Kui perre saabub uus liige...

- omaette olija ja mõtleja
Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

Kui perre saabub uus liige...

PostitusPostitas Rüblik » 08 Aug 2007 20:22

Üritan ennast vaikselt ette valmistada uue olukorraga kohanemiseks. Rääkige, paljudel on kogemusi ja paljud teist on ehk sellise olukorraga muul viisil kokku puutunud (sõbrad/tuttavad jne.), kui peres on chow chow ja sünnib väikelaps. Chow on küll nö. pereloom, kuid kuidas võib/võivad koer/koerad reageerida?

Kas chow on pigem eemalehoidev ja jälgib kaugemalt, mis toimub või püüab ta olla lapsehoidja eest? Eks loomulikult on iga koer erinev ning loomulikult ei tohi karvikuid uuest tegelasest eemal hoida või veel hullem, koeri (või koera) tahaplaanile jätta.

kennel Beautiful Crystal
Kasutaja avatar
Postitusi: 520
Liitunud: 02 Mär 2005 20:34
Asukoht: Harku

PostitusPostitas Lilleke » 09 Aug 2007 00:24

Ma pean sind kahjuks kurvastama, et ega neid chowkade omanikke, kes lapsi oleks saanud, nii väga polegi (kõik on hirmus vanad inimesed juba :irw: )
kahte pere tean, aga kuidas neil see üritus läks ja kas nad ka foorumis käivad kirjutamas...seda ei teagi.
Ja eks ta tõesti lõppkokkuvõttes üsna personaalne ole. Ka ühe pere koerad võivad erinevalt reageerida, st üks hakkab näiteks "lapsehoidjaks" ja teine solvub hingepõhjani ...

Ja kui nüüd natsa kõrvale kalduda teemast, siis millal paljunemist oodata oleks? erikalt otse sünnitama? :wink:
Chow Chow - midagi enamat kui lihtsalt koer! ;)

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 09 Aug 2007 11:01

Tundub, et kõik on targemad olnud - enne pere ja lapsed ning alles siis elukad :D

Eks neid kahte erinevat reageeringut ole vist meilgi näha. Kuna meil Betty ju emmekas, siis pigem võib ehk tema solvuda, kuid samas...pisikesi on meil külas käinud, ühel võeti isegi kanatükk suust ära, ag asiin on vahe selles, et 1 on oma, kes on ja jääb ning kisab päevast-päeva ja tähelepanu tahab ka saada. Võõras laps aga läheb ära...

Otse vast päris erikalt ei jookse (tähtaeg sept. lõpus), aga keegi ei tea. Võib ka nii juhtuda, et pisikesel hakkab kitsas ja tahab varem tulla :D Tal praegugi vist väääga kitsas - tahab käte-jalgadega läbi kõhunaha tulla. Väga aktiivne tegelane

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 13 Aug 2007 21:00

Lilleke kirjutas:Ma pean sind kahjuks kurvastama, et ega neid chowkade omanikke, kes lapsi oleks saanud, nii väga polegi :wink:


Lilleke, tundub, et sul oli jälle õigus. Ei saanud targemaks :?

Olgu suur/väike - aga ikka must-valge
Kasutaja avatar
Postitusi: 2604
Liitunud: 10 Okt 2005 15:14
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas terz » 13 Aug 2007 21:57

Ma arvan, et kui on asjalik omanik, siis saab ta lahendatud ka uue elukorralduse ilma suuremate probleemideta :) Kindlasti saad hakkama ja elu läheb veel põnevamaks.
Iga meie otsus ja tegu muudab saatuse kulgu.

kennel Beautiful Crystal
Kasutaja avatar
Postitusi: 520
Liitunud: 02 Mär 2005 20:34
Asukoht: Harku

PostitusPostitas Lilleke » 14 Aug 2007 08:18

terz kirjutas:...ja elu läheb veel põnevamaks.


vat see oli nüüd küll hästi öeldud :irw:
Chow Chow - midagi enamat kui lihtsalt koer! ;)

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 14 Aug 2007 14:00

Üldiselt soovitatakse lapse majja tulles koerale tähelepanu jagamine samaks jätta. Ehk mitte sellest suurt sündmust teha või koera sel puhul üle hellitada, et ta ka ikka tähtis on. Suhelda koeraga smaa palju nagu ennegi jalutamas käies jne. Kui koeral ei ole enne selge millal ta võib omaniku sülle või korvale pugeda (või voodile kus laps võib tulevikus viibida) ja millal mitte siis seda soovitaks enne sündi õpetada (ei seosta lapsega). Koer ei solvu kui juhil järglane tekib (juhid ju neid peakski ainult saama), küll aga võib solvuda ja ennenägematuid trikke tegema hakata kui juhiotsad koera käes on.. Kui kõik paigas ei tohiks ka probleeme tekkida:)
Kindlasti läheb kõik hästi:)
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 14 Aug 2007 14:23

Nad on nii suured, et sülle neid võtta ei jaksa ja õnneks (!) ei ole me neid harjutanud ka voodis käima. Voodisse tullakse vaid siis, kui antakse luba.

Tähelepanu saavad nad igal juhul. Tundub, et meil vist muretsemiseks põhjust siis ei olegi. Huhh, seekord läks hästi

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 14 Aug 2007 14:44

Mul kogemused küll teist tõugu koertega, kuid siiski...

Lapse sünni ajal oli meil kodus kaks dogi. Ema juures hurdad ning vanaemale sai soetatud bichon havanais. Noorem dogi sai majja toodud siis kui kõht veel kuigi suur ei olnud, lapse sündimise hetkel oli veel selline tolakene ja äärmiselt sõbralik ja lihtsalt siirast huvi tundev tegelane. Mingit ohtu ta ei kujutanud lapsele, kui, siis pidin vaatama et ta oma suure ja raske peaga liialt oma armastust lapse vastu välja ei näita.

Vanem koer (no mis ta võis olla, ca 4-5 aastane tol hetkel) keeras aga täitsa ära. Meil olid treppidel ees kahed barrikaadid, laps oli kolmandal korrusel oma voodis (võrevoodis siis), samas olid ka mõned katsikuliste poolt tootud pehmed mänguasjad. See siis ehk nii nädalapäevad peale haiglast saabumist. Kuigi olime koerale näidanud et laps majas ja elu oli üsna tavalises rütmis siis suure kolinaga murdis ta barikaatidest läbi, tormas magamistuppa ja kukkus voodist asju välja rapsima. Õnneks ei olnud sealt asjade vahelt veel järg jõudnud lapseni kuni mina sinna järgi jõudsin tormatud. Kuri ta küll ei olnud aga totaalselt sassi keeras küll. Oli nagu totaalses psühhoosis ja tema voodist eemale rebimine oli tükk tööd ja vaeva.

Sellest hetkest alates kolisid koerad vaid esimesele korrusele ja trepid said ette vägagi põhjalikud väravad. Hiljem kui lapsega harjus, polnud kunagi enam seda probleemi, oli endiselt sõbraliku nagu enne lapse koju tulekutki.

Ühegi teise koeraga - ei hurtade, bichon havanaisega ega noorema dogiga - probleeme ei olnud mitte iialgi.

Seega siiski - soovitan olla ettevaatlik! Haiglast koju tulnud beebi on veel väga väike ja habras, ei ole palju vaja et ta viga saaks. Parem siiski karta kui kahetseda. Koerad on toredad küll, kuid minu jaoks tuleb laps ja pere esimesena. Seega lapse turvalisus ja heaolu on primaarne.
...afgaan ei ole kõige lollim tõug maailmas!!!...

Kasutaja avatar
Postitusi: 1085
Liitunud: 18 Nov 2004 10:57
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Saba » 14 Aug 2007 16:05

Esimese lapse sünniga seoses on muudatused jah suuremad. Ma ei tea, kui palju teil seal aega lapse sünnini on, kuid minu meelest oleks kõige soodsam juba jupp aega enne uue pereliikme saabumist koera nn. teistsuguse režiimiga harjutada: umbes nii nagu elukorraldus peale lapse sündi välja võiks näha. Siis ei seosta koer muudatusi sedavõrd lapse saabumisega. Sest selge on see, et elukorraldus läheb siiski teistsuguseks: jalutamiskorrad võivad muutuda ajaliselt esialgu (eriline proovikivi koertele, kes harjunud kellapealt jalutamas käima), samuti kui koera täpset suhtumist veel ei tea, ei pea ju koer lapse või siis magamistoas käima - vajadusel saab paigutada väravaid vms. Samuti võiks üle vaadata jalutamise ajad, kes jalutab ja kuhu jms.
Minu hurdad on nüüd kõik lastega väga harjunud ning suured laste sõbrad, eriline boonus oli just see, et beebiga (vankriga) sai rohkem jalutamas käia kui varem. Samuti meeldis hurtadele õues vankri kõrval beebide und valvata. Siiski tasub igal juhul nii beebil kui koeral silma peal hoida, esimene raskem aeg on beebi saabudes, teine siis, kui laps iseseisvalt liikuma pääseb ja koera kiusama kipub - kõikidele koertele ei pruugu see meeldida.
:OT: Meil toimub elukorralduse ümberorganiseerimine paar nädalat enne oodatava pesakonna sündi siis ei saa teised hurdalised enam sinna ruumi (olgu see siis elu- või magamistuba), kus kutsikad sündima hakkavad ja esimesed elunädalad viibivad. Varem läbiviidud muudatusi ei seostata enam selle aja peale kutsikate sünniga. Ning tähtis kutsikaid ootav borzoi saab alati omaette olla, kui ta seda soovib.
... minu lemmikud on kaunid ja mugavad Borzoid...

Kasutaja avatar
Postitusi: 276
Liitunud: 31 Jaan 2005 01:02
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Mare » 15 Aug 2007 00:30

Minul kogemus 2 shar pei ja beebiga. Kuigi koerad on meie peres minu vastutusala, hakkasin raseduse lõpus nendega järjest vähem tegelema. Teadlikult, meelega. Välja said koos mu abikaasaga, iga päev käis ka üks tuttav tütarlaps neid jalutamas. Peale beebi sündi jätkus elu koerte jaoks samas rütmis, mingit suurt muutust ei toimunud.
Sedamööda kuidas mul jõud tagasi tuli, hakkasin koertega tasapisi jälle rohkem tegelema. Elu läks oma rütmi ja oma aeg leidub nii koertele kui lastele, omavaheline kohanemine läks probleemideta.

kennel Beautiful Crystal
Kasutaja avatar
Postitusi: 520
Liitunud: 02 Mär 2005 20:34
Asukoht: Harku

PostitusPostitas Lilleke » 24 Sept 2007 20:52

Niih.... :wink:
Uus liige - tütarlaps - (loe: uus koerakasvataja) on siis nüüd alates laupäevast kodus :irw:
Rüblikule palju õnne! :lill:

Ja nagu võiski arvata - ei midagi hullu. Uus liige on omaks võetud ja loomulikult peab emane koer ennast tema emmeks :angel:
Chow Chow - midagi enamat kui lihtsalt koer! ;)

Gerdi ja Naabrivalve
Kasutaja avatar
Postitusi: 58
Liitunud: 07 Jaan 2007 17:38
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Gerdi » 24 Sept 2007 20:54

Palju õnne kõigile asjaosalistele, nii karvastele kui vähem karvastele pereliikmetele :irw:
Adrentes Beginners Luck Aidaho

ja juhtmeta tolmuimeja Prada
Kasutaja avatar
Postitusi: 194
Liitunud: 13 Juun 2006 16:39

PostitusPostitas sootna » 25 Sept 2007 14:50

õnne õnne õnne õnne :lill: :walk:
Ilma iseloomuta juba Chow'd ei kasvata! ;)

Kasutaja avatar
Postitusi: 286
Liitunud: 11 Apr 2007 11:03
Asukoht: Soome

PostitusPostitas Oky-Toky » 26 Sept 2007 09:26

Palju, palju önne! :lill:
Olen nende jaoks, kelle jaoks olen olemas.

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 26 Sept 2007 12:57

Hiiglaslikud õnnesoovid päris-emmele ja jõudu tema villastele abilistele!
:roos:
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 26 Sept 2007 16:25

Rõõm lugeda ja palju õnne ka sinnapoole teele :vorst: :vorst: :walk:
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

Olgu suur/väike - aga ikka must-valge
Kasutaja avatar
Postitusi: 2604
Liitunud: 10 Okt 2005 15:14
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas terz » 26 Sept 2007 16:42

No näed :) Palju õnne :roos: ja siis seda va huvitavat osa ikka lisaks :D
Iga meie otsus ja tegu muudab saatuse kulgu.

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 26 Sept 2007 18:13

Aitäh kõigile :)

Tõepoolest, kutsad võtsid oma uue omaniku ilusti omaks. Kui koju saabusime, oli Betty väga elevil ja käis mitu korda vaatamas ja nuusutamas, mis imelik pisike olevus see nüüd siis toodi. Jim vist ei saanud kohe aru, kuid kui taipas, et keegi uus on majas, tuli kohe nuusutama ja tita sai esimese koeramusi keset pealage :D
Eile käis meil issi väljas esimest korda jalutamas ja Betty käis nagu takjas järgi, tundub, et temast saab hea lapsehoidja. Kui laps voodis häält teeb, läheb Bet sabaliputades pulkade vahelt vaatama, kas ikka kõik on ok. Jim hoiab pigem eemale, kuid samas hoiab samuti silma peal ning nutu peale tuleb kontrollima. Täna näiteks arvas Jim, et lapsel on kõrvad pesemata...

Igal juhul kõik on hästi ning jääme ootama siis seda aega, kui plika hakkab karvadest kiskuma ja seljas ratsutama :roll: :D

Kasutaja avatar
Postitusi: 302
Liitunud: 08 Nov 2005 09:25
Asukoht: Tallinn/Kristiine

PostitusPostitas Jolanda » 27 Sept 2007 09:20

Palju, palju õnne :roos: .

Julgustav on lugeda, et koerad pisikese perenaise nii kiiresti omaks võtsid :) . Meil see kõik kolme kuu pärast ees :) .
KK1

Kasutaja avatar
Postitusi: 317
Liitunud: 18 Mär 2006 16:03
Asukoht: Viljandi kant

PostitusPostitas Corgihuviline » 27 Sept 2007 10:52

Palju õnne! :kook: :lill:
Mõne kuu pärast hiljemalt juba kakub. Ja teie elukail on mida kakkuda tublisti ju. Meile tuli ühele titele teine lisaks, koer 4 kuud vanem. Veensin oma preilit Viljandi näituseni ootama, kaks aastat tagasi ei jõudnud teistel põhjustel sinna. Sel korral käisin tiiru ära, kui preili oli kaks päeva vana.
Eile õhtul jälgisin just, mis meie korgits teeb, kui pisipiiga tema kõrva väänab. Vääääga piinlikult kannatas ära. Ei suvatsenud üldse uriseda nagu vanemate lastega kombeks. Teinekord teeb piiga üritusi kinni sasida karvust keset koera lagipead, mida ikka käe alla vahel unustatakse ja see näib meeldivat mõlemale. Ja paljad varbad koera karva surunud naeratas piiga juba nädalaselt. Vahel nihkub Suusi ligi ja paneb nina tite kõhule diivanil, ainus voodi moodi koht, kus ta käia tohib, kes omakorda minu kõhul selili. See on päris tavaline, et Suusi end minu kõrvale seab, kui tita sööb. Samas päris üle nina keelega ei tõmmata, pigem uuritakse miskit põneva lõhnaga kraami kõhult, koera nina püüab miskit ikka. Aina enam näitab piiga üles huvi koerlooma vastu. Samas koerte haukumine ka toas ei sega tema und, ju kõhus nii ära harjunud. Näib, et lõbusamad ajad ja mänguasjade jagamised veel ees. 8) :walk:
Esimene reaktsioon oli esmakohtumisel umbes, et apii, kui lahe asjake ja vinks-vonks, limps-limps. Taheti kohe ära lapsendada, piisas vaid ütlemisest, et ei saa, minu laps, nüüd jälgib huviga distantsilt. Suur isakoer on samuti suur sõber. :saba:
Meie loom üldse titehaige, mõnd linnaski näeb, siis kohe ligi ja vonksutama. Mamma on samasugune. :D
Palju jaksu piigale ja emmele kasvada ja kasvatada.
corgi - hinge korgitser ja südamete lahtimurdja

Kasutaja avatar
Postitusi: 294
Liitunud: 23 Aug 2004 15:02
Asukoht: Tartumaa, Tondi 1

PostitusPostitas chelestya » 28 Sept 2007 07:43

Suured õnnesoovid ka meilt :lill:

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 28 Sept 2007 10:45

Õnne peaks meile nüüd küll kuhjaga tulema, aitäh veelkord kõigile :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 2179
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 28 Sept 2007 23:08

Ega sa nendest õnnitlustest veel niipea ei pääse :D , mina avastasin selle uudise alles praegu - ja loomulikult palju õnne! :roos:

Kas pisipiigale juba nimi ka pandud on?

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 01 Okt 2007 12:57

Kui tore uudis, lugesin ka seda alles ja ei muud kui kõike kõige paremat ja palju palju õnne. Loodetavasti saab ikka ülevaadet kuidas koerad ja beebi omavahel klapivad ja mis koos ära tehakse. Väga huvitav oleks lugeda...

Kasutaja avatar
Postitusi: 8
Liitunud: 14 Sept 2005 12:29
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Kairie » 05 Okt 2007 14:58

Meie chow oli pea 2-aastane, kui lapsed sündisid. Algul oli tal muidugi suur huvi titade vastu. Tahtis neid hirmsasti lakkuda ja sättis end koguaeg vaikselt nende ligi. Tahtis nagu emmet mängida, kuigi ise isane.;) Kui poisid aga ringi hakkasid sibama, siis hakkasid nad Rommyt veidi segama. Ta on harjunud päeval enamus ajast magama, aga laste lärm ja kogemata otsas turnimine ei meeldi talle. Vahepeal isegi hakkas neid haugatades korrale kutsuma. Nüüdseks on õnneks see periood möödas. Koer on harjunud ja otsib vaiksema koha magamiseks. Probleeme on olnud chow jõulisusega. Kogemata on ta neid mitu korda pikali tõuganud. Nüüd teavad juba lapsed eemale hoida, kui "tank" tuleb.:D Praegu on poisid juba 1,1-aastased ja nüüd on Rommy paras valvur neile. Õues hoiab kenasti lastel silma peal. Üllatav muutus temast, sest enne teda rihma otsast lahti väga ei saanud lasta, kippus plehku panema. Nüüd aga kõnnib pargis laste kannul ja viskab nende juurde pikali, ei mingit tahtmist ära minna:)

Kasutaja avatar
Postitusi: 35
Liitunud: 12 Jaan 2009 14:11
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sändiplika » 12 Veebr 2009 11:12

Nii hea on lugeda, et kutsad uue pereliikme ikka hästi vastu võtnud. Mul alguses oli hirm aga nüüd kui kivi turjalt maha saanud:D Ise saan oma esimese tite paari kuu pärast ja Sändi on tite sünni hetkeks ehk piisavalt suur (6 kuune), et taibata mis toimub.
Olen vahva ja vallatu

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 22 Veebr 2009 11:41

Meil oli Maya 2 aastane kui poiss sündis, alguses mulle tundus, et Maya lihtsalt ignoreeris teda või ei saanud arugi,et keegi uus on juures:-)

Paar asja muutus küll. Maya hakkas meie magamistoas magama nagu lapski. Nii et kogu pere on koos:-) ja kui laps õues vankriS magab,siis Maya on ka seal juures ja ennem tuppa ei tule.

Nüüd on poiss 8 kuud ja avastamis rõõmu täis. Mayaga tutvumine on hakanud kuidagi järk järgult ja tihti istun nendega koos maas ja mängime koos. Muidu on Maya rahulik ja võtab asja ka rahulikult. Vahest satub ka nii mängu hoogu lapsega, et rõõm on vaadata. Kui tahab rahUlikult magada,siis läheb teise tuppa.Laps sinna järgi ei lähe. Igatahes tundub mulle et kohanemisprotsess läheb ilusti. Laps muidu ka koeri ei karda ja võtab neid rahulikult, õnneks ei rebi ( veel) karvadest, pigem katsub neid!

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 23 Veebr 2009 22:51

No meil oli vahepeal periood, kus Jimmy last lausa kartis. Kui esialgu oli Betty see, kes distantsi hoidis (kui plika roomama hakkas, siis pidi nende vahe olema vähemalt 1,5m) ja nii kui laps liiga lähedale läks, jooksis eest ära. Järgmine periood oli siis selline, et Jimmy hakkas eest ära jooksma, kusjuures tema oli just see, kes plikat päris beebina limpsimas käis. Selline eemalehoidmine kestis Bettyl kuni lapse aastaseks saamiseni, kui tibi ise käima hakkas. Jim on hakanud alles 1-1,5kuud tagasi tirtsu ligi laskma ja õues isegi on mõned korrad jälle limpsinud. Kumbki pole kurjaks saanud, lihtsalt on eest ära läinud, mis aga plikale teeb nalja ning tahab nendega mängida ja taga ajada.
Bettyga aga on nad nii hästi hakanud läbi saama, et plika saab teda kallistada ning paitada. Päris selga ratsutama ei lase, aga enam ka ei karda. Millegipärast aga jääb Betty viimasel ajal plikale pidevalt ette :D Teeb kiunuvat häält ning lükkab koera tagumikust lükates eest ära :irw: . Ei tea, mis tal mõttes on.

Kasutaja avatar
Postitusi: 35
Liitunud: 12 Jaan 2009 14:11
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sändiplika » 15 Juun 2009 09:03

Nii alates laupäeva õhtust on ka meie kodus uus ilma kodanik. Sandy esimene reaktsioon oli muidugi kaks päeva kadunud perenasit tervitada ja puhtaks lakkuda(oli ju mitu päeva pesemata perenaine tema poolt:irw: ). Lapsest ei sooja ega külma esimesel õhtul. Ei saanud vaene koer üldse aru mis asi see häälitseb, sipleb ja liigutab. Eile hommikuks oli juba ema jaoks selge, et midagi uut on majas ja oleks tore ka temaga tutvust teha. käis ja nuuskis tita üle ja rahu majas. Kasutusele võeti vaikiv ignoreerimise taktika ja kõik on vanaviisi edasi (selle vahega, et magamis toas ei saa enam öösiti magada kui tahad aga selle elab ju üle). Praegu seda romaani kirjutades märkasin, et koer juba reageerib lapse nutule , ja nii kui laps käuksatas tõusis püsti ja läks hääle poole. Et siis läheb ka meie peres asi oma rada pidi ja varsti on nad loodetavasti parimad sõbrad, keda võimatu lahutada:D
Olen vahva ja vallatu

kennel Beautiful Crystal
Kasutaja avatar
Postitusi: 520
Liitunud: 02 Mär 2005 20:34
Asukoht: Harku

PostitusPostitas Lilleke » 15 Juun 2009 12:16

Oi! Õnne siitpoolt siis uue ilmakodaniku puhul :lill:
Ja pole need chowd nii hullud ühti kui räägitakse pidevalt. Oma pere ja selle uusi liikmeid hoitakse ja kaitstakse sama innukalt kui vanu.
Meie pere lastel suviti ikka võõrad lapsed külas ja ka siis näha, et paari päevaga võetakse omaks ka võõrad lapsed ja lausa mängitakse nendega.
Teadjamad ilmselt ütleks, et "kui karjasuhted paigas", on elu chowga puhas nauding. :)
Chow Chow - midagi enamat kui lihtsalt koer! ;)

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 04 Juul 2009 11:05

Sändiplika - palju õnne ka meie poolt!

Võtaks ka jälle üle pika aja sõna :) Jälgige lapsi, et nad koerale liiga ei teeks. Minu plikal (1a7k-selt) oli periood, mil jagas lahkelt hoope nii jalaga kui käega. Muidugi mitte kõvasti, jalaga oli see pigem togimine, aga kust see tuli - ei tea! Meil kodus ei ole kommet kedagi lüüa ega togida, ka pole ta seda teistelt lastel õppinud. Seletasin, keelasin, tegin kurja nägu jms. Tee, mis tahad, lapsel nalja kui palju ning sama käitumine jätkus. Olin juba täitsa hädas. peaaegu 2kuud oli selline olukord. Millegipärast jäi talle alati Betty või kass ette, Jim läks enne eest ära, kui plika temani jõudis.
Asi lõppes meil aga sellega, et Betty hoiatas vaikse urinaga 2 korda. Ma ei pane seda Bettyle sugugi pahaks, sest laps surus koera nurka, seisis ees ja koer ei saanud minema (ühe korra tahtis vägisi koeral kõhu täis sööta ja teisel korral lõi ülemeelikus tujus mõmmikut). Lapsevanematel peavad ikka silmad tõesti ka kuklataga olema!
Usaldan meie koeri ja olen arvamusel, et last nad ei hammusta, AGA iialgi ei või teada, mis olukord tekib. Siinkohal loekski kõikidele lapsevanematele sõnad peale, et selgitage lapsele/lastele, mis on ja mis mitte lubatud. Ärge lubage ka lapsel/lastel segada, kui koer sööb. Ma ise võin minna küll mõlemalt koeralt kasvõi suust konti vms. ära võtma, aga ei sega ise ning ei taha ka, et laps seda teeks.
Lapsed ei anna alati aru, kui nad ülemeelikud on ja kui peres ei ole endal koera, siis võõrad lapsed võiolla ei tea, kuidas käituda ei tohiks. Seega, kui on võõrad lapsed kodus, selgitage ka neile kindlasti, kuidas asjad käivad.

Meil muidu endiselt kõik hästi ja nüüdseks, kui laps on 1a 9k-ne, oleme lõpuks ka togimistest ja löömistest lahti saanud. Eks neist eest lükkamisi vahel ikka tuleb ette, kui muidu mööda ei saada, aga eks kõik korvab see, kuidas laps tegelikult meie loomi hoiab.

Kasutaja avatar
Postitusi: 35
Liitunud: 12 Jaan 2009 14:11
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sändiplika » 04 Juul 2009 16:11

Täname õnne soovide eest!

Praeguseks on meile nii palju selgeks saanud, et lapsel kaitsja olemas. Kui muidu igapäevaselt tegutseb kkoer nagu alati, ei mingit erilist tähelepanu lapse suhtes (parem on magada kui vaadata kuidas see väike asi käuksub), siis üleeile oli teistsugune situatsioon. Naisel oli sõbranna külas ja oli vaja minna korraks toast ära. Pani siis lapse turvahälli istuma ja sõbranna jäi teist valvama. kuna laps kukkus veidi häält tegema siis külaline mõtles, et teeb väikese heateo ja kiigutab last veidi. mille peale meie preili arvas kohe, et ju tuldi last röövima ja vaja oma kaitsmise kohustusi täitma hakata. Haukumine ja urin olevat olnud vihased kohe ja vaata et kallalegi vaja minna (kui heliefektid ei aita). õnneks naine ei olnud kaugele jõudnud ja sai preilna maha rahustatud. Aga jah ei tohi keegi isegi varvast lapse ligi panna siis kui omasid juures ei ole, muidu on kuri karjas. Või õigemini varbas :irw:
Olen vahva ja vallatu

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 28 Juul 2009 18:49

Ja meie elust ka vahepeal. Poiss on nüüd 1.a ja peale. Maya on aeglaselt muutunud nii, et ignoreerivast hoiakust on saanud - ah mul ükskõik mis teed, mind ei morjenda ega liiguta miski. Ja pean tõdema,et laps on siiani korralikult käitunud koera suhtes. Kuna koer on harva meist eemal,siis ei teki ka olukorda, kus koer ja laps väga omaette jääks. Ja laps kallistab ja paitab Mayat, aeg kus ta tõmbas teda saba- ja pepukarvadest sai ka mööda.Pean tõdema, et Maya pidas hästi vastu. Ühesõnaga tundes oma koera ei imesta ma, et peale 1 a on ta lõpuks Japseri omaks võtnud, kellele vahest võib jubaisegi saba liputada:-)))

Lisaks sellele on meil ka perelisa tulemas veelkord ja vaena Maya peab kogu protsessi uuesti läbi tegema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 14 Aug 2009 20:13

Elsa - palju palju õnne :lill: Millal uus tähtaeg on? Panete Maya närvid korralikult proovile :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 30 Aug 2009 19:23

Tänud tänud. Plika (loodetavasti :wink: )peaks sündima jaanuaris. Aga jah just täna ütlesin ka Mayale, et üks hull juurde tulemas. Jasper ka teeb ikka Mayast väga palju välja viimasel ajal. St. ikka tõelist möllu koera otsas, olen hakanud rohkem silmapeal hoidma neil ka,sest 2 x korda on Maya vaikselt urisenud kui ikka viimane piir käes on. Õnneks ei ole Maya ka selline agressiivne vaid pika kannatusega. Ja õues on nad ikka alati koos,seal kus laps seal ka koer.

Kasutaja avatar
Postitusi: 105
Liitunud: 16 Nov 2005 15:06
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Rüblik » 04 Sept 2009 15:50

Elsa kirjutas: Ja õues on nad ikka alati koos,seal kus laps seal ka koer.


Meie omad hoiavad ka lapsel silma peal, eriti Betty. Jim jälgib kaugemalt. Paar päeva tagasi käisid võrad lapsed (suuremas meie omast) ja kui lapsed olid toas, ise väljas, siis koerad käisid vahetustega toas valvamas, et meie plikaga ikka kõik ok oleks ning teised lapsed ennast korralikult üleval peaksid ja meie omale liiga ei teeks 8)

Kasutaja avatar
Postitusi: 35
Liitunud: 12 Jaan 2009 14:11
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sändiplika » 20 Sept 2009 21:43

Siin on fotosüüdistus kuidas chowd valvavad lapsi :irw:
[img:540:720]http://static2.nagi.ee/i/p/507/48/1268708594ed8e_l.jpg[/img]
ja seda tehakse vabatahtlikult 8)
Olen vahva ja vallatu

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 22 Jaan 2010 15:36

Hea pilt/hea valvur küll :irw:

Meie looma ja lapse vahel muutusi nii palju, et mida aeg edasi,seda ignorantsemaks ta muutub laste osas.Ehk heas mõttes, ta ei lähe teise tuppa, ta ei lase ennast häirida kui meil külas on ka teised poisi mängukaaslased. Võõraid lapsi ma muidugi ei lase omapäi tema lähedale vabalt. Aga oma poiss ratsutab (õnnetuseks) aegajalt tema seljas ja ikka pingina :roll: diivani peale ronimiseks. Aga me ikka räägime koguaeg, kuidas koerale pai kalli teha ja haiget ei tohi teha. Ja söögi panek koerale on nüüd terve pere tegevus.....:-)

Ainuke asi millega Maya näitab, et on lapsest üle kui ta mänguhoos pikali jookseb.Aga õnneks laps ei ehmu sellest ja juba oskab tee pealt eest hoida kui Mayal jooksu hullus peale tuleb.

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 22 Jaan 2010 16:38

Nii armas pilt, Sändiplika!

Kasutaja avatar
Postitusi: 35
Liitunud: 12 Jaan 2009 14:11
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sändiplika » 22 Jaan 2010 23:43

Asi on kulgenud nii kaugele meil, et poiss sai selgeks ratastoolis ringi kihutamise. sellega algasid koeral stressirohked ajad. Mees nagu ta on meil (ikka saak silme ees :irw: ) ajab ta mööda korterit naisi taga :irw: . Küll on koer sihiks küll emme. Koer on juba ära tabanud et kui poiss sinna pannakse siis on aeg magamise kohta vahetada muidu on ta varsti rataste alla sattunud. kui muu ei aita siis on aeg varjuda perenaise jalgade taha need ikka jahimehe kinni hoiavad. Ja muidugi MÄNGUASJAD. Need on artikkel mille üle käib eriline olelus võitlus. Ekstra huvitavad on just piiksuvad mänguasjad (just lapse omad). Kõik lapse mänguasjad mis poisil olid on kuts kõik endale konsumeerinud. Nende puhul ei hirmutanud koera ka poisi ratastool, kaks kätt (mis on iga kell valmis kinni haarama igast tema keha karvast, eriti kõrvadest) ja ka kaks kasvavat hammast (mis nõuavad pidevalt millegi närimist). Aga noh julge hundi rind pidi ju haavleid täis olema ja haavleid poisil ei ole :irw:
Olen vahva ja vallatu

Kasutaja avatar
Postitusi: 63
Liitunud: 17 Okt 2006 12:04
Asukoht: Muraste

PostitusPostitas Elsa » 24 Jaan 2010 17:25

Õige, mänguasjad. Siin on kohe näha, kes laisk on olnud,siis ilma ka... Karvased mänguasjad teeb Maya korraks enda omaks, noh just nii palju ilastab nad ära, et keegi neid enam ei tahaks kaissu võtta (ennem keemilist :irw: ) ja siis väiksed plast ja puust jubinad.

Poisil on tööriista laud koos erinevate plastikust mutrite ja naeltega. Neist pooled on ära näritud,sest nii kui see kuskile vedelema jääb on Mayal hambad sees. Nagu sügelevate hammastega kutsikas. Ja see ei kehti muidugi ainult lapse asjade kohta, enda omad samamoodi, paar pulti, kammi tagumist otsa ja ka hambaharja on sattunud sinna hammaste vahele. Ja ldiselt toimub see kõik siis kui me magusalt magame :P

Kasutaja avatar
Postitusi: 35
Liitunud: 12 Jaan 2009 14:11
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Sändiplika » 24 Jaan 2010 18:42

Siin foto ka kus kuts on just mänguasja jahil :irw:
[img:720:540]http://static2.nagi.ee/i/p/558/66/13966649fa59e2_l.jpg[/img]
Olen vahva ja vallatu

Mine Chow Chow -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline