Ettearvamatu chow kutsikas

- omaette olija ja mõtleja
kennel Beautiful Crystal
Kasutaja avatar
Postitusi: 520
Liitunud: 02 Mär 2005 20:34
Asukoht: Harku

Ettearvamatu chow kutsikas

PostitusPostitas Lilleke » 09 Mai 2009 13:54

Eellugu natu..
Sünnib kaks emast kutsikat, vanematelt, kes mõlemad tõeliselt rahulikud ja võiks öelda, et nunnuloomad. Tõe huvides - emase koera liinid neli põlve teada, kutsikate isa toodud venemaalt... mis seal taga, suurt vähe teada.
Kutsikad kasvavad kuni teise elukuuni koos emaga, saavad rinnapiima, mängivad omavahel nagu tavalised kutsika, ei grammigi agressiivsust kummaltki poolt.
Kahekuuselt lähevad mõlemad kutsikad oma uude koju...
Kuuekuuselt on ühest kutsikast kasvanud tubli ja rõõmus chow, ei ühtegi probleemi, pere pisitütrega saab hakkama suurepäraselt jne
Teine kutsikas aga.. :(
Kolmekuuselt esimene urin öösel temast mööduva peremehe suunas?
Mõned päevad hiljem uriseb pererahva peale kui tema söömist segatakse?
Neljakuuselt üritab ?pureda? teda kasvatama tulnud koolitajat, kes väidab, et paigast on ära karjasuhted ning palub need paika panna.
Kuuekuuselt on see koer korduvalt purenud nii perenaist kui peremeest vereni, käitumine ettearvamatu, enda eest hoolitseda ei lase jne
Ka väidab pererahvas, et kõik koolitajate nõuanded on kasutusele võetud, kuid samas - see koer ei tule iial vastu kui nad koju tulevad ning pole neile iial saba liputanud???
Eile tuli kutsikas taas oma sünnikoju.
Esimene reaktsioon oli rõõm ja suur sabaliputus, minu musitamine ja ma tõesti võisin seda koera silitada ja katsuda igalt poolt... chow kutsikas nagu kutsikas ikka :o
Andsin koerale süüa, olin ise kättpidi toidu sees...nu ei tule seda oodatud urinat. Pererahvas on hämmingus ja kui aus olla siis mina ka.
Mingil hetkel kui koer sõi, tahtsin teda eemale lükata ja vat siis tuli solvumine ja urin ka minu suunas, samas oli näha kutsika solvumist ja ta läks minust eemale, omaette nurka lamama. Kutsumisele ei reageerinud kuigi kõrvad liikusid.
Miski 10min hiljem tuli koer taas ise minu juurde nagu andeks paludes, liputas saba ja musitas???
Samas miski hetk hiljem eemaldus taas ise nagu sooviga olla omaette.
Õues tuli taas juurde, aga kui tema liikumisteed rihmast piirata, tuli taas urin??
Ma olen kasvatanud rottweilereid ja suht sama domineerivaid chow-sid, kuid alati on olnud tegemist nn kindla probleemiga, st koer ka uriseb iga asja peale või mitte. Sellist asja, et kord meeldib ja kord mitte, näen mina aga esimest korda ja ausalt öeldes oli esimene reaktsioon, et koer on hull?? Või on siiski psüühika paigast ära? Ja kuidas on ikkagi võimalik seda kõike saavutada kutsikaga paari kuuga??
Äkki leidub kojas keegi, kes oskab vähe targemat nõu anda, analüüsida, seletada?
Siimsusi ja Rüblik on siin need, kes problemaatilise chowga kokku puutunud, äkki on teilt midagi kõrva taha panna?
Chow Chow - midagi enamat kui lihtsalt koer! ;)

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 09 Mai 2009 14:07

Ehk on siiski suhted miskil viisil omanikeperes paigast ära?
Tamaral, näiteks (küll bokseriga), on kunagi olnud juhus, kus kutsikas läks kaugemale elama - mõne aja pärast tuli tagasiside, et ei saa koeraga hakkama. Koer rivistab peret üles, tirib, näksab ja mida kõike veel.
Toodi koer Tamara juurde - nagu ümber vahetatud. Ei mingit inimeste rivistamist, kuuletub perfektselt, ideaalne perekoer. Oli vist (kui mu mälu ei peta) paar kuud Tamara juures, kõik oli hästi. Kui tagasi läks, hakkas enam-vähem endine jama peale.
Ma arvan, et vaata paar nädalat - kuidas ta harjub Sinu pere reeglitega. Alguses võib ta üritada oma senist käitumisliini jätkata, kui tal seda siiani (äkki) teha on lubatud. Võibolla on lihtsalt valed inimesed ja vale koer kokku sattunud - st võibolla inimesed ei oska end selle koera suhtes õigesti kehtestada. Chow pole ju mingi ninnunännukas. Koer loeb kehakeelt ja kuulab ka hääletooni.
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

Postitusi: 158
Liitunud: 27 Jaan 2005 23:32
Asukoht: Jõgevamaa

PostitusPostitas Alvar » 09 Mai 2009 15:21

koer tunneb väga kiiresti ära, kuidas kellega käituda. Ka täiskasvanud koer võib nädalaga hakata sama moodi käituma ja tagasi tulles olla normaalne.
rottweiler - see on Mercedes koerte hulgas

Kasutaja avatar
Postitusi: 838
Liitunud: 05 Okt 2004 14:00
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Bella » 09 Mai 2009 22:47

Ma ei taha küll loomulikult midagi kurja haukuda, kuid hiljuti rääkis mulle üks Soomes kenneli omanik sarnase loo tema prantslase kutsikast.
Kogu eelnev oli väga sarnane selle koera looga, kuid kuskil 1 aastaseks saades selgus, et sellel koeral oli ajukasvaja, algasid ka rasked epilepsia hood ja koer tuli saata vikerkaare taha. Alguses ei osanud keegi seda kahtlustadagi ja prooviti kõike, kasvatajal on ka pikaajaline bokserite kasvatamise kogemus ja käitumishäiret st. meeletut tigedust kõige ümbritseva suhtes üritati igati välja koolitada, kuid asjatult.
Ma loomulikult loodan, et sellel koeral on lihtsalt käitumisega probleeme, kuid kirjutasin sellest siiski, et ka kõik muud variandid on võimalikud.
Mida rohkem ma inimesi kohtan, seda rohkem meeldib mulle mu koer!

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 09 Mai 2009 23:20

Üks väike, aga kindlasti väga tähtis osa selliste lugude puhul on see, et mõlemad osapooled räägiksid tõtt.
St. kindlasti ei tohiks varjata, kui on olnud koeraga mingi tüli, lahkarvamus, löömine vms. Raudne veendumus: "Mina pole midagi teinud, aga tema näe- teeb nii!" võib osutuda tihtipeale vägagi segavaks faktoriks ja nii ei oska ka kogenud koolitaja midagi ära teha. Samuti ei tohiks kõrvalseisjad ilustada, võimendada või varjata midagi, mida nad tegelikult teavad.
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Tarri & Fera
Kasutaja avatar
Postitusi: 497
Liitunud: 26 Okt 2005 16:39
Asukoht: Saue

PostitusPostitas AIE » 09 Mai 2009 23:41

Kui oleks tegemist ajukasvajaga, siis peaks koer ju igal pool ettearvamatult ja ilma ilmse põhjuseta ründama. Nii palju kui ma aru sain, on koer rünnanud ainult oma endiseid omanikke ning sünnikodus piirdub kõik vaid urinaga? Pakuks, et paigast on ära siiski suhted ja kuna tegemist on õpitud agressiivsusega, siis ta katsetab piire ka uues kodus.
Soovitan pöörduda mõne hea koerte käitumise spetsialisti poole.
Koer-ninaotsast sabani üks suur emotsioon!

Kasutaja avatar
Postitusi: 593
Liitunud: 28 Juul 2006 03:24
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas siimsusi » 10 Mai 2009 02:57

Meile 10-kuu vanusena elama tulnud chow ei olnud iial probleemne, vaid ta elas koduvahetust väga rängalt üle. Algul lõrises nädalaid minu peale, sest mina olin see paha koll, kes ta kodunt ära tõi. Kui ma tol perioodil oleksin ennast talle liialt ligi surunud, oleks ta mind vist elusalt ära söönud, sest ta oli endast nii väljas. Samal ajal käitus ta meie pere teiste inimestega väga hästi. Hiljem ta jumaldas mind, kuid see raev oli suunatud oma endise pererahva vastu (kuni koera surmani mitu aastat hiljem)- ta läks neid nähes täiesti endast välja, korra tekkis tal ärritusest oma endisi omanikke nähes astmahoogudele sarnane õhupuudus. Koer ise oli väga nunnu ja ülikannatlik oma pereliikmetega, võõraid ignoreeris, nagu vist enamus chowsid. Üks lahedamaid ja armastusväärsemaid elukaid, kes mul on olnud.

Aga selliseid vahelduvaid tigedusehoogusid olen näinud meie peres kunagi olnud slk segu koeral. Kõige enam meenutas koera käitumine skisofreenikut. Oli pikalt tore, kena, nunnu ja järgmine hetk rebis inimestelt lihatükke välja. Käitumine oli absoluutselt ettearvamatu ja kui tuli kallale, siis mitte ei hammustanud korraks, vaid üritas tükkideks pureda või püüdis kõri kallale pääseda. Pärast minu mõlema lapse puremist ja minu luude puruks hammustamist läks sinna, kuskohast tagasi ei tulda... Olen kunagi ammu elanud 7 a koos tigeda koeraga, kellest oli teada, mille peale ta vihastab, see oli väsitav, kuid võimalik ja tulime ilusti toime. Aga hulluga, kes vahepeal on normaalne ja siis kargab kõrri, never! Selle koera magama pannud arsti arvates ei näinud see koer normaalselt ja arst avaldas arvamust, et koeral on ajus mingi suurem kaasasündinud probleem. Koer käitus segaselt hämaras ja oli mõnikord väga agressiivne, kui ta ei näinud täpselt, kes tema poole tuli, samas hetk hiljem rahunes. See hull oli meil 2-kuu vanusest kuni pooleteise aasta vanuseni. Esimesed agressiivsuse märgid ilmnesid u 4 kuu vanuselt ja hoolimata eratundidest ühe parima treeneri juures, läks asi üle igasuguse piiri.
AIE kirjutas:Kui oleks tegemist ajukasvajaga, siis peaks koer ju igal pool ettearvamatult ja ilma ilmse põhjuseta ründama.

Meil on praegu kodus koer, kellel oli talvel raske ajutrauma, kindlasti ei anna ajuprobleemid pidevalt ühtemoodi tunda ning päevad ei ole vennad. Ka see tigedik, kes meil kunagi oli ja kellel oli ilmselt mingi kaasasündinud probleem - ta oli vahel pikalt ok ja siis jälle ootamatult täiesti segi. Kutsika puhul on kindlasti vaja võtta aega, et aru saada, kas koeral on mingi füüsiline probleem või on chow maksimalistlik iseloom põrkunud kokku kellegiga, kes chow käitumise põhjuseid üldse ei suuda mõista. Chow puhul võimenduvad paljud emotsioonid väga tugevalt - kui ta pühendub, siis jäägitult ja kui oled ta pahameele ära teeninud, siis on see põlgus sama lõputu. Selle väikese koera armastus ja vihkamine võivad olla uskumatult suured. Kanget iseloomu saab painutada, aga mitte murda ja kui chow kellegiga tõsiselt sõdib, siis selle nahas mina küll ei tahaks olla - ta pigem läheb pooleks, kui annab alla.

landsu & paksbokser
Kasutaja avatar
Postitusi: 1135
Liitunud: 04 Nov 2005 23:48
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Ferdinand » 10 Mai 2009 13:19

Mina läheks esimese asjana koeraga arsti juurde ja laseks terviseuuringud ära teha. Ma olen siin mitu korda kirjutanud oma rotikast, kelle tigedus oli tegelikult põhjustatud haigetest puusadest. Oli päevi kui kõik oli ok ning samas perioode kui lõrises pidevalt. Kui lõpuks selgus, et puusad haiged ning selle järgi sai kogu koera elu ümber kohandatud muutus ta koer kordades taltsamaks.

Mine Chow Chow -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline