Afgaanide karvahooldusest

- aristokraatsed jahimehed
külaline

PostitusPostitas külaline » 14 Nov 2004 12:04

Ehk viitsiks mõni kogemustega afgaanikasvataja siin foorumis rääkida karvahooldusest mis kuulduste järgi pidi "õudus"olema.Ja üldse kuidas kutsikast peale afgaani kõige sellega harjutada?

Ja need pisikesed itaalia väikehurdad?Neid saab talvel vist ainult hõlma all õue viia või tuleb riide panna?Sellest hurdatõust pole küll kuskilt miskit lugeda.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 14 Nov 2004 15:17

Ei arva et afgaani karvahooldus midagi jubedat ja enneolematut oleks! Meie pere koerte karvahooldus (st pesu ja föönitamised) jäid minu õlgadele kui olin 13... ja sain suurepäraselt hakkama! Mulle meeldis see lihtsalt nii palju ja tegelikult naudin seda tänagi:)

Tuled peale pikka päeva koju - igasuguseid raskeid päevi tuleb ette... Pistad koera vanni - 30 minutit ja enamasti puhas ongi (pesen kaks pesu šampooniga, siis balsam milles mõnda aega ligunevad, loputus ja voila :D ). Siis keeran koera linadesse (meil on neile oma suured saunalinad ja vana voodipesu mis vaid koerte kasutuses tänapäeval) ja hakkan harjama. Selle aja peale kui koer valmis on tuju juba hea - olenevalt koerast olen saanud koik asjad rahulikult läbi mõelda ühe kuni kolme (kolm tundi läheb mul Toru harjamiseks - metsikus eas pubekas nagu ta on eti vaata kus sopa sees jookseb või pügerdab - nii et tema karv vajab erilist hoolt) tunni jooksul. Suhtun sellesse pesemise föönitamise asja kui rahustavasse teraapiasse - aega lihtsalt olla ja omi mõtteid mõelda.

Meil on hetkel kokku 6 täies karvas täiskasvanud afgaani. Osad elavad ema juures osad linnas (tallinna vanalinnas) minuga. Ei saa öelda et minu elu koerte ümber keerleb - pigem on koerad kohandunud minu oluga. Õpin ülikoolis (omandan oma teist kõrgemat haridust), kasvatan 7 aastast tütart (kes vajab samuti palju hoolt ja juhendamist oma esimese kooliaasta alguses), juhatan vägesid oma maja ehitusel kuhu loodan peagi sisse kolida, jalutan koertega kaks korda päevas pikemad jalutuskäigud, nädalavahetusel sõidan tihti linnast välja ja lasen neil vabalt rannas või metsas joosta... aeg-ajalt hoolitsen titepere eest. Kõigega saab hakkama kui tahtmist on.

Hea karvatüübiha koera hooldamine on väga kerge! Karval ja karval on suur vahe! Tean seda omadest kogemustest kõigi nende aastate jooksul mil nädalast nädalasse hari käes istunud olen. Meil on olnud koer keda pidi pea iga viie päeva tagant pesema ja siiski istusin enamasti 5 tundi vaid pusasid harutades. Samas on meil praegu heas karvas emane kellega ei juhtu midagi kui ka kolm nädalat mingil põhjusel vahele peaks jääma! Meie praegustel koertel on väga hea ja lihtne karv - parem kui see oli siinsetel afgaanidel aastaid tagasi (koolitüdrukuna teenisin taskuraha teiste inimeste afgaane pestes- föönitades- harjates - trimmides nii et olen päris kindel et minu käe alt on neid läbi käinud rohkem kui kellegil teisel eestis :) ) . Nii et vahel tõrgub mõistus uskumast kui lihtsalt kõik praegu kõik läheb. Selle pärast pööran ma karvale ja selle kvaliteedile suurt rõhku ka aretusse minevate koerte puhul ja samuti vaatan seda kohtunikuna ringis olles.

Loomulikult on tänapäeval ka hooldusvahendid kordi paremad kui seda olid tolleaegsed šampoonid-balsamid, aga ka siis pesime oma koeri vaid Soomest kalli raha eest ja suure vaevaga ostetud vahenditega. 15 aastat tagasi kasutasime KW sarja, tänapäeval peamiselt Summerwinds ja Boxadan, vahest ka Laser Lites ja Royal Crown tooteid. Igale koerale leiab katse-eksituse meetodil selle talle kõige paremini sobiva.

Nende astate jooksul on karvahooldus saanud osaks minu elust! Tahan et mu koerad näeksid alati head välja ja ringi lähen vaid koeraga kelle tulemusega olen täiesti rahul - iga karv peab olema just nii nagu ma seda tahan. Ei ole harvad juhused kui peale näitusepesu ja föönitamist võtan koera sülle ja pistan tagasi vanni - polnud tulemus päris see mida ma tahtsin - teadsin et olen suuteline enamaks! :D :D :D Hull ja perfektsionist nagu ma olen....

Minu isiklik rekord ühe koera föönitamisel - 15 tundi!!! Ei - mitte pusas koera harutamine - näituseks ettevalmistus! See oli veeidi enam kui 10 aastat tagasi ja minu isane koer Bosse (koer keda ma ei unusta kunagi - talle kuulub endiselt soe koht minu südames) pidi minema järgmisel päeval näitusele. Lisage sellele 15 tunnile nüüd veel bubeka püsimatus ja krussis närvid...hihhi - kaks korda pakkisin asju ja teatasin et ei taha seda koera enam kunagi näha :oops: Rahunesin 5 minutit ja alustasin uuesti. Kuni olin tulemusega rahul. Tulemuseks Parim Isane EKL-i näitusel!

Miks mitte näha vaeva kui tulemus on kohe oma silmaga näha - hoolitsetud karvaga hurt on ju nii ilus vaadata! Ja kindlasti mitte pole afgaani karvahooldus ületamatu või metsikult raske tegevus! Oleks ta seda, oleksin kindlasti leidnud oma kiire elu juures mõne lihtsama ja vähem aega nõudva tõu :lol: :lol: :lol:

Ah jaa - suviti lasen karval ka puhata - pesen koerad päeval mil õues soe ja päike paistab. Selle ajaga kui koer harjatud on ta päikesest sooja õhu käes ka ilusasti kuivanud.

Iren
Oshanameh's afgaanid (aastast 1983)
(Kelle nädalavahetuse koerakammimise järgi planeerivad sõbrantsid linna peal kolamise ja kokkusaamiste aegu :lol:)

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 14 Nov 2004 15:24

Mingit erilist harjutamist kutsikaga ei toimu - meie kodus küll mitte:) Esimesed korrad nii ettevaatlikumalt - võttes arvesse kutsika püsimatust ja uut olukorda... aga kui koera vaikselt ja tasapisi harjutada siis erilisi võtteid ja trikke meil vaja läinud ei olegi. Kutsika pesemiseks - föönitamiseks ja harjamiseks ju aega praktiliselt ei kulugi! See läheb nii kiirelt. Igal juhul tuleb kutsikaid pesta ja föönitada-harjata juba väiksest peale - isegi kui selleks mindit otsest põhjust ei olegi. Just harjutamise pärast. Kasvab koer, kasvab karv - pikeneb tasapisi ka aeg mille jooksul ta vaikselt laual lamama peab.

Meie kutsikad saavad oma esimesed pesud juba meie juures kätte. :angel:

Iren
Oshanameh's afgaanid
www.hot.ee/oshanamehs

külaline

PostitusPostitas külaline » 15 Nov 2004 09:16

No peale jooksutamist metsas tuleb afgaan kindlasti ju ära pesta?Kui arvestada tänast ilma (selliseid ju veel kilodega tulemas)siis kas selliste ilmadega ongi üldse mõeldav viia afgaan metsa jooksma?Kui ei siis ei saa ta ju võib-olla kaks kuud vabalt joosta?

Talv!!Olen näinud afgaani kes seisab nagu post sest kõik neli jalga on nagu erinevate suurustega pallikestega ehitud ja ei liikunud ta ka teiste koerte mängimise peale.Muidugi pilt oli ilus-Nõmme mets,lumi sillerdamas päikesest ja seal künka peal ta seisis uhkelt pea püsti ja tundus et vaatas nagu kaugustesse-tegelikult vist vaevasid teda need pallikesed ja vaadates kaugustesse ta ootas oma perenaist kes ähkides künkast üles tema poole ronis.

Ja need kõrvad?!Mis teha ja kuidas neid on võimalik hoida selliste pikkade ja ilusatena?Puudlitel pannakse "miski asjaga"need kinni,kas afgaanil ka?

külaline

PostitusPostitas külaline » 15 Nov 2004 09:38

Sellised need hurdad on-vaatasin korraks aknast välja kujutasin ette hurta sellise ilmaga jooksmas ja näe,oligi meelest läinud mida tegelikult küsida tahtsin.

Nii palju kui on erinevaid afgaaniomanikke on ka erinevaid varjante karva hoolduses,vist(võhik!!!).Millise "riistapuud"peavad olemas olema(hari,milline?...jne)?Šampoonid,balsamid?Mis veel?

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 16 Nov 2004 01:28

Kuna afgaane peab nii ehk naa igal nädalal pesema siis planeerin pikema jalutuse nädalalõppu kui koerad pärast vanni lähevad. Tavapäevadel aga panen enne õue minemist änbri ja rätiku ukse ette valmis. Õuest tulles loputan jalad ja kuivatan kergelt. Muud trikki polegi:)

Ka vahendeid erilisi vaja ei ole - metallpiidega hari - selline millega kammiksid endagi pead (kindlasti ei või piide tippudes olla pallikesi - kitkub karva). Meil on Vellus firma (USA harjad). Fööniks sobib tegelikult iga föön mis poeski müügil - vihjeks ehk see et osta tasub professionaalseks kasutamiseks mõeldud föön (Pro, Professional, jne jne) ja võimsust peaks olema vähemalt 1800. Igaks juhuks tasub ka ostutšekk ja garantiikiri alles hoida.

Kõrvu panevad mõned kinni nii nagu seda teevad ka puudlikasvatajad. Meil on koertes peas sellised heegeldatud sukad ja seda enamasti enamuse ajast.

Ja muud imeasja polegi - ma ju ütlesin et pole keerulist midagi :D :D

Iren

külaline

PostitusPostitas külaline » 16 Nov 2004 09:05

Irenile.

Kas need heegeldatud sukad on peas kogu aeg,ka toas ja isegi kui õue jalutama lähete?

Kahjuks ei tea ma kuidas ja millega puudlitel kõrvu kinni pannakse?Kas peale pesu paned kinni ja hoiad järgmise pesuni enne kui lahti võtad?

Kas peale šampooni ja balsami kasutatakse ka veel mingeid tooteid? :oops:

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 16 Nov 2004 11:42

Unustasin ühe karvahooldusvahendite sarja ennisti mainimast - nimelt olin eriti meeldivalt üllatunud kui proovisin Royal Canini poest prooviks antud Héry sarja šampooni-balsamit! Meie koertele sobib eriti hästi - mõlemaks... nii näituse kui igapäevaseks pesuks. Lisaks sellele on ka hind meeldivalt taskukohane ja tooteid jätkub lausa igavikuks! Kahe koera peale on mul kulunud aasta jooksul vaid üks pudel šampooni! Nii et soovitan täiesti proovida. Mis puutub afgaanide karvahooldusesse siis selle koha peal olen täielik pedant nii et selleks et toode mulle meeldiks peab ikka tulemus mulle tõeliselt muljet avaldama.

Royal Crowni saab Reet Lint'i käest (tal on ka väiksemad prooviks sobivad kogused, kodune nr 6700970) , Boxadani tooteid aga siin ei müüda - need olen toonud suurmates kogustes endale varuks näitusereisidelt Taanist. Sama lugu Summerwindsiga ja Laser Lites'iga aga neid olen näinud näitustel müügil ka Rootsis ja Soomes.

Sukad heegeldan jah ise - ja olenevalt koerast on need peas enamuse ajast aga kõigil koertel kindlasti ja alati söömise ajal. Minu paar emast aga kraabivad sukad kohe peale söömist peast nii et nendega on natukene teised lood - neil on peas patsiread (juuksekummid algavad pealaest ja salk salgu haaval kuni kõrva otstesse välja. Selline hooldus vajab aga kindlasti seda et need kummid vähemalt iga päeva tagant lahti võtta ja karvad läbi harjata. Muidu on pusad kerged tulema. Seega suka kasutamine on oluliselt vähem vaeva nõudev ettevõtmine ja olen heegeldanud sellised suurte aasadega igapäevased sukad mille all ka kõrvad hauduma ei lähe.

šampoon - balsam - hari - föön - juuksekummid - sukk... muud mul nagu polegi... Mõned kasutavad ka igasuguseid erinevaid spraysid aga mulle see ei istu - mulle meeldib sarv mis on puhas kõigest kraamist - kaasa arvatud balsami pesen ma välja täielikult (kui olen lasknud koeral selle sees mõnda aega eelnevalt lamada). Seega muud mul ei olegi...

Iren

külaline

PostitusPostitas külaline » 16 Nov 2004 12:08

Irenile!

Olen vist eriti tüütu kuid muidu ju teada ei saa kui ei küsi.

Enam-vähem on pilt selge kuidas pesta,kui veel miski vastuseta küsimus meenub,eks siis küsin.

Olen näinud näitustel erinevat trimmimist seljajoonel ja sabad on mõnel alt karvased teistel jälle paljad?Osadel on eest kael karvas teistel siledad?Ei tea õigeid termineid seepärast väljendasin ennast nn "maakeeli".

Kuidas trennida näituseks?Kui seda saab siin kirjeldada.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 16 Nov 2004 20:03

:) Pole tüütut küsijat kui küsimused igati asjakohased:)

Mina ei poolda mingisuguseid trende afgaanide trimmimisel. Juba ainuüksi lause standardis ütleb et koer esitatakse näitusel loomulikus karvas. See tähendab et ma ei lõika - ei piira ega ka tee muud mis minu koerte karvkatet mingilgi moer moonutaks. Selga puhastan vähesest hõredast karvast, veidi ka koonu pealt aga see on ka kõik. Järjekordne asi millele pööran ma ka olulist tähelepanu aretuseks minevate isaste valimisel ja ka näitusel koeri hinnates. Paljudes liinides on hävinenud LOOMULIK (olen näinud seda paljude erinevate liinide juures mida olen hinnanud) karvkate - st lühike karv seljal ja näol. Milline näeb välja see loomuik lühikese karmi / pika siidja karva asetus võib näha mõnel tugevate märkidega koeral (ingl. keeles "patterned" - nu hetkel nagu klimp kurgus... eesti keelne sõna lihtsale ei tule ette :oops: :oops: :oops: ).

Järjekordne asi millele pööran suurt tähelepanu sest olen omanud kümne aasta eest koera kellel need omadused suurel määral puudusid. Nüüd kasutan ma kääre vaid talvel käpa alt varvaste vahelt karva lõikamiseks et sinna ei koguneks talvel lumeklimpe mis ei lase koeral liikuda. Meie viimasel kolmel perakonal on kõigil loomulikult lühikene karv seljal ja näol, samuti sabal. Ka sabale lihtsalt ei kasva rohkem karva - see mis seal on, see seal on. Afgaani tüüpiline karvkate on see mis teeb afgaanist afgaani. Pooldan väljendit "less is more" - ehk siis pigem vähem karva kui see on tüüpiline kui nn. heinasaadu:).

Meil on üks selline tugevalt "patterned" (appi - aidake hurdainimesed selle neetud eestikeelse sõnaga... pliis :roll: ) koer kellel selgelt näha milline see loomulik afgaan välja näeb ja ta on meile väga väärtuslik... loodame et ta annab oma seda omadust tulevikus edasi ka oma järglastele. Kui kümmekond aastat tagasi pidin oma koera poolteist kuud enne näitust paljaks kitkuma et siis õigeks ajaks karv seljas ja õige pikkusega oleks, siis oma praeguste koertega olen trimmimise sootuks unustanud. Ehe näide on et enne Tartu näitust unustasin Toru selja sootuks "üle käia"... enne ringi võtsin paar karva ja sellega oligi kõik. Samamoodi oli Toru venna Shogani omanik Rootsis väga üllatunud kui talle koera suvel kohale viisime - et kuidas te olete leidnud aega kogu koer nii perfektselt kitkuda - et poleks olnud vaja vaeva näha... ei tahtnud kuidagi uskuda et selle koera seljast pole ealeski karvakest meie käe läbi langenud...

Koolitusest - tean et on palju koerainimesi kes lähevad ringi koeraga kellega erilist trenni enne ei tehta. Kuna ma üritan tasapisi koolitada Torut ka muul eesmärgil, siis soovin suurt motivatsiooni näga ka ringis. Minu Toru teeb ringis samasugust tööd nagu iga tööd tegev loom. Aga ta teeb seda entusiasmiga. See tähendab igapäevast trenni - vähemalt 5-10 minutit iga jalutuskäigu jooksul. Kasutan peamiselt meie suure iidoli Gerardi võtteid mis on mõningasel määral kohandatud afgaanile sobivaks (näiteks sööki peab minu praktika jooksul olema vähemalt kolme erinevat sorti et hurt ei kaotaks motivatsiooni 10-20 minutit järjest (seega on taskus nt. viiner, maks ja lihapallid või kana). Samuti ei tohi hurt kunagi tauda et teda koolitatakse - kõik peab toimuma nii ümber nurga - jättes koerale avastamisrõõmu ja arvamuse et TA sai seda mida tahtis!

Oma kutsikate koolitamisega (kui seda koolitamiseks nimetada saabki - ehk pigem nendega manipuleerimiseks?) alustame kohe kui koerahakatised lihapalle lisatoidu näol saama hakkavad. Kutsikaostjad saavad kärre juba fantastiliselt seisva kahe kuuse kutsika - seda mis aga uues kodus edasi tehakse või tegemata jäetakse on vaid kuu aja pärast näha. Selle ajaga on kutsikas kõik õpitu unustanud kui temaga edasi töötamine hooletusse jäetud. Kes aga jätkab meie juhiste järgi saavutab fantastilisi tulemusi (meil on heameel näha kuidas näiteks viimasest pesakonnast Soome läinud kutsikaga tehtud töö on vilja kandnud - ta töötab joostes ja seistes just nii nagu ma tahaksin naha ka omi koeri liikumas ja seismas!).
Lisan ka ühe pildi meie kahe kuu vanusest emasest kutsikast - siin on näha millisena meie kutsikad meie juurest lahkuvad - nad seisavad selle pärast et neile meeldib se ja et see on nende jaoks nii paganama loomulik ja igapäevane tegevus. See kutsikas teab et kohe kohe kohe pääseb ta laualt mängima ja saab midagi meeletult head. See on see mis hoiab teda paigal olles viimase lihaseni pingul ja triksis. Nii et mina leian et selle koolitamise värgiga tuleb alustada nii varakult kui võimalik. Täiskasvanud jäärapäise afgaani ümberõpetamine on väääga raske - kui mitte öelda et võimatu.

Pilt

Samuti peavad kõik esimese aasta näitused olema noorele koerale väga lõbusad kohad. Tihti käime seal lihtsalt õdede-vendadega kohtumas ja mängimas.

Hurda koolitamisel näituseks on olulisel kohal pisiasjad mida näeb iga konkreetse koera puhul. Seega üldprintsiipe paraku ei ole. Igal koeral on nõrk lüli millega saab ta temale endalegi teadmata ümber näpu keerata:)

Tegelikult pole hurda koolitamine nii raske midagi. Minu tütar sööb tihti elutoas samal ajal kui vaatab õhtuseid multikaid. Nu ja need palakesed mida ma talle suure emahoole ja armastusega valmistanud ja noorele daamile ei sobinud rändavad teatavasti Toru ja Tweety alati näljastesse suukestesse. Samas aga laseb ta neil nende palukeste nimel imeasju tha. Näiteks õpetas neile mingi imeliku hüppe - paneb istuma ja ütleb hopp ja sealt samaselt istest hüppavad nad õhku maandudes tagajalgadele - siis antakse käsk sitsi ja nii nad seal seisavad. Olin eriti hämmingus kui Torut õpetades sellise ebamäärase etteaste osaliseks sain. Pärisin tütrelt aru ja ta näitas seda mulle veel kord. Nii et meie koerad seisavad keset tuba kahe jala peal. Ei eksi kunagi - see on asi mida nad peavad lapse ees sooritama kui palukesi soovivad. Kui mu seitsme aastane tütar suutis nad sellist imeasja tegema panna siis õigete võtetega ei tohiks see täiskasvanule küll võimatu olla või mis:)?

Iren
huuhhh - küll mu vastused tulevad alati pikad.... :oops:
Viimati muutis oshanamehs, 16 Nov 2004 20:53, muudetud 1 kord kokku.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 16 Nov 2004 20:08

Külaline - kas Teil on ka kodus afgaan et see teave Teile huvi pakub???:)

Iren
Oshanameh's afgaanid
www.hot.ee/oshanamehs

külaline

PostitusPostitas külaline » 16 Nov 2004 20:49

Irenile!

Ei,mul ei ole afgaani kuid minu suur lemmik.Ehk kunagi saan!

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 16 Nov 2004 21:05

Kui kord võtmiseks läheb siis kindlasti oskab Sinu kutsika kasvataja Sind õpetada kuidas seda kõike teha ja kuidas koeraga hakkama saada. Hea kasvataja on kõige suurem kingitus mis kutsikaostjal on!:) Tore et ka Eestis on inimesi kes afgaanist huvitatud! Meie viimastest pesakondadest on vaid paar tükki Eestisse jäänud ja needki vaid selle pärast et nad tulevase aretusmaterjali näol endale koju jätsime... Igal juhul väga meeldiv et Sind tõug huvitab! :)

Iren

külaline

PostitusPostitas külaline » 16 Nov 2004 21:23

Eks ma sellepärast küsingi et teada saada kas olen üldse suuteline koera nii hooldama kui vaja.Ja kindlasti tekib mul veel küsimusi.Eks hirm suure töö ees ongi see põhjus miks tõu vastu otseselt nii vähe huvi üles näidatakse.Ja muidugi kurikuulus legend-hurt ju loll koer!Sellepärast ongi vaja võimalikult palju rääkida.Siinne avaldatud materjal on tee rajamine uutele tõuhuvilistele.Ja minagi olen palju targem.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 16 Nov 2004 21:39

Eks ta on jah - väga paljud kardavad just seda nn. suurt tööd mis tõuga kaasas käib. Aga eks tööd ja aega vajab iga koer! Usun et tõesti kulutan nädalas vähem aega oma koerte karvahooldusele kui mõned tublimad saksa lambakoera omanikud oma lemmikute kolitamisele! Pealegi on mu elus 100 muud asja mis vajavad aega ja toimetamist (enda õpingud, laps, töö, remont jne jne jne...). Nagu juba ennisti ütlesin - oleks see tõesti nii raske siis mugav nagu ma olen oleksin tõenäoliselt mõne teise tõu kasuks juba ammu otsustanud! :)

Ja mida ma ütleksin neile kes väidavad et afgaan on loll? Seda et minu aastad kahe dogiga tõestasid vastupidist:) Üks näide: Meie köök oli avatud nii et sinna pääses kahelt poolt - elutoast ja koridorist. Kui õhtusöögi aeg käes kulutasin närve dogide eemale peletamiseks sest lisaks lihtsalt sellele et ma ei sali seda kui kaks silmapaari igat minu suutäit loevad on minu meelest ebaesteetiline vaatepilt rippuvate ilatatilintidega koer minu taldriku kõrval...öäk. Kõik minu söögikorrad möödusid sama teed - ajad koerad ühe ukseava pealt minema kõnnivad rahulikult teisele poole jne jne... No puupead ei saanud vist aru et jutt ei olnud sellest et selle ukse peal ei kerjata vaid põhimõttes et üldse ei kerjata...:):):)

Sama olukord afgaaniga - ütled karmima sõna astub ta demonstratiivselt minema. Ja katsu sa pärast pai talle teha - meie Tweety on olnud kaks päeva solvunud et voodist minema aeti - no tee või tina - lihtsalt ei suhtle. Afgaan tõesti solvub ja südamest. Piisab ühest korrast et öelda ja läinud ta ongi. Vahest tundub mulle et nad pigem naudivad seda tundide pikkust lepituse otsimist minu poolt...hihii :lol:

Pea vastu ja ära lase ennast nendest legendidest heidutada! Ühegi koera pidamine ei ole kerge ja KÕIK kasvatajad - olenemata tõust - ütlevad üht ja sama: "see ei ole tõug mis sobiks igale inimesele". Vähemalt ma arvan et nad peaksid seda tegema sest iga tõug vajab omamoodi hoolt ja kasvatust. Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid tõuge... õnneks... nii et valikuvõimalust on! Ja kui kasvataja seda ei ütle, tasuks tema aususes tõenäoliselt kahelda...

Iren

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 17 Nov 2004 05:12

külaline kirjutas:Ehk viitsiks mõni kogemustega afgaanikasvataja siin foorumis rääkida karvahooldusest mis kuulduste järgi pidi "õudus"olema.Ja üldse kuidas kutsikast peale afgaani kõige sellega harjutada?


Kuigi Iren on juba kõik olulise kirja pannud ja ka minu seisukohad enamuses sellega kattuvad siis pikalt sama juttu üle kirjutama ei hakka, põhitõed on afgaani karvahooldusel ju ikka enam vähem ühesugused.

Aga räägiks siis meie viisidest ka. Kutsikast peale on meie koertele kogu see "saunamine" üks väga loomulik asi olnud (kehtib ka salukide kohta) nii et mingeid eri õpetusprotseduure pole kunagi ette võtnud. Sellest hetkest kui kutsikad õues hakkavad käima (eriti kevadine ja sügisene aastaaeg näiteks) läheb kogu see kamp otse saunaruumi, kas siis dushi alla või kui kõrvuni märg ja porine siis väiksesse vanni kus soojas vees rõõmsalt puhtaks saadakse, peale pesu kääritakse tita meil suurde saunalinasse, ja föönitatakse kuivaks, kui kutsikaid on mitu (näit. enne loovutusiga) siis on pesemise ja kuivatamisega ametis rohkem kui üks inimene, nii käib kõik sujuvalt. Fööniga ei ole ka vajadust olnud harjutada sest fööni häälega (nagu ka kõiksugu muude müramasinatega mis koduses majapidamises häält teevad) on kutsikad juba nagunii harjunud sest kodus föönitatakse ka täiskasvanud afgaane. Minu arvates on loomulik et kasvataja on selle eeltöö enne loovutusiga ära teinud.

Ka mina arvan, et kui se karvahooldus nii õudne oleks siis vaevalt enamus afgaaniomanikke peaks kodus rohkem kui ühte afgaani.

Karvahooldus on tegelikult nauding, kammimiseks valin selleks aja mil telekast tuleb mõni saade või film, samuti on kammimine nagu puhkus, see on selline hea rahulik olemine. Karvahooldus ei ole meie peres ainuüksi minu "lõbu": Alex peseb, mina harjan ja siis koos föönitame või nii et mina võtan harjamiseks käsile järgmise afgaani ja Alex föönitab. Tavaliselt peseme kas 1 või 2 afgaani ühe õhtu jooksul, pesupäevad olenevalt koera karvast ja teatud päeval on see primaarne kõige muu suhtes - kuigi pean tunnistama et ega meil mingeid muid hobisid huvisid peale koerte ei olegi. Oleme ilmselt rohkem kodu- kui seltskonnalembesed ja koduski on alati midagi teha. Ilmselt on meie koerad ka sellega rahul. Alexil oli kombeks ka igal hommikul mõni koertest tööle kaasa võtta kus see siis tema laua taga vahel sisseastuvaid kliente üllatas. Aga nüüdsest asub tema kontor ka meie omal kinnistul ja "tööle" pääseb koguni rohkem kui üks koer.

Karvatüübid on ka meie afgaanidel mingil määral erinevad. probleemset karva pole kellegi õnneks. Emased ei viska kunagi peale jooksuaega karva nii et sellevõrra on lihtsam, ühte emast peseme kord nädalas, nii ei jõua pusasid tekkidagi, harjamine võtab veidi kauem sest karv on väga pikk, suvel ja ka siis kui majas on väga soe siis ei föönitagi põhjalikult, ainult küünarnukid, põlved jms. Muu karv kuivab juba harjamise käigus.
Näitusepesu tehes föönitame eriti korralikult kuivaks, ja seda ka et kõik tooted loputame välja väga põhjalikult, ka mina ei armasta "staffi" st lakke , spreisid ja muud. kindlasti on mul aga olemas puhta veega pritsipudel, mis muide väga hästi aitab talviti (näitustel) vajadusel elektrit täis karva vaigistada. Kogemus näitab et ka korralikult pesemata ja loputamata karv kipub elektrit sisse võtma ja lendlema, seepärast tuleks näitusepesu teha põhjalikult. Väldin shampoone mis sialdavad alkoholi ja silikoone - see kuivatab karva. Teine emane on äärmiselt lihtsa hooldusega - peseme 2 nädala tagant ja sedagi rohkem seepärast et koer lihtsalt määrdub, vajadusel muidugi ka käppade pesu. Noor isane on meil praegu karvavahetuse eas aga nii head karvatüüpi kui temal ei uskunud ma isegi mitte olemas olevat, see on jätkuvalt üllatav. Ka nüüd karva vahetuse eas peseme teda 1 x nädalas, pusasid ei teki, karv kuivab linades oleku ajal peaaegu kuivaks, harjates on hetkega täiesti sirge ja siidine nii et fööni peaaegu et vaja ei lähegi kuivatamiseks 1, 5 tundi vast läheb et kogu koer põhjalikult läbi harjata, ja selles olen ma pedant, ma teen seda kiirustamata ja põhjalikult ilma harjaga rapsimata ja karva tirimata. Mõnus tegevus.
Kõik meie koerad naudivad peale pesu linades magamist ja ka harjamist, näitusteks harjame trimmimislaua peal aga tavapesu korral kus parajasti mugavam teleka ees olla on, kas voodi peal või voodi ees oleval diivanilaual ( olenevalt ka sellest mida parajasti arvab minu selg).

Et nüüd meie mõlema jutust ei jääks ka jälle sellist muljet et kõik lausa iseeneset sujub siis tahaksin juhtida tähelepanu ühele asjaolule: meie kõik siin räägime afgaanidest kelle karv on hoitud kutsikast peale eeskujulikult korras - sellepärast ongi täiskasnaud afgaani karv antud juhul lihtne.
Ütleksin et kui noort koera ei ole järjekindlat pestud st pidevalt on päevi üle läinud ja tunde kulunud takkude lahti harutamiseks siis selle harutatud taku kohale kipuvad uued ja hullemad veelgi kergemini tulema ja takud rikuvad karva struktuuri, karvad murduvad, venivad, lõhenevad ja tulemuseks on lisa takke:( Lihtsam ette kujutada et lasete oma pea rastaks minna, kammite lahti, ja teete seda mitmeid kordi ühte järge, nüüd kujutage ette mis teil peas järel on :roll:

Katkenud karva taastada ei ole lihtne, paljud muuseas on olnud üllatunud kui kuulevad et afgaanidel ei vahetu karv nagu teistel tõugudel enamasti, vaid kasvab täpselt sama aeglaselt kui inimesegi juus, ainult et on sellest palju õrnema ja peenema struktuuriga, nii et kui jätaks afgaani 3 kuud pesemata siis.... näitusekorda saaks karva alles 2 a pärast... nii umbes öeldes, kui üldse, võib ola tuleb siis koer paljaks lõigata ja 2 aastat uut karva oodata. Kõrvakarvad aga kasvavad eriti aeglaselt...

Karvahoolduse juurde käib ka selja ja koonu puhastamine "udukarvadest", seda teeme üldiselt harva, koertel on loomulikud sadulad. Kääre, trimmimiskivi ega muid sääraseid vahendeid KUNAGI kasuta. - põhjus: see rikub loomuliku seljakarva sedavõrd et see kasvab täiesti täis kaks korda kiiremini ja topeltkoguses. Sõrmedega näppides käib see nagu muuseas. Eriti hea sadula ja seljakarv on meie noorel isasel, me ei trimminud teda kutsikaeas kui paljud seda teevad ja lasime tal õige kaua "paavian" olla, kuni aluskarv kenasti välja arenes ja lausa iseenesest ära tuli. Minu arvates paljudel afgaanidel ei saagi see välja areneda kuna trimmitakse kiviga (kõige jubedam seljakarva rikkuja mu meelest!!!) või kitkutakse selja ja kaela karvad välja kui all on veel roosa nahk ja aluskarv pole veel loomulikul teel tihedust saavutanud . Seda mida juba kord hakkad kääridega lõikama siis jäädki eluks ajaks, ja kui loomuliku sadulat vaid harva puhastada üksikutest udukarvadest siis lõigatud seljal kasvab karv tagasi topeltkiirusega ja topeltkoguses.

Ei meeldi mulle ka "mootoritee" keset selga ehk masinaga seljale aetud vagu - just nii se välja näeb. Käppade karva tasandan küll, aga mitte ni nagu kokkeritel seda tehakse vaid teen seda vaid vajadusel ja nii et tulemus on loomulik.

Käppade hoolduseks meil maja tagumise välisukse kõrval kraanikauss selleks otstarbeks. linnas elades kasutasime saapaid, kuna ühele meie koertest mõjus tänaval olev õli ja sool vihmaste ilmadega pidevalt halvasti... siin maal elades kadus see probleem täielikult.

Nii lihtne see afgaanidega kooselu siis ongi, Ja koertega treeningplatsile kord kaks nädalas (analoogselt töökoera tõugudega) - EI EI EI, ma saaksin stressi juba päev enne, see oleks nagu üks sundkohustus, aga andke mulle selle asemel afgaanid kammida :)
Sellega tahan öelda mitte seda et me oma koertega ei tegeleks vaid seda et ükskkõik mis tõuga ka tegu poleks ikka kuluvad nädalas mõned tunnid mõne spetsiaalse tegevuse peale, kas dressuur, agiltytreening või mis iganes, nii et afgaani puhul paar tundi karvahooldust nädalas ei ole sugugi palju - ja muuseas on palju suurema karvahooldusega tõuge !!!
Viimati muutis Al Khabara, 17 Nov 2004 06:03, muudetud 1 kord kokku.

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 17 Nov 2004 05:51

külaline kirjutas:No peale jooksutamist metsas tuleb afgaan kindlasti ju ära pesta?Kui arvestada tänast ilma (selliseid ju veel kilodega tulemas)siis kas selliste ilmadega ongi üldse mõeldav viia afgaan metsa jooksma?Kui ei siis ei saa ta ju võib-olla kaks kuud vabalt joosta?


Minu tähelepanekud siis ka... Metsast tulles tundub tõesti et afgaan on pool botaanikaaeda koju kaasa tarinud, aga tegelikult olen märganud et koju jõudes on sellest enamus siiski iseenesest maha pudenenud, vaid teatud tüüpi taimed (takjad :o ja semned) jäävad kõvasti karva ja neid ära tirida ei tasu - karv murdub, pigem siis võtta karv takja küljest ära. üldiselt me püüame käia puhtas ja takjavabas looduses.


Ja need kõrvad?!Mis teha ja kuidas neid on võimalik hoida selliste pikkade ja ilusatena?Puudlitel pannakse "miski asjaga"need kinni,kas afgaanil ka?


Meil käib see asi olenevalt koerast, Favorita on liiga temperamentne et tal kummipatsid või "wrapitud" asjandused kaua korrektsed püsiksid, esime tunni ajaga on ta endal pea sasipuntraks pööritanud ja nühkinud noortega mürades, temal siis kasutame õhulisest puuvillasest peenest trikotaazist sukka mille otstes ei ole kumma aga on piisavalt liibuv ja "sile". Ja see on tal peas kogu aeg.

Teisel emasel kasutame võrku ainult söögi ajal, sest erilist mõtet ühelgi meetodil tema puhul ei ole, tegu on nimelt äärmus-gurmaaniga ja ükskõik kui palju me neid kõrvu ka pakkinud- kaitsnud ei ole, ikka oskab gurmaan saia varastada või muud ja selle koos kõrvakarvadega alla kugistada :hups: Sellepärast jäi ka tema näitustel käimine pooleli peale paari ch tiitli saamist ei jaksanud enam "kõrvadega " võidelda, ja siirdusime pidevasse kõrvade kaitsmise perioodi et ükskord ikka näitustele teda tagasi saada, noh seda kaitsmist on kestnud juba paar aastat :?

Noorel isasel, Mr Mouzil ( pilt avataril) kel on väga pikad ja rikkalikud kõrvakarvad oma vanuse kohta kasutame "wrappingut" st väga õhukese ja pehme paberiga kuni kõrvalesta tipuni on kõrvakarvad kokku pakitud ja kummidega kinnitaud, analoogselt puudlitele selle vahega et kilet me ei kasuta, tekitab pusasid.
Iga nädal peale koera pesukorda wrapime jälle uuesti. selle paberiga püsivad need ilma pusasid tekitamata kenasti nädala, niiskete ja vihmaste ilmadega vahetame u. 4 päeva tagant sest vahel läheb paber õues niiskeks. Otsmikutukk e. "topknot" on pehmete tekstiilist kummidega kinnitatud patsiks , nagu pocahontase pats;) Ja söömise ajal muidugi heegeldatud võrk ka veel sinna otsa aga see on rohkem kõrvade söögikausis ligunemise vältimiseks :lol:

Ja kogu selle jutu punktiks omalt poolt lisaksin et kuiva karva me ei kammi kunagi, see lõhub karva struktuuri. Ikka ainult niisket karva ja föönitama ei hakka kammimata karva ka kunagi - siis kuluks topeltaeg.

Nüüd võiks küsida et mitme afgaani karva üks inimene jõuaks hooldada kui aluseks võtta keskmise koguse ja kvaliteediga karvaga afgaan ja hooldajaks 1 inimene siis vast 7 ? Noh see oli veidi provotseeriv väide ;)
Viimati muutis Al Khabara, 17 Nov 2004 14:49, muudetud 1 kord kokku.

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 17 Nov 2004 06:44

külaline kirjutas:Kuidas trennida näituseks?Kui seda saab siin kirjeldada.


Ma arvan et selleks on igal kasvatajal veidi erinevad meetodid, seepärast on raske öelda mis see üks ja parim on, ka koerad on erinevad. Igaühele peaks leiduma sobiv.

Meie alustame juba pisikeste kutsikatega, hetkest kui käima hakkavad, hetkelgi rooman mitmeid tunde päevast põrandal ja mängin kutsikatega :angel:
Aga seda esimest maiust ehk palakest lihapalli ma selleks ei kasuta.
"tasuks" ei ole meil maius vaid tähelepanu ja mäng, vahel ka mänguasi kutsikaeas. Seisma õpetame kutsikaid nagu kõik teisedki kasvatajad, aga ainult neid kutsikaid mis teistele lähevad, need mis meile koju jäävad neid me niiöelda kätega seisuasendisse ei pane. No vahest tuleb pildistamiseks ikka panna ja sedavõrd ka et kutsikas laualt maha ei kukuks. Vahet ei ole kas tegu Saluki või Afgaaniga meetod meil ikka sama.
Ja sama "free" AK-AK meetodiga jätkame ka edasi, valmis on koer mitte enne kui 2 aastaselt nii keskmiselt, liikumine tuleb kiremini, seismisega läheb veidi rohkem. Ja selle meetodi puhul on see kõik rohkem lõbu ja mäng ja tähelepanu kui töö. Võib ka olla et mõnele koerale ei sobi ja siis tuleb ikkagi maius välja otsida, senini on olnud selline juhus vaid ühe koeraga ja seda ka mitte alati (ülalmainitud gurmaan)

See meetod sobib meile seepärast et meeldib koeri ilma maiustuseta esitada ja ilma st ise esinev koer eriti afgaan, seep. meil pole näitustel kunagi isegi kaasas maiustusi... Meeldib et et selle meetodiga saab saavutada tulemust et koer näitab end ja oma olemust ise ja ei näi treenituna vaid loomuliku ja vabana. Mis ei tähenda et ma teistest meetoditest halvasti arvaksin- EI , lihtsalt meile sobib AK-AK veel ka mõningatel muudel põhjustel.


Teisalt läheb meie meetodiga jälle veidi kauem aega kuni koer ringis esinemiseks "valmis" on, seepärast me oma noorte koertega ka eriti palju näitustel käinud ei ole, rohkem nagu harjutamise mõttes sest näituserihmaga ei tule veel nii head tulemust kui lahtiselt ilma rihmata.
Pilte nii täiskasvanuist, kutsikaist nii näitustelt kui aias tehtuid on näha meie kodukal kel huvi.

Ja mis meetod see selline on, küsite nagunii - see on see AK-AK meetod 8)
Selle meetodini jõudsime me läbi raskuste kui meie sädelev, enesekindel ja rühikas koer otsustas seda olla igal pool mujal aga mitte näituseseisakusse panduna, liikumine küll veel aga nii kui seisma panemiseks asi läks nii muutus koer põrnitsevaks kokkuvajunud õnnetusehunnikuks ja ei lugenud midagi ka see et kutsikast peale seisma oli pandud ei meeldinud see talle kohe algusest peale mitte. Räägin juhtumisi koerast nimega Favorita.
Alles kahe aastasena saime aru et tema puhul sobivad hoopis teised meetodid ja sellest ajast oleme sellele truuks jäänud.
Ma usun et need kes on näinud kuidas ta end ise free standingus esitab ja "style of high order" stiilis oma karismat näitab, ka liikudes, saavad aru mida silmas pean ja ihaldan;)

Vahe selle ja tavapärasemate meetodite vahel on minu meelest lihtsalt teises järjestuses:
motivatsioon- töö--tasu(maius vms):tulemus=saada koer perfektselt esinema ja seeläbi tuua tema olemus ja välimus parimal viisil esile

meie meetodi puhul vastupidi:
olemuse rõhutamine, ka igal võimalikul viisil igapäevase elu momente ära kasutades st mingit kindlat treenimise/töö aega päevas ei ole - tasu-motivatsioon(tähelepanu) : tulemus= "olemust" näidata oskavale koerale ringi minnes kett kaela ja lasta tal end näidata.

Selle meetodi juures on see asi et ketiga harjumine võtab vahel veidi aega ja ketti hoiame võimalikult vabalt, selles mõttes et keti ja näituserihma abil ei toimu koera juhtimist, se on minimaalne.
Hetkel on meil veidi veel probleeme noore salukiga, kelle ümbritsev näitusemiljöö veidi tagasihoidlikuks muudab ja seega peahoiak pole veel nii enesekindel, ja kui nüüd teda ketist/rihmast juhtida proovida siis pea saab püsti aga liikumine ei ole enam sel juhul nii vaba, balansis ja näib täpselt nii välja et koer ON rihma otsas mitte nii et rihm oleks olematu.
Oleme proovinud kevadel ka rohkete maiustustega näitusetreeningul aga see oli rohkem nagu ümbritsevaga harjutamine ja õnneks ei rikkunud eelnevat tööd selles mõttes et ükski meie koertest näituseringis maiust ei võta ega oota.

Noh tutvustasin veidi meie meetodit. Eks neid ole rohkemgi neid meetodeid ja igaüks kindlasti endale sobiva leiab.

Oma noorel imporditud, ja kasvataja poolt perfektselt seisma õpetatud isasel õpetasime selle kombe kohe varakult ära :) ja alustasime sellesamuse AK-AK meetodiga. 9 kuuselt liikus ta ilma rihmata ja seisis ilma rihmata. Ka praegu 20 kuusena tuleb ilma rihma ja maiuseta kõik palju paremini - on mida vaadata, rihmaga veel mitte nii hästi, sest noorel isasel jääb vanuse tõttu veel veidi puudu "macho" olekust, aga kaugel seegi aeg enam on :)

Meetod sobib meile ka sellepärast et meie koerad naudivad seda kohutavalt.
Pruugib Alexil vaid korra käsi plaksutada ja küsida et kas lähme, nii on koerad kui hullumeelsed "lõbutsema" minemas. Meie koerad naudivad muuseas palju rohkem aktiivset vaba tegevust kui pikki tavalisi jalutuskäike. Ka jooksutavad nad ennast väsinuks üksteisega koos joostes. Aga nüüd ma kaldun juba teise teemasse.

Kokkuvõtteks võin öelda et iga meetod on hea kui koer ja omanik seda mõlemad naudivad ja soovitud tulemuse saavutavad. ja igaühele leidub talle ja tema koerale sobivaim, ehk tuleb peale minu ja Ireni veel keegi kolmas ja neljas ja tutvustaks oma afgaanide treenimise meetodit :?: :) :?:

Oleks huvitav, onju?
Viimati muutis Al Khabara, 17 Nov 2004 15:30, muudetud 2 korda kokku.

külaline

PostitusPostitas külaline » 17 Nov 2004 08:56

Al Khabarale!

Oleksin ka huvitatud pesemisvahenditest et milliseid kasutate ja milliseid peate headeks.

Ja muidugi täiesti 0 arusaamine!!!Mis on "WRAPPING"?
ÕHUKE JA PEHME PABER-milline,kuskohast ostate ja kuidas panete?
KUNNIDEGA KINNITATUD-mis need on ja kuskohast neid osta saab?

Kas te vannitate ka suuri afgaane iga kord kui nad õues ennast mustaks jooksevad või lasete nad halva ilmaga üksaaval õue?

Collie´dega koll-adminn
Kasutaja avatar
Postitusi: 3309
Liitunud: 17 Aug 2004 19:07
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Mesike » 17 Nov 2004 10:43

Kui te afgaane korra nädalas pesete, kas koera karv "kuivaks " ei muutu?? Või peabki selline olema?? Koera karv sisaldab ju mingil määral õli, aga kui seda nüüd iganädalaselt pesta siis ju seda enam pole ja ongi karv kuiv ja habras jne. :hups:
Enne collie võtmist mõlkus minulgi peas afgaani soov, aga jõudsin hoopis collieni - ja tagantjärgi pean ütlema, et õnneks (ja nii koera kui minu õnneks) ma afgaani ei võtnud. Ma ei suuda nii järjekindel pesus (iganädal) ja kammimises olla. Aga tõesti väga kaunid ja elegantsed koerad on küll.
Mulle tundub et afgaane nagu viimastel aastatel vähemaks jäänud?? Kümme-kaksteist aastat tagasi oli neid justkui rohkem?? Või see ainult mulle tundub ja mul lihtsalt pole kokkupuuteid nende koertega?? :oops:
[img:200:18]http://www.hot.ee/mesike/mesike_signatuur.gif[/img]

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 17 Nov 2004 13:32

külaline kirjutas:Al Khabarale!

Oleksin ka huvitatud pesemisvahenditest et milliseid kasutate ja milliseid peate headeks.


Kasutame erinevaid vahendeid, vastavalt vajadusele.
Hetkel tooteid austraalia sarjadest Laser Lites ja Plush Puppy.
USA #1 All System sarjast Super Cleaning on hea aeg ajase süvapesu tegemiseks kui pikem linnaskäik või reis olnud.

Miliseid pean heaks? Kindlasti on igas sarjas midagi sobivat aga üldiselt jälgin et alkoholi ja silikoonide sisaldus ei oleks kõrge neis toodetes, kui mõni toode sellele vaatamata sobiks ja vaja siis kasutaksin vaid enne näitust muul ajal siis teisega pestes.

Ja muidugi täiesti 0 arusaamine!!!Mis on "WRAPPING"?
ÕHUKE JA PEHME PABER-milline,kuskohast ostate ja kuidas panete?


Ostmise kohta on raske soovitusi jagada, mul ei ole aimugi kus seda Eestist saaks, meil sai kord paras pakk seda paberit koju muretsetud ja ei kujuta ette mis saab kui otsa lõpeb.
See näeb välja nagu poes müüdavad nõudepesulapid, aga väga väga õhuke ja rohkem paberlik, midagi paberkanga taolist.
Panemine käib samamoodi nagu ilmselt mis tahes tõul. Aga tuleb kontrollida et kõrvalesta kummiga ei seoks, iikka karv selest allpolt pakitakse paberisse keeratakse paber alt üles koos "justega" ja kummiga kinni. Wrappimine= pakkimine.



KUMMIDEGA KINNITATUD-mis need on ja kuskohast neid osta saab?


Ned on pisikesed elastsed lateksist kummid, mida müüakse koertenäitustel igal pool (eesti kohta ei tea), täpselt needsamad mida puudlitelgi kasutatakse.

Kas te vannitate ka suuri afgaane iga kord kui nad õues ennast mustaks jooksevad või lasete nad halva ilmaga üksaaval õue?


Ei vannita me suuri afgaane peale halva ilmaga õues käiku, vajadusel ainult käpad. Ja õue lasen alati kõik afgaanid koos, või nii nagu parajasti soovivad, selline ilm neis mängu ja jooksutuju tavaliselt ei tekita, võetakse paar suuremat tiiru aias ja tagasi. Meil pääseb õuest tulles otse ka saunaruumi vajadusel, nii et kui rohkemaid käppi vaja pesta on siis see käib sujuvalt. Aga tavalisi niiskeid käppi me küll ei pese (linnas pesime küll), näiteks kui käpad on veidi märjad, siis mis siis? Pori meil aiast tuppa ei tule, liiva ka mitte, aias on üsna tugev muru ja märjad käpajäljed toas mind ei häiri sest kuivades neist poriseid jälgi ei jää - meil on nii puhas loodus siin ka ümberringi - männimets lõputute jalutusvõimalustega. Linnas elades võitlesin pidevalt selle liiva ja õliseguse märjaga vaatamata sellele et vihmaga "papusid" kasutasime.

Üldiselt pean mainima et halva ilmaga meie koertel õues olek ei istu, v. a noorele isasele, tema on veel niipalju laps et tal pole vahet. Aga vanemad koerad aru saades et õues VIHM, märg ja tuul näiteks siis kõnnivad piki maja seinaäärt (et mitte märjaks saada või siis sätivad end autokatuse ala alla, tehes vajalikud tarbed võimalikult kuhugile muruserva kiiresti ära. Kummalisel kombel ei saa nad ka poriseks eriti kui halvema ilmaga jalutama viia - oskavad nii kenasti oma käppi loikudest mööda sättida aga meie afgaanidele halva ilma jalutuskäigud ei meeldi. Üks meie emastest, aru saades et aaaa- sajab, KEELBUB välja minemast ja talle tuleb rihm kaela panna ja viia, millele vastuseks võib saada ka pahameele turtsaka, ic ic.
Sedasama ei saa ma öelda salukide kohta, lahtiselt aias joostes vihmase ilmaga on Salukid peaaegu kaelani porised, sest jooksevad marjapõõsaste alt ja vahelt ja nende käpad ei ole sugugi paksud pehmed ja suured nagu afgaanidel. Kuna meie salukidel ei ole ilma suhtes pretensioone ( aga see on kindlasti individuaalne nagu afgaanidegi puhul) siis jooksevad nad aias isekeskis (enne oli neid 3 nüüd 2 ja hetkel on 1 "emapuhkusel" aga räägin vastavalt kogemusele ja varsti jälle 3) Formula1 stiilis päris kaua ja aina kui soovivad
ja tuppa tulles pole valget värvi peaaegu nähagi - marjapõõsaste vahel on kenad mustrid ja mõni põõsas on vahel "kahestunud"- hiii. Salukid lähevad meil niisiis tihti peale sellist jooksmist otse saunaruumi, dushiga puhtaks, käterätikuga kuivaks ja nii lihtne see ongi. Vahe ilmselt selles et afgaanidel vajub kõik karvast tagasi maha, aga salukil vastupidi kinnistub karva sisse kuni nahani - räägin kõvast jooksmisest vihmase ilmaga. Ja afgaanid ka ei roni põõsaste alla ja vahele, nad jääksid sinna karvapidi kinni :lol:
Viimati muutis Al Khabara, 17 Nov 2004 13:56, muudetud 2 korda kokku.

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 17 Nov 2004 13:49

Mesike kirjutas:Kui te afgaane korra nädalas pesete, kas koera karv "kuivaks " ei muutu?? Või peabki selline olema?? Koera karv sisaldab ju mingil määral õli, aga kui seda nüüd iganädalaselt pesta siis ju seda enam pole ja ongi karv kuiv ja habras jne. :hups:


Üldsegi mitte. Must ja kaua pesemata karv aga muutub rasvaseks ja isegi ebameeldivaks - räägin afgaani karvast. Võiks võrrelda inimese juustega - ei kujuta või õigemini püüan kujutada milline tunne oleks peas ja näeks välja kuu aega pesemata juus - 3 kuud pesemata?
Ja afgaan on üks huvitav tõug veel ka seepärast et tegelikult on tema pikk siidine karv hoopiski aluskarv mis kasvab välja tihti aluskarvaks nimetatavast tugevast siidisest lühikesest karvast mida aluskarvakas KA nimetataksem kui afgaani pikka siidist karva kätega laiali venitada ja vaadata siis selle vahel võib näha seda "aluskarva" mis seal kenasti olemas on.

Ma ei suuda nii järjekindel pesus (iganädal) ja kammimises olla.


Just, kohusetundlikkus ja järjekindlus on olulised, peab suutma oma aega planeerida ja meil on tegelikult nii et näiteks on plaanitud pesupäev homseks, aga samas helistab keegi, ehk isegi väga lähedane sugulane (näiteks) ja teatab et kindlasti tuleb mina näiteks tema sünnipäevale ka homme. Millised on variandid meie jaoks? Kui on võimalik seda pesu 1 päev edasi lükata siis JAH, aga üldiselt on meile ajad üsna täpselt planeeritud ja meeleldi seda ei muuda, kui nüüd tuua näitena et olen sunnitud valima ühe kahest siis on selge et valin ilma igasuguse kahjutundeta afgaani pesu.


Mulle tundub et afgaane nagu viimastel aastatel vähemaks jäänud?? Kümme-kaksteist aastat tagasi oli neid justkui rohkem?? Või see ainult mulle tundub ja mul lihtsalt pole kokkupuuteid nende koertega?? :oops:


Jah, see on õige, on küll vähem.
Eesti Afganistani Hurtade ja Salukide Tõuühingu lehel on näha pesakonnad aastate kaupa, ülevaate peaks sealt saama.
www.afsa.ee

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 17 Nov 2004 15:06

Kümme-kaksteist aastat tagasi oli afgaan nö. moekoer. Midagi sellist nagu täna on labrador ja mõned aastad tagasi mastiff. Nagu kõik kasvatajad teavad on see halvim mis ühe tõuga juhtuda saab ja tekib inimesed kes mõtlevad kvantiteedile mitte kvaliteedile.

Meie esimesel erinäitusel (vaid hurtade erikal) oil pea 80 afgaani kirjas! See on väga suur number!!! Aasta aastalt see number vähenes mis siiski eelkõige tulenes sellest et kutsikate realiseerimine muutus keeruliseks, paljud kasvatajad istusid kogu pesakonna otsas ja mõne aastaga sündis aina vähem ja vähem pesakondi.

Milleks täna on näitusel vähe koeri?? Arvan et eelkõige selle pärast et neid lihtsalt ei ole siin palju. Viimastel aastatel pole sündinud palju pesakondi ja need mis on neist on paljud rännanud eestist välja või pole tõenäoliselt kasvataja näidanud üles piisavat initsiatiivi et kaasata värskeid afgaaniomanike näitustele või hurtade maastikujooksudele. Kui meie kenneli nende liinidega koertel puuduks ekspordi turg, ei julgeks küll ühtegi pesakonda planeeridagi... kahjuks...

Ehe, kuid paraku kurb näide on, et meie kenneli viimastest kolmest pesakonnast kus sündis kokku 23 kutsikat oleme müünud Eestisse vaid kolm kutsikat. Kõik ülejäänud on koerad, keda oleme jätnud Eestisse oma kennelisse eesmärgiga neid tulevikus oma aretustöös kasutada. Neist kolmest inimesest kõik on inimesed kellele see pole esimene afgaan ja uue koera võtmise soov tulenes vana koera vikerkaare taha lahkumisest... Ülejäänud 14 elavad erinevates riikides (Soome, Rootsi, Taani, Tšehhi, Saksamaa, Inglismaa, USA). Kurb on aga pole midagi parata.

Seega sellel põhjusel olen ma alati valmis tervitama tulevast uut afgaaniomanikku meie koju koertega tutvuma. Oleks neid huvitatuid vaid rohkem. Imetlejaid ja komplimentide jagajaid on alati palju aga kui kord koera võtmiseks läheb siis valitakse tihti mõni lihtsam tõug. Kuulujuttude tulemusena paraku tihti.

Erinevalt paljudest teistest afgaaniinimestest ei sea mina oma alu koerte järgi - nemad on osa minu elust aga mitte peamine. Tähtsaimal kohal on laps, mees kodu ja õpingud. Alles seejärel tulevad koerad. Seega pole minul küll ükski vanaema juudre külla minek minema jäänud isegi kui koera pesu plaanis oli. Leian selleks mõne teise hetke lihtsalt. Ei tahaks just arvata et minu koerad seepärast halva karvaga oleksid või mingil muul moel kehvad välja näeksid:)

Kui koerapidamisest ise mitte probleemi teha siis ta seda kaei ole - siis ta on lihtsalt üks igapäevastest toimetustest nagu lapse kooli saatmine või põranda pesu (no offence - ei võrdle koera põrandalapiga lihtsalt näide igapäevastest toimetustest:)). Koerad ei ole primaarsel kohal meie pere tähtsusjärjekorras ja usun et vaatamata sellele et armastan oma koeri väga ja ei kujuta ette elu ilma nendeta (vahest tuleb praegugi pisar silma kui vaatan pilte meie esimestest afgaanidest kes juba palju aastaid surnud) olen valmis neist loobuma kui olukord seda nõuab (näiteks kui lapsel ilmneb eloohtlik allergia koerte suhtes).

Võite nüüd öelda et mis koeraomanik ma selline olen jne jne. Ma lihtsalt ei tee koerte pidamist endale probleemiks. Ma suhtlen nendega täiesti piisavalt - käime jalutamas, suvel on nad kaasas metsajooksul, me mängime ja teeme trenni. Tihti on mul koer kogu päeva kaasas kui omi asju toimetan... Ei pea ennast oma elukorralduste pärast halvaks omanikuks ega kasvatajaks. Koerad on mulle sama tähtsad kui meie pere kõik teisedki loomad - iguaanid, kass ja naerutuvid...:)

Eks iga inimene leiab viisi mis temale kõige paremini sobib ja mina olen oma oma leidnud ja sellega rahul:)

Iren
iseasi on muidugi see kui kodus on kutsikad - nemad saavad sellel ajal kogu minu tähelepanu osaliseks - tihti planeerime isegi oma puhkused selle järgi millal koeral jooksukas tulema peaks...:)

külaline

PostitusPostitas külaline » 17 Nov 2004 17:13

Al Khabara!

Kuidas teil see pesu ja kammimine käib?Ütlesite et kuiva karva ei kammi.Aga kui pessu pannes avastate et on pusad tekkinud?(tuttaval on ameeriklane ja ta ütles et kui pusadega vette panna siis need vildistuvad,parem olla enne pesu pusad lahti kammida.)Või pesude vahel näete et kuskile on miskit tekkinud?Aga kui metsa all joostes on karvad hiljem sodi täis millega siis kogu selle kupatuse ära võtate?Kogu kraami näppudega ei eemalda ju?

Äkki keegi oskab õelda kuskohast sellist paberit saab(ameeriklasel ka kõrvad ja karvad!!!),kas kuskilt õmblustööstusest või......???...mis selle paberi nimetus on?

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 17 Nov 2004 18:03

kummikesed võivad ilmselt olla samad mida yorkshire terjeritel kasutatakse, aga kas ka papiljotipaber?
http://www.yorkie.lv/aks.htm
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 17 Nov 2004 18:17

Võib küll olla sama papiljoti paber kui see meeldib ja suurus sobib, ise kasutan umbes A4 suurust, paljud kasutavad ka sama otstarbe jaoks olemasolevaid õhukesi kilesid ja olen näinud isegi kuidas väikene kilekott kõravakarvade otsa pannakse ja samamoodi kummidega kinnitatakse. Kasutada võib ilmselt ka kangatükki, salvrätte ja muud, kile muidugi väldib kõrvaotste märjakssaamist paremini aga mulle ei meeldinud kile libeduse tõttu ja ka seep. et tekistas pusasid, vähemalt minu koertele.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 17 Nov 2004 19:35

Umm.. võhikule tundub nüüd küll nii, et enamiku aega hoiad koera sissepakitud ja mukitud seisus, a la lokirullid peas, ja täies ilus näed teda ainult näitusel, kui ta korraks lahti pakitakse. :roll: Või pole asi nii hull?

Või mis juhtuks, kui teda mitte-näitusekoerana pidada ja kogu aeg "siilisoengus" hoida? Kuna karv lühike, on karvahooldus kerge, või mis?
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 17 Nov 2004 19:58

Aga vat vaidlen vastu:)

Tegelikult ei tee me oma afgaanidega üldse mitte midagi, ei tegele pidevalt iga karva kaitsmisega, koerad liiguvad ja on vabalt täiesti kogu aeg terve nädala, see talle heegeldatud võrk pähe panna võtab sama vähe vaeva kui kaelarihma kaela libistamine muuseas, kõrvakarvade pakkimine on oluline eelkõige näitustel käivatele koertele, ja sedagi just EI PEA tegema, aga aega võtab 1x nädalas nende wrappimine vaid 5 minutit, on se siis palju?

Ja julgeksin väita et lihtsalt tavalisel nädalavahetusel rutiinselt pestud koera ja näituseks pestud koera vahel kogenematu silm vahet küll ei tee. Nii võib meie afgaane näha ka koduaias täies ilus ringi leekimas :lol:

Üks kord nädalas paar tundi koerale pühendada (olgu see siis mistahes tegevus) ei ole ju palju?

Rõhutaksin ka et ega siis afgaani ei hoita korras ainult näitusteks vaid minu meelest on kodu-ja näitusekoera vahe vaid selles et üks neist sõidab aegajalt laupäeva varahommikuti veetma päeva teiste omasuguste seltsis. Muus osas ei näe ma mingit erilist vahet :!:

Karva ära lõikamine? Vanadel afgaanidel lõigatakse tihti karv lühikeseks, nagu saluki mingis mõüttes, kõrvadelel jäetakse ilu pärast alles ja ka randmetele. Lõigatakse sellepärast et vanad koerad ei taha tihti enam liikuda, minu tähelepanek selles osas on et 10 a afgaani karva lõikamine muutis ta paugupealt aastaid nooremaks, ei oleksi aru saanud et tegu 10 aastasega, jooksis ja mängis noortega võidu ja tundis end hästi.

Samas arvan et milleks võtta afgaan kui teda terve elu lõigatuna hoida, siis võiks mõelda juba parem salukile need on väga sarnased tõud.
Ise pole ma mingi "karvateener" et igat oma koerte karva loeksin, aga samas se on hurt kes on juhtumisi pikakarvaline ja mitte vastupidi et on üks karvane tõug kes juhtumisi on ka hurt.

Puhas, korras, terve ja karva tõttu elus mitte millestki ilma jääv normaalselt elav afgaani hurt - miks peakski se teisiti olema?

Enne näituseringi minekut vaatame küll et koer õliloiku ei astuks aga sedasama teevad ju teiste tõugude omanikud, kes se ikka vihmast tilkuva ja porise koeraga ringi minna tahaks.

monica

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 17 Nov 2004 21:44

Aitäh seletuse eest. :) See on siis nagu minu jaoks kord (või kaks) päevas rotipuuride puhastamine ja igal nädalavahetusel kogu puuri dushi alla vedu - nii tunnike küürimist. Kõlab hirmus suure tööna, kas pole? :)
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

külaline/Kerli

PostitusPostitas külaline/Kerli » 17 Nov 2004 22:22

Kas neid papiljotipabereid eestis ka saada on?

Unistuste Prints,Täitsa Täpp,Rica-plika
Kasutaja avatar
Postitusi: 1864
Liitunud: 29 Aug 2004 19:49
Asukoht: kahe linna vahel

PostitusPostitas marilin » 19 Nov 2004 16:02

külaline kirjutas:Talv!!Olen näinud afgaani kes seisab nagu post sest kõik neli jalga on nagu erinevate suurustega pallikestega ehitud ja ei liikunud ta ka teiste koerte mängimise peale.Muidugi pilt oli ilus-Nõmme mets,lumi sillerdamas päikesest ja seal künka peal ta seisis uhkelt pea püsti ja tundus et vaatas nagu kaugustesse-tegelikult vist vaevasid teda need pallikesed ja vaadates kaugustesse ta ootas oma perenaist kes ähkides künkast üles tema poole ronis.

Mida tehakse afgaanide puhul nende lumepallidega käpaotstes, mis karvast moodustuvad? Ära kiskudes teeks ju karvale haiget, aga kui need jooksmist ja mängimist segama hakkavad? Ja kas jooksikute tuppa lastes on siis varsti kõik maja sulvaid ja käppadest väljakukkunud lumepalle täis ja peremees kannab susse?
koerad ei valeta

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 19 Nov 2004 18:11

Ei, nii hull see asi nüüd kohe kindlasti ei ole, need pallid ei teki igasuguse lumega/ilmaga vaid ikka rohkem "lumememme" ilmaga.

Eelmisel talvel oli meil üks selline juhus et noor koer oli lausa rinnuni väikeste valgete pallikestega kaetud.
Saunaruumi ja sooja dushiga need maha sulatasime ja siis linadesse magusasti magama/välja puhkama peale õues möllamist.

Vanemad ja pikema karvaga koerad tulevad tavaliselt paluma et käpa alt lumepall ära võetaks,(mingil määral tekib ikkagi kuigi käpapadjandite vahelt on karv lühikesed lõigatud nagu igal teisel tõulgi) siis jooksevad jälle edasi. ja ka neil samamoodi sooja dushiga need kobarad küljest sulavad, pole seal keerulist midagi:)

Postitusi: 398
Liitunud: 18 Nov 2004 09:37

PostitusPostitas Kerli2 » 21 Nov 2004 09:23

Al Khabarale!

Äkki leiaksite aega et vastata kirjale 17.nov 5.13 pm mis on vist kahe silma vahele jäänud.

Ka oleks huvitav teada mida teised antud olukorras teevad.
HURDAD-minu lemmikud!

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 21 Nov 2004 13:09

Oi, võiksin küll aga olen vist pime :cry: sest 17.11, 15.13 kirja ei näe :!:

Ainult 5.03 ja sellele ka omast arust vastasin.
Kui see oli see kummide & papiljottide küsimus?



monica

Postitusi: 398
Liitunud: 18 Nov 2004 09:37

PostitusPostitas Kerli2 » 21 Nov 2004 13:29

Al Khabarale!

Ei,ei ole pime. Aga vastamata jäi kohe alguse koht kus tundsin huvi mida teete siis kui avastate kahe pesu vahel et on tekkinud mõned pusad.Kirjutasite et määrdunud karva kammida ei tohi,enne ikka ära pesta.Aga samas pusad ju vees vildistuvad?
HURDAD-minu lemmikud!

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 21 Nov 2004 16:12

Oops pusade kohta jah jäänud kahe silma vahele.
Üldiselt on sele kohta lihtne reegel - pesuaegade vahe tuleb lühendada st pesta enne kui pusasid üldse jõuab tekkida. Kui nüüd mõni selline "ämblikuvõrgu" laadne pusa hakkab moodustuma (selline mida põhimõtteliselt sõrmedega laiali/lahti saaks siis ka seda mina ei tee, sest iga karva rebimine kahjustab karva misjärel samale kohale juba suuremad pusad kipuvad tekkima. st kuiva karva ei kammi me kunagi, ikka peale pesu niiskena lahti harjata. Pusad afgaanil pesus ei vildistu, tugevad ja kauaolnud takud vist aga küll.

Päris takkudest rääkides, need on jah siis juba vildilaadsed, seda tuleb ette kui pesuvahe on ikka kõvasti üle läinud või kui on koera pestud mitmeid kordi liiga hilja ja on olnud palju pusasid, iga sellise koha peale kipub neid raudselt uuesti tekkima, nagu ütlesin meie jaoks on kõige lihtsam ja kiirem variant koera karva hoolduseks selle pesemine enne probleemide teket ja nii on ka harjamine ja föönitamine kiire ja vaevatu.

Olen siiski loomulikult näinud ka takkudes koera ja pilt on ausalt öeldes nutmaajav, afgaanil on õhuke nahk ja takkude alla tekivad hauduvad haavad, kui ikka omanikul ei ole aega või on muud tõsised põhjused siis siiski näitab laiskust seegi et ei võeta ühendust kasvatajaga ega paluta abi/korraldata koera pesu mõnel teisel viisil.
Üldiselt saab küll iga hullemagi taku lahti kammida see on töö mida millimeeter haaval tehakse ja kui siis sellist koera aasta aega iga 3 päeva järel pesta - võib veel asjast asja saada aga see lõhutud karvaga osa jääb selliseks igavesti, mõningatel juhtudel ongi parem ajada karv ära ja kahe aasta pärast on siis kasvanud uus karv, koer aga jääb alatiseks välja paistma 2 a noorema koera karvapikkusega.
Kokkerite kohta ei oska midagi öelda, kuigi neil üsna samaladne hooldus soovitaksin koera omanikul alati pöörduda esmajoones oma koera kasvatja poole nii heas kui halvas ;)

Postitusi: 398
Liitunud: 18 Nov 2004 09:37

PostitusPostitas Kerli2 » 21 Nov 2004 16:59

Al Khabarale!

Küsin veel mõne asja.Kas hakkate kohe kutsikast saati harjutama nii pesu kui kammimisega?Fööniga ka?

Kas kutsikatel on eraldi šampoonid?Kas kohe hakkate ka balsamit kasutama?Olen kuulnud et mõni afgaaniomanik peseb oma koera inimestele mõeldud šampooniga.Kas see mitte koera karvale kahjulik ei ole?

Karvavahetus?Kas sel ajal tuleb kasutada ka eraldi tooteid?Kui te muidu loputate balsami korralikult karvast välja siis sel ajal tuleb ka loputada või ei?
HURDAD-minu lemmikud!

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 21 Nov 2004 19:05

Kerli2 kirjutas:Al Khabarale!

Küsin veel mõne asja.Kas hakkate kohe kutsikast saati harjutama nii pesu kui kammimisega?Fööniga ka?


Jah - selle kohta on ülevalpool täpsemini kirjeldatud nii minu kui Ireni kirjas;)

Kas kutsikatel on eraldi šampoonid?Kas kohe hakkate ka balsamit kasutama?Olen kuulnud et mõni afgaaniomanik peseb oma koera inimestele mõeldud šampooniga.Kas see mitte koera karvale kahjulik ei ole?


Ei ole eraldi shampoonid, balsamit kutsikale vahel küll ikka natukene, kui käppade pesu siis mitte. Vahel võib ka inimeste shampooniga pesta, näiteks Pantene ProV aga siis tuleks veenduda et tegu kuivadele juustele mõeldud tootega, vahel pestes ei tee see midagi - mis ei tähenda et see just kõikide tõugude kohta kehtiks. Ph tase on siiski erinev.

Karvavahetus?Kas sel ajal tuleb kasutada ka eraldi tooteid?Kui te muidu loputate balsami korralikult karvast välja siis sel ajal tuleb ka loputada või ei?


Karvavahetus on loomulik aeg noore koera elus. Ise küll midagi erilist teistmoodi ei tee ainult jälgin karva hoolikalt (vahel võib pealt olla OK aga vahetuv karv jääda pealiskarva alla lahtisena ja tekitada pusasid) ja pesen vajadusel tihemini. Balsami loputan ALATI korralikult karvast välja.
Mulle ei meeldi "staff" karvas, eelistan alati puhtusest krudisevat siidist karva. Mis otstarve peaks olema karva jäänud balsamil? Balsami eesmärk on ju muuta karv kammimisel libisevaks ja käsitletavaks, mingit muud otstarvet balsamitel ei ole, va eriotstarbelised balsamid nagu õlibalsamid jms , mis aitavad takustumist vältida jne jne. Aga atavaline iganädalasel pesul kasutatav balsam - ei me ei jäta kunagi seda sisse ja eriotstarbelisi ei ole eriti vaja olnud, vaid ükskord elus kui suures karvas isane afgaan metsast mingist põõsast semned külge sai ja karv neist peaagu seljas püsti seisiss siis kasutasin eribalsamit mis tegi koos seemnetega (sic!) ära vannitatud ja selle toote sissejätmise teel karva selliseks et sealt ilma karva kahjustamata bńeed seemned kätte saime. [/quote]

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 21 Nov 2004 19:07

külaline/Kerli kirjutas:Kas neid papiljotipabereid eestis ka saada on?


Ei oska öelda.... ise olen ostnud näitusereisidelt ja on veel posu neid alles.
Seepärast ei tea kuidas sellega Eestis seis on.

Postitusi: 398
Liitunud: 18 Nov 2004 09:37

PostitusPostitas Kerli2 » 22 Nov 2004 13:39

Kuidas afgaaniomanikud hooldavad oma koera kui on kutsikad?Usutavasti tuleb sel ajal enamus suure hoolega hoitud ja kasvatatud karva koeral seljast ära või vähemalt aitavad kutsikad ise sellele kaasa.Mida teete et peale kutsikaid võimalikult ruttu koera karva näitusekorda saada?
HURDAD-minu lemmikud!

Kasutaja avatar
Postitusi: 1353
Liitunud: 11 Nov 2004 17:25

PostitusPostitas oshanamehs » 22 Nov 2004 17:12

See sõltub palju emasest koerast, kuid mina leian et karva seljast langemine on igati normaalne omadus - seda teevad enamus tõuge!

Kord poegis meil emane kes viskas kogu - peaaegu kogu - karva seljast poegimise ajal. Kui kõigega kord ühele poole saime oli langevast karvast koer praktiliselt üleni pusas... Samas ei tahtnud koera peale suurt ja rasket tööd enam harjamise ja pesuga tüüdata - nii läksid käiku käärid ja mammast sai lühikarvaline afgaan :lol:

Te afgaaniinimesed ei kujuta ette kui kerged kõik ülejäänud kaks kuud olid! Polnud karvade juuksekummidega üles sidumist, sukkade jalga ajamist, igapäevast harjamist ega muud sellist! Samuti on pika karvaga oht et tilluksesed koeralapsed võivad sinna kinni jääda ja ennast üles puua. Igal juhul on karvas emase afgaani hooldamine ja valvamine kutsikate ajal suhteliselt keeruline ja aeganõudev ettevõtmine. Viimased pesakonnad on aga mammad olnud karvas ja tööd nii et tapab;)

Midagi erilist ei olegi - kõhukarvad kummidega üles ja sama tagumiste kintsude karvadega. Õue pissile minnes jaab mulje nagu jalutaks lehmaga sest "piimaköök" on afgaanidel reeglina DDDD suuruses :D :D

Karv vajab rohkem hoolt kui tavaliselt ja kutsikad kipuvad tisside otsas sõtkudes karvasid pusasse ajama.

Iren
Oshanameh's afgaanid
www.hot.ee/oshanamehs

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 22 Nov 2004 17:27

Jah- ei anna võrreldagi Salukiga;) See võrdlus on mul siin mõnigi kord meelde tulnud ic ic.

Aga üks moment selle küsimuse juures- et kui kaua võtab aega taas näitusekarva saamine, siis tuli meelde see nüanss, et afgaan (ja ka saluki) on sellised tõud kus keskmine kutsikasaamise iga emasel koeral on 4-5-6 aastaselt, alla 3 aastase paaritamisele ei vaadata hea pilguga, soome tõuühingul on lausa soovitatav piirang et alla 3 aastast emast ei paaritataks. 4-5-6 aastasel on juba näitusekarjaar olnud, siiski polegi see nii ebatavaline et peale pesakonda taas näituseringi tullakse - üks näide tuleb meelde Slovakkiast Eurodog-2003 kus emane afgaan lausa oli VSP ja tal olid olnud kutsikad, täpset kuud ei mäleta aga see oli varim võimalik aeg mida olin kuulnud ja see afgaan oli suures ja korras karvas ainuke asi mida märgata oli veidi laiem talje;).

Nii et tegelikult on see võimalik hoida karva korras - aga milline suur töö ja kutsikate seisukohalt võttes ka muidugi.
Ja kui ikka ei ole kindlalt plaanis näiteks veteraniklassi koera tuua siis ka minu arvates miks mitte lõigata karv ära enne sünnitust.
Koeral kergem ja kutsikatel kergem

külaline

PostitusPostitas külaline » 26 Nov 2004 13:09

Iren kirjutab et õpetamisel kasutab peamiselt oma suure iidoli Gerardi võtteid mis on kohandatud afgaanile.

Äkki sa,Iren,viitsid ja leiad aega kirjutada sellest pikemalt et kuidas ikkagi täpselt.......

Külaline

Koolitus ja näitusekoolitus

PostitusPostitas Külaline » 26 Nov 2004 19:45

Oleks huvitav kuulda kuidas afgaane koduseks eluks koolitatakse, milliseid meetodeid afgaaniomanikud kasutavad?

Kui palju neid vaja koolitada on või koolitatakse ainult probleemide ilmnemisel?

Äkki saaks hurtade koolitusest ja näitusekoolitusest teha eraldi teema, sest need mõlemad ju sellised teemad mida alati esimeseks küsitakse, et kas neid on raske koolitada ja et afganistaani hurtade karvahooldus on kindlasti jube raske, oleks siis mõlemad eraldi teemade all, seepärast vabandan et siia otsa selle koolituse küsimuse esitasin nüüd vist lähevad kaks teemat lootusetult segamini.

Külaline

PostitusPostitas Külaline » 26 Nov 2004 19:49

oops, Näitusekoolituse teema oligi juba olemas.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 27 Nov 2004 21:01

Afgaani kodune koolitus on kuidagi loomuliku elu osa ja mingit eraldi "koolitust" neile vaja pole(minu meelest siis). Juba kutsikas teab (saab elu käigus teada) mida tähendab karvahooldus ja täiesti loomulik, et koeraga kodus igapäeva elu sees räägitakse: tule eest, tubli koer, mine kohale, hästi, ei tohi, anna jalga, seisa, istu ja siis veel kindlasti et: kassasaad ja eivarasta :lol: Vähemalt oma afgaanile ei teinud ma mingit erilist rividrilli. Lihtsalt igapäevane jutt koeraga mis kaasneb ühes korteris elamisega.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Postitusi: 398
Liitunud: 18 Nov 2004 09:37

PostitusPostitas Kerli2 » 29 Nov 2004 10:11

Külaline :reede nov.26.2004,1.09 pm

See Gerardi koolitussüsteem ekstra afgaanile on kindlasti huvitav ja äkki Iren viitsib seda seletada kuidas seda süsteemi kasutada ja kuidas käib?Ega inimesele kes pole afgaaniga tegelenud see õpetamine nii lihtne ole kui neile kellel aastaid afgaan olnud.

Nii-et,Iren,palun leia see aeg ja valgusta meid selles.
HURDAD-minu lemmikud!

Postitusi: 398
Liitunud: 18 Nov 2004 09:37

PostitusPostitas Kerli2 » 07 Jaan 2005 19:58

Kuna afgaan ja ameeriklane sarnase karvahooldusega siis sobivad mõlemile ühed ja samad tooted ja et siin selle teema all teatud tooteid ka mainitud siis:Laser Lites ja Summerwind-milliseid neist osta,nii palju erinevaid ?Ja kui võtta Laser Lites,Summerwind ja Boxadan-siis milline oleks paremusjärjestus ehk siis millist millele eelistada?
HURDAD-minu lemmikud!

kerli2 logimata

PostitusPostitas kerli2 logimata » 31 Jaan 2005 14:30

Kas afgaani näitusepesu erineb miskitmoodi tavapesust?Mõtlen et kas on ka mingeid lisaaineid mida näitusepesuks või pärast pesu kasutatakse.Kuidas ja millega elektrit karvast ära saab et näitusel ilus välja näeks?Osadel tõugudel on näitusel nende kordategemise ajal kõrval hiiglaslik topside lasu mida järgemööda kasutatakse.Kas afgaanil piirdubki kordategemine näituseks ainult šampooni ja balsamiga pesust ja hiljem näitusel kammimisest?Ei mingeid lisaaineid?

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 31 Jaan 2005 15:01

kerli2 logimata kirjutas:Kas afgaani näitusepesu erineb miskitmoodi tavapesust?



Vastan meie kogemusest lähtudes.
Näitusepesu ja föönitamine põhjalikum kui tavapesu.

Mõtlen et kas on ka mingeid lisaaineid mida näitusepesuks või pärast pesu kasutatakse.


meie ei kasuta mingeid lisaaineid, meeldib puhas krudisev siidine karv. Igasugune staff seda ei garanteeri, tulemus võib olla ootamatult negatiivne olenevalt ruumist kus näitus peetakse jne. Geelid võivad teha afgaani karva kleepuvaks, karv ei laineta liikudes enam nii hästi, spraydest võib tekkida elektriline karv jne. Ei pruugi aga kunagi ei tea.
Ei kasuta neid ka seepärast et ei ole vajadust. Ja ka seepärast et meeldib puhas siidine hästi langev karv.


Kuidas ja millega elektrit karvast ära saab et näitusel ilus välja näeks?


Põhireeglid mida järgin et karva elektriseks muutumist vältida
1. loputan shampooni alati ÜLIpõhjalikult karvast välja . Lohakas loputus annab kindlasti kohatise elektrilise tulemuse
2. Balsamit panen vähem kui tavaliselt ja loputan välja veelgi põhjalikumalt samal põhjusel
3. föönitades harjamisel kasutan ainult kvaliteetset metallpiidega harja ja ise ei kanna ka föönitamise ajal sünteetikast särtsuvat riietust, tegelikult on mul föönitamise ajal selline pikk mugav kilest põll kasutuses.
4. kui olen kindel et olen teinud kõik elektrilisuse vältimiseks aga koer on ikkagi näitusel "hõljuvalt elektriline" siis on aeg ette võtta järgmised protseduurid:
- enne näitusele sõitmist lasen auto lae polstrile antistaatikut
(jaa jaa - kummaline tundub, jah? Kord oli meil jätkuvalt selline probleem ja tegi viha et aru ei saa miks, kui keerasin autos pilgu tagaistmel istuvale afgaanile märkasin kuidas tal juuksed peas otsesuunas autokatuse suunas hõljusid - sõna otseses mõttes.
- enne näitusele minekut veendun et kostüüm millega koera esitan ei oleks nii sünteetiline et lausa kisub koera karva püsti seisma seljas.
- puuri katted, puuris olev pesa jne on meil kindlasti puuvillasest materjalist mitte sünteetilisest
- tähelepanek ütleb et külmade talveilmadega tekib elektrit karva nagunii aga niisked käed on siingi lahenduseks.

ja LÕPUKS - kui märkan et koeral on siiski elekrtriline karv, näiteks näitusel olevast vaibast või muust kõrvaltegurist, siis on mul kaasas pritsipudel PUHTA veega, või võtan joogiveepudelist kätele veidi vett, raputan käed ja silun siis niiskete kätega karvast elektri välja suunaga ülevalt alla. Aitab hästi!


Osadel tõugudel on näitusel nende kordategemise ajal kõrval hiiglaslik topside lasu mida järgemööda kasutatakse.Kas afgaanil piirdubki kordategemine näituseks ainult šampooni ja balsamiga pesust ja hiljem näitusel kammimisest?Ei mingeid lisaaineid?


Ka meil oli kunagi terve arsenal asju kaasas, kuigi neist pea midagi ei kasutanud, viimasel ajal lihtsalt ei viitsi tarida nii palju asju ja nüüdseks käime näitusel nii et fotokotis on vaid näituserihmad, hari ja kaasas on joogipudel ja kauss - ei midagi rohkemat kui ainult see mida vajame.
Isegi maiustust ei ole kaasas. No kaugemate välisnäituste puhul ikka toit ka koertele.

monica & alex
www.alkhabara.com

Järgmine

Mine Hurdad -

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline