Org ehk oskab, tema minu arvates tegeleb käitumishäiretega nagu suht rohkem).
Never laugh at live dragons - Bilbo Baggins

I am not altogether on anybody's side, because nobody is altogether on my side - Treebeard

Tõprakari

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 02 Sept 2009 20:43

Ma ei tea kahjuks selle ravimi nime ja kuna ei ole arstiga konsulteerinud siis ei tea midagi veel:-) aga fakt on, et koerale ma liiga ei tee.Kahjuks need eelmainitud asjad on proovitud ja tehtud koguaeg. Ja kahjuks ei saa ma harjutada teda suurema müraga väga tihti, väike laps on kodus ja see paneb mingid piirid müra tasemel paika. Loodan, et ilmad oleks ilusamad :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 25
Liitunud: 11 Mär 2009 00:23
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas amzu » 03 Sept 2009 09:04

Äkki oleks abi Koerakuulajast?
Lugedes läbi Jan Fennelli raamatu sain aru, et on asju mille puhul tuleks oodatud käitumise asemel hoopis teisiti toimida. Näiteks kui koer kardab midagi, siis mitte mingil juhul hakata lohutama teda, vaid hoopis näidata et see on täiesti normaalne asi.
Eestis tegelevad sellega hetkel vist ainult Kärt Pingas ja Piret Kannike.
Mina vist prooviksin kõik asjad läbi, et mu kutsa stressist vabaneks :wink:

Postitusi: 9
Liitunud: 28 Juun 2009 14:32

PostitusPostitas Zeus » 03 Sept 2009 14:52

Meil ei ole sellega õnneks probleeme. Pigem kardan mina pauku kui tema:D Kui kõvasti kõmistab on ta rahulik, aga kahjuks ehmub väikeste asjade peale.

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 07 Sept 2009 08:19

Nii nii, mis nüüd siis nende spetsialistide nimed olid!!! Täna hommikul kell 6 võis koera käitumise järgi öelda, et varsti hakkab müristama...praegu on tunne et taevas läheb katki jakoer ka....õudne lihtsalt. Otsustasin tänaseid tegevusi filmida, et kui kuskilt abi saab siis on lihtne näidata, mis toimuma hakkab müristamisega!

Mine Chow Chow -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline