KOERTEMUUSEUM - mõttest saab tegu

Eesti koeranduse ajalugu, Koertemuuseumi vestlusring
Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 22 Nov 2004 13:40

Volikogu päevakorra paneb kokku volikogu esimees, sellest ilmselt pole meil mõtet edasi rääkida? Minu mäletamist mööda Alar ka vabandas, et oli selle kogemata välja jätnud. Punkt lisati päevakorda eelviimaseks, aga kahjuks lahkusite te mõlemad enne, kui selle aruteluni jõuti. Mistõttu ka arutelu ei toimunud. Mina isiklikult oleks suurima heameelega seda ettekannet kuulanud.

Vabandan, et püüdsin Kirke küsimusele vastata, ja mingi vana materjali välja otsisin.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 485
Liitunud: 19 Aug 2004 10:08
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas corgi » 22 Nov 2004 13:49

Sellele ma ju vihjan et oli juhatuse tegematta töö- kui volikogu esimees unustas punkti kirja panna-kes teeb volikogule ettekande-keegi pole kunagi maininud et need peaksime olema meie.
Kõik materjalid on ju juhatusele esitatud- kas mitte see ei näita asja vastu huvi puudumist kui eelarvesse polnud isegi mitte mõeldud punkti ei arhiivi-mida nõudis revisjon kui ka mitte ajaloo kohta.
Keegi ei ütle et summa mis eelarvesse sisse kirjutatakse makstakse alati täies mahus välja.
Aga te isegi ei näe ette midagi. Mis me siin vaidleme.
See on ju nii läbinähtav mis volikogus üldse toimus.

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 22 Nov 2004 13:58

Ei ole hullu :)

Ma tõesti otsisin sealt lehelt ajalugu, kuna ajalugu on mu eralõbu täiesti, nagu ka ehk foorumist varasemalt märgata on olnud. Aga ma tõepoolest ei leidnud.

Ma ise pakuks välja, et... mis te tühja tülitsete. Maailma lõpp pole veel sellega käes. Alati on eksisteerinud nn ofitsiaalne ajalugu ja tegelik ajalugu ja siis veel igasugu muud tendentslikud ajalood.
Absoluutset tõde on tegelikkuses raske interpreteerida niikuinii. Niiet, ma julgen arvata, et ruumi on uurimistööks kõigile.

Põhiline on, et on juurdepääs materjalidele, mida nii avalikud arhiivid kui ka muuseumid ajaloouurijaile lahkesti võimaldavad, ning ma ei usu, et EKL enda arhiivi suhtes siin mingit erandit hakkab tegema. Tegemist pole ju riiklikult salastatud materjalidega.

Niiet nohistame aga paberites rõõmsalt edasi ja anname aga töövõitudest aegajalt ülevaateid. :)
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 22 Nov 2004 13:59

See on projekt mille ümber käib tants. Kahjuks ei saanud ma kohal viibida ja selle esitlus jäi büroo esimehe hoolde. See oli viga, sest ei kontrollinud juhatuse isikulisi mõjusfääre ( kes kellega arvestab või mitte. Ja mis põhjusel ). Mina ei ole koeraajaloo kogumis sünonüüm seda võib iga teine teostada, eriti kui EKL on oma algus daatamid tõstnud 19. sajandisse.

Selle tööga soovisin tõsta EKL huvi hakkata süsteemselt teostama ajalooliste materjalide kogumist ja talletamist. EKL võiks kokku panna töörühma, kes seda läbi viiksid ja soosida ka tõuklubisi ajalooga tegelema.

Paljud ütlevad, et ma võtan seda ajaloo teemat liiga isiklikult.
Jah võtan, sest kui võõras või algaja läheb küsima EKList ( kui Eesti koeranduse peaorganisatsioon ) Eesti koeranduse ajaloost, mis ta siis vastuseks saab ?


PROJEKT : “ EESTIMAA TÕUKOERTE AJALUGU.”

*PROJEKTI SISU : Taastada, koguda ja säilitada Eestimaist koeranduse ajalugu.


*PROJEKTI EESMÄRK : Luua “EESTI KENNELLIIDULE” ajaloolise arhiivikogu. Anda välja vastava teemalisi teoseid.


*PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS : Praegusel hetkel puudub EESTI KENNELLIIDUL, kui Eesti koeranduse peaorganil arvestatav arhiivkogu, mis annaks ülevaate ajaloolistest matrerjalidest ja dokumentidest erinevatest ajaloolistest perjoodidel. 1929. a. asutatud EESTI KENNELKLUBI ar-hiivid hävisid sõjakeerises ja 80.-ndatel lagunenud ALMAVÜ dokumendid “haistusid nelja tuule poole”. 90.-ndaid iseloomustab Eesti koerandust kui aktiivset kõik võimalike organisatsioonide tek-ket ja kadumist. Erinevad ideoloogilised suhtumised ja tõekspidamised määrasid ära ajalooliste do-kumentatsioonide säilivuse. Nii puudub objektiivne hinnang Eesti koeranduse ajaloole.

Esmalt tuleb Eesti koerandus ajalugu ära süstematiseerida. Koguda kokku raamatukogu-des, muuseumides ja arhiivides selle teemalised algmaterjalid. Seada bibliograafilisse süsteemi olu-lisemad isikud, sündmused ja koerad. See lihtsustaks järgmist etappi, kus kogutakse ja talletakse isikulisi mälestusi. Töö toimub nii Eestis, kui välismaal ( välis – eestlased ning Eestiga seotud vä-lismaalased ). Selle raames võib taastuda ajaloolise arhiivi kolleksioonkogu ( perjoodika, fotod, me-dalid, diplomid jpm.)

Kogutavad materjalid koosneksid :
*Süstematiseeritud ajakirjanduslike ja perjoodika artiklite kogust ;
*Ametlikest organisatsioonilistest dokumentidede kogust ;
*Ajaloolisest Eestimaisest raamatutest, perjoodikast, kataloogidest jpm. ;
*Isikulistest mälestustest ;
*Filmi ja foto materjalid ;
*Kolleksioonkogu – medalitest, diplomitest jpm.

Kogutavad materjalid jagunevad perjoodiliselt 5. suurde rühma :
1. VARAJANE AJALUGU. Kuni 1917. a.
See perjood hõlmab kiviaja esimestest leidudest kuni kohalike mõisnike initsatiivist jahikoerte alal.

2. I VABARIIGI AEG. 1918. – 1940. ( kuni 1944. a.)
3.1. 1918. – 1928.
3.2. 1929. – 1940.
3.3. 1941. – 1944.
Siin algas rahvusliku koeranduse traditsioonide formeerumine Eesti loomakaitsjate, jahimeeste ja politsei eest vedamisel. Mille tulemusel loodi koerandust ühendav keskorgan. EESTI KENNEL-KLUBI. Koer muutus eestlase silmis prestiiseks.

3. “ NÕUKOGUDE PERJOOD” 1945. – 1991.
4.1. 1945. – 1955.
4.2. 1955. – 1969.
4.3. 1970. – 1981.
4.4. 1982. – 1991.
Nõukogude perjood viis koera ja koeranduse massidesse. Teisalt tiireldi ainult ühe kindla süsteemi ja ideoloogia ümber. Alles 80.-ndedad tõid Eestisse uut värskust ja sundis ümber hindama eelnevad saavutused ning püüdlused.

4. II VABARIIGI AEG. 1992. – 2004 .
Taastati maailmakodaniku õigused. Algab kirev seltsielu oma rõõmude ja muredega.

5. ALATES 2005 . EL PERJOOD.
Reaalsete sündmuste talletamine.

Projekti töötulemusena peaks EESTI KENNELLIIDUL taastuma ajaloolise arhiivikogu.


*OODATAVAD TULEMUSED JA VÕIMALIKUD RISKID:
1. ja 2. perjoodi taastamine on kõige raskem ja aeganõudev, jäädes kohati faktiliselt üldsõna-liseks. Kahe viimase suureks plussiks on sündmustes osalenud inimeste olemas olu.

Selle töö tulemusena võib EKL endale lubada :
*Korraldada teema kohaseid ajaloolisi näitus – väljapanekuid.
*Koeranduse alase muuseumi loomist.

*AJAKAVA :
Ajaloolise arhiivikogu esialgse fondide taastamine võtaks aega kuni 5 aastat ( 2004 – 2008 ). Arvestades, et enamus arhiveerimine ( 60 % töö mahust ) toimub nn. inimeste suussõnaliste mäles-tuse kogumisel ja läbitöötamisel on see aeg ühe inimese tööna arvestuslikult reaalne. Eraldi tuleks vaadata erakorralisi juhtumeid ( mõlema poolseid ), mis võivad pidurdada või isegi takistada pro-jekti lõpetamist. Lisades siia veel võimalikud järelpärimised välisriikidesse ja sealt tingitud büro-kraatilised aeglus.

Tehtava töö maksuvusse loeks ma kulutused :
1.Arhiivides, raamatukogudes ja riiklikes asutustes tehtavad väljaminekud ( koopiad, skaneerimised, järelpärimistel nõutav maks jpm.)
2.Inimeste suussõnaliste mälestuse kogumisel vaja minevad sõidu kompetsatsioon.
3.Helikandjate ja võimalike fotomaterjalide taastamisel tulenevad väljaminekud.
4. Haruldaste ja ajalooliste raamatute, perjoodika, kataloogide ja kolleksioonkogu - medalite, märkide, diplomite jt. taastamise kulutused.


*EELARVELISED KULUTUSED :

KOGU PROJEKTI MAKSUVUS.

Tehava töö juurde kuulub igaaastane aruanne, mis ajaliselt võiks näha nii –

2004 50.000. - TÖÖ ISUKILISE ANDMETEGA. NENDE AJALINE SÜSEMATISEERIMINE. VAJALIKE INIMESTE TUVASTAMINE JA LEIDMINE.


2005 60.000. -
2006 60.000. - AJALOOLISE ARHIIVI PÕHISUUNDADE VÄLJATÖÖTAMINE.TÖÖ ARHIIVSETE MATERJALIDEGA JA INIMESTEGA. KOMANDEERINGUD EESTI, VENEMAA, LÄTI JA SOOME ARHIIVIDESSE.


2007 25.000. - ARHIIVSE MATERJALIDE ARHIVEERIMINE JA OTSINGUSÜSTEEMI LOOMINE, MIS VÕIMALDAB DOKUMENTIDE KIIRET
JA TÄPSET LEIDMIST ( DIGITAALSE OTSISÜSTEEMI LOOMINE )


2008 15.000. - VÕIMALIKU KOGUTEOSE KOKKUKIRJUTAMINE( “EESTIMAA KOERANDUSE AJALUGU”; “EESTI KOERDUSE ISIKULINE
BIBLIOGRAAFIA.”)
___________________

KOKKU: 210.000.-


A. TEHTUD KULUTUSED JAANUAR – JUUNI 2004 A.

6 kuu jooksul on arhiveeritud Tallinna ja Tartu arhiivide ja raamatukogude põhifondid ( F.363.7 – koerandus ), mis moodustavad 45 lk. “EESTI KOERANDUSE TEEMALINE AJA-KIRJANDUSE ANALÜÜTILINE BIBLIOGRAAFIA .” Sellesse kogumiku koondus 200 eesti keelse ajakirjandusliu artikli / veste / sõnumi aastatest 1825 – 1944.

NÄIDE :
*1922.
VÄLJAANNE * “ EESTI METS “ Nr.7 Lk.114 - 115
KUUPÄEV * 1922
RUBRIIK* -
ZHANR * Artikel.
PEALKIRI/SÕN.TEX* Jahikoerad ( taksikoer ).
MÄRKUS * Autor metsnik J.
ASUKOHT* EKM

Et põhi raamatukogud katalogiseerivad enne kõike suurimaid Eestimaiseid päevalehti ning ajakirju, jääb minu tööks leida ja süstematiseerida veel võimalikud eesti keelsed koeranduse tee-malisi kirjutisi. Töö mahtu suurendab arhiivides olevad vene ja saksa keelsed perjoodiliste välja-annete katalogiserimine, mida Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandus Muuseum ja Tartu Ülikooli rmk. pole teinud.
Riigiarhiiv olen jõudnud läbi uurida ALMAVÜ fondid ( 1955 – 1989 ) mis puudutavad tee-nistuskoeri ( 96 koopia lehekülge ), Eesti Politsei teenistuskoerte kooli materjalid ( 1924 – 1927 ) ( 20 koopia lehekülge ), Eesti koerandusega seotud isikute tuvastamine ( 1918 – 1940 ) ( 25 koopia lehekülge ) jt.

1. Töö arhiivides ja raamatukogudes :
Tallinnas – Rahvusraamatukogu 60h 3.600.-
Riigiarhiiv 120h 7.200.-
Tartus – Eesti Kirjandus Muuseum 35h 2.100.-
Põllumajandusülikooli rmk. 20h 1.200.-
Tartu Ülikooli rmk. 20h 1.200.-
255h 15.300.-
2. Sõidu ja komandeeringu kulud 4.150.-
3. Materjalide sisestus arvutisse 7h 420.-
4. Kulud koopiatele, skaneerimine,
kontoritarbed 2.130.-
KOKKU : 22.000.-


B. TEHTAVAD KULUTUSED JUULI – DETSEMBER 2004 A.

Arhiivinduses, raamatukogudes tehtav töömaht jääb samaks, lisanduvad muuseumites töö- hulk erinevates Eestimaa linnades. Mis tõttu võib sõitudele ja komandeeringutele rohkem kuluda.
Selleks, et oma tööd paremini korraldada võtan osa selle aasta sügisest Tallinna Pedagoogika-ülikooli Avatud Ülikooli lisa kursusest arhiivinduse alal. Õppe kestab 1 aasta ja kursuse maksumus on 9.000.- krooni. Millel sooviks osalist õppemaksu korvamist.
Seoses sellega soovin tehtavateks kuludeks arvestada 28.000.- krooni

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 22 Nov 2004 15:11

Mina olin EKL juhatuses kohal (08.07.2004), kui arutati konkreetset teemat. Ära oli toodud eelpool lahti kirjutatud tutvustus koos 2004 aasta kuludega. Kuna mainitud oli, et töö kestab 5 aastat (ning erakorralised takistused võivad seda veel muuta). siis tekkis küsimus mis ikkagi on projekti lõppmaksumus. Kui lähtuda 2004 . aasta summast, siis selle korrutamisel viie aastaga saame maksumuseks ligi 300 000 EEK. Samas jäi projekti kirjeldusest arusaamatuks ka see, millisel kujul see ajalugu realiseerub (EKL juurde tekitatud arhiiv, raamat, fail jne??). Seetõttu lootsime saada täpsustatud eelarve ning täpse projekti lahtikirjelduse. Ehk teisisõnu EKL maksab summa xxx ja saab selle eest kauba XXX. Kuna tegemist oleks EKL ajaloo kõige suuremamahulise kulutusega, siis peab enne otsustamist siiski pilt selge olema. Nagu selle koosoleku otsusest näha on jäime me seda täpsustust ootama. Kuna eelarve kokkupanemise hetkeks sellist täpsustust ei tulnud, siis me seda ka eelarvesse sisse kirjutada ei saanud. Kuna EKL-l on olemas reservfond, siis alati on võimalik oluliste kulutuste ilmnemisel selle kasutamise üle otsustada.
Mina olin ka see inimene, kes volinike kogul eelarve ette kandis ja küsimustele vastas. Astrid Lundava küsimuse peale, et kas EKL polegi huvitatud ajaloo jäädvustamisest vastasin nagu asjlood on- ehk see teemat käsitleti juhatuses, aga me ei ole veel lõpptulemuseni jõudnud ning seetõttu eelarvesse ka numbrit kirjutada ei osanud.
Kui keegi antud kontekstis väidab, et EKL-st polegi midagi rohkemat loota ning et nende suhtumine sõltub ainult kindlatest huvigruppide soovidest, siis mina sellisest vihjest küll aru ei saa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 485
Liitunud: 19 Aug 2004 10:08
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas corgi » 22 Nov 2004 15:28

Taas tekkib hämamine.
Kus juhatuse arvates võttis sellisel juhul isik, kes tegi järelpärimise volikogu esimehele selles suhtes: et juhatuse otsusega saadeti punkt volikokku tutvustamiseks.
Siit ka küsimus -kes oleks pidanud juhatuse meelest kontrollima et need otsused mis juhatus vastu võtab ja volikogule suunab sinna ka saadetakse?
Ja eelarve oli teil paika pandud küllaltki jäigalt-oma ringkaitsega ei kuulanud te mitte ühtegi ettepanekut.
Selline mulje jäi et omas ringkonnas oli otsus vastu võetud-siis kõrvad kinni pandud ja muudkui hääletati ühe tambi järgi- vabandust kui see kedagi solvab aga nii ta tundus ja mitte ainult mulle.

Keskaja mees
Postitusi: 1663
Liitunud: 01 Okt 2004 11:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Aivo » 22 Nov 2004 15:57

Seda peaks küsima inimese käest, kes selle punkti volinike kogul esitas. Kui mina praegu mälu värskendamiseks vanu juhatuse protokolle loen, siis leian ma sealt selliselt sõnastatud punktid:

juhatus 08.07.2004:
8.2. EKL Juhatuse ja Volinike Kogu sekretär-assistendi ametijuhendi tutvustamine ja eelarvemuudatuse esitamine EKL Volinike Kogule.
Otsustati:
8.2. EKL Juhatuse ja Volinike Kogu sekretär-assistendi ametijuhendi tutvustamine ja eelarvemuudatuse esitamine EKL Volinike Kogule lugeda esimeseks lugemiseks. Käsitelu jätkub järgmisel EKL Juhatuse koosolekul.
8.1. EKL ajaloo kogumiseks ja jäädvustamiseks sõlmitava lepingu projekti tutvustamine ja
eelarvemuudatuse esitamine EKL Volinike Kogule.
Otsustati:
8.1. EKL Juhatus tunnistab esitatud projekti heaks, sisukäsitluse ja mahu sobivaks, kuid juhatust
huvitab töö maht ja hind.


Antud koosolekul arutati eelarvemuudatusi ning volinike kogu sai ka 2004 lisaeelarvet tutvustatud. Ikkagi ei saa ma aru, millele üritatakse vihjata.

Kasutaja avatar
Postitusi: 485
Liitunud: 19 Aug 2004 10:08
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas corgi » 22 Nov 2004 16:12

Ma ei vihja mitte millelegi. Ma küsin mis otsus see on?

Aivo kirjutas:juhatus 08.07.2004:

8.1. EKL ajaloo kogumiseks ja jäädvustamiseks sõlmitava lepingu projekti tutvustamine ja
eelarvemuudatuse esitamine EKL Volinike Kogule.
Otsustati:
8.1. EKL Juhatus tunnistab esitatud projekti heaks, sisukäsitluse ja mahu sobivaks, kuid juhatust
huvitab töö maht ja hind.


Miida otsustati-kas keegi saab aru-kas keegi isik X pidi istuma läbirääkimiste lauataha, kus talle tehakse selgeks üksipulgi mingid asjad.
Te olete kirjaoskajad inimesed-see ei ole otsus-eriti selle lause teine pool.
Moodustage siis veel üks komisjon (koerandus ajaloo)kes asjad kokku paneb-praegu te lihtsalt väntsutate inimesi.
Siiamaani ei ole EKL-i poolt üles näidatud mingit huvi. Kordan see otsus ei ole huvi näitamine see on konstateering-tee tee pärast vaatame.

süüdlane

PostitusPostitas süüdlane » 23 Nov 2004 11:23

Lugupeetud väitlejad! Olen see patune, kes tegi kired lõkkele löönud teema kohta järelpärimise. Ma ju ei palunud seda päevakorda võtta!!! Seda tegi volinike kogu esimees. Sellest võis järeldada, et teema on ikkagi aktuaalne ja juhatusel on otsus mida ka volinikele ette kanda. Ja kui juba oli päevakorda võetud, siis oli veelgi kummalisem põhjus mitte arutada, kuna järelepärimise esitaja oli lahkunud. Liiatigi kui asjast huvitatud isikud olid kohal. Mul ei olnud mittemingisuguseid volitusi ega ka teadmisi teema ettekandmiseks. Leidsin ühest juhatuse protokollist viite teemale ja arvasin et juhatus on teinud suurepärase algatuse (plusspunktid juhatuse tegevusele), kuna aga eelarvest ei leidnud vastavat rida, siis soovisin vaid infot. Eksisin! Vabandan! Kukkus välja nagu alati! Mis oleks lihtsam olnud, kui juhatuse esindaja, kes oli teemaga tuttav oleks püsti tõusnud ja viisakalt vastanud umbes sama mida Aivo siin eespool. See selgitus oleks olnud omal kohal nii siis, kui ma esitasin järelpärimise, kui ka siis kui oli pävakorda lülitatud punkti arutelu. Ma ei võinud ju teada, et juhatus 4 kuuga ei ole leidnud võimalust tänuväärse teema lõpparuteluks ja eelarvesse lülitamiseks. Olen süüdi, leidsite järjekorde süüdlase!
Kui kutsika silmad ja kõrvad avanevad, siis ei ole ümbritsev maailm ka enam nii hirmutav ja vaenulik. Kuid kui ta otsustab otsida vaenlasi kõikjal ja kõiges, siis ta ka neid leiab! Ringkaitse on ka looduses sageli ainuke võimalus ellu jääda!
Imetlen inimest, kes vaatamata vastuseisule on ikkagi jätkanud tegevust. Kauaks auru jätkub?
ÜKSKI HEATEGU EI JÄÄ KARISTUSETA!!!
Heli

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 23 Nov 2004 13:51

Ärge siin süüdistage! Mõelge vaid, et kuidas asja parandada saab! Ei ole väljapääsmatuid olukordi ju olemas :lol:
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Reiska

PostitusPostitas Reiska » 15 Mär 2005 13:58

Täna sai Habemega Corgi 5 aastaseks.

Kuigi IPO maailmas on raske läbi lüüa ja iga SERT tuleb suure vaevaga. Koduse karja ohjas hoidmine tundub vahest lootusetu üritusena, on tunda ellujäämis tahet. Karv läigib ning silmis ürgne kutse.

Parimate soovidega Reiska.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 11 Sept 2005 12:19

Habemega Corgi albumis on üleval N. Liidu 1962. aasta parimad

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 19 Dets 2005 11:02

TALLINNA TÖÖRAHVA SAADIKUTE NÕUKOGU O T S U S 19. MAIST 1972. A., TALLINNAS

ABINÕUDEST MARUTÕVE ÄRAHOIDMISEKS

Marutõve ärahoidmiseks Tallinnas, Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu o t s u s t a b:

I. Kohustada koertepidajaid :
1) hoidma koeri ketis, ilma ketita ainult kinnistes hoovides;

2) koerte väljaviimisel majadest hoovi, tänavale ja teistesse üldkasutatavatesse kohtadesse hoidma neid keti otsas ja varustama suukorviga. Koerte kaasavõtmisel ükskõik millisele üldkasutatavale liiklusvahendile, peab neil olema peas suukorv.
Hoovides, majapidamistes, ladude ja aitade juures olevaid vahikoeri tuleb hoida tugevate metallkettide otsas, kusjuures vahikoeri võib vabastada ööseks ketist ainult kinnistes hoovides, kust nad välja ei pääse.

3) uue koera soetamisel või Tallinna toomisel registreerima neile kuuluva koera viie ööpäeva jooksul selle soetamise või Tallinna toomise momendist alates, Tallinna Veterinaar-Sanitaar jaamas;

4) igal aastal koeri ümber registreerima ja vaktsineerima neid marutõve vastu (vaktsineerimine on tasuta).
Koeri vaktsineerib Tallinna Veterinaar-Sanitaarjaam kuni 1. oktoobrini 1972. ja 1973.

II. Majavaldajad, kes peavad koeri, on kohustatud piirdeaia värava juurde üles seadma signaalkella ja kirjakasti.

III Hulkuvateks loetakse kõik registreerimata ja ka registreeritud koerad, kellel on küll numbrimärk, kuid kes jooksevad vabalt tänavatel, aedades, haljasaladel ja teistes üldkasutatavates kohtades, samuti kassid väljaspool nende omanike kortereid ( tänavatel, trepikodades jne.).
Hulkuvad koerad ja kassid kuuluvad püüdmisele ja hävitamisele Tallinna Spetsialiseeritud Autobaasi poolt.

IV. Süüdlasi käesoleva otsuse rikkumises karistavad Tallinna linnarajoonide TSN täitevkomiteede administratiivkomisjonid hoiatuse või rahatrahviga kuni 10 rubla.

V. Käesoleva otsuse täitmise kontroll panna Tallinna TSN Täitevkomitee Elamute Valitsusele, Siseasjade Valitsusele ja Kommunaalmajanduse Valitsusele.

VI. Käesolev otsus on kehtiv Tallinna territooriumil, antud kaheks aastaks ja jõustub 15 päeva möödumisel pärast avaldamist ajalehes «Õhtuleht».


Tallinna TSN Täitevkomitee esimees I. KALLION
Tallinna TSN Täitevkomitee sekretär E. PRAGI

"Õhtuleht" 25. mai 1972

Mis oli administratiivne hoiatus? - mida koeraomanikule "tehti". Kas 10 rubla oli suur trahv ( ka 1978. a määruses oli sama summa ). Oli see sama palju kui koer ise maksis. Ei mäleta enam nõuka. hindu nii palgana kui poes. Kus olid Tallinnas koerte kükitamis platsid, kus aus linnakodanik koeraomaniku korrale ei kutsunud.

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 19 Dets 2005 11:26

Minu mäletamist mööda (alates vanusest ca 5 aastat - 10 aastat)
1969. maksis puhtatõuline taksi kutsikas 90 rubla, mis oli tol ajal päris hea teenistuja kuupalk. Koristaja palk oli keskeltläbi 40 rubla...
Klaas teed maksis sööklas 2 kopikat. Leiva/saia hinnad olid kuskil 10 kopika kandis. Head kõvakaanelised raamatud maksid alates 20 kopikast kuni rubla viiekümneni välja. Väike toop kalja oli 3 kop., suur toop 6 ja liiter 12 kop. Kallis jäätis oli pulga otsas Tallinna kreembrülee jäätis - maksis 24 kopikat. Korteri ülevalpidamiskulud oli alla 10 rubla.


Aga eriti hea võitlusvahend marutaudi vastu on koera registreerimine.
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

Postitusi: 166
Liitunud: 06 Veebr 2005 23:51
Asukoht: Helsinki-Tallinn

PostitusPostitas Muriela » 19 Dets 2005 11:57

Hindadest- aastal 1988 sai värske farmatseut 88 rubla kuus palka. Pikakarvalise kolli [selleaegne kirjapilt] kutsikas aastal 1985 120 rubla. Kui mu mälu alt ei vea...

Nii et 10 rubla oli suur raha, iseasi, kas sellist trahvi kellegi käest kunagi sisse üldse nõuti.
Sinised sokid valgete karvadega, mustad sokid valgete karvadega, valged sokid valgete karvadega- jalad alati soojad!

Kasutaja avatar
Postitusi: 515
Liitunud: 08 Dets 2005 13:36
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas kirstip » 19 Dets 2005 12:04

Meie puhtatõuline berhardiin, kes tuli meie perre 1976, maksis sel ajal 200 rubla ja oli ostetud selleaegse vist ALMVÜ esimehe Lilian Hanniste käest. koera ema nimi oli minu mäletamist mööda Assy(kas oli igrekiga ei mäleta) Ja meie koera nimi Serri

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 19 Dets 2005 12:22

Uus koera omanik pidi siis 2-3 kuud raha kõrvale panema - oodates aasta klubi kutsika sabas. Teenistuskoerad olid kallimad kui dekoratiivkoerad või olenes mis kasvataja käest osteti. Või oli hinnakiri klubis valmis kirjutatud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 515
Liitunud: 08 Dets 2005 13:36
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas kirstip » 19 Dets 2005 12:27

Vat ei mäleta täpselt, olin sel ajal seitsme aastane. Kutsika järjekorras seisime vist pikalt. Mäletan, et helistati ja öeldi, et pesakond on sündinud ja kuuselt saab kätte. Järgi käisime Tallinnas. Uurisin ema käest, et päris palju käidi ka näitutel aga kõige kõrgemat hinda ei saanud, sel ajal oli ka kriteeriumiks koolituse läbimine. tunnistus jäi saamat, sest koer kartis pauku. Oli emane kuid järglasi ei olnud

Kaja

PostitusPostitas Kaja » 19 Dets 2005 13:22

Jah, kõike ei saa võrrelda tänastega. Hinnad on muutunud, osad on väga palju kallimad , osad nagu ei olekski. Kindlasti olid omaaegsed tõukoerad kallid, raha koguti pikalt ja järjekorrad olid pikad. Kuid - oma soovist naljalt ei loobutud, mitte nii nagu täna. Kutsikad loovutati nooremana, maksid nad ikka kuupalga jagu vähemalt. Kuid hindu ei saanud kasvatajad ise määrata, selleks tuli akteerimiskomisjon koju.

Käisin ka ise natuke akteerimas, pikakarvalisi colliesid. Sai bussiga lausa Sillamäele ja Viljandisse sõidetud, näiteks. Kutsikate hindamiseks olid lausa kaalukategooriad välja töötatud, minu esimene pesakond akteeriti tavalisest nädal hiljem, sest ma ei olnud nõus neid mannapudruga raskemaks söötma. Mul on märkmikus veel alles, kuidas määrati pk.collie hinda. Paraku puudub aastanumber. Ilmselt on tegu Tallinna KKK-ga ehk nn.Linnaklubiga ja aastaks pakuks ehk 80.ndate lõpuaastaid.

Hind: alg 200 rubla, millele hakati siis juurde lisama (mõlemad vanemad läksid arvesse): ülihea 20.-, "võitja" 20.-, iga dressuur 20.-, vigadeta 10.-, hooldus 10.-, välismaalt 20.-, NSVLiidust 5.-.

Esimese pesakonna akti ei ole ma ümber kirjutanud, küll aga teise pesakonna oma. Akti kuupäev oli 9.jaanuar 1987. Aktis kirjas üldiseloomustus: "ühtlane pesakond, sarnase tüübiga kutsikad. Kutsikad liikuvad, hästi hooldatud, korraliku karvastikuga, tugeva luustikuga. Puudusi ei esine. Hind: 125.- alghind, 6.- Riti dressuur, 5.- võitja, 5.- ülihea, 10.-hooldus, 5.-puudusteta, 8.- Jockey dressuur = kokku 164.-. Edasi tuleb iga kutsika lühikommentaar, mis kirjutati värvijooniste kõrvale (värvijooniseid olen ise omale sellest ajast alates ka joonistanud), 9 kutsika oma ei hakka ümber kirjutama. Sellest aga paistab, et isa poolt läks arvesse ainult dressuur.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 19 Dets 2005 13:59

Suhteliselt loogiline, igal saavutusel on oma hind. Kutsika alghinna määras klubi siseselt. Hinnad olid siis Tallinna ja ALMAVÜ klubis erinev. Kas koeraomanik pidi koera ostmisel astuma org. liikmeks.

Huvitav kui täna kasutada hinna süsteemi, kas koerte hind turul langeb või suureneb. Tänane hinnasilti koeral 4000 - 15000 on võrreldav ka rubla ajal. Või kõikumine oli mõistlikum. Kas kroonile üleminek viis koerte hinna alla.

Kaja

PostitusPostitas Kaja » 19 Dets 2005 14:38

Ma ei mäleta, et oleks ostjal olnud otsest kohustust klubisse astuda, kuid enamus kutsikatest jagati klubi järjekorraga, seega juba see eeldas, et oldi klubi liikmed - kiiremini õnnestus saada, kui käidi usinalt ka kursustel, nn.tehn-miinimumis. Ise sain ma oma kutsika nn.alimendina ja seega klubiga kohe asju ei ajanud. Ometigi oli see enesestmõistetav ja sai üsna alguses kohe usinalt tegutsema hakatud, oli ju vaja ka koolitama hakata koera!

Hinnad on aga suhtelised. Kui võrrelda mõnede toiduainetega, mis toona olid koertel üsna tavaliselt menüüs, siis on osad koeratõud ikka omajagu odavamad... Samuti võrdlus palkadega. Mäletan, et vanem vend läks peale TPI lõpetamist suunamisega teadustööle ja nooremteaduri palk oli 125 rubla, tema lõpetas 1977. Tunduvalt rohkem raha oli maal naabertalu pererahval - rikas kolhoos ikkagi, mis sellest, et lihtsad seakasvatajad...

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 19 Dets 2005 14:55

Huvitav kui täna kasutada hinna süsteemi, kas koerte hind turul langeb või suureneb.

70-te lõpus maksis Moskvast ostetud hall kääbuspuudel 400 rubla, 84.a. alguses keskmise musta puudli kutsikas 200 rubla, sama pesakonna valehambumusega kutsikas 100 rubla. Ema oli Eestist ja isa Soomest.
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Külaline

PostitusPostitas Külaline » 19 Dets 2005 15:05

Kas üldist nõukogude aktiivse koeraomaniku "elu" võib nii kokkuvõtta

Nõukogude aegne koerapidaja

Et saada TKK-st tõukoera peab tulevane peremees ise läbima 32 tunninse teooria kursuse. Alles siis, kui sellega edukalt ühelpool, võetakse tõupaberitega koera soetamis taotlus arvesse. Ometi tohtis looma osta üksnes see, kellel korteris oli uue elaniku jaoks piisavalt ruumi. Klubi nõukogu kontrollis koertepidamise tingimusi juba enne ostuloa andmist. Järgneb kutsika kasvatus ja dressuur noor koertega, läbitakse üld-dressuuri katsed dressuuriplatsil.

Pärast üldkursuste lõppu on eksamid. Kohtunike kolleegium võib koertele anda I ; II või III järgu. Esimese ja teise järgu diplomitega kaasnevad vastavalt kuld- või hõbezetoon. Ülddressuuri läbiteinud võivad saada eridressuuri.
Et näitusel medalit saada, peab 1,5 kuni 2,5 aastastel koertel olema ülddressuuri diplom, vanematel sooritatud eridressuusi katsed.Kuni 1,5 a. koertel hinnatakse – välimuse, tõuomaduste ja konstitutsiooni järgi.

**********************
Ülddressuuri katsed—Grupis on 10-15 koera ja dressuur kestab 2 kuud. Katsed võetakse vastu iga kuu lõpus ja läbikukkunud võib minna uuesti proovima.

Eridressuuri – õpetakse kaitse- valveteenistust, jälitust.


ALMAVÜ ja Tal. Linnaklubi koerandus ülesehitus.

ESIMEES.

KLUBINÕUKOGU. 11 Liiget.

ARETUSTOIMKOND.
KOHTUNIKE KOLEEGIUM.
VET. ARST ( ZOOTEHNIK ).
INSTRUKTOR – METOODIK.

AGIITGRUPP.

TÕUSEKSIOONID – Seksiooni juhendavad ühiskondlikud instruktorid, kes valitakse sektsiooni üldkoosolekul kaheks aastaks. Nende ülesandeks on tõugude arvu suurendamine, koerte tõulisuse parandamine, pesakondade ülevaatamine, tõukoerte arvestus ning kasvatusliku ja propagandistliku töö läbi läbiviimine.
Tõukutsikate muretsemise ja kasvatamise kohta annavad ühiskondlikud instruktorid – tõusektsiooni juhatajad konsultatsioone.


Teenistuskoerad : Saksa (idaeuroopa) lambakoer - Soti lambakoer – Aardeilterjer - Kaukaasia lambakoer - Keskaasia lambakoer - Lõunavene lambakoer – Rotveiler - Must terjer - Suur snautser - Moskva valvekoer - Moskva vetelpäästja

Teenistus-sportkoerad : Dobermannpinser – Bokser – Dogi – Bernhardiin - Njuufaundlandi koer – Puli - Pumi

Dekoratiivkoerad : Puudel ( suur puudel (must, pruun, valge) / väike ja kääbuspuudel (must, valge)) - Jaapani tsinn - Pekingi paleekoer - Bolonja koer ( prantsuse bolonka ) - Malta koer (malta bolonka) – Toiterjer - Soti terjer – Kääbu spinser – Spits (suur spits / kesk spits / väike spits / kääbus spits) – Skaiterjer - Si-tsu – Tsihuahua - Bedlingtoni terjer

Vähem levinud koerad : Prantsuse bulldog - Inglise buldog - Tsao-Tsao - Kerriblue terjer - Moskva pikakarvaline toiterjer - Mantsester-pinserid - Lhasa apso – Ahvpinser - Papiljon - Mops - Iiri terjer - Bullterjer

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 20 Dets 2005 11:00

Mis on tehn-miinimum.

Kaja

PostitusPostitas Kaja » 20 Dets 2005 11:04

Sedasi nimetati tulevase koerapidaja harimise kursust.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 20 Dets 2005 11:12

see oli koera saamisel kohustuslik. mida kursus andis - koerapidajaks palju. ise õppida koertest oli vähe materjale.

Postitusi: 2
Liitunud: 27 Juun 2008 10:21
Asukoht: Eesti

Koerte muuseum

PostitusPostitas pitsuplix » 08 Juul 2008 15:50

Kas see idee on siis soiku vajunud või tõepoolest kannab idee juba ka kuskil vilja?
Loomad on võrratud!

Eelmine

Mine Muuseumi nurk

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist