Muritõug

Eesti koeranduse ajalugu, Koertemuuseumi vestlusring
Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

Muritõug

PostitusPostitas Habemega Corgi » 30 Nov 2006 20:31

Ärakiri.
PROTOKOLL N. 49
Nõupidamise kohta koerte tõuaretuse üle,
29.aprillil 1938 a, kell 9.00 hommikul Tartus, Holmi t. 12.

Nõupidamisest võtavad osa: A. Kivimäe, A. Muuga, G. Tehver, E. Liik, K. Abel, J. Ottas, K. Jaama, A. Ahman ja E. Rebane.


P ä e v a k o r d.
1) Kas on Eestis tarvilik koerte tõuaretus ja mis sihis seda korraldad;
2) Millised koerte tõud tunnustada karja ja õuekoerte levitamisel;
3) Koerte tõuaretuse viisid;

Hra J. Ottas avab Eesti Lambakasvatajate Seltsi nimel esimese nõupidamise tõukoerte aretuse alal, ühtlasi tänab J. Ottas Seltsi nimel kõiki osavõtjaid, kes lahkesti lubanud omi teadmisi nimetatud küsimuse lahendamiseks. J. Ottas loeb ette Põllutöökoja Juhatuse kirja, milles tõukoerte aretus lubatud E.L.S-1 hooleks.

I.
A. Muuga - Eestis on umbes 200.000 koera. Arvestades ühe koera ülalpidamiseks 3 - 5.- krooni aastas, seega juba tasuvuse suhtes peaks püüdma pidada paremaid koeri taludes. Häid koeri, õue - ja karjakoeri on neil äärmiselt vähe. Koerte tõuaretus on neil möödapääsmatu, seda oleks pidanud juba varem tegema. Millises sihis aretust korraldada, on osaliselt tähendatud Põllutöökoja poolt E. L. S-ile saadetud kirjas.
Aretatav koer peaks olema: hää valve koer, hää karjakoer, peaks abiks olema inimesele.

A. Kivimäe - Et tõukoerte aretus on Seltsi ülesandeks jäetud Põllutöökoja poolt, siis Põllutöökoda loodab ka Seltsile vastavat toetust muretseda. Seltsil tuleks jääde ainult õue- ja karjakoerte tõuaretuse juure, kuna jahikoerte aretus tuleks jätta teiste hooleks.

A. Muuga - Karjakoerte tüüp on meil juba leitud, Shoti lambakoer- Collie, kes on meil levinud ja sobivaks karjakoeraks osutunud. Sobiva õuekoera tüübi leidmine on raskem. Otstarbekohane oleks, kui võimalik oleks ühendada karja ja õuekoera üheks ühiseks tüübiks. Kuid õuekoer, kes öösel valvab, ei saake hoolas olin päeval karjas.

S. Liik - arvab, et väga vajalik oleks -väiketaludele ühendatud õue-karjakoer ja kui võimalik, siis seda ka aretada.

G. Tehver - Saksa lambakoer ei sobi õuekoeraks on metsikuks muutunud - kuri. Viimasel ajal on ta jäänud rohkem luksus-koeraks, soovitab katsetada Ungari kuvassidega.

K. Jaama - soovitab aretada kahte eri tõugu ja tüüpi - õue ja karjakoeri


I I.
J. Ottas - võtab senised läbirääkimised kokku: aretada õue- ja karjakoera omaette tüübina ja puhttõugudena. Karjakoerana võtta aretusele Shoti lambakoer ja õuekoerana kasutada G. Tehveri poolt soovitatud Ungari kuvassisid ja meie '”Muri” tüüpi.

A. Muuga - täiendab J. Ottase kokkuvõtet järgmiselt: Ungari kuvasse küll võiks katsetada, kuid Lõunamaade koeratüüpe ei võiks meil algmaterjaliks võtta, vaid tuleks katsetada Lapi ja Põhjamaade koertega ning leide meie „Muri” tüübist.

G. Tehver - pooldab A. Muuga täiendust ja iseloomustab „Muri” tüüpi: rõngas saba, püstised kõrvad, iseloomult erksad ja sõbralikud.

J. Ottas - täna ristine esimesed Eesti koera tõud: „Muri” - õue ja „Krants” - karja.

„Muri” tüüp peaks olema hallikas, paksu karvaga, rõngas sabaga.
„Krants” tüüp – must, või pruunika karvaga valge, krants kaelaga, enamvähem lokkis karvaga.

A. Muuga – „Krants” tüüp on meil juba tuntud ja fikseeritud, „Muri” tüüpi tuleks meil veel uurida ja selgitada.

A. Kivimäe – „Krants” tüübi aretamiseks võiks eduga kasutada Shoti või Iiri colisid. Üldiselt on koerte tõuaretus raske ja nõuab teadlikku juhtimist ning rohket kulu.


I I I.
Koerte tõuaretuse viisid:
A. Muuga - teoreetiliselt on koerte tõuaretuse viisid samad, mis teiste tõuloomade juureski, ainult siin tuleb arvestada peale kõige muu veel koera mõistusega.

J. Ottas - tuleks levitada ainult puhtverelisi koeri. Isa koeri võiks 7/8 - verelisi tõukoerteks müüa. Koerajaamu jäärajaamade eeskujul ei või asutada, sest koeri tuleb ennem õpetada ja treneerida.

A. Kivimäe – koerte õpetus, eriti karjakoerte alal on möödapääsematu ja sea nõue tuleks ülesvõtta koerakasvatuste nõuetesse. „Krantsi” õpetamine on kerge, kuid „Muriga” on meil juba raske, sest pole kahjuks kindlat tüüpi.

A. Muuga - „Muri” tüübi aretamiseks peaks kindlasti tooma abi Põhjamaalt – Lapist või Soomest.
Lammaste sissetoomisega võiks ka koeri kaasa tuua. Koerte tõuaretust tuleks korraldada keskuste kaudu, keskusi või kasvandusi ei tarvitseks olla palju, kuid nad peaksid olema eeskujulikud.

Nõupidamisel otsustatakse:
1) tuleks lähemalt uurida ja vaadelda meie talu koeri,
2) saata pildiga üleskutsed põllumajanduslikele ajakirjadele, et põllupidajad teaksid registreerida Seltsi juures paremaid tõukoeri,
3) koostada vastav eelarve ja esitada see Põllutöökojale.


J. Ottas tänab kõiki osavõtjaid ja lõpetab koosoleku kell 11.00.
Koosoleku juhataja: allkiri / J. Ottas /
Protokollija: allkiri /K. Jaama/

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 30 Nov 2006 20:37

Ä r a k i r i.
Ülevaat meie talukoertest, peamiselt „Muride” levingust ja standardist.loomaarst Gabriele Tehver.

Põllutöökoja lahkel rahalisel toetusel mul võimaldus 1938 a. suvel sooritada lühiajalist ringreisu kodumaal, mille sihiks oli meie kodumaa külakoera leving ja ta säilinud tüübi standardi fikseerimine. Kuna Lambakasvatajate Selts omal nõupidamisel 12. aprillil 1936. otsustas muri tüüpi koera hakata aretama, siis tuli ära märkida ka kohad, kust soovi korral saaks ka suguloomi hankida. Et Põllutöökoja poolt antud summa (50. - kr.) oli pikemaks reisuks liiga piiratud, siia ei saanud uuride otsingut toimetada üksikasjalikult ega põhjalikumalt.
Ringsõit toimus juuli - jn augustikuul. Harju -, Viru -, Järva -, Tartu -, Petseri - ja Võrumaa matkal ühinesin ins instruktor - loomaarst hra. H. Talts`iga seega käies läbi kõik jäärajaamad ning peatudes ka majapidamistes, kus teati olevat murivälimusega koeri. Iseseisvalt matkasin Muhu - , Saare - , Viljandi - ja Pärnumaal.


Muride tüüpi koerad on kadunud :
Kümneid aastaid tagasi leidunud meie kodumaal murisid palju rohkem, kui praeguseid on hävitanud koerakatk ja emaskoerte põlgus maal ning vabapaaritus. Viinase tõttu on muri segunenud teiste sissetoodud, suuremate koera tüüpidega. Läinud suvisest ringreisust selgus, et kui selle talukoera alalhoiuks lähemas tulevikus midagi ette ei võeta, siis see tüüp on määratud hävingule. Alalhoidunud muridest on paljud, juba vanad, isastest paljud kastreeritud. Suguvõimelisi emaseid on üsna vähe.

Kohad, kus muritüüpi koeri võime kohata veel sagedamini, kust võib valida üksikuid ka suguloomaks, on järgmised :

Muhumaal : Hellamaa (ümbruskonnas, Männiku (om. Keer) ja Tõela talus (Hellamaa ühisusepoe juures) Lootsis ja Sassi talus olevat saada kutsikaid.

Saaremaal : Orissaares (om. Treumuth) : Mustja-hall, valga koonu, kõhualusega ja valgete käppadega eht muri välimikuga koer. Väga hinnatud õuekoer, kuid kahjuks juba liig vana. Orissaare lähedal, Liigalaskme külas (om. Viil) on musta-valga lapiline, 2 a. isana muri. Kõlbab ka suguloomaks. Orisaare l. Veero külas on Leena Ristkokk`il noor, valge muri.
Pöide kiriku lähedal pastori proual Treu`l on 4.a. valge, emane, kollaka kõrvadega ning silma kulmudega muri. Kõlbab suguloomaks. Sel koeral olid ka läinud suvel kutsikad, kuid vabalt paaritatult.

Tartumaal : Luunjas, Võngi talu (om. Keek) must, valga käppadega, väheldast tüüpi muri. Kiome asunduses, Pähna talus (om. A. Turi) must, nudisabaline, kikk-kõrvaline, isane muri tüüpi koer. Kioma vallas, Porila talus (om. Lepasson) kollakas, 3 a. isane muri. Kõlbab ka suguloomaka. Vana - Kuiol Vagla ja Kolti taludes esinevad mustad murid. Kavastu - Koosal, Reili talus on murida aretusega juba algust tehtud. Varemalt oli neil üks paar suguloome, käesoleval muretseti 2 emast veel juurde. Reili talud koerad on valge - musta ja valge - pruuni kirjud.

Võrumaal : Missos, Uibode kaupluse lähedal, Kuuse talus kaks, isast muri. Misso - Sakutil om. Kusta Põld müüvat muri tüüpi kutsikaid. Mustad ,valge kõhualusega koerad. Olevat väga head karjakoerad. Tsüstris, Savioja vallas (om. Kängsepp) must, 8 a. hea karjakoer. Tsüstris, Uuni talus (om. Vidrik Umblia) tumehall, valge krantsiga, 5 a. hea õue - ja karjakoer. Kõlbab suguloomakas. Palujüri postitalus (om. Koemets) 3 a. isane, must, hea karjakoer. Kõlbab suguloomakas. Rasva külas, Laime talus (om. K. Lall) üsna pikakarvaline, nudisabaline muritüüpi koer. Rasvakülas esinevat veel rohkemki nudisabalisi muri tüüpi koeri. Kasaritsal, Pulga talus J. Erlemann`il pruun, nudisabaga muritüüpi koer. Mainitud koer toodud Sangastest (Valgamaalt) Ojavere talust.

Pärnumaal : Suigu vallas Kärneri talus kaks isast muri, noor punakas-pruun ja vann tume hall. Kärneri talus on praeguse perenehe kõneluse järgi seesuguseid koeri peetud juba paarkümmend aastat. Neil olnud alati paar sugulooma, kuid 1937.a. hävinenud nende emaskoer koertekatku. Mainitud aastal hävines Tori-Suigu ümbruskonnas mitmed muri tüüpi koerad. Asemele muretsetud koerad on kõik tüübita segatõugu. Suigus, Rehe talus 8 a. isane, kikk-kõrvaline, must muri. Suigus, Kaupmehe talus 8 a, tume hall, kastreeritud muri. Suigus, Kukumäe talus (om. A. Tilk) 5 a. emane kikkis kõrvadega, kimmel koer. Olnud mitmed korrad pojad. Kõlbab suguloomaks. Tori vallas, Uru-Loimu talus 2 muri tüüpi koer. Mõlemad isased. Tori-Easekülas, Pärna talus must, isane 9 a. muri. Väga hea õuevalvur ja karjakoer. Tori-Aita talus isane 7. a. must-valga lapiline muri. Hea õue - ja karjakoer.

Harju - ja Virumaal : kohtasin vaid üksikuid muritüüpe, kes kasvult väiksemad ja karvastikult tavalisalt muridest seavered. Kõne alla võib neist tulla Harjumaal, Anijas, Kuusemäe talus (om. Mölder) must, emane koer, kes pärit olevat Raasikult, Tõhelgi karjamõisast. See koer kõlbaks ka suguloomaks.


Muride välimik üldjoontes.
Jässakad, tüsedad loomad, jalad on lühemad ja jämedamad, kui saksa spitsidel või soome püstkõrvadel. Pea-profiil on õõnes, kõrvad kõrge asendiga, kas poollontis või kikkis. Otsmik üsna kumer, ninamik sarnleb tüseduselt ja kujult põhjamaa püstkõrvaliste omaga. Silmad vähe ovaalsed või ümarikud ja tumedad. Karv pikk, sile - kasukarv ja väga tiheda aluskarvaga. Värvuselt on murid mustad, hallid, kirjud, kollased ja kimlid; vähe leidub ka valgeid murisid. Paks puhmassaba on rõngas.


Mõõdud.
Mõõdetud said 30 koera. Mõõduriistana tarvitasin ainult mõõdurihma, kuna sirklit koerad väga pelgasid. Võetud mõõtude skeemi lisan vastaval joonisel juure. Mõõdud varieerusid:

1) peapikkus 16 - 24; kõige sagedamad 20 - 21 sm.
2) otsmikupikkus 10 - 16; kõige sagedamad 12 - 13 sm.
3) koonujämedus 16 - 26; kõige sagedamad 20 – 21 sm.
4) kaela ümbermõõt kuklalt 30 - 42; kõige sagedamad 33 - 37 sm.
5) rinnajämus 47 - 63; kõige sagedamad 50 - 55 sm.
6) turja kõrgus 30 - 45; kõige sagedamad 38-40 sm.
7) eesjäseme pikkus 15 - 26; kõige sagedamad 19 - 23 sm.
8) kere pikkus 35 - 60; kõige sagedamad 45 - 50 sm.

Välimiku proportsioonid on enamvähem püsivad; variatsioonid olenevad üldsuuruse kõikuvusest. Tüsedamad ja suuremad murid esinevad Muhu -, Saare -, Tartu - ja Võrumaal, kuna Pärnu -, Harju - ja Virumaal leiduvad murid on kasvult väiksemad ja tüübilt õrnemad.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 30 Nov 2006 20:40

Põllutöökoja Aastaraamat VIII 1939/40 (Tallinn, 1940) lk. 169 - 171

TALUKOERTE TÕUARETUS.


1)Tarvidus tõukoerte järele.

Eestis on umbes 200.000 koera. Arvestades, et ühe koera ülalpidamiseks kulub aastas 24— 60 krooni, peaks juba tasuvuse suhtes püüdma taludes pidada paremaid õue- ja karjakoeri. Häid õue- ja karjakoeri on meil äärmiselt vähe. Koerte tõuaretus on meil möödapääsemata. Aretatav talumajanduslik koer peaks olema hää õuevalvur, hää karjakoer ja inimesele ustav abiline ja seltsiline.

Talule kohase õue- ja karjakoerte leidmise ja koerte tõuaretuse küsimused on küllalt tähtsad, kuna häid koeri on võimalik saada üksnes teadlikul koerte aretusel ja õpetamisel. Meil oh senini puudunud igasugused koerte kasvandused.

Eesti Lambakasvatajate Selts, kellele Põllutöökoda on ülesandeks teinud neid küsimusi lahendada, on selgitanud ja uurinud meie taludes leiduvaid õue- ja karjakoerte tüüpe. Nagu esialgsed uurimused näitavad, leidub meil taludes vähe korralikke õue- ja karjakoeri ja nende järele tuntakse taludes suurt puudust.

Kohasemaks karjakoeraks on meie oludele osutunud shoti-lambakoerad ehk Collid. Shoti-lambakoeri on toodud Eestisse Inglismaalt 1934. aastal tõulammaste importeerimisel. Shoti lambakoerad on osutunud meil targemateks karjakoerteks, kuna need on osanud isegi õpetamatult, karjakoera instinkti tõttu karja hoida. Sobiva õuekoera tüübi leidmine on meil juba raskem.

Otstarbekohane oleks, kui leiduks võimalus karja- ja õuekoera üheks ühiseks tüübiks ühendada. Kuid õuekoer, kes öösel valvab, ei saaks hoolas olla päeval karjas. Saksa lambakoer ei sobi õuekoeraks, kuna ta meil on metsikuks muutunud — tigedaks läinud. Viimasel ajal on ta jäänud rohkem luksuskoeraks. Üldiselt on peetud aga sobivaks, et meie aretaksime endale kohase õuekoera eesti „ Murist ”, s o. harilikust talukoerast, kel tihe, paks karvakate, saba rõngas, iseloomult sõbralik ja öösel hoolas õuevaht. Eesti Lambakasvatajate Selts on „ Muri ” tüüpi koerte registreerimiseks teinud mitu selgitus-uurimust ja reisu. Üldiselt aga, leidub ,,Muri" tüübile vastavaid koeri vähe, eriti vähe aga häid „ Muri ” tüüpi emaseid koeri. Et võimalik oleks asutada koerte kasvandusi ja nendesse muretseda koeri välismaalt või ka kodumaalt, on Lammaste Tõuaretuse Komitee poolt vastu võetud ajutine põllumajanduslikkude tõukoerte eeskiri, mille järgi on võimalus abirahastada ka talumajanduslikkude tõukoerte aretajaid ja kasvatajaid.

Tõukoerte kasvanduste asutamise ja abirahatamise esialgne kord selgub alljärgnevast ajutisest määrusest:
1) Põllutöökojal on õigus anda abiraha tõukoerte aretamiseks, tõukoerte ostmiseks kodu- kui ka välismaalt ja anda toetust koerte tõuaretusega tegelevatele organisatsioonidele.
2) Abiraha antakse karja- ja õuekoerakasvandustele, uute tõukoerte ostmiseks kodu- või välismaalt ja autasudeks koerakasvandustele, koerte näitustele ja koerakasvanduste hindamiseks tarvisminevateks sõidukuludeks.
Abiraha on Põllutöökoda annud koerte tõuaretust juhtivale organisatsioonile, Eesti Lambakasvatajate Seltsile, tõuraamatupidamiseiks, sõidu- ja üldkuludeks., mis koerte tõuaretusega kaasas käivad
3) Abiraha on selts annud koerte kasvanduste asutamiseks ja tõukoerte ostmiseks välis- ning kodumaalt. Koerakasvanduseks loetakse majapidamist, kus peetakse vähemalt 3 emast tõukoera.
4) Abiraha saamisel on kohustatud abirahasaajad sõlmima Eesti Lambakasvatajate Seltsiga vastava lepingu. Lepingu ka va kinnitab Põllutöökoda.
5) Abirahad tõukoertele määrab Põllutöökoja juures asuv Lammaste Tõuaretuse Komitee.


2. Tõukoerte kasvandused.

1) Tõukoerte kasvandus on selleks eriti tunnustatud majapidamine, kus aretatakse ja õpetatakse kõrge väärtusega tõukoeri, sihiga anda põllupidajatele tõukoeri sugumaterjaliks ja õpetatud koeri tarbekoerteks.
2) Tõukoerte kasvandusteks tunnustatakse majapidamised, kus peetakse ja õpetatakse õue- ja karjakoeri vähemalt 3 ema tõukoera ja -kutsikaid.
3) Tõukoerte kasvandusel peab olema koerte maja või koerte majakesed, kuhu on võimalus koeri paigutada soo ja vanaduse järgi. Kasvandused on kohustatud pidama tõukoerte raamatut.
4) Tõukoerte kasvandusteks tunnistatud majapidamised on kohustatud alaliselt koeri õpetama ja koerte võimis- või oskusvõistlustest osa võtma.
5) Võimisi- või oskusvõistlusi korraldatakse koerte kasvandustes või põllumajanduslikel näitustel. Korraldajaks on Eesti Lambakasvatajate Selts. Koerte kasvandusi hindab komisjon.
6) Tõukoerte, kasvanduste hindamise korra ja koerte võistluste kavad kinnitab Põllutöökoda.
7) Tõukoerte kasvanduste omanikele võib Põllutöökoda anda hindamiskomisjoni ettepanekul erilisi toetusi ja autasusid.


3. Eesti tarbekoerte tõuraamat

Eesti tarbekoerte tõuraamatul on 2 jaostut: karja- ja õuekoerte tõuraamat.
Karjakoerte tõuraamatusse märgitakse õpetatud Collie tõugu ja teisi karjakoerteks tunnustatud tõukoeri, õuekoerte tõuraamatusse märgitakse „Muri” tüüpi koeri.
Tõuraamatusse võtmist toimetatakse koerte oskusvõistlustel koerakasvanduste hindamistel ja teistel aegadel.
Üksikasjalised juhtnöörid koerte tõuraamatusse võtmiseks ja koerte tõumäärustikud annab Põllutöökoda.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 30 Nov 2006 20:50

KODUKANDILOOD XCV lehekülgi Haaslava valla ajaloost

Jüri Ottas. 120 aastane Taivo Kirm

Eesti riigis on suurt poliitikat teinud ja teeb ka praegu mitu Haaslava vallaga seotud meest. Tõenäoliselt tuntuim neist oli Jüri Ottas.

Tema kodutalu, Villemi asus eelmiseiseseisvusperioodi ajal naabervallas Vana Kuustes. Praegu on see aga Haaslava valla territoorium. Georg Eduard (eestistatult Jüri) Ottas sündis 14 oktoobril 1885 Villemil. Tema vanaisa Peeter ostis 1849 aastal Villemi talu Vana Kuuste mõisnikult pärisomandiks. Hariduse sai J. Ottas Tartus Aleksandri gümnaasiumis, kus ta aga isa Jaani surma tõttu 1903 pidi õppimise pooleli jätma ja asus 18 aastase noormehena talu juhtima. J. Ottas oli uuendusmeelne põllumees ja arendas ka igati põllumeeste ühistegevust. Villemi talus kasvatati ainult tõuloomi, seal oli ardenni tõugu hobuste, eesti punase tõukarja, eesti maatõugu sigade, šropširi ja ševoiti tõugu lammaste ja erinevate lindude tõulavad. 27-29 novembril 1905 osales ta Vana Kuuste valla saadikuna ülemaalisel rahva asemikkude kongressil Tartu Bürgermusses.

Aukartust äratav on organisatsioonide ja ametite loetelu, kus Jüri Ottas osales:
Riigivolikogu III, IV ja V koosseisu saadik
Rahvuskogu I koja liige 1936-1937
Tartu maavolikogu liige 1930-1934
Põllutöökoja juhatuse liige 1932-1940
Põllutöökoja esindajana Riigi Majandusnõukogu liige 1935-1938
Riigi Maatulundusnõukogu kapitali juhatuse liige
Kaitseliidu Kambja malevkonna pealiku abi
Ardenni Hobusekasvatuse seltsi Tartumaa esindaja
Eesti Lambakasvatajate Seltsi asutajaid, esimees 1928-1940
Eesti Linnukasvatajate Seltsi asutajaid, juhatuse liige
Eesti Kontrollühingute Liidu juhatuse liige
Eesti Punasekarja Tõuseltsi juhatuse liige 1925-1937
Eesti Teraviljaühisuse asutajaid, juhatuse liige
Lõuna Eesti Eksporttapamajade asutajaid, juhatuse liige ja esimees 1927-1937
Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi eestseisuse liige
Tartu Põllumajanduse Panga asutajaid, juhatuse liige 1929-1937
Tartu Majanduse Ühisuse revisjonikomisjoni liige
Tartumaa Põllumeeste Kodu asutajaid, juhatuse esimees 1924-1927
Põllumajanduse Panga asutajaid, juhatuse esimees 1934-1937
Põllumeeste Keskpanga asutajaid, nõukogu liige
Kindlustusseltsi “Oma” nõukogu abiesimees
Isamaaliidu Vana Kuuste osakonna esimees 1935-1940
Vana Kuuste vallavolikogu liige 1932-1935
Vana Kuuste Kontrollühisuse asutajaid ja juhatuse liige
Vana Kuuste Laenu Hoiu Ühisuse asutajaid ja juhatuse liige
Vana Kuuste Piimaühisuse asutajaid ja juhatuse liige
Kambja liikuva põllutöökooli juhataja 1936-1940

Jüri Ottast peetakse 1929. aastal Kambjas avatud kunstnik Aleksander Elleri kavandatud Vabadussõjas langenud Kambja kihelkonna kangelaste monumendi pronkskuju prototüübiks.
Tema algatas 1935. aastal eesti sigade eksportimise Nõukogude Venemaale.

Loomulikult jäi niisugune mees jalgu nõukogude võimule. Jüri Ottas Jaani poeg arreteeriti 16 jaanuaril 1941. Erinõupidamise otsusega 30 detsember 1942 mõisteti talle 10 aastat vangilaagrit. Tema elutee oli juba varem otsa saanud. Jüri Ottas suri Kirovi oblastis Vjatlagi vangilaagris 13 aprillil 1942.

„Teataja” Haaslava valla infoleht Nr 10 (137) oktoober 2005
http://www.haaslava.ee/teataja/infoleht137.pdf

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 30 Nov 2006 21:00

EESTI TALUKOER.

Puhtatõliste jahikoerte aretuses oli Eesti 20. – 30. aastatel palju saavutanud. Samuti intensiivne oli ka linnades moodiläinud “luksus” e. näituskoerte import ja pidamine. Kuid oma aegsed autorid (G.Tehver jt.) leitsid, et üsna vähe tähelepanu on pööratud Eesti talukoera aretusele. “...Heade talukoerte vähesuse tõttu ollakse sageli sunnitud leppima igasuguste juhusliku peniga. Sellised juhusteotsijast satuvad mõned alles esmakortselt maale ega seisa oma võimeilt kaugeltki talukoe-ralt nõutaval tasemel. Olgugi, et koerad on võrdlemisi intelligentsemaid koduloomi, on siiski iga rass aretatud oma ülesannete kohaselt....”
Nii võeti Eesti koeranduses üles teema aretada oma koeratõug. Arvestati kindlasti arvestati valitsevat tõulistkoerte põuda, kus ainult vähesed ja rikkamad inimesed suutsid endale soetada hea looma. Talunduse kiire arenguga ja kindlasti 1933. a. alanud uus rahvusluse vaimustus, soosis seda ideed. Hea talu – ja karjakoera järele oli suur nõudlus. Eesti Lambakasvatajate Selts võttis 1939. a. oma tegevuskavasse ka talukoerte soetamise ja aretuse küsimused. Ja kui saavutakse eeskujulik, ühtlane koera-tüüp, siis leitakse talle turgu ka välismaal, nagu oli seda leidnud Eesti Kennelklubi jahikoertele.

Talukoera välimik ja ülesanded.
Talukoer peab olema eelkõige koduvalvur – tugev, terve ja ilmastikukindel. Karv olgu pikk ning tihe. Liiga pehme, krässus karvastikuga koerad talusse ei kõlba, kuna selline kasukas nõuab erilist puhastamist ja korrastamist, milleks aga taluinimestel lihsalt aega ei jätku. Talukoer ei tohi olla iseloomult kuri ega harjumust igale lähenejale või mödujale külge karata.
Teine tähtsam talukoera ülesanne on loomade karjatamine.Talukoeralt nõutaksegi sageli, eriti väiksemais majapidamises, et ta oleks nii koduvalvur kui ka karjakoer. Suuremais majapidamises-tes, kus kari suur või karjamaa põldudevahel, mistõttu karjatamine nõuab koeralt kogu päev pingu-tavat tööd. Inglased ütlevad, et üks hää karjakoer suudab karja paremini vaos hoida kui 2-3 karjust.

Ideaalset talu - või karjakoera ei eksisteeri. 30.-ndatel ostsid erinevad kasvatajad karjakoeri sisse Taanist, Hollandist, Saksamaalt ja Inglismaalt. Kohati ajati ära põhjamaade “laikadega” ning Venemaa “ovtsarkadega”. Kahjuks toimus import üksikute eksemplaridena, ilma kindla kavata ja sissetoodud loomad segunesid varsti valikuta igasuguste karjakrantsidega. Nii arenes välja omapä-rane õuevalvuritüüp – Eesti külakoer “MURI” ( prof. SARALI antud nimetus ). Need olid pika-karvalised, laikaga sarnanev. Mustad, hallid või kirjud, väheldast kasvu koerad. Kõrvad kikkis või poollontis. Väga ilmastikukindlad, vähenõudlikud. G.Tehver leidis “... Mõnel pool leidub meil Murisid puhtatõuna (?), nagu peab järeldama nende täiesti ühtlasist järglasist. Nad on meeldivad ja elavad loomad, kuid nad on karjakoertena wahest liiga püsima-tud. Olles ühtlasi ka jahikoerad, on nad huvitatud metsloomade jälgest ja lindudest ega püsi sageli karja juures. ..”.Paar segunenud koeri müüb iga kevad ka kutsikaid hr. L.REILI Kavastu – Koosal, Lombi talus.

Kuid leidus üksikuid asjatundjaid – koerapidajaid, kes hoidsid sissetoodud sugumaterjali puhta ning seda kindla kava järgi aretasid. Näiteks Pärnumaal Päriveres hr. J. HANSEN tõi 1934. aastal Põhja – Inglismaalt paar musti lambakoeri, kelle järglastele oli suur nõudlus. Teine hr. J. OTTAS Vana – Kuustes, aretas alates 1934. a. ristpaaritamise teel eeskujulikku karjakoera, kasutades algmaterjaliks emasloomadena kohalikku külakoera ja isasena puhttõulist musta shoti lambakoera, sama tõugu, mis Pärivereski. Saadud järglasi oli paaritatud ikka sama tõu isastega. Need olid kasvult väheldased, välimuselt pikk – silekarvalised, mustad, valge rinnaesisega ning valgete varvastega. Esimese põlvkonna järglastel puudusid karjakoerte instinktid. Teine põlvkond töötas juba karjakoerana, kuid neil puudus töös järjekindlus ning nad käitusid loomade ajamisel tormakalt. Kolmandast põlvkonnast alates olevat järglased karjakoerana täiesti oma ülesande kõrgusel. Need töötasid ideaalselt.
Nagu näha suudeti shoti lambakoerte tõumaterjalidega suurepäraselt ümber käia. Need koerad antsid mitmekülgse talukoera mõõdu välja. Samas soovitas G.Tehver kasutada Ungari koeratõuge – kommandore, kuvasid ja pulisid. Nad on ideaalsed iseseisvad karjakoerad ja truud õue valvurid, kuid enne sõda ei toodud ühtegi Ungari koera.

Siia lõppu võiks lisada, et XVIII. ja XIX. saj.-l olevat Baltimail linnukoertest kasutatud oma rassina Liivimaa linnukoera (Livländischer Vorsteher). Need olnud suured lõhestatud ninaga, tüübilt üsna ühtlased loomad. Vanade asjatundjate kirjutistes sisaldanud need koerad rohkesti pointeri verd. Nad olnud puhtad seisukoerad ega pole aporteerinud.

Postitusi: 138
Liitunud: 30 Sept 2004 06:20

PostitusPostitas Habemega Corgi » 30 Nov 2006 21:02

"MURI" - ÕUE, "KRANTS" - KARJA. NÕUPIDAMINE TALUKOERTE TÕU JA NIMEDE ÜLE TARTUS.

Põllutöökoja ülesandel oli Tartus Eesti Lambakaswatajate Seltsi kokku-kutsel nõupidamine talukoerte tõu aretamise küsimuse üle, millest mitmed wastawa ala eriteadlased osa wõtsid.
Koosolekul puudutati ainult karja- ja õuekoerte tõuküsimust, kuna jahikoerad kõnelustest wälja jäid. Nagu koosolijate poolt täheldati, on meie taludes wastawate talukoerte tõuaretus hädawajalik. Eestis on kogusummas umbes 200.000 (1938.a.) koera. Peeti tarwilikuks, et oleks wastaw koer karjas ja teine õue jaoks.

Õuekoer, teda peeti koosolekul soovitawaks nimetada "MURIKS", on tawaliselt punane kuni pruunikas, mitte just wäga suur, rõngassabaga, öösel wäga erk.
Karjakoer ( teda nimetati "KRANTSIKS" ) on aga must kuni pruunikas, walge kaeluse ja walge sabaotsaga, elaw.

Et teada saada, kuipalju meil leidub selliseid koeri, korraldab selts nende registreerimise. On see sündinud, tuuakse wälismaalt were wärskendami-seks nende paaritamise jaoks teisi koeri. "Krantsi" jaoks Shoti lambakoeri ja "Muri" jaoks Lapi koeri ja Ungari kuwasse. Hakatakse wälja töötama koertekaswatajate ülemaalist wõrku.

Võib vaid oletada kuhu oleks need tõuaretused jõudnud, kui poleks ol-nud sõda ja kannatusi.

Mine Muuseumi nurk

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline