Koer ja aed

kasvatajad ;) ja üldse isetegijad
Bikiinivooru kostüümis Happy Lady Roi
Kasutaja avatar
Postitusi: 215
Liitunud: 27 Nov 2004 13:14
Asukoht: Rakvere lähistel

Koer ja aed

PostitusPostitas Põhjatäht » 02 Veebr 2005 13:38

Koer contra aed.

Paljud, kes kitsukesest korterist oma majja ümber on kolinud soetavad esmajoones kaks asja – koera ja grilli. Põhimõte – minu kodu on minu kindlus – lausa nõuab koera. Mis kindlus see ilma valvurita on! Ja tossav grill, see on pidu – mis elu see ilma peota on!

Natukese aja pärast selgub, et koer segab idülli. Ta tõstab jalga enamasti kallite okaspuude peale, roojab sinna, kuhu ta seda mitte tegema ei peaks, kisub ülemäärast energiat kulutades mõned puud-põõsad maast välja jne. Kui pererahva kannatus lõpuks ammendub, ehitatakse penile aianurka väike puur, kuhu “valvur” eksiili saadetakse.

Kas on kuidagi võimalik ühendada asjalikku valvurkoera ja pilkupüüdvat aeda? See on väga raske ülesanne, aga teatud kompromisse tehes siiski võimalik. Hakatuseks tuleb valida ühelt poolt õige koer ja teisalt kujundada aed ka neljajalgse sõbra vajadusi arvestades.
Mitte iga koeratõug ei sobi aias patrullivaks turvapealikuks. Esmajoones tuleks kõrvale jätta kõik need tõud, kellel on jahikoera – eriti aga urukoera- verd. Nad tuiskavad tuulehoona mööda aeda rada valimata iga linnukese kannul, kassist rääkimata. Loetud sekunditega on nad võimelised kaevama ennast piirde alt läbi või süvendama augu siidisesse murusse. Ka ülemäära suurekasvulised tõud peaksid kõrvale jääma. Nad lihtsalt astuvad taimi puruks, sest oma suuruses vajavad nad palju ruumi. Tuntud ütlust parafraseerides – väiksed koerad, väiksed mured; suured koerad, suured mured. Kõige hullem olukord tekib, kui pererahvas on moraalselt nõrguke ja suur koer karja pealikuks hakkab. Rohke karvkattega koerad tekitavad lisaprobleeme – et nad korrektsed välja näeksid, tuleb neid sagedamini kammida kui muru niita. Ometi loetakse viimast tüütuks just oma tapva regulaarsuse tõttu. Pealegi tundub karvane koer sõbralikum (muhe karvakera) ja on valvurina seega vähem kardetud. Liialt väikesed koerad kalduvad suurushullustusse, norivad igal võimalusel tüli suuremate liigikaaslastega, näksavad aias liikuvaid külalisi kandadest (eestpoolt hästi ei julge) ja klähvivad lolli järjekindlusega.

Sõltumata valitud tõust on aia heaolu arvestades targem võtta emane koer. Isased on loomult energilisemad, püüavad võimalusel pruutide manu nelja tuule poole kaduda ja kõige tähtsam – nad ei oska ilma jalga tõstmata ja sihtmärki omamata oma häda rahuldada. Emased koerad on koduhoidvamad ja nad saavad oma häda lagedale maale kenasti toimetatud. Sellegipoolest peab aia piire väga tõhus olema. Jooksuajal kohaletõttavate peigmeeste seas on kindlasti mõni osav hüppaja, pugeja või tunnelikaevaja.

Aeda planeerides tuleks kindlasti arvestada koera olemasoluga. Resoluutseimaks võimaluseks aia säilitamise poolelt lähtudes on panna koer ketti. Jäägu igaühe otsustada sellise teguviisi otstarbekus valvamise funktsiooni täitmisel, koera elust rääkimata. Teiseks tõhusaks aiakaitse võtteks on jagada krunt kaheks osaks: koera kasutada olev ja valvatav maja ümbrus ning sellest vaheaiaga eraldatud iluaed. Kolmandaks võimaluseks on säilitada aia terviklikkus ja võimaldada koeral joosta kogu territooriumil.

Igal juhul tuleks koera kasutada oleva aiaosa haljastamisel kasutatavate taimede valikul ja paigutamisel arvestada mõne lihtsa reegliga. Koer teeb vähem pahandust lagedamas ja taimevaesemas aias. Tiheda taimestikuga aias on koerale raske selgeks teha, kus ta üldse liikuda tohiks. Võimalikult rohkem tuleks kasutada puid tüvevormina. Sile puutüvi ei ole koera poolt nii lihtsalt haavatav kui selline, millel lehestik algab maapinnast. Uriin ei tekita tüvele sedavõrd dramaatilist kahjustust kui näiteks okastele. Närimise vastu saab tüve kaitsta ümber tüve seotud traatvõrguga või puidust lippidega. Noort puuistikut tuleb suure koera eest tõhusalt kaitsta – sageli käiakse istikuäris uut puud ostmas, sest koer tõmbas eelmise lihtsalt maast välja ja näris tükkideks.

Loobuda tuleks okaspuude kääbusvormidest. Kui suur koer kääbikule peale lahistab on viimase eluküünal kohe kustunud. Hoopis kavalam on istutada lehtseid põõsaid. Eriti selliseid, kellel on sitked ja painduvad oksad (kontpuud, pajud). Loobuda tuleks kergestimurduvate okstega taimedest, kelle tüüpiliseks esindajaks on ebajasmiinid. Reeglina ei tundu heitlehised põõsad koertele nii ahvatlevad kui igihaljad. Nad ei ole ka ülemäära tundlikud uriini suhtes. Pealegi taastuvad nad võrreldamatult kiiremini kui igihaljad taimed. Ent maast väljasikutamise vastu on põõsaid raske kaitsta ja noorena võib neid kergesti ära talluda.

Kui igihaljastest päriselt loobuda ei taheta, ei tuleks neid istutada nurkadesse või väga üksikuna. Sellisel juhul valitakse nad päris kindlasti territooriumi tähisobjektideks, mida iga natukese aja tagant lihtsalt tuleb märgistada. Talitades vastupidiselt – istutades okaspuud taimegruppide tihedamasse keskossa ja asetades nurkadesse uriinile vastupidavaid kive või tulpjaid puitkonstruktsioone – on taimedel lootus hävingust pääseda. Eriti näib koeri (ja ka kasse) ahvatlevat elupuud. Kui ligistikku on elupuu, kadakas ja kuusk, siis sirtsutatakse esmajoones elupuule.

Kaheldav on lillepeenarde rajamine väikeste juppidena. Suurem lilletaimla jõulisema lillevalikuga on õigem lahendus. Õpetamise käigus tuleb koeralt rangelt nõuda, et ta seda ala ei külastaks. Tõhusaks abimeetmeks on kasvõi mõneruutmeetrise kaevatud pinnasega ala jätmine neljajalgse sõbra käsutusse. Koertele meeldib sellisel taimevabal kobestatud alal oma loomulikke vajadusi rahuldada hoopis rohkem, kui mujal. Kui plaanite rajada künkalaadset kiviktaimlat, mis tõotab kujuneda aia kõrgeimaks punktiks, siis jätke selle tipp koera käsutusse. Mõelge vaid, millise kustumatu innuga ja sageli kasvõi elu hinnaga alpinistid vallutavad mäetippe – olge targemad ja jätke koerale võimalus omandada positsioon aia kõrgeimas kohas. Kiskjana tahab ta saada ülevaadet ümbruskonnast.

Traditsioonilisele kohale, otse piirdeaia taha, istutatud hekk jääb paratamatult koera jooksuteele. Valvurina on tal ometi õigus valvsalt saata tänavalkõndijat! Pole midagi näotumat, kui koera poolt laialitallutud ja/või auklikuksjoostud hekk. Targem on hekk istutada tarast sedavõrd sissepoole, et koerale jääb aia äärde vaba jooksurada. Teiseks võimaluseks on nihutada piirdeaed sissepoole ja istutada hekk sellest väljapoole. Nii lööme mitu kärbest ühe hoobiga – meie koer ei pääse hekki talluma ja tänavalkõndijad ei ole nii väljakutsuvalt koera pilgu all, et nende peale järelejätmatult haukuda. Teisalt satub väljaspool piiret paiknev hekk hulkuvate ja/või jalutamalastud koerte meelevalda. Mõneti kaitstum on torkavatest taimedest (kukerpuud, viirpuud) kasvatatud hekk.

Sageli aitab koera võõrutamiseks mingist temale armsakssaanud alast või objektist viimase ümbritsemine üsna kerge ja tingliku piirdega. Ainukeseks tingimuseks on, et te ei tohi koera nähes ise sellest üle astuda ega olla varem õpetanud koera takistustest üle hüppama. Ekstreemsel juhul annab häid tulemusi elektrikarjus.

Kui olete endale hankinud koera, siis igal juhul tuleb arvestada, et kulub hulk aega, energiat ja raha tema õpetamiseks. Käskudele mittekuuletuv koer on õnnetus nii pererahvale kui ka naabritele. Kõige vastutustundetumad on inimesed, kes hangivad endale koera, tüdinevad kiiresti temaga tegelemast ja humaansusele viidates köidavad koera väljaspoole aeda tänava äärde lühikesse ketti. Nüüd ei ole koera tarvis hukata, ta ei reosta aeda ja ei sega oma pere tegemisi. Selline koer muutub kogu kvartali nuhtluseks. Tema nina alt jalutavad jalga tõstes mööda terved hordid lahtiselt hulkuvaid koeri ja kasse, jooksevad ja kilkavad lapsed, kõnnivad möödujad – nende kõigi peale haugub koer hullunult ja praktiliselt vahet pidamata. Kui ümberringi käib meeletu klaperjaht tont teab kui kaheldavate euronormide täitmiseks, siis siiani pole küll kuulda olnud, et keegi võtaks pisutki jälgida müra normeerimist või elementaarsetestki vaikusnõuetest kinnipidamist. Kahjuks on linnainimesed sedavõrd müraga harjunud, et tõeliselt vaikses kohas hakkab neil imelik ja tingimata märgatakse esimese paarikümne minuti jooksul sosistada: “Kuule, siin on nii (loe liiga) vaikne!”.

Selgelt vähe on tegeletud ka lahtiselt toimetavate loomade probleemiga. Miks peab väljas ringi liikudes kogu aeg valvsalt jälgima, ega kusagilt lapsele ei lähene vasikasuurune vabalt ringilippav koer? Miks ei saa rahulikult jalgrattaga sõita ja peab pidevalt piiluma ega keegi säärde ei karga? Kas olete näinud Hollandis, Taanis või Rootsis jalgratturite vahel sagimas mõnda lahtiselt liikuvat koera? Lugege ära, mitu kassi päeva jooksul teie aias ringi kõnnib ja saba võngutab (loomulikult eeldusel, et te neile kaastundest regulaarselt süüa ei anna ja et teil koera ei ole)! Ehk on meil aeg Indiast sammuke ettepoole astuda ja “püha koera/kassi” staatuses olevat vabalt ringiliikuvate, suvalises kohas jalgatõstvate ja omatahtsi lõugavate loomade armaadat pisutki vähendada! Toimetus palub, et te annaksite teada oma kogemustest koera/kassi suhetest aiaga ja igapäevaeluga.


Autor: Calmia Istikuäri OÜ juhataja hr Jüri Annist
Info kopeeritud Calmia Istikuäri kodulehelt
Don`t worry, be happy!!!

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 05 Mai 2007 20:53

Kuna suur kevad käes ja paljudel hobiaednikel aiaplaneerimine käsil ja üldse palju muresid teemal koera sobivus aiaga, siis pakun välja veel ühe võimaluse, kuidas oma peenraid ja taimi koera eest kaitsta. Nimelt on võimalik teha TÕSTETUD PEENRAD, s.t üldisest tasapinnast kõrgemad peenrad. Nende ääred võivad olla laotud kivist, tehtud palkidest, punutud vitstest jne. Nii tulevad ka paljud taimede kääbusvormid hästi esile, samuti saab nende äärtesse istutada rippuvate okstega põõsaid või ronitaimi (et nood hoopis kukuksid alla, mitte ei roniks üles). Hea kui need peenrad jääksid aia serva või lihtsalt üks suurem keset aeda, nii jääb koerale ruumi joosta ja toimetada. Niiviisi pole koeral võimalust kohe hopsti peenrasse astuda või üle selle joosta ning teda on ka lihtsam õpetada peenart austama, sest piirid on väga selged.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1232
Liitunud: 22 Okt 2006 08:36
Asukoht: Virumaa metsades

PostitusPostitas lotos » 05 Mai 2007 21:34

heh. väga hea mõte :idea:
pealegi võimaldavad tõstetud peenrad kasvatada pirtsakamaid taimi ja katsetada külmaõrnade liikide/sortidega :)

Kennel Uueveski
Kasutaja avatar
Postitusi: 513
Liitunud: 30 Sept 2006 07:51
Asukoht: Viljandi/Tallinn

PostitusPostitas Mymla » 05 Mai 2007 21:34

Koerad saavad piisavalt hästi aru, kus tohib käia ja kus mitte.
Selle neile selgekstegemine nõuab veidi näpuosavust ja paar päeva värskes õhus koos oma lemmiku(te)ga.
Meie oleme selle lahendanud nii - kõikidele tuttavast rohelisest ruudusilmadega aiavõrgust oleme lõikunud ribasid (mõni 20cm kõrge, mõni 40 cm kõrge) ja nende abil märkinud maha "koerakeelutsoonid" ehk lilleklumbid või muud tallamist mitte sallivad taimekesed. See riba ei kuulu võibolla tõesti kõige ilusamate aiadekoorielementide hulka,kuid ta on roheluse taustal piisavalt nähtamatu.
Iseenesest võiks kõik meie elukad neid klumpe pideva trampimisega ja võrgust lihtsalt üle astumisega ruineerida. Kuid nad ei tee seda - ei buldogid, ei taks ega ka berna.
Lisaks dekoratiivsele eesmärgile on neist piiretest ka muudmoodi kasu - et buldogid veesilma ära ei upuks. Neile pole ju palju vaja.

Siin on Berta madala klumbiserva taustal
[img:375:500]http://static1.nagi.ee/i/p/21/06/007921068f6306_m.jpg[/img]
Siin on näha veesilma piire
[img:500:375]http://static1.nagi.ee/i/p/21/07/0079210747a02a_m.jpg[/img]

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 05 Mai 2007 22:01

Kõigepealt Mymlale: ilus aed ja kadedaks tegev veesilm!

Tõstetud peenrad on lihtsalt üks võimalus paljudest, millest koja aiateemades seni pole juttu olnud. Ise kasutan ka madalat võrku ja igasugu traatkaari ning minu koer on aia austamise suht hästi selgeks õppinud :D, aga paljudel siiski probleeme :( Loomulikult nõuavad tõstetud peenrad suuremat planeerimist ja rohkemat tööd, aga samas on tulemus üsna huvitav ja loob meie üsna laugel maapinnal vorme.

Ühest teemast lugesin näiteks, et isaste koerte puhul panna taimede kaitseks aeda pissimispostid - post, kus amplid ripuvad otsas - minu arust väga nutikas idee, mida polnud varem kohanud :wink:

Kennel Uueveski
Kasutaja avatar
Postitusi: 513
Liitunud: 30 Sept 2006 07:51
Asukoht: Viljandi/Tallinn

PostitusPostitas Mymla » 05 Mai 2007 22:11

Jah, tõstetud peenrad on tõesti väga hääd! Omalgi üks, roosidega. Ja seal ei ole ka sel rohelisel võrgul vajadust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 841
Liitunud: 08 Mär 2005 21:42
Asukoht: Rapla mk, Aespa küla

PostitusPostitas Arthur » 07 Mai 2007 10:10

Meil ka madal võrkaed, aga mitte roheline, vaid see kõige tavalisem, hõbehall. See vist mõeldud küülikutele ja kanadele, aga kuna see võrk on kordi odavam, siis ostsime selle. paar korda on jooksnud vastu võrku küll, aga hiljem sai aru. Kuigi nähes naabriaias vaenlast ja konkurenti, väikest nässi, siis tormab nii, et lillesibulad lendavad igas suunas laiali. Või kui teine naaber tuleb oma nõmeda toiduga ja koer on teiselpool peenra, siis ka tormab nagu hull.

Kasutaja avatar
Postitusi: 174
Liitunud: 05 Juul 2005 23:38

PostitusPostitas Nordictiger » 07 Mai 2007 17:50

Mul ka koera ja aia mure. Hetkel siis olukord selline kus kõik halb on juba ära tehtud. Talvel üleukse õue pissile lastud koerad olid sama laisad kui mina ja ei viitsinud majast eriti kaugele minna, nüüd on enam kasutatud lappide pealt kõik elav kadunud ja muru ilus kuldkollane.

Eks me hakkame nüüd tualetinurga trenni tegema mõnes sobivamas kohas, aga see seda õnnetut muru see enam ei päästa. Mis selliste väljasurnud latakatega peale hakata? Ohtra veega läbi pesta ja muruseeme peale külvata? Või tuleb mingit karmimad kaevamistööd ette võtta?

Tervitades,
Nordictiger

Kasutaja avatar
Postitusi: 1085
Liitunud: 18 Nov 2004 10:57
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Saba » 07 Mai 2007 19:28

Meil on kaks tõstetud peenart. Viimase paari aasta jookul õitsevad seal borzoid ise, neil on sealt väga hea ülevaade ümbrusele ja nad nii armastavad seal magada. Kuna eelmise talvega läksid roosid eelpoolmainitud kahel peenral välja ning juba aastaid tuli aeg-ajalt hurtadele meelde tuletada et see ei ole magamise koht, siis otsustasin peenrad "hurtadele anda" :) . Nüüd plaanin valveposte pisut kõrgemaks teha ja millegi mullast mugavamaga katta. Siinkohal ongi üks minu kompromissidest aiapidamise ja borzoide vahel. Peenra ümber oli kunagi ilus muru, kuid kuna mul on tõesti mitmeid hurtasid seal mängimas ja koht ise on ka suhteliselt varjuline, tuleb sinna tõenäoliselt kruus (kui aega saan). Tegelikult on need otsused tehtud ka teisel üsna proosalisel põhjusel: lihtsalt ei ole aega mitmeid peenraid korras hoida. Iluaed lilledega on meil siis maja taga, seal veedavad ka aega pisut viisakamad borzoitüdrukud (kes teadupärast ei tõsta jalga ning maja taga ei ole ka nii palju mööduvaid koeri keda haukuda).
Lillepeenarde ümber on ka sellised madalad võrgud, eriti kui nooremaid borzoisid majas on. Siis saavad lilled ilusasti omaette kasvada ja õitseda.
... minu lemmikud on kaunid ja mugavad Borzoid...

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 08 Mai 2007 09:39

Nordictigerile: hobiaedniku teadmiste tasemel soovitan kollase muru hoolikalt rehitseda, õhukeselt üle mullata ja uue muru külvata. Tegelt peaks vana muru end alt välja upitama hakkama, kui juurestik tugev. Meil on ka pärast talve murus üks jagu kollaseid laike, aga need kaovad justkui iseenesest :wink:
Aga üldiselt olen aja jooksul erinevate koerte järgi oma aeda kogu aeg pisut ümber kujundanud. Koer on koer, üks nagu ingel, teine kui kurat ning eks tähtsuse järjekord tuleb enesel paika panna. Minul on koer mõõdupuul kraadi võrra kõrgemal kui taimed. Pealegi kui külm taimed ära võtab või torm need murrab, keda siis turjast sakutada :? Nii et aednikele vaid tarka ja pikka meelt :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 31 Aug 2007 15:27

Kellel emased koerad valimatult kodumurule pissivad, siis nüüd on aeg anda murule sügisväetist, et see talve hästi vastu peaks ja kevadel paremini tärkaks :wink: Parajalt mõnusad vihmased ilmad ka, väetis sulab kenasti kiiresti maapinda.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 31 Aug 2007 15:56

Oeh, meil on see kutsikapissi nagu hape. Suured koerad ei teegi selliseid laike, vähemalt siiani poel küll näinud, et muru kuidagi kollane oleks. Aga kui üks pesakond kutsikaid on kuskil aiakeses olnud, siis seal ei kasva ilmselt enam 3 aastat mitte üks libleke ...

komondorid & sir Benton
Postitusi: 1261
Liitunud: 18 Aug 2004 10:09

PostitusPostitas Mondor » 31 Aug 2007 23:27

inglane kirjutas:Kellel emased koerad valimatult kodumurule pissivad, siis nüüd on aeg anda murule sügisväetist, et see talve hästi vastu peaks ja kevadel paremini tärkaks :wink: Parajalt mõnusad vihmased ilmad ka, väetis sulab kenasti kiiresti maapinda.


Aitäh.

ja muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 739
Liitunud: 18 Aug 2004 00:01
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Qwerty » 01 Sept 2007 10:35

maarit kirjutas:Oeh, meil on see kutsikapissi nagu hape. Suured koerad ei teegi selliseid laike, vähemalt siiani poel küll näinud, et muru kuidagi kollane oleks. Aga kui üks pesakond kutsikaid on kuskil aiakeses olnud, siis seal ei kasva ilmselt enam 3 aastat mitte üks libleke ...



Alfie piss teeb (või tegi) meie maja esise muruga sama moodi... :roll:

Kasutaja avatar
Postitusi: 286
Liitunud: 11 Apr 2007 11:03
Asukoht: Soome

PostitusPostitas Oky-Toky » 01 Sept 2007 11:39

Ma ei ole leidnud vajadust veel yhtki aiakest kuskile paigaldada. Oky on meil ainus ja talle piisab eemalehoidmiseks täiesti sellest, kui ta enda pätsikesi ja pabulaid iga uue istutatud taime jalamile poetada. Kui muidu oleks iga uus asi yles kistud ja tykeldatud, siis nyyd korra ainult nuusutab ja on igasugu huvi kadunud. Ja korra juba olemasolevad istikud teda reeglina enam ei huvita. Ka lillepeenarde rajamisel panen paar kolm pabulat peenra peale ja asi korras. Ja aiast pätse korjates viin ja jaotan neid aegajalt värskenduseks juurde. Ka tunneli ehitustööd jäid seetöttu pooleli. Piisas vaid korra pätsi poetamisest auku. Enam ta seda kohta ei puutu.
Olen nende jaoks, kelle jaoks olen olemas.

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 01 Sept 2007 18:08

maarit kirjutas:Oeh, meil on see kutsikapissi nagu hape. Suured koerad ei teegi selliseid laike, vähemalt siiani poel küll näinud, et muru kuidagi kollane oleks. Aga kui üks pesakond kutsikaid on kuskil aiakeses olnud, siis seal ei kasva ilmselt enam 3 aastat mitte üks libleke ...


Soovitaks ikka sama, õhuke mullakiht peale ja uus seeme. Võib ka väikese vana kihi enne uue lisamist pealt labidaga eemaldada. Seda võib julgelt just nüüd sügisel teha, sest muruseeme elab ilusasti talve üle ja tärkab siis juba varakevadel ja kevadine mässamine-ootus jääb ära. Muidugi on sel juhul jälle talvel probleem, et koerad mustal mullal ei müttaks, aga ehk saab sellele lapikesele aediku talveks ümber jätta.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kiki ja kassid - muhedad sabadikud
Kasutaja avatar
Postitusi: 421
Liitunud: 07 Jaan 2006 15:45

PostitusPostitas Nurrukas » 06 Sept 2007 20:44

aeg anda murule sügisväetist

Kas see on mõni spetsiaalne väetis või sobib n.ö. "igasugune" muruväetis?

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 06 Sept 2007 21:35

Tsiteerin::
aeg anda murule sügisväetist

Kas see on mõni spetsiaalne väetis või sobib n.ö. "igasugune" muruväetis?


Tegemist on nimelt sügisväetisega (universaalsega), mida võib panna murule ja ka kõigile ülejäänud taimedele. Vahe on selles, et sügisväetises olevad ained aitavad taimedel talveks valmistuda, mitte ei pane vastu talve kasvama nagu tavaline muruväetis.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 162
Liitunud: 20 Sept 2005 09:24
Asukoht: Muuga

Katsetan

PostitusPostitas Miskin » 24 Sept 2007 15:53

kindlasti Oky-Toky poolt pakutud peenras-kraapimise-tõrjega :twisted: . Meil nimelt terjeri meelest kõik, mis maasse pandud, tuleb sealt välja kaevata ja kähku, muidu juhtub keegi peale veel...
Murusse tekkinud augud olen küll taibanud ise niimoodi junne "täis istutada", et mõnusad kraapimiskohad on unarusse jäänd. Lahe on muidugi vaadata seda nägu, kui siis kraapimiskohas koeral lõhn ninna lööb- (Issake, perenaine, keegi on ju siia junninud!!! :irw: )... Aga selle peale ma ei tulnudki, et ka peenraga samuti talitada :oops:
Tänud Oky'le :)
Laiguline krokodill

Kasutaja avatar
Postitusi: 286
Liitunud: 11 Apr 2007 11:03
Asukoht: Soome

PostitusPostitas Oky-Toky » 25 Sept 2007 12:08

Vöta heaks! :angel: Toimib vägevalt!
Olen nende jaoks, kelle jaoks olen olemas.

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 20 Okt 2007 16:06

Natuke pilte aiast, kus aastakümneid elanud koerad. Järjepidevalt on seal kraave sisse joostud, taimi välja kaevatud ja muidu aiakujundajaid mängitud. Kuid inimene on visa, istutab üha rohkem taimi juurde ja mõtleb igasugu kavalaid takistusi välja. Koera olemasolust annavad muidugi aimu kõiksugu traadid, aiakesed, nöörid. Eks ta nüid selline oma saba kergitamise moodi asi ole :angel: aga ehk on huvilisi.
http://nagi.ee/photos/vanapax/sets/24098/
http://nagi.ee/photos/vanapax/sets/47029/
http://nagi.ee/photos/vanapax/sets/47041/
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Tähekiir White Carusoe
Kasutaja avatar
Postitusi: 97
Liitunud: 15 Jaan 2007 00:55
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Agnessa » 20 Okt 2007 20:18

Uskumatult kaunis aed Teil, kuidas jaksate sellist ilu ülal pidada ja poputada.
Nägin, et taimed teil vohavad ja tekkis ka küsimusi igasugused, et kuidas ühte ja teist taime poputada, et selliseks saada. Näiteks roniv hortensia on mul olemas juba hea mitu aastat aga ronib vaevaliselt...

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 20 Okt 2007 20:57

Kiidusõnu alati hea kuulata :) Minu aed on selline inglise aia tüüpi, pisut metsik. Küsimused ikka teretulnud ja vastan meeleldi (võib ka privas, kui pikemalt). Nende taimede kohta, mis fotodel, midagi ikka kosta oskan.

Näiteks roniv hortensia on mul olemas juba hea mitu aastat aga ronib vaevaliselt...


Roniv hortensia armastab puitu, s.t puitseina, vana puitraamiga kasvuhoonet jne. Tal on õhkjuured, millega ennast kinnitab. Selle taime hea omadus on see, et ta ei kägista ja seega on seda hea puude najale kasvama panna. Istutada soovitati puu põhjapoolsele küljele, et päike liiga ei teeks. Üldiselt aeglase kasvuga ja esimesi õisi näeb tavaliselt 3 aastat pärast istutamist. Naabruskonnas kasvab veel üks väga lopsakas roniv hortensia, mis ilutseb maja õhtupoolsel küljel.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 21 Okt 2007 20:09

Agnessa kirjutas:Uskumatult kaunis aed Teil, kuidas jaksate sellist ilu ülal pidada ja poputada.



Olen seda iludust oma silmaga näinud!!Fantastiline!!Siiri on väga tubli maastikuplaneeria!! :plaks: Esimest korda elus nägin nii ilusad aeda!

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 22 Okt 2007 11:07

Oh, Tamara, peesitan siin su kiituse paistes :D
Tahaks veel lisada, et maastikuplaneenijateks on olnud ikka koerad ja sellest ka mõningane "rahutus" aias, nagu mu kujundust on kommenteeritud, sest neljajalgsetele on jäetud ikka oma kindlad käigu- ja jooksurajad ning nii jääb nii mõnigi peenar varest taga ajades puutumata.
Taimede koha pealt aga seis selline nagu koertegagi - pärast piiride avanemist liiguvad ka haigused vabalt siiamaile. Viimane kurb avastus on elulõngade võrse- või varrepõletik (täpne nimi meelest läind) - lehed hakkavad altpoolt ülespoole kuivama kuni kogu taim lännu. Noor elulõng võib kohe õhtale minna, vanem üritab mõnda aega vastu panna, aga haigus levib teistele elulõngadele ja väljaläinud taime kohapeale teist haiguskartlikku mõttetu istutada.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 08 Apr 2008 19:33

Uudiskirjandust, mis vist üsnagi teretulnud koertega aiapidajatele "Aed pottides". Lähemalt http://www.mlraamat.ee/alaleht.php?set_ ... lmumas_cat Isiklikult hindan Maalehe Raamatuid, sest enamasti tõlgitud aiandusalaste asjatundjate poolt.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 599
Liitunud: 07 Jaan 2008 16:09
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aidival » 31 Mai 2008 01:26

Jagan oma aia kevadilu (nüüd maikuus tehtud pildid kõik):

http://s272.photobucket.com/albums/jj19 ... 7cb422.pbw

Koerte kohta niipalju, et kuna olen püüdnud oma istusalad tekitada võimalikult konkreetsete aladena, siis on olnud võrdlemisi lihtne nii Ellit kui Hermanni õpetada sinna mitte minema. Pallid, poolikud närimiskondid ja üksikud kakajunnid ikka tekivad servadele aeg-ajalt... aga see pole probleem. Muru on igal kevadel alguses rääbakas ja laiguline, aga õhutame ja väetame ja turgutame selle ikka nii jaanipäevaks jälle kenasti üles.
"Tont võtaks," ütles ta. "Häda on selles, et ma saan seda selgitada ainult koerakeeles, aga teie kuulate ainult inimkeeles." (Pratchett, "Liikuvad pildid")

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 31 Mai 2008 14:00

aidival kirjutas:Jagan oma aia kevadilu.


Ilus tõesti! Ja innustas kohe näpud mulda pistma :)
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 01 Juun 2008 15:53

Vaatasin kah Inglase imeilusat aeda, ja ei kujuta ette, mismoodi nii ilusti igasugused puude jm alused nii puhtaks saab? Nt murus olev pojengipõõsas - alune ilus mullane. Need kõiksuguste kasvajate alused ju just need kohad, kuhu niidukiga ei lähe, trimmeriga kah mitte ja seal tahab umbrohi (minul on väga palju naati, mis neid kohti armastab) elada. On need tõesti kõik käsitsi paljaks kitkutud või lausa kitkutud ja juured kah välja kobestatud?

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 01 Juun 2008 20:16

Peenraäärte ja põõsaaaluste kohta ütleks, et paraku on tõesti kõik käsitsi kitkutud. Aga kui on korralik äär, siis saab kenasti masinaga üle lasta. Ja kui rohi-naadid juurikatega üles tirida, siis ei pea kaugeltki kogu suve rohides veetma :wink:

Peenraäärte osas leiab abi siit http://www.gardener.ee/index.php?option ... &Itemid=53 Nii ei tiku rohi peenrasse.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 01 Apr 2009 11:32

Pisut reklaamimaiguline postitus, aga tänavune ajakiri "Suvi aias" järjekordselt äärmiselt sisukas! Minu meelest üks paremaid kokkuvõtlikke ajakirju, mida kindlasti igast aastast säilitan, sest ilmub ju ainult kord aastas.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 08 Juun 2012 12:40

Tehismuru koertele Ei leidnud, et seda Eestis müüdaks, aga vast tasuks selle toote maaletoomisele mõelda.
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

PostitusPostitas inglane » 22 Juul 2013 14:50

Selline toode muru kaitsmiseks http://dogrocks.org/ on jõudnud ka meie kaubandusse http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=47&art=1224 Kas ka nii kahjutu, nagu reklaamitakse ... kes seda teab :roll:
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Kasutaja avatar
Postitusi: 4473
Liitunud: 23 Nov 2004 09:56
Asukoht: Harjumaa, Viimsi, seal, kus lõpeb asfalt...

PostitusPostitas Miikene » 22 Juul 2013 19:16

Ka Platinumi lehel reklaamitakse seda. Seal toote tutvustus pikem:
http://www.koeratoit.ee/tooted/koik-tooted/dog-rocks/
Isiklikult toon ohvriks pigem muru kui koera.
Minu jaoks kõlab imelikult soovitus: "Kui koer on haige, ärge muutke koera toitumist." :roll: ja ka see:"Parimate tulemuste saavutamiseks andke koerale parimat kuivtoitu ja hoidke punase liha kogus toidusedelis madal"
Et siis kena muru tuleb liha arvelt :P
Meie aias on hetkel 1 koer ja kui teda ka päevas aiast välja viia, ei pissi ta muruhukutavalt palju aeda. Pidas muru vastu ka kolme koera pissile, saab ühega ka hakkama.
Sel suvel on koerast enam kahjustanud meie muru põud. Tänane vihm aga tõi sellelegi lohtu :)

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 23 Juul 2013 23:32

Sattusin siia teemasse kuidagi juhuslikult ja samuti sattusin hiljuti juhuslikult leidma ühe artikli kui otsisin infot millist juurvilju oleks hea koertele toidus pakkuda.
Siin on kirjeldatud miks koera uriin muru kollaseks teeb ja miks see ei ole väga normaalne - ja seda et toidusse lisada happelisele vastukaaluks rohelist.
Link siin

Kasutaja avatar
Postitusi: 866
Liitunud: 18 Jaan 2007 13:22
Asukoht: Pirita

Re: Koer ja aed

PostitusPostitas inglane » 07 Okt 2014 12:03

Igavene probleem - koer jookseb aia ääres. Meie hull belglane jooksis nüüd nii, et aia ääres polnud enam mitte kraav, vaid suisa kaevik. Tuttavad naersid, et kui vaenlane tuleb, pole vajadust enam kaevikut kaevata :irw: Teine halvem pahupool oli see, et koer ise hakkas seal pöördeid tehes jalgu väänama ja üks kord tekkis juba tõsisem trauma. Meie ajutöö tulemus oli põhiaiaga risti aiad ehk konkreetsel juhul lillerestid :wink: Praegu kesksuvest saadik kenasti mõjunud. Pikk jooksurada on penil endiselt olemas, kuid seda kasutab varasemast oluliselt harvemini, sest see on suuremas osas kivitee, ning enamasti valib ta endale lihtsalt ühe vahe, kus haukuda. Lisaboonusena saab lillerestid ka ronitaimedega haljastada :D

Pilt
Jõud ilma mõistuseta hukkub oma jõust. Horatius

Mine Ise mina ilu tegija

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist