mõisnikud ja koerad

Eesti koeranduse ajalugu, Koertemuuseumi vestlusring
Kasutaja avatar
Postitusi: 75
Liitunud: 09 Juun 2005 18:00
Asukoht: Tartu

mõisnikud ja koerad

PostitusPostitas chris » 30 Dets 2005 18:40

siia koondaks viiteid, vihjeid ja tekstijuppe koertest enne 1917. aastat

alustuseks:
Liivimaa Jahisõprade Seltsi materjalidest
1894. aastal oli Tartus „I allgemeine landwirtschaftliche Thierschau nebst Zuchtviemarkt“ ehk ülemaalisel tõuloomade näitusmüügil esindatud ka koerad.
Programmi järgi oli jahikoerte osa jagatud 5 klassiks:
„I Setter
II Pointer
III Windhunde
IV Hasenhunde
V Dachshunde“

Siin ka auhindade protokollist (panen kirja nagu on paberil):

Protocoll
über die Prämirung für die Abtheilung „Hunde“
Dorpat d. 27. August 1894

Als Preisrichten fungirten:
Die Herren
E. Baron Nolcken – Sarrakus
F. von Sivers – Friedholm
F. von Sivers – Randen
A. von Roth – Rösthof

Es wurden folgende Preises werkannt:
Classe I Settter.
Der erste Preis der Laverac-Setter-Hündin „Othero“ No 488 des Herrn von Roth – Rösthof
Der zweite Preis der weissschwarzen Setter-Hündin „Diana“ No 490 des Herrn Rechtsanwalt A. von Klod.
Der dritte Preis dem Laverac-Setter „Nato“ No. 492 des Herrn Oberförster G. Rakow (Besitzer des Hundes „Nato“ wies den Preis beim Anstellung-Comite zurück, S. v. Middendorff)

Classe II Pointer.
Der erste Preis der Hündin „Pica“ des Herrn E. v. Middendorff – Hellenorm
Der zweite Preis der Hündin „Lady“ des Herrn E. Baron Nolken – Sarrakus
Der dritte Preis dem Hunde „Tago“ des Herrn Bose – Kurna
Anerkennung dem Hunde „Flock“ des Herrn Gustav Post endsprechend dem III Preis

Classe III Windhunde.
Der erste Preis der Hündin „Gazelle“ des Herrn E. Baron Nolcken – Sarrakus.“


ülejäänud kahe klassi kohta auhindu välju ei jagatud.

EAA f. 1600 n. 1 s. 13 l. 4 ja 6

Kaja

PostitusPostitas Kaja » 30 Dets 2005 18:53

Vau! See ju koertenäitus omal moel! Muidugi, nendel aastatel polnud Eestiga kui sellisega tuhkagi pistmist, veel, kuid siiski!

Kasutaja avatar
Postitusi: 75
Liitunud: 09 Juun 2005 18:00
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chris » 30 Dets 2005 18:57

kuigi sellest ajast ei jäänud ilmselt Eestisse puhtatõulisi liine, andsid nad ehk materjali kohalikele krantsidele :wink:

Kasutaja avatar
Postitusi: 75
Liitunud: 09 Juun 2005 18:00
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chris » 30 Dets 2005 19:32

natuke veel:
Balti Puhtatõuliste Koerte Sõprade Seltsi kuulusid 1901. a Eestist:
"Engelhardt, Edgar, Baron - Oberförster, Laiwa per Jurjew.
Fersen, Erich, Baron - Reval
Koch, Nicolai - Consul in Reval
Koch, Oscar - Vice-Consul, Reval
Krause, Helm. von - Poll per Wesenberg
Middendorff, Ernst von - Hellenorm, per Elwa, Livland
Oettingen, E. von - Dorpat, Gartenstr.
Peetz, Georg von - Reval-Dom (Ehrenmitglied)
Pilar von Pichlau, Baron - Audern per Pernau
Riedel, C. - Förster, Ruil per Wesenberg
Schilling, Werner, Baron - Wennefer per Rakke (Lebenslängliches Mitglied)"

EAA 1608-1-15 l. 5
ehk otsida nende isiku või mõisafondidest ?
Viimati muutis chris, 02 Jaan 2006 10:20, muudetud 1 kord kokku.

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 30 Dets 2005 19:55

Wauuuu!

Minu jaoks eriti huvitav ja uurimist väärt et millisest hurdatõust siis oli see Gazelle nime kandev hurt? ;)

Classe III Windhunde.
Der erste Preis der Hündin „Gazelle“ des Herrn E. Baron Nolcken – Sarrakus.“

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 30 Dets 2005 23:34

No mina siiski nii suurt vahet sisse ei lööks. :)
Baltisakslased on ikka meie ajaloo ja eriti kultuuriloo täiesti lahutamatu osa, ehkki me seda tänapäeval enam nii teravalt ei hooma, teadvusta.

Nendele, kel saksapäraste Eesti kohanimede tõlgendamisega veidi raskusi võib tulla:
Parun Nolcken on pärit Sarrakuse mõisast, mis oli üks väike mõisake Tartumaal, otse Mäksa mõisa kõrval.
Randen - Rannu mõis.
Friedholmi ja Rösthofi pean kontrollima (mõisate loend on kuhugi raamaturiiulist kadunud).
Hellenorm - Hellenurme (Elvast Otepää suunas edasi)
Laiwa - Laeva Tartu lähedal
Jurjew, Dorpat - Tartu
Reval - Tallinn
Poll per Wesenberg - Polli Rakvere läh.
Audern per Pernau - Audru Pärnu läh.
Ruil per Wesenberg - Ruila Rakvere läh.
Wenneferi Rakke lähedal peaks ka kontrollima.

Tegelikult on ju põnev? :)
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

Kaks "blondiini"
Postitusi: 203
Liitunud: 20 Mai 2005 16:25
Asukoht: Ära

PostitusPostitas Ermelyn » 31 Dets 2005 14:15

Wenneferi Rakke lähedal peaks ka kontrollima

Venevere?
Varem tuntud kui Kati ja Milli.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1757
Liitunud: 16 Sept 2004 17:15

PostitusPostitas Margareta » 31 Dets 2005 15:10

chris kirjutas:natuke veel:
Balti Puhtatõuliste Koerte Sõprade Seltsi kuulusid 1901. a Eestist:
...
Middendorff, Ernst von - Hellenorm, per Elwa, Livland


Ernst von Middendorff oli Hellenurme mõisa viimane omanik enne mõisa võõrandamist. Ta on tuntud ka kui Eesti esimene ornitoloog.

Ernst von Middendorffi isa, kuulus maadeavastaja ja teadlane Alexander Theodor von Middendorff, tõi Eestisse angeli karja Põhja-Saksamaalt, mis on aluseks eesti punase veise tõule. Middendorff lasi Toris ristata ka eesti hobuseid ardenni hobustega, soovides parandada nende tõuomadusi.
ERMi kodulehel on kokkuvõtlik artikkel Middendorffidest.

Kahjuks ei leidnud ma andmeid, mis koeri Ernst von Middendorff kasvatas. Oleksin selle info eest tänulik, kui keegi teab.

Kasutaja avatar
Postitusi: 75
Liitunud: 09 Juun 2005 18:00
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chris » 03 Jaan 2006 16:10

Wennefer = Venevere (Simuna khk)
Rösthof = Restu (Sangaste khk)
Friedholm = Rahumäe (Räpina khk)

Leidsin mõned fotod (sh. 2 hurtadest) - millise dpi-ga need skaneerida? Kojas näitamiseks teeks vähendatud/suurendatud variandi? Originaalmõõdud on u 13x9 cm.

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 14 Dets 2006 13:01

Kae, Sa ühe küsimuse küsinud ja see vastamata jäänud.
Kojas presenteerimiseks võiks olla maksimaalselt 500 pikslit laiust pildil.

Vanade piltide skännimisel olen kasutanud meetodit, et max resolutsioon ja siis pärast lihtviisil vähendamine - saab parima tulemuse. Mõnikord vajab kolletunud leht (eriti ajalehe omad) mustvalgeks ümber tegemist, sest jääb niiviisi paremini arusaadav. Aga kui on tegu originaalfotodega, siis nende kvaliteet oli tolkorral üldjuhul super. Minimaalsest pildist võib teha maksimaalse suurenduse (ja nähtavale tulevad detailid, mida originaalpisipildi pealt ei näegi).

Igatahes võiksid Sa ikka neid presenteerida, kui aega juhtub olema, mis siis, et Su postitusest pea aasta möödas. :)
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 14 Dets 2006 13:20

Kirke kirjutas:
Hellenorm - Hellenurme (Elvast Otepää suunas edasi)
Tegelikult on ju põnev? :)


Hellenurme mõisa koerte endine surnuaed on minu maa peal.... :(

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 14 Dets 2006 13:26

Ohoh - kas neile on seal ka mingid mälestuskivid?
Seda oleks huvitav teada kindlasti matusekommete uurijatel.
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 14 Dets 2006 14:42

Kirke kirjutas:Ohoh - kas neile on seal ka mingid mälestuskivid?
Seda oleks huvitav teada kindlasti matusekommete uurijatel.


Seal pole enam mingeid kive..mets oli peale istutatud küll- aga to ka kaob ära!!Juurte mädanik..... :( Ikkagi 100aastad möödas.... :roll:

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 04 Juun 2007 10:34

Andmebaas "Aadlivapid Ajalooarhiivis" leiab 5 vappi - von Hermen, Karl Abraham von Hunnius, von Jäger, Heinrich Berens von Rautenfeld, von Wedberg - millel koer põhikujund. http://www.eha.ee/vapid/index.php?act=search&lang=et.

Tuntum neist on Karl Abraham von Hunnius.
3. augustil 1797. a. sündis Tallinnas Carl (Karl) Abraham Hunnius (surn. 10. mail 1851 Haapsalus), baltisaksa arst, meditsiinidoktor (1821), Eesti kurortoloogia rajaja, Haapsalu mereäärsete rannapuiestike loomise üks algataja. 1820. aastast töötas Haapsalus kreisiarst Gustav Printzi abina ja invaliididekomando (Napoleoni-vastasest sõjast osavõtnute) haigemaja juhatajana, 1830. a. kuni surmani töötas kreisiarstina. C. A. Hunnius hakkas esimesena Eestimaal ja üldse tolleaegsetes Balti kubermangudes Eesti lahtedes leiduvat muda teaduslikult ja tagajärjekalt ravivahendina kasutama. Talle anti riiginõuniku tiitel ja aadliseisus. C. A. Hunnius on maetud Haapsalu vanale kalmistule. 1928. a. püstitati Eesti kurortoloogia rajajale Haapsalusse mälestusammas.

Tema tegemistest saab lugeda veel
http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10344

Mine Muuseumi nurk

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist