Teenistuskoerte näitus - ülevaatus 30 aastat tagasi

Eesti koeranduse ajalugu, Koertemuuseumi vestlusring

Kas nõukogude aegne näituste tingumused on võrreldes tänasega

" Väga hea "
10
53%
" Hea "
2
11%
" Rahuldav "
2
11%
" Nõrk "
2
11%
" Ajast ja arust "
3
16%
 
Hääli kokku : 19
Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

Teenistuskoerte näitus - ülevaatus 30 aastat tagasi

PostitusPostitas Habemega Corgi » 05 Jaan 2006 08:50

TEENISTUSKOERTE NÄITUS - ÜLEVAATUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Teenistuskoerte kasvatamine meie maal on viimastel aastatel võtnud ulatusliku iseloomu.

Suure Isamaasõja aastail abistasid teenistuskoerad Nõukogude Armeed: vedasid lahinguväljalt haavatuid, täitsid luureülesandeid, hävitasid vaenlase tanke jne. Eriti kuulsaks said koerad - miiniotsijad, kes aitasid veel pärast sõja lõppu puhastada miinivälju.

Rahuaja tingimustes abistavad teenistuskoerad piirivalvureid meie kodumaa piiride kaitsel ja korravalve organeid kurjategijate tabamisel. Laialdaselt käsutatakse teenistuskoeri põllumajanduses, samuti tööstus ettevõtete, ladude, raudtee jne. valve otstarbel. Väljaõpetatud koer on truu sõber ja kindel kaitsja oma peremehele.

1. Teenistuskoerte näitused-ülevaatused korraldatakse selleks, et demonstreerida ja propageerida seniseid saavutusi teenistuskoerte aretamise ja kasvatamise alal;
- kindlaks määrata ja hinnata koerte omadusi vastavalt tõuliigile;
- organiseerida õiget aretustööd sugukoerte järelpõlve kasvatamiseks;
- premeerida paremaid asjaarmastajaid-koerakasvatajaid sugukoerte valiku ja noorkoerte kasvatamisel saadud tulemuste eest;
- vahetada kogemusi teenistuskoerte kasvatamisega tegelevate koera-omanike,
- organisatsioonide ja asutuste vahel.

2. Näitus-ülevaatus jaguneb nelja ossa:
a) koerte (alates 10 kuu vanusest) hindamine ALMAVÜ kohtunikt poolt eksterjööri, tõuomaduste ja konstitutsiooni järgi;
b) noorkoerte ülevaatus ja nende hindamine;
c) dressuuri demonstratsioon: ülddressuur ja eridressuur;
d) parimate teenistuskoerte väljaselgitamine.


NÄITUS-ÜLEVAATUSEST OSAVÕTU TINGIMUSED

3. Koerte näitusele registreerimisel on koeraomanik kohustatud tutvuma laitusest osavõtu tingimustega ja esitama koera tõutunnistuse ning dressuuridiplomid.

4. Koeraomanikule, kes registreeris oma koera näitusele, kuid köhale ei tulnud või hilines ekspertiisiringi, registreerimise eest tasutud raha tagasi ei maksta.

5. Marutaudi vastu süstimise tõendi puudumisel koera näitusele ei registreerita. Näitusele registreerimata koeri näituseväljakule ei lubata.

6. Iga koeraomanik saab pärast seda, kui veterinaararst on koera läbi vaadanud, kataioogis toodud järjekorra kohaselt numbrimärgi (kahes eksemplaris), millest üks jääb koeraomaniku kätte, teine kinnitatakse nähtavale köhale koerale määratud asukohas.

7. Koertega tuleb köhale tulla vähemalt pool tundi enne näituse väljakuulutatud algust. Lahkuda võib pärast näituse sulgemist. Näitusele registreeritud koeraga võivad kaasa tulla 2 inimest, neist üks peab pidevalt viibima koera juures. Koeraomanik on kohustatud kaasa võtma koerale jooginõu ja päevase söögi.

8. Koerad tuleb paigutada nendele ettenähtud nummerdatud kohtadele. Näituse ajal võib koera kohapealt ära viia ainult osavõtuks ekspertiisiringist või selleks ettenähtud jalutuskohale. Põhjuseta jalutamine koeraga näituseväljakul on kategooriliselt keelatud. Näituseväljakul rahva seas liikudes peab koeral olema peas suukorv.

9. Määruste ja korra vastu eksinute koeri võib näitusekomitee mitte lubada ekspertiisiringi, võib neid eemaldada näituselt või jätta neile auhinnad välja andmata.

10. Koeraomanikud peavad jälgima näitusekomitee liikmete teateid, mis antakse edasi valjuhääldajate kaudu, ning tooma koerad õigeaegselt ekspertiisiringi. Ringi hilinenute koeri ei hinnata. Hilinenuks loetakse koerad, kes toodi ringi pärast ekspertiisi algust.

11. Ekspertiisiringi esitatakse koerad kergetes kaelarihmades, medalite ja žetoonideta. Sugukoerte ringi toodavatele koertele pannakse kaela medalid ja žetoonid.

12. Koeraomanik peab ekspertiisiringi kaasa võtma ning kohtuniku nõudel esitama koera tõutunnistuse ning dressuuridiplomid.

13. Koera tohib ekspertiisiringist välja viia ainult kohtuniku loal. Vastasel korral teda enam ringi ei lubata.

14. Kohtuniku korraldustele vastuhakkamisel, ebaviisaka käitumise, kohtunike kolleegiumi liikmete vastu ülesnäidatud jämeduste pärast on kohtunikul õigus neid koeraomanikke ekspertiisiringist eemaldada ning tühistada ekspertiisi tulemused.

15. Koerad, kelle välimust on püütud puuduste ning vigade varjamise eesmärgil muuta, eemaldatakse ekspertiisiringist ning näituseväljakult ja nende omanikud jäetakse ilma diplomitest ning autasudest.


ARSTLIK LÄBIVAATUS

16. Koerte arstlik läbivaatus toimub väljaspool näituseväljakut enne näituse avamist.

17. Haigeid koeri näituseväljakule ei lubata.

18. Maarajoonidest ning teistest linnadest näitusele toodud koerte omanikud peavad esitama marutaudi vastu süstimise tõendid ning kohaliku loomaarsti allkirjaga tõendi selle kohta, et vastav rajoon/linn on haiguste-ning taudivaba. Eranditult kõik näitusele esitatud koerad peavad olema süstitud marutaudi vastu.

19. Isased koerad kuuluvad krüptorhismi (peitmunandilisuse) läbivaatusele. Krüptorhismi tunnustega ning kastreeritud koeri näitusele ei lubata.


EKSPERTIIS JA AUTASUSTAMINE

20. Hindamisel jagunevad kõik koerad tõuliikide ja soo järgi järgmistesse vanusegruppidesse:
a) noorem vanusegrupp - 10 kuust kuni 1,5 aastani
b) keskmine vanusegrupp - 1,5 aastast kuni 2,5 aastani
c) vanem vanusegrupp - 2,5 aastast kuni 8 aastani.
d) sugukoerte grupp - kuni 9 aasta vanused koerad, kellel on boniteerimise tulemusena klassi järk.
Koera vanust arvestatakse esimesest näitusepäevast alates.

21. Ekspertiisi teostab kolleegium, mille koosseisu kuuluvad: esimees (NSV Liidu Teenistuskoerte Kasvatajate Föderatsiooni määramisel), 2 liiget ja sekretär (sekretäre võib olla ka rohkem) ning ringi-korraldajad. Õppepraktika eesmärgil võib kohtunike kolleegiumi määrata ka 1 - 2 stažööri-praktikanti. Kohtuniku abiliseks võib määrata isikuid, kellel on kohtuniku tunnistus teenistuskoerte hindamise alal. Üksikjuhtudel, kui taolisi ei leidu, võib kohtuniku abilisteks määrata klubi aretus-sektsiooni aktiviste või isikuid, kellel on vastav ettevalmistus teenistuskoerte kasvatamise alal.

22. Kolleegiumi otsused on lõplikud.
Märkus: ekspertiisikolleegiumi liikmetel ei ole õigust hinnata neile või nende perekonna liikmetele kuuluvaid koeri ning nende koerte esimest järeltulevat põlve.

23. Vastavalt koera omadustele eksterjööri ja konstitutsiooni järgi määrab ekspertiisikolleegium järgmised hinded:
a) keskmisse ja vanemasse vanusegruppi kuuluvatele koertele "ülihea", "väga hea", "hea" ja "rahuldav".
b) nooremasse vanusegruppi kuuluvate koerte kõrgeimaks hindeks on "väga hea".

24. Koeraomanikele, kelle koerad said ekspertiisiringis hinde "ülihea", "väga hea" või "hea" antakse diplom, hindega "rahuldav" kirjalik tõend.

Medalitega autasustatakse:
- "ülihea" - suur kuldmedal,
- "väga hea" - väike kuldmedal,
- "hea" - hõbemedal (ainult emastele koertele).

Medaleid määratakse ja antakse välja järgmistel tingimustel:
a) koera kolme põlvkonna esivanemate tõestamisel (tõutunnistuse esitamisel ekspertiisiringis);
Märkus: ajutiselt on lubatud erandid järgmistele tõugudele, kaukaasia, kesk-aasia, lõuna-vene lambakoer, rotveiler, dogi ning koertele, kes on toodud sisse välismaalt ja keda boniteeritakse NSV Liidu Teenistuskoerte Kasvatajate Föderatsiooni otsusel soodustatud tingimustel. Kõigi nende puhul on nõutud tõutunnistused 1 põlvkonna esivanemate tõestamisega.

b) dressuurikatsete sooritamisel:
vanemal vanusegrupil - diplom eridressuuri alal (välja arvatud diplom veoteenistuse ja suuskade pukseerimise alal),
keskmisel vanusegrupil - diplom ülddressuuri alal,
nooremal vanusegrupil ei ole dressuuri-diplom nõutav.

25. Ekspertiisiringis vanemas vanusegrupis esikohale tulnud "ülihea" hindega koertele (igas tõus isastele ja emastele eraldi), kelle kohta on olemas 24. punkti all näidatud dokumendid, antakse nimetus "näituse võitja" tingimusel, kui ringis on vähemalt 5 koera.

26. Sugukoeri hinnatakse eri ringis.
Neile sugukoertele, kes pääsesid eliitklassi, määratakse medal "Eliit" ja diplom;
- I klassi kuuluvatele koertele määratakse medal "I klassi sugukoer" ja diplom;
- eliitklassis esikohale tulnud sugukoerad, kes on kogunud juurde punkte kutsikate pealt, nimetatakse tšempioniks;
- need sugukoerad, kes on tulnud samas klubis kaks aastat järjest, tšempioniks ja kes on kogunud juurde punkte kutsikate pealt, nimetatakse tõutšempioniks.
Diplomid ja medalid antakse näitusekomitee poolt kätte näituseväljakul viimasel näitusepäeval.

Tekst pärit 1973. a. näituse kataloogist

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 28 Juun 2007 10:35

Saksa( ehk Ida-Euroopa ) lambakoera omanikuna alates 1970-st aastast tuli ette kahte sorti näituseid.
Üks oli puhtal kujul välimiku näitus, kus siis tiitlite andmisel arvestati ka muid tegureid nagu eelpool eeskirjades. Aga oli ka tõeline võistlus- ülevaatus. Kutsikad ja juuniorid ei pidanud mingit dressuuri läbima ja nemad said kohe ringi. Ainult nemad ei võistelnud Näituse Võitja tiitlile. Noorte- ja vanema vanusegrupi koerad pidid näituseplatsil läbima dressuuri vastavalt vanusele. Kes läbi kukkus, see ringi ei saanud.
Näitusele registreerimine toimus kohapeal ja regada sai ka ilma tõupassita. Juhtus sedagi, et koer, kes tuli esimesks ja pidi saama Näituse Võitja tiitli, jäi tiitlist ilma, kuna tal polnud pabereid. Ärge nüüd arvake, et tase oli nii nigel, et krantsid võitsid näituseid. Lihtsalt kord oli nii kõva, et kui koer oli sündinud väljaspool aretusplaani, pabereid ei saanud. Või õigemini erandkorras ikkagi anti koertele, kes suutsid ennast tõestada.
Üks paremaid emaskoeri sai paberid alles peale 2 aastat, kui tal oli olnud juba üks pesakond ( minu isasega), kes siis ka üle vaadati ja klubi nõukogu otsustas, et nii väärtuslik aretuskoer peab saama tõupaberid. Aga ta oli oma pesakonnast ainuke, samuti ei saanud kõik meie kutsikatest pabereid. Ainult need, kes näitusel eriti hästi võistlesid ja ennast tõestasid.
Inimesed, elame sõbralikult.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 28 Juun 2007 11:57

ex kirjutas:Üks paremaid emaskoeri sai paberid alles peale 2 aastat, kui tal oli olnud juba üks pesakond ( minu isasega), kes siis ka üle vaadati ja klubi nõukogu otsustas, et nii väärtuslik aretuskoer peab saama tõupaberid. Aga ta oli oma pesakonnast ainuke, samuti ei saanud kõik meie kutsikatest pabereid. Ainult need, kes näitusel eriti hästi võistlesid ja ennast tõestasid.

See, millest sa kirjutad, oli tegelikult ikka VÄGA suur erand! Reza oli nii ilus koer, sellepärast. Ja asi võttis ju tegelikult HIIGLAMA kaua aega. Ja asjaajamine käis läbi Moskva. Rohkem selliseid erandeid ma ei tea. Kui sina tead, siis ütle mulle ka.
Esimene näitus-ülevaatus toimus aga Eesti NSV-s alles 1974 aastal. Ehk siis selline, kus enne koerad pidid läbima dressuuri ja peale seda toimus alles ring.
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Postitusi: 76
Liitunud: 27 Aug 2004 10:43
Asukoht: Suurupi

PostitusPostitas LeoMAA » 28 Juun 2007 12:33

mul on kodus üks kataloog sellisest näitusest. Väga huvitav on seda lehitseda.
Merit

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 28 Juun 2007 13:13

No jah, kui sa Linda juba peast tead, mis koerast jutt, siis ju neid rohkem polnud või lihtsalt ei puutunud kokku. Aga tahtsin rõhutada seda, et see oli võimalik, kui väga hästi põhjendada. Tõsi ta on, et rohkem ei tule küll meelde sellest tõust teisi koeri, kes nii oleks paberid saanud.
Inimesed, elame sõbralikult.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 28 Juun 2007 14:02

Ex- Reza oli jah pretsedent. Ja sinu Ringo + Reza pesakonnast anti paberid vaid neile, kes olid osalenud mitu korda näitustel ja superhäid tulemusi saanud.
Kuid- Reza vanemad olid ju teada. See ei olnud nii, et mingile suvalisele koerale anti paberid. Lihtsalt oli kogemata "apsakas" juhtunud. Kuna koerad ei olnud paaritusplaanis nii paaritada määratud. Seda ma enam nüüd ei mäleta, ehk oli mingil vanemal mingi dressuur puudu või milles oli tegelikult küsimus, miks nad paaritusplaanis polnud. Mäletad ehk ise seda asja rohkem? Pean vajalikuks lisada, et uue aasta paaritusplaanid kinnitati eelneval aastal Moskvas ja hiljem midagi lisada ei saanudki. Ja pikka aega saadeti ka TT-sed Eesti NSV koertele Moskvast.
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

ja kala ja atu ja oskar
Kasutaja avatar
Postitusi: 2431
Liitunud: 11 Juul 2006 15:09
Asukoht: Tartu

Re: Teenistuskoerte näitus - ülevaatus 30 aastat tagasi

PostitusPostitas rents » 28 Juun 2007 14:16

Habemega Corgi kirjutas:
Suure Isamaasõja aastail abistasid teenistuskoerad Nõukogude Armeed: vedasid lahinguväljalt haavatuid, täitsid luureülesandeid, hävitasid vaenlase tanke jne.


Mul tekkis üks veidi OT küsimus, aga kuna see on ikkagi ajaloo kohta siis võtan julguse kokku. Nimelt olen ma mitu korda kuulnud, et see tankide hävitamine käis lihtsalt nii, et koer jooksis seljakott seljas vaenlase tanki alla (sest talle oli õpetatud, et tanki all on maius) ja siis seljakotis olev pomm plahvatas. Kas see TÕESTI oli nii? Sest mina ei kujuta ette, kes suudaks koera nii õpetada... Inimene on ju inimene, tal on oma pea ja ta mõtleb, aga koer ju usaldab sind täielikult :oops:

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

Re: Teenistuskoerte näitus - ülevaatus 30 aastat tagasi

PostitusPostitas Tamara » 28 Juun 2007 14:26

rents kirjutas:

. Kas see TÕESTI oli nii?


See oli nii.Vene keelsetes raamatutes on see kõik kirjas.Inimesed õpetasid-oli käsk ja pidid seda täitma!Sõda.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 28 Juun 2007 14:37

Ja ALMAVÜ tähendus oli Armee, Lennu- ja , Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing. Õnneks sõda ei tulnud, kuigi oht oli. Poleks ette kujutanud oma koera käest ära anda.
Inimesed, elame sõbralikult.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1140
Liitunud: 08 Jaan 2005 12:25
Asukoht: Saue linn

PostitusPostitas Walhalla » 28 Juun 2007 14:40

B. Rjabinin oma raamatus " Sa kasvatasid sõbra" minu meelest kirjutas, et tanki alla jooksma õpetati krantse, tõukoeri sellest kamikaze ametist enamasti säästeti.
Agarad pioneerid kasvatasid idaeuroopa lambakoera kutsikad üles ning seejärel annetasid need piirivalvesse/armeeteenistusse - või kuidas see asi oligi toona?

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 28 Juun 2007 14:53

Walhalla kirjutas:B. Rjabinin oma raamatus " Sa kasvatasid sõbra" minu meelest kirjutas, et tanki alla jooksma õpetati krantse, tõukoeri sellest kamikaze ametist enamasti säästeti.
Agarad pioneerid kasvatasid idaeuroopa lambakoera kutsikad üles ning seejärel annetasid need piirivalvesse/armeeteenistusse - või kuidas see asi oligi toona?


Venemaal tõukoerte koertekasvandus oli täitsa olemas-vist 1907 aastast.Idakaid hakkati aretama kasvanduses-Krasnõi Zvezda-mis töötab tänapäevadeni.Nende tipp aretus-Must terjer.

Olen ka kuskil lugenud-et kuskil 30del a.olid pineerid teatud vanuseni kasvatanud kutsikaid ülesse.Neid kutsikaid nedele jagati-poputamiseks,et pärast juba suuremas vanuses hakkata juba kasvanduses nendega tööd tegema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 28 Juun 2007 15:03

Kui toimusid need üleliidulised sõjaväestatud mitmevõistlused, siis üks osa seal oligi see, kus noored koerakasvatajad andsid sõjaväele üle umbes aastased koerad. Seda nuttu omanike ja koerte poolt, kes lausa kilasid oma peremeeste järgi, kui sõdurid nendega lahkusid. Kahju oli. Mõnele anti sealsamas ka kohe uus kutsikas sülle. Aga enamus lapsi ikka nuttis südamest. Eks need olid sellistest peredest, kus lubati koer võtta ajutiselt.
Inimesed, elame sõbralikult.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1140
Liitunud: 08 Jaan 2005 12:25
Asukoht: Saue linn

PostitusPostitas Walhalla » 28 Juun 2007 15:22

Üks loll nagu mina võib siin muidugi rohkem pärida kui kümme tarka vastata jõuavad ... aga kui pioneerid võtsid endale kasvandusest idakaid nn hoiukodudesse (tegelikult ma sõnastasin jah enne asja valesti, tegu ei olnud ilmselt isikliku koera annetamisega) siis kas nad läbisid mingisuguse dressuuri ka nende koertega, oli neil see kohustus?

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 28 Juun 2007 15:30

Seda nüüd küll täpselt ei oska ütelda. Põhimõte oli, et sõjavägi ei peaks jändama kutsikaga vaid saaks kohe õpetama hakata. Aga kas kohustus oli, ei tea. Tol ajal lihtsalt oli fun oma koera õpetada ja metsas omavahel igasugu trikke välja mõtelda ja vahel niisama peedikat panna :irw:
Sõjaväe õpetus erines ka mõningal määral tsiviilkoerte õpetusest.
Inimesed, elame sõbralikult.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 28 Juun 2007 15:46

Krasnaja Zvezda täna! Tutvus päevad.

[img:510:382]http://p.foto.radikal.ru/0702/4b39480a247a.jpg[/img]

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 28 Juun 2007 15:53

Ära sa ütle ! Sama stiil ka praegugi, mundris mehed koertega. Aga näiteks neid rotikaid, kellel tol ajal oli sugupuus Krasnaja Zvezda koer, pidi väga hoolikalt aretuses kasutama. Kippus palju valgeid laike tulema. See kasvandus oli ju isendite vähesuse tõttu kasutanud eiteamida rotikate aretuses. Isegi mustal terjeril oli Moskvas selline pesakond, kus terjeri karv aga värvimärgid täpselt rotika omad. Mustas terjeris oli ju ka rotikat sees. Aga muidugi nad on edasi arenenud. See mis oli 30 aastat tagasi, on möödanik.
Inimesed, elame sõbralikult.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 28 Juun 2007 15:57

ex kirjutas:Ära sa ütle ! Sama stiil ka praegugi, mundris mehed koertega.


Mundris mehed koertega-võib Pihkva näitusel näha ja Euraasia näitusel!!Vabalt! :P

Postitusi: 32
Liitunud: 30 Okt 2005 18:28
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas loodi » 28 Juun 2007 19:38

neid rotika värvidega musti jahivad soomlased eriti ägedalt ja neile antakse ka tõutunnistused, vaata mu albumis on üks selline.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 29 Juun 2007 09:41

See on küll huvitav uudis mulle. Olin näituse ajal Moskvas ühtede musta terjeri kasvatajate juures. Siis nad näitasid pilte sellistest kutsikatest ja kindlalt olid need praagid. Neil omalgi oli selline sündinud. Aga siis oli aasta 85 võibolla. Mismoodi see asi nüüd niimoodi ümber on pöördunud.
Aga iseenesest on päris mõnus selline must terjer, tan märkidega.
Inimesed, elame sõbralikult.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 29 Juun 2007 09:47

Jah, mingi aeg tagasi üks somm lausa paaritas oma värviveaga emast. Aga värvivigadest ja kasvatamisest on meil kojas varemgi juttu olnud.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Postitusi: 32
Liitunud: 30 Okt 2005 18:28
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas loodi » 29 Juun 2007 11:01

http://www.mustaterrieri.com/rossi.html soomlastel on veelgi "pärleid" mustade terjerite hulgas, kuskilt sealt edasi surfates leiate ka pipar-sool musta terjeri (eriti kuum kaup) :irw:

Mine Muuseumi nurk

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline