Vaaraokoerad

- aristokraatsed jahimehed
Postitusi: 36
Liitunud: 28 Dets 2007 19:17

Vaaraokoerad

PostitusPostitas Ciccerone » 23 Dets 2011 18:21

Kuna ise värske Vaaraoplika omanik, siis lükkaks ka kojas tuleviku mõttes vaaraokoerte loenduse käima.

Täna jõudis Lätist oma uude koju
RISING SUN FARANUBIS BAHAAR aka Zonda

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 23 Dets 2011 21:19

Tere tulemast!

Meil oli Eesti kõige esimene vaaraokoer Milo (Sheick's Nebethet) :wink:

Loodetavasti näeme teid tulevikus ka hurdajooksudel :lehv:
...afgaan ei ole kõige lollim tõug maailmas!!!...

Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 23 Dets 2011 22:22

oshanamehs kirjutas:Meil oli Eesti kõige esimene vaaraokoer Milo (Sheick's Nebethet) :wink:


Tegelikult mäletan kaheksakümnendate esimesest poolest üht uhket venekeelset prouat, kes reisis ka meie näitusebussiga kaasa, temal oli toona väidetavalt vaaraokoer, et meremeeste toodu. Mäletan, et oli koledate pikkade küüntega koer, kes pidi ilmtingimata istuma istmel, sest - ikkagi nii peen koer nagu vaaraokoer. Mismoodi paberid tal olid - vaat ei tea, sest ise neid ei näinud. Ja mingi skandaalike oli ka, kui keegi kohtunik oli näitusel hakanud standardit lugema ja ei olevat kuigi vaaraokoera moodi selle järgi, mingi jutt oli naha erilisest pigmenteerumisest, millist sellel koeral ei olevat. Kuid käis ta omal ajal ikka päris mitmetel näitustel just vaaraokoerana. Detailsemalt ei mäleta - et oskaks välimust kommenteerida. Punane siledakarvaline oli ja kõrvad olid ka kikkis. :irw:
Maailm on värviline!

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 24 Dets 2011 03:05

Tegelikult käis näitustel ikka pigem just meie Milo (ja seda nii siin kui teisel pool lahte, olles isegi Messukeskuse näitusel parim emane), samal ajal oli Eestis ka teine vaaraokoer Scheik's Nofer. Too koer elas meie peretuttavate juures, naisterahvas oli tõepoolest rahvuselt venelane. Scheik's Nofer tõi siin ilmale ka esimese vaaraokoerte pesakonna. Kahjuks kõik tema kutsikad hukkusid. Milo sünnikuupäevaks 18.08.1990, enne seda Eestis kohe päris kindlasti vaaraokoeri ei olnud ja neid ei käinud siin ka näitustel. Milo kasvatajaks oli Jarmo Vuorinen kes täna enam vaaraokoeri ei kasvata.

Milo ühes Jürgensite siledaga (võis see olla Sunsweet Reuben James?) olid esimesed kaks koera Eestis, kes said kätte oma vajalikud serdid ning neile kahele anti EST CH tiitel pidulikult (vist Kalevi spordihallis?) toimuval näitusel üle. Meil on isegi foto sellest hetkest olemas.

Ajakirjas "Koer" ilmunud artikkel Eesti vaaraokoerte ajaloost oli väär, saatsin toimetusele ka sellekohase info.
...afgaan ei ole kõige lollim tõug maailmas!!!...

Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 24 Dets 2011 10:44

oshanamehs - Iren, ma räägin veelgi varasemast ajast! 1980ndate aastate esimesest poolest. Ja see koer, kes oma suurte küüntega istus argipäeviti liinibussina sõitnud bussi istmel, oli vist hoopis isane. Kuid kahjuks ma tõesti nimesid ei tea, ei tundnud juba siis huvi. Kindel on aga see, et see koer esines vaaraokoerana ja seda kindlalt rohkem kui ühel näitusel! Kadunud Marje Kraam kindlasti oleks rohkem mäletanud, võibolla tol ajal klubides aktiivselt tegutsenutest keegi veel....
Maailm on värviline!

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 26 Dets 2011 08:08

oshanamehs kirjutas:Milo ühes Jürgensite siledaga (võis see olla Sunsweet Reuben James?) olid esimesed kaks koera Eestis, kes said kätte oma vajalikud serdid ning neile kahele anti EST CH tiitel pidulikult (vist Kalevi spordihallis?) toimuval näitusel üle. Meil on isegi foto sellest hetkest olemas.

See minu kiilakas collie, Gaatzigan Julie, oli esimene seda tõugu koer terves Ida-Euroopas ja loomulikult ka Eestis. Kui siin juba on juttu esimestest teatud tõugu koertest :) Meie koerad sinuga, Iren, olid jah kaks esimest EST CH-d, kuid Julie oli siiski Nr.1, sest meil toimus britlastele esimene serdiõigusega erinäitus, kus mu koer ka serdi sai. Teistele tõugudele oli toimunud selleks ajaks vaid 2 serdinäitust ja vist mingi 1-2 kuu pärast toimuski see kolmas, kus sinu koer oma viimase serdi sai. Aga koos meid jah autasutati, mul ka pildid olemas.
Vaaraokoerte kohta ei oska rohkem sõna sekka kui mäletan, et üks vaaraokoer elas Ira Brezguni juures (tal oli varem olnud dobermann) Ehk see oligi siis Scheik's Nofer?
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Postitusi: 64
Liitunud: 09 Dets 2004 11:06
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ulla » 22 Jaan 2012 19:54

See Kaja kirjeldatud koer oli isane ja käis peale Eestit ka mööda Venemaad näitustel just vaaraokoerana. Tal polnud tõupabereid. Ja see oli siis, kui ALMAVÜ klubi kõrvale tekkisid teised nn alternatiivklubid, aasta võis vast olla 1983, 1984. Ma täpselt ei mäleta, kas mul juba oli Blanca. See vaaraokoer oli suur, heledam punane valgega siledakarvaline koer, kes elas ühe bokseriomaniku juures. Ja oli jah meremeeste toodud. Ta oli suurem ja heledam kui need "päris" vaaraokoerad. Aga hindeid ta sai, sest kohtunikud polnud ju "päris" koeri "elusast peast" oma silmaga näinud, piirid olid ju kinni.
PS Parandasin kirjavea.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1228
Liitunud: 10 Jaan 2005 18:14
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas AnneN » 22 Jaan 2012 21:47

80-ndaele lõpus/ 90-ndatel käis tihti Tallinnas ka üks Viiburis elav venelanna. Tema emane oli ka Sheik's kennelist. See oli üks väga omamoodi daam. Ta oli sügavalt veendunud, et vaaraokoerad on midagi väga siniverelist. Tegi oma brozüürikesi nende kohta jne. Ilmselt pöördus oma koera poole ka sõnaga ''nemad''.
Aga vaaraod on mõnusad tegelased. Milo elas minu vanemate juures. Juba uudishimulik oli, pidi täpselt teadma mis tänaval või naabri aias parajasti toimus. Ja kui ärritus läksid kõrva lestad erkpunaseks.
Tore kuulda, et keegi endale kutsika toonud on. Tere tulemast !
hurt ei ole "blondiin"

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 22 Jaan 2012 21:57

AnneN kirjutas:Ta oli sügavalt veendunud, et vaaraokoerad on midagi väga siniverelist. Tegi oma brozüürikesi nende kohta jne. Ilmselt pöördus oma koera poole ka sõnaga ''nemad''.
Oi mai või :irw: Aga jah, olgem ausad. Võiks ju küll...
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Mine Hurdad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist