Seadus ja kord : Sundmäärused koertepidamise kohta.

Eesti koeranduse ajalugu, Koertemuuseumi vestlusring
Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

Seadus ja kord : Sundmäärused koertepidamise kohta.

PostitusPostitas Habemega Corgi » 31 Okt 2004 09:46

Sundmäärus koertepidamise kohta Nõmme alevis ( Harjumaal ).

    1. Kõik Nõmme alevis elavad koerapidajad on kohustatud oma koeri iga aasta 1. maiks alevikivalitsuses registreerima. Isikud, kes koera omandanud peale 1. maid, on kohustatud koera registreerima 7 päeva jooksul paele omandamist.

    2. Registreerimise juures on koerapidaja kohustatud maksma alevivolikogu poolt määratud koeramaksu, mille vastu kviitung ja numbrimärk hinna eest antakse. Numbrimärgi kaotamise korral antakse koerapidajale uus numbrimärk hinna eest.

    3. Alevivalitsuse poolt antud numbrimärk peab koera kaelarihma külge kinnitatud olema. Koerad, kes alevi tänavatel ilma numbrimärgita liiguvad, püütakse kinni ja hoitakse kolme päeva jooksul alal ning antakse tagasi koeraomanikule omandatud numbrimärgi ning maksukviitungi ettenäitamisel ja koera hoidmise ja söötmise kuluraha vastu. Kolm päeva möödumisel, kui keegi koera järele ei ole ilmunud hukatakse koer ära.

    4. Kui koerte marutõbi alevis või ümbruskonnas möllamas, peavad koerad suukorvides ja mitte pikema kui 2-arssinalise keti otsas hoidma. Ilma suukorvideta ja lahtised koerad hukatakse ära.

    5. Kõik tigedad koerad tulevad päeval rahva liikumise ajal suukorvides või kinni hoida.

    6. Koerapidajad, kes selle sundmääruse vastu eksivad, võetase vastutusele Rahuk. kar. sead. parv. 29 põhjal ( Esimene kord hoiatus ja raha trahv. Korduvad rikkumised koerapidamis õiguse ära võtmine ja 1-3 kuuline vangla karistus )


Minu isiklik arvamus : Tänapäevalt vaadates äärmiselt karge ja otsekohene suhtumine koera pidamisse. Enne kõike oli see tingitud suurtest marutaudide juhtumitest, kus häire olukorras oli terved maakonnad ja koertekarju hävitasid koos vabatahtlikega ka politsei ja sõjavägi. Vanades lehtedes on juttu kuni 50 pealise koertekarja märatsemisest Kesk-Eestis.

Samas võiksid mõned punktid olla ka tänapäeva Tallinna (Eesti)seadustes. Ohjaks meie "suurt" lemmiku armastust ja sõeluks välja inimrämpsu, kes üritavad õigustada ja seadustada oma ebaeetilisi vaateid.

PS. Inimene peab end küllalt julgelt ja süüdimatult Jumalaks, kes otsustab ühe liigi saatuse eest. See on nagu Tema (inimese) isiklik omand ja koer peaks tänulik olema, et kunagi saadi metsast tulema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 26 Mai 2007 23:46

Mida mina 1860.-1880. aastate Lõuna-Eesti vallakohtute protokollidest siit (ülevalt 3. link) leidsin! :)

Protokoll metsavalitseja Grossi ülesandmisest hulkuvate koerte kohta. Alatskivi vallakohus, 30.06.1878:87, EAA. 1110-1-8:28-28p

Kohtu juures olid:
Aron Krimm pea
Madis Erm, khtmees,
Abram Pärn,
Joosep Madi

Alatskivi metsavalitseja Gross tuli kohtu ette ja palub protokolli võtta ja seda keiserliko Tartu sillakohtule etteseada, et tema alamal nimetud kohtades koerad lahti on nähnud ümberjooksmas, tähelepanemata need mitmed sellesse puutusivad sillakohtu ringkirjad. Need on:

Kavastu vallas vallavanemal (seal olla ka koera lahti nähnud)
Vara vallas
Kokora vallas

ja peale selle annab vallakirjutaja ülesse, et tema niisama koerad lahti on nähnud:
Kokora vallas
Kadrina vallas
Ranna vallas
Roela valla Omedu külas
Kasepää vallas
Vaiatu moisa Tiheda külas
Kükita vallas
Mustvee vallas
Kõnnu vallas
Torma vallas ja
Tarakvere vallas

Otsus: see protokoll keiserliko Tartu sillakohtule etteseada selle palvega neid süüdlaisi vallavallitsusi vastamisele tõmmata.

Ega ole asjatundjat, kes teaks, missugused ringkirjad siis koerte ümberjooksmise ja selle tõkestamise kohta olid? Ja mis ootas neid ümberjooksvate koerte omanikke ja koeri endid? Ja palju neid ringkirju täideti, oleks samuti huvitav teada... :roll:

Mine Muuseumi nurk

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline