Näitused, kataloogid, aurahad

Eesti koeranduse ajalugu, Koertemuuseumi vestlusring
Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 05 Okt 2004 08:48

AU JA KUULSUS.

Millist au Eesti koeraomanik saab ja mida ta ise sooviks, tehtud "töö" eest?

Enne sõda pidi koerte näitusetel võitja oma aurahad Tavaste käest välja ostma. See oli kallis, aga kes vähegi on näinud tema töid usub, et asi oli väärt. ( Ei ole suutnud veel ühtegi selle aegseid aurahasi leida. ) Nõukogude aegne medalite ja karika süsteem on tänaseks vahetunud rosettide vasatu. Kennelliit jagab oma aumärkide.

Viimane mitteriiklikest organisatsioonide aumärkidest, mida lubati kanda vormirõival, oli Eesti Loomakaitse Liidu teenetemärk ROHELINE RIST. Erich R. V. KATTENBERGI algatusel töötati välja kolmejärguline teenetemärgi statuud ja organiseeris nende valmistamise.

Risti kõiki kolme järku kanti vasakul pool rinnas rohelise, valgete ääre-triipudega lindiga. Ristiks oli roheliseks emailitud kreeka rist Liidu sümboolikaga kilbiga keskel. Järkude erinevust näitasid keskkilbi kujundus. Rohelist Risti annetai Lidu poolt kohalike seltside ettepanekul.

Analüüsides autasustatute kohta olemasolevaid andmeid, võib öelda, et tegelikkuses ületas Rohelise Risti funksioon loomakaitse sfääri ja tegu oli looduskaitse alal teenekate inimeste autasuga.

Teenekaid koerainimesi jätkub Eestis kes ei pretenteeri kuskile. Elavad nö "oma aja ära" ja lahkuvad areenilt. Mälestused jäävad. Nii head kui halvad.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 05 Okt 2004 08:54

NÄITUSTE SÜSTEEM 1930. - 1940.

Näituste klassid jagunesid igal tõul 5 auhinna klassi, millel oli isaste ja emaste alajaotus :
1.LAHTINE KLASS .Sinna võib üles anda iga koera olenemata vanusest ja varemalt saadud auhindadest.
2.NÄITUSTEL AUHINNATUTE KOERTE KLASS. Registreerimisel oli kohustuslik ettenäidata kodu või välismaa näitusel vähemalt lahtises klassis võidetud Kuldauraha.
3.VÕISTLUSTEL MAASTIKUL AUHINNATUTE KLASS (JAHIKOERTELE)
4. NOORTE KOERTE KLASS. Jahikoerad 8 – 18 kuud, muud koerad 6 – 15 kuud.
5. PAARIDE KLASS.

Auhinnad koosnesid : 1) Isikute ja asutuste poolt annetatud auhindadest ; 2) Diplomidest, mis annavad õiguse Eesti KennelKlubi kolmejärgulise auraha peale – kuld, hõbe ja pronks. Auraha ise antakse välja peale auraha valmistamise kulu tasumist auraha saaja poolt. Sellekohased sooviaval-dused ühes rahaga antakse näituse komiteele ; 3) Audiplomid ; 4) Kiituskirjad.
Diplome aurahade peale antakse igas klassis, väljaarvatud näitusel auhinnatute klassis, kusjuures ühes ning samas klassis võib mitu üheväärilist auhinda anda, tähistades neid järjekorras. Näitustel auhinnatute klassis antakse audiplomeid.

KOERTE KLASS. KÕRGEIM AUHIND. MADALAIM AUHIND.
Lahtine. Diplom kuldauraha peale. Kiituskiri.

Näitusel auhinnatute. Tsempioni aunimi. Audiplom.

Võistlus maastikul Diplom kuldauraha peale. Kiituskiri.
auhinnatute.

Noorte koerte. Diplom hõbeauraha peale. Kiituskiri.

Paaride. Diplom kuldauraha peale. Diplom hõbeauraha peale.

Eesti KennelKlubi näituse tsempioni aunimi antakse parimale koerale näitusel iga tõu kohta eraldi, kes on saanud Eesti KennelKlubi eelmisel näitusel lahtises klassis diplomi kuldauraha peale. Setterid, pointerid ja kõik muud linnukoerad võivad saada näituse tsempioni aunime ainult siis, kui nad on saanud Eesti või välismaa auhindu maastikul. Auhindade väljajagamine toimub avalikult näituse viimasel päeval.
Viimati muutis Habemega Corgi, 05 Okt 2004 09:52, muudetud 1 kord kokku.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 26 Okt 2004 08:42

Enne sõda jaotas Eesti KennelKlubi oma tõukoeri 7 guppi :

1) TURBASPITSI GRUPP ( Canis familiaris palustris Rütm. ) Siia kuuluvad spitsid, spintserid, terrierid.

2) SAANIKOERTE GRUPP ( Canis familiaris inostranzevi Anutsin ) Siberi koerad, eskimokoerad, labradori koerad, laikad, ka new-foundlandi koer.

3) DOGIDE GRUPP ( Canis familiaris decumanus Nehrg. ) Siia kuuluvad enamasti suure kasvuga koerad nagu saksa ja taani dogid, mastiffid, kui ka nende kääbusvormid nagu näiteks nüüd peaaegu väljasurnud mops. Kääbusvormide ja suurte vormide vahel on ka niisuguseid, mis on säilitanud nii nagu kääbusvormist oma nooruskuju, keskmise kasvu- või eavormi. Nad on nõnda ütelda oma kasvus seisma jäänud rohkem edenenud astmel kui kääbusvormid. Siia loetakse bulldoge ja boksereid.

4) KARJAKOERTE GRUPP Seda peetakse ka põlvnevaks koeraks Canis familiaris inostranzevi ja on seega huntidest tekkinud. Ungari karjakoer kommondor kuulub siia, püreneede koer, aga ka leonbergerid ( dogide verega segatud ) ja st. bernhardi koer, vene ovtsarka, inglise bobtail. Ka puudlid loetakse siia seka, kuigi tal on niisama palju jahikoera kui ka lambakoera verd nagu karjakoeragi oma.

5) JAHIKOERTE GRUPP ( Canis familiaris intermedius Woldrich ) Siia kuuluvad kõiksugused jahikoerte tõud hagijatest linnukoerteni, setterid ja pointerid, kellst on kõige mitmekesisemaid vorme. Verekoerad, rebasekoerad, saarmakoerad ja spanjelid, kääbusvormideks on neil king charlesid ja prince charlesid, ka eriline tõug mägrik ( taksikoer ).

6) LAMBAKOERTE GRUPP ( Canis familiaris matris-optimae Jeitteles ) Ei tohi ära vahetada karjakoera ja lambakoera. Aegadel, mil tekkis karjakoer, ei olnud veel nurmi, kus pidi koer lambaid eemale hoidma. Siis oli vaja koera, keskaitses karja metsloomade vastu. Hiljem tekkinud lambakoeral on ülesandeks karja iseseisvalt juhtida. Ta on tekkinud õieti jahikoertele väga lähedasest esivanemast. Siia kuulub meile nii tuttavaks saanud nn. hundikoer, kes on õieti saksa lambakoer ( minu märkus : kasutati ka terminit politseikoer ) ning soti colli.

7) HURTADE GRUPP ( Canis grajus L. ) Hurt on ainsam koer, kes näeb välja teravalt ja kaugele ja teda peetakse inimese aretamiskunsti krooniks. Siia gruppi kuuluvad peale mõne eksootilise vormi vene barsoi ja inglise hurdad, greyhound ja wippert, niisama ka kääbusvormid lewretid (Windspiel).

Katkend raamatust "Meie koduloomad" K. A. Hindrey, sarjast "Elav teadus Nr. 47" 1935. a.

Veel võib huvitavat vanadest koertest ja nende "süsteemidest" lugeda ukrainlaste lingilt ( vene keelne )
http://www.pets.kiev.ua/book/index.html

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 04 Jaan 2006 09:27

Panin pildialbumisse ülese põhilised nõukogude aegsed aurahad ( medalid ja märgid ). Kas keegi mäletab mis aegadel, kus ja mille eest neid anti. Kas Teil on ka midagi huvitavat. Millised diplomid välja nägid.

http://www.koertekoda.net/forum/album_cat.php?cat_id=16

Postitusi: 416
Liitunud: 22 Sept 2005 12:01

PostitusPostitas peni » 04 Jaan 2006 11:35

Kas keegi oskab ütelda, mis koer on seal saanikoerte gruppis; "labradori koerad"?

Nojah - kasutatakse senini labradori retriiveri kohta lihtsalt nimetust; labrador. Aga kas labradori retriiver oli juba enne sõda Eestis?
Pealegi saanikoerte grupis? Muidugi labradori retriivereid on kasutatud ka saanikoertena - aga ikkagi. Tol ajal olid labradori retriiverid ju esmajoones jahikoerad - jahikoerte grupis aga ei ole ühtegi retriiverit.

Nojah- äkki see "labrador" on siis mingi saanikoer (kelgukoer) tõesti. FCI nimestikes ei ole (kus ainult malamuut, samojeed, siberi husky, grööni koer) - ei ole ei eskimo ega labradori koera. Muidugi - kas enne sõda oli juba FCI (või eelkäija mingi) ja kas Eestil oli pistmist mingi rahvusvahelise koerandusega (klassifitseerimistega jne).

Küll leidsin Googlis artikli "eskimo koer Labradorilt". Siis võiks nagu oletada - et enne sõda Eestis eristati Labradorist toodud eskimo koeri ja siis mujalt toodud eskimo koeri. Ja siis leidsin - et on olemas "ameerika eskimo koer", mida FCI nimestikus ei olnud - aga USA-s päris kõvasti... ja oh imet - välimuselt (esmapilgul) tegemist "samojeedi koeraga".

Segane värk, seega oleks vist vaja eri ajajärkudel eksisteerinud koera nimetuste kohta järjepidevuse tõlget tänapäevases nimestikus.

Postitusi: 416
Liitunud: 22 Sept 2005 12:01

PostitusPostitas peni » 04 Jaan 2006 11:44

Ahjaa, vaatasin natuke "Muuseumi nurka" ja leidsin juba ühe vastuse - Newfoundlani koera mõistatuse kohta selles samases saanikoerte rühmas.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 04 Jaan 2006 18:28

Nüüd on nõukogude medaleid ja märke Muuseumi albumis näha. Antke teada kui tunnet ära. Sooviks iga ühe juurde jutu kirjutada.

Killu ja Muki
Kasutaja avatar
Postitusi: 572
Liitunud: 18 Aug 2004 09:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas killu01 » 04 Veebr 2006 05:38

Peaks vist siia alla sobima...

Selline kogu on müügil: http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... &id=564826

Anonymous

PostitusPostitas Anonymous » 15 Mär 2006 17:22

meilgi need medalid kapi nurgas puhkamas :)

Postitusi: 20
Liitunud: 17 Aug 2007 15:54

PostitusPostitas Mnjauh » 17 Okt 2007 16:24

Ei osanud kuhugi seda paigutada, aga leidsin kuurist 1959. aasta ALMAVÜ Tallinna linna teenistuskoerte kasvatajate klubi V ülelinnalise näituse-ülevaatuse kataloogi. Kas panen prügikasti?

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 18 Okt 2007 10:15

Ära seda küll minema viska. Mõni leiab sealt äkki oma koera esivanemad. Isegi vaataks sellist huviga. Ja ega muuseumis võib-olla sellist polegi.
Inimesed, elame sõbralikult.

Postitusi: 20
Liitunud: 17 Aug 2007 15:54

PostitusPostitas Mnjauh » 19 Okt 2007 09:15

Aga kuhu ma selle siis panna/saata võiksin? Ja kas keegi oskab öelda, mis on karlik-puudli nimetus tänapäeval?

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 19 Okt 2007 09:40

Otsene tõlge kääbus puudel.
Inimesed, elame sõbralikult.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 19 Okt 2007 10:02

Kuskandi inimene oled? EKL büroosse võiks toimetada, et ajalootoimkonnale edastataks.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 12 Jaan 2008 15:46


Mine Muuseumi nurk

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist