Mida nad vanasti sõid...

Eesti koeranduse ajalugu, Koertemuuseumi vestlusring
lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

Mida nad vanasti sõid...

PostitusPostitas Kirke » 23 Okt 2004 16:52

Ei olnud kuivkrõbuskeid.
Ei olnud alati ka liha.

Minu üks ja ainumas tõukoer söötmise kogemus pärineb umbes aastast 1978-79 kui pakkusin kaheks nädalaks ulualust kadumaläinud bokser Johnny'le.
Johnny sattus minu juurde tolleaegse bokserikasvataja hr Perepljotšikovi kaudu, kellel endal oli kodus igavesti teenekas Elsi. Kuna käisin 2 korda nädalas samas majas, kus Perepljotšikovid elasid eriala tunnis, siis sattusin tihti nendega kokku... Ja ju oli vanahärra pannud tähele seda erilist sädet, mis tüdruku silmis süttis,kui nad Elsiga trepi peal vastu tulid ja tüdruk koera silitada küsis. Nii siis ühel päeval kutsuti mind nende poole sisse ja näidati suht noort bokseripoissi. Klubi kaudu ponud õiget omanikku leitud ja küsiti, et kas ma oleksin nõus, kui vanematelt nõusoleku saan. Sain. Kõik muu edasi on juba hoopis teine jutt. Aga...

Tema käest sain ka juhised koera toitmiseks: kohupiim, kaerahelbed (toorelt!), merekapsas, toores muna ülepäeviti ja toores hakkliha. Mingi vitamiin käis ka juurde.

Praegu loen erinevatest kohtadest, et näiteks kaerahelbed üldse ei sobi - kuidas koerad tol ajal siis üldse ellu jäid?
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 23 Okt 2004 17:20

Kirke, vaata minu esimene koer kah veel krõbuskitevabast ajast... Ja tiba kogemusi on....
Näiteks kaerahelbed, nii keedetult, kui toorelt ( toorelt eriti ei söödudki) tekitasid kõhulahtisust. Kruubid või tangud, mis neist mõtet anda, kui nad tulid samasugusel kujul välja...Tegin pudrud siis riisist, vahel lisaks tatar või hirss. Ikka lihakondist sai puljong keedetud, kondid siis välja õngitsetud, liha küljest ära lõigatud ja pudru sisse pandud, lisaks läks veel porgandit ja kapsast...Tavaliselt võttis selline keetmine terve õhtu... (ükskord sõbranna tahtis koerte pudru nahka panna, vaatas kuidas ma teen, mis kõik sisse käis.... leidis et lõhnab hästi... võttis ja proovis. Siis võttis asjaliku näoga kapist kausi ja pani endale portsu putru ja sõi ära kah... :irw: ) ... Hommikuks oli siis puder potis jahtunud. Õhtuks pott tühi (siis kui juba 2 oli, ühele jätkus 2-ks päevaks) ja jälle oli õhtu, peale jalutuskäiku sisustatud... Suht tüütu... Otsi , millest puljongit keeta (see tähendas pikas järjekorras seismist ja nina eest võis ka lõppeda), tassi riisi koju... siis veel tuli see talongi aeg ( Ohh issand, siis oli üldse mure, kuidas koertele pudruriisi saada).
Kui Kami veel päris titt oli, siis õnneks töötas naabrinaine lihapoes... Õnneks sain siis tema kaudu loomaliha.. ise ei raatsinud süüa, aga Kami pidi oma normi saama... Kohupiim oli sel ajal üks odav asi, sellega sai kah toidetud... pool kilo korraga, juurde oli segatud muna ja merikapsa konservi... Vahel sai toorest räime, vahel suitsuräime saia või leivaga kokku pudistatult....
Mingi aeg oli lausa pidu, siis saime lihakombinaadist looma kõrisid. Mõnikord oli seal ka maks ja udar, vahel põrn.... Kõridega oli lihtne.... umbes kilone terve tükk kätte ja las järab... põrna ja udarat sai keedetud...
Kui kodune olla ja kanalid varustamiseks sissetöötatud, võiks ehk ka praegu pudrutada, aga käia tööl ja pudrutada ja jõuda ka veel trenni teha... ega see miskit pingetpakkuvat ei ole. Igal juhul on krõbinatega lihtsam.... ja odavam, on minu arvamine...
Parimate soovidega......

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 23 Okt 2004 18:08

No krantskoerad said mul täiesti igasugust sööki.
Sõid põhiliselt sedasama, mis peregi sõi, ainult maitseained jäeti välja. Supid/pudrud ja mis seal salata, ka konti pidupäevade puhul ikka - eriti pärast sülditegu.
Jah, umbes siis, kui riigikord muutuma hakkas oli mu Benno veel täitsa noor koer ja temale sai läbi Tartu linna kaks plekkpange käe otsas (autot meil siis ei olnud) veetud lihakombinaadi müügipunktist ka kõrisid ja muid rupskeid, mida lihatööstuses ei tarbitud.
Ja tulem oli ilmselt üsna mitmekesine ja vaheldusrikas: koerad sõid just seda, mida parajasti oli võimalik kaubandusvõrgust/turult/tuttavate kaudu hankida.

Aga tõukoerast jäi mul just see mälestus, et muud nagu ei tohtinudki...
Igal koeral peab olema kodu - aga igal kodul ei pea olema koera.

lömmnägudega admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 7261
Liitunud: 17 Aug 2004 17:49
Asukoht: Tartu, Tammelinn

PostitusPostitas Kirke » 27 Okt 2004 18:35

Soovitusi toitmiseks veidike varasemast ajast ka.

1934. aasta kevadel toimus Monacos Koerasõprade Ühingu korraldatud rahvusvaheline kongress, kus peamisteks olid koerte "toitlustamise ja söötmise küsimus".
Loomakaitse Ajakiri nr 3, 1934 annab esitatud soovitused edasi ka eesti koerasõpradele ja kasvatajatele:
    1) Koera peatoiduks olgu toores liha, mille all mõistetakse: lihaseid, konte, soolkonde, verd jne.
    2) Toiduks tarvitatakse ka biskviite *), kuiva leiba, riisi ja teist teravilja, viimased hästi läbi keedetud võimalikult vähese vee sisaldusega.
    3) Tähendatud kahte liiki toitu võib anda võrdses hulgas
    4) Toidu hulka ja koosseisu peab reguleerima nii, et koer oleks küllalt priske, kuid mitte rasvunud.
    5) Toidu hulka, eriti toore liha hulka, peab suurendama koera raseduse või poegade imetamise ajal.
    6) On eriti tähtis korraldada imetaja koera toitmist nii, et tema piimas oleks need ollused, mis on kasulikud kutsikate kasvule. Kutsikaid, kellel esinevad soolte parasiidid, peab tingimata ravima.
    7) Koeri, keda kasutatakse mingiks tööks, tuleb sööta pääle ja mitte enne tööd.
    8.) Koerakuudid, eriti need, mis on määratud koertele sünnitamiseks peavad olema võimalikult päikeserikkad.

    *) Välismaal, eriti Inglismaal, on väga levinud eriliste biskviitide tarvitamine koeratoiduks.



Konkreetne tekst on maha kirjutatud Eesti Kirjandusmuuseumis asuvast eksemplarist.

Kasutaja avatar
Postitusi: 838
Liitunud: 05 Okt 2004 14:00
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Bella » 28 Okt 2004 12:24

Ma ei tea, kas siin foorumis on inimesi, kes mäletavad seda aega ( 1987-1994), kui me saime ALMAVÜ Koerteklubist iga nädal koertele söögitalongid ning nende eest siis sai igal neljapäeval Tallinnas Nõmme turul asuvast kioskist osta igasuguseid rupskeid. Ja tõelised delikatessid olid need tõesti: kopsud, maod, kondid jne. ning eriti nõutud kaup oli koos karvadega kõrvad ja ninad. Neid sai ka koertele toorelt antud, karvad pidid hästi soolikaid ja magu puhastama.
Selleks, et paremaid asju saada tuli hommikul kella 8-saks minna juba järjekorda, kaup aga saabus kuskil 10-11 ajal. Talvel oli ikka päris külm seal õues seista ja oodata oma järjekorda, kuid kõik info teiste koeraomanike vahel sai läbiarutatud. ( internet ju puudus).
Nii saigi igal nädalal 5-8 kilo neid rupskeid koju tassitud ja siis algas keetmine. Tangained ja juurvilja hulka ning 12 liitrine pott tulele ja nii iga paari päeva tagant, sest siis oli meil vahepeal ka kolm suurt koera sööta. Eriti mõnus hais oli majas, kui magu sai keedetud. Koertele igaljuhul maitses see toit küll väga hästi.
Praegu ei kujuta küll seda kõike ette, et peaks nii oma koeri toitma,aga siis ei olnud ju muud võimalust.

ja Caro
Kasutaja avatar
Postitusi: 423
Liitunud: 19 Aug 2004 14:07

PostitusPostitas Triinuraanu » 28 Okt 2004 12:37

meie koer sõi kuni lõpuni rupskeid, liha ja inimtoidu ülejääke. lõpus lisandusid just siis turule tulnud konservid, kuid ikka kartul või miskine puder lisaks.

& paks orav Almera
Kasutaja avatar
Postitusi: 5717
Liitunud: 18 Aug 2004 14:15
Asukoht: Karlova serv

PostitusPostitas Maiemaie » 28 Okt 2004 12:37

Meie toitsime oma koera keedetud kopsuga. See oli ka eriline haisupomm. Mitu maja eemalt oli aru saada, mis pott tulele on tõstetud. :)
Kaerahelbed vähese suhkruga, kaerahelbed pudru kujul, igasugu muud tangud pudru kujul- kõik selline täitis edukalt koera kõhtu.
Mul ei ole mingit huumorimeelt. Mitte vähimatki. Seda on frenoloogiaga tõestatud.Mul on Nichtlachen-Keinwortzi sündroom, mida mingil arusaamatul põhjusel peetakse kahetsusväärseks vaevuseks. (T.Pratchett)

Kasutaja avatar
Postitusi: 485
Liitunud: 19 Aug 2004 10:08
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas corgi » 28 Okt 2004 13:50

:lol: ikka mäletan ma ka seda nõmme turu putkat-isegi seal müünud talongide alusel subprodukte-nagu nende nimetus oli. Kõige rohkem oli liha vast mokkades . Ja kõigeparemini lisaks neile läksid ka lühikesed kõrid- need olid siiski kuskil 500-700 grammi.
Aga kutsika toiduks oli ise tehtud kohupiim. Kuna vahepeal ikkagi toiduga kitsas ja kohupiima poes ei olnud siis... võeti piim aeti keema ja kaltsiumkarbonaat(oli vist ikka,loodetavasti ei pane puusse) sisse-ja oligi kohupiim.
Lisaks siis veel jah keefiri likku pandud kaerahelbed ja muud tänapäeva mõistes naljakad toidud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 515
Liitunud: 08 Dets 2005 13:36
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas kirstip » 13 Dets 2005 16:47

Mäletan, et vanemad andsid sellel ajal(1976) väkesele berhardiini kutsikale põhiliselt toorest hakkliha, kuhu oli sisse segatud toores muna ja ka kaerahelbeid. juurde anti veel jahvatatud munakoori. eks seda toitu oli muudki aga täpselt ei mäleta.

väike Baruto
Kasutaja avatar
Postitusi: 99
Liitunud: 14 Okt 2005 19:28
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Meepu » 13 Dets 2005 17:25

Meile õpetati (jutt ajast,mil kuivtoit siinkandis veel suht tundmatu oli),et vähemalt kord nädalas peab värsket(toorest) kala sööma.Selle hankimiseks tuli mõnikord uskumatult kaugele sõita!Kord nädalas ostsime tapamajast (nüüd õudne mõeldagi) vasika - see sai siis keedetud,purkidesse talletatud ja söögikorral herkulad juurde segatud.No oli ikka mängimine...

Sir Philip, sõpradele Pipi
Kasutaja avatar
Postitusi: 464
Liitunud: 24 Okt 2004 19:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Selma » 13 Dets 2005 19:33

Meie bernhardiin 80tel kasvas üles kohalikust tapamajast toodud loomade elundite ja kehaosade peal. Ja ta kasvas tõeliseks hiiglaseks, nii suurt bernhardiini pole ma tänapäeval näinudki, kui kuskil näitusel näiteks vaadata neid. Ma ei kujuta ette kui palju kuivtoitu sellise looma üles kasvatamise peale kuluks, sest need lihakogused, mida meie oma sõi, olid ikka tohutud.
Mina ei arva, et tänapäeval peaks koerale ainult kuivtoitu andma. Ise sööme ju ka 'kodutoitu', mitte mingeid kraanuleid.
Ühiskonna suurust ja moraalset arengut saab hinnata selle järgi, kuidas selles ühiskonnas loomi koheldakse.
--Mahatma Gandhi

Diva ja Särts
Kasutaja avatar
Postitusi: 203
Liitunud: 12 Jaan 2005 16:47
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas ussu » 13 Dets 2005 20:38

Mina mäletan, kuidas meil Pärnus oli- kui panid oma koera kirja (oli vist Tallinna Koerakasvatajate Klubi) ja siis said iga nädal(algul vist isegi 2 korda nädalas ämbritäie rupskeid. Tuli siis võtta see ämber ja üks õhtu viia ta Uus-saugasse(loe:Pärnu äärelinn) Järgmine päev siis läksime täis ämbri järgi. Ja nii ma vedasin...käe otsas ikka päris palju oli jala minna, autot meil ei olnud(olin alles noor ka :) ) Siis keetsin neid, nii, et naabrid vaatama tulid, et mis toimub...ja vahest ka andsin toorelt. Aga mu njuufa oli küllalt valiv tegelane ja ei olnud just harv see juhus, kui õhtul magama minnes padja alt pool kopsu leidsin... :D Jahh...olid ikka ajad... :wink:
Ükski inimene ei asenda koera...

Kasutaja avatar
Postitusi: 1085
Liitunud: 18 Nov 2004 10:57
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Saba » 13 Dets 2005 23:05

1982.aastal sain endale päris esimese oma koera. Kasvataja andis meile kaasa igatsorti nänni, millest kõige rohkem laineid lõi vasikaliha (keskturult muretsetud), mäletan et see ei kuulnud meil kodus igapäevasesse menüüsse (ja kellel see aeg keskturul oli vasikaliha jahtida). Nii, siis sain veel aseme, kuivikuid, kaltsiumitablette ja keraamilise kausi millest mul veel mitu kutsikat hiljem söönud on.
Mauri sai siis kaerahelbeid, hakklihaga ja ka kohupiimaga, riivitud porgandit hapukoorega või õliga. Samuti sai hiljem kaerahelvestele lisatud laste maksapüreed mis oli üks tänuväärt asi koerapidajatele. Siis üks toit oli veel piimas leotatud sai. Kui minu vanaema juhtus koera söötma (pean tunnistama et ka seda juhtus) siis sai puudel keeduvorsti-saiatükkide segu :oops: - see oli siis vanaema nägemus koera toitmisest.
Paar aastat hiljem tõin oma puudlile Tallinna kesklinnast korra nädalas "liha", ma enam täpselt ei mäletagi millest see "liha" koosnes, aga mu isa viis see endast iga kord välja. Aga kui seda liha nõrgas äädikalahuses mingi aeg leotasin, siis pesin ja seejärel keetes ei olnud peaaegu üldse haisu.
Siis algas kutsikatel nn. kaltsiumi-kohupiima keetmise ajajärk. Kõigepealt tuli see kaltsium kusagilt kätte saada ja seejärel sai kutsikas korra päevas kaltsiumi-kohupiima. Mäletan et 1987. aastal saadeti mulle Riiast panderolliga vedelat kaltsiumit :)
Raskel üleminekuajal sõid mu puudlid päris palju makarone.
Osa esimesi hurtasid armastas väga kilusid.
Mingi aeg läks ka minu vana puudel kraanulile üle, kuid kodutoitu ja ka putru on kõik mu koerad harjumud sööma.
Aga alates esimesest koerast on kõik kutsikad saanud pidevalt hakkliha, olenevalt ajast ja võimalustest erinevates kogustes muidugi.
Viimasel ajal on rohkem toorest liha menüüsse juurde ilmunud, vanasti said mul koerad ainult hakkliha, nüüd juba annan mitu aastat julgelt igatsorti lihasid = pead sabad kõrvad kaelad jne jne
... minu lemmikud on kaunid ja mugavad Borzoid...

spannud südames
Kasutaja avatar
Postitusi: 535
Liitunud: 23 Aug 2004 14:03
Asukoht: omadega rabas

PostitusPostitas marin » 14 Dets 2005 10:32

Mina ka Nõmme putka klubi liige. Vahetevahel oli seal ka hobuseliha müügil, aga seda koerad eriti ei tahtnud. Üks "eksootilisemaid" asju mis sealt ostnud olen on poolik veisepea (koos jõllitava silmaga). :o
Muus osas ikka kaerahelbed erineval kujul, riis, kanapuljong, munad, kohupiim, loomamaod-kopsud-kõrid-udarad-kamarad. "Lessi" pulber oli ka lisatoitainena, aga enam ei mäletagi mida see sisaldas.
"No one who lives with a Cocker Spaniel is ever alone" DogMama
"If you’re going through hell, keep going!" Winston Churchill

Kasutaja avatar
Postitusi: 515
Liitunud: 08 Dets 2005 13:36
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas kirstip » 14 Dets 2005 10:39

Elasin ka Pärnus ja see pangetamise asi on tuttav. Seal Vana-Saugas elas vist koerteklubi esimees ja neid rupskeid said need kes sinna klubisse kuulusid. Meie suur berhardiin Serri suri 88-ndal aastal ja hiljem oli sinine dogi Remus, kes on nende rupskite peal kasvanud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1897
Liitunud: 19 Aug 2004 16:49
Asukoht: Saue vald

PostitusPostitas dutch » 14 Dets 2005 11:25

Käisin minagi sealt Nõmme putkast oma airedale terjerile ninasid ostmas. Koerale maitsesid need lehmaninad eriti hästi! :D

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 15 Dets 2005 01:32

Mina ikka sain põhiliselt loomade kõrisõlmi. Sellised suured, parasjagu lihakamakaid ka küljes. Mitte trahheasid. Toorelt loomulikult andsin. Sakslased hoidsid neid veriseid kõrisõlmi käppade vahel ja sõid mõnuga, ninad-käpad endil verised :D Meenutasid tiigreid loomaaias :D
Ei tea, kuhu tänapäeval need kõrisõlmed küll pannakse?
Ilmselt sööme nad ise ära nii, et arugi ei saa :(
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

& Fönix
Kasutaja avatar
Postitusi: 1050
Liitunud: 29 Jaan 2005 00:57
Asukoht: Tembu-Fembumaa

PostitusPostitas Acca » 15 Dets 2005 12:33

Jah, huvitaval ajal elasime. Ikka ülimat leidlikkust oli vaja. Meie pere ja ka vanavanemate koerad olid igal juhul toidetud ja tihtipeale ületoidetud. Eks see tulenes ikka ka sellest, mis neile nina ette pandi - põhiliselt toiduülejäägid, kõikvõimalikud pudrud, piim, keedetud juurikad, saia-leiva pudi ja loomade veristamise ajal ka üht-teist.

Iseseisvalt sattusin sellesse koera söötmise imede maailma 1990. aastal ehk siis ajal, kui poed muutusid järjest ilusamaks ja puhtamaks. Lihalett oli ikka nii tühi ja läikiv, et selle peegelduse pealt võis soengut sättida, rohkem seal seista ei olnud mõtet.

Mingi tolleaegse jaotamissüsteemi kohaselt sain inimtitele aasta jooksul kord kuus osta lastepüreesid (maksa, juurvilja jms) ning piima- ja pudrupulbreid. Kuna inimtitt enamusi neist hõrgutistest keeldus söömast, läksid kõik koeratitele. Muud putru sai keedetud mõlemale.

Ja siis need varahommikused toiduhankimise retked Mustamäe ABC-8-sse. Ikka seitsme paiku sappa ja kella üheksast avati pood. Niiviisi oli võimalik hankida hakkliha, vahel supikonte, kana, kefiiri, kohupiima. Seda viimast olen ka mina ise keetnud - ikka nii et kõik piimaolluse pärad läksid mängu. Sugulastelt sain praak juur- ja köögivilju, kanamune, mingit lihakraami. Nõmme turult sai käidud koerale räime toomas. Ühesõnaga põnev oli. Ja söönuks said kõik.

Sihukest janti oli umbes paari aasta jagu. Aga see oli just see kutsikast koeraks kasvamise aeg. Ja vaevalt see toit niiväga täisväärtuslik oli. Igatahes kui peni ema juures kivitrepi nurgad ümmarguseks näris, sai kuskilt mingite viguritega ka kaltsiumipulbrit hangitud.
Oh my God, oh my dogs!

Kasutaja avatar
Postitusi: 515
Liitunud: 08 Dets 2005 13:36
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas kirstip » 15 Dets 2005 13:13

Kaltsiumiga seoses mäletan, et kui meie dogi oli kuskil nelja kuune, siis näitusele minnes(kuskil enne üheksakümnendaid) tuli väjlja, et tal ei tahtnud hambad vahetuma hakata, ju see oli ikka sellest selle aja toiduga mangimisest, ei teadnud ju täpselt, mida tal vaja. Siis soovitati anda kaltsiumi tablette, neid mis ka lastele anti ja ega neidki saada ei olnu. Iga päev tuli anda ühe eluskaalu kilogrammi kohta üks tablett, aga ta oli ju dogi, kujutate tablettide hulka. Lükkasime tabletid koerarõõmu sisse aga ta oli lõpuks juba selline spets, et vorsti sõi ära ja teisest suunurgast sülgas tabletid välja :D

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 10 Juun 2007 10:50

Seni kaua, kui olin klubis kutsika järjekorras( 2a ) kutsuti mind kutsikakasvatus kursustele. Seda viis läbi S.Leinbok. Terve vihik sai täis kirjutatud mida sööta, kuidas kasvatada ja mida õpetada. Praktiliselt oli selleks ajaks, kui koera sain , juba pooled asjad selged. Üks toidukord oli kindlasti juurvili, siis omatehtud kohupiim, siis mingi pudru, siis liha või kala. Kalast andsime turska, mida oli hea puhastada. Lihamaterjali ei mäletagi. Vanemad tegelesid toitlustusega. Kindlasti oli muna ja hapupiim, või pett. Hiljem jah anti Nõmme turul talongide alusel rupskeid.Talvel oli neid hea hoida, aga paha keeta. Suvel vastupidi. Terve rajoon haises, kui mu koerapott kees. Minu koer kahjuks toorelt neid ei söönud. Ei mäleta , et oleksin lambakale mingeid vitamiine andnud. 10 a hiljem, siis 1980, kui rotika sain, polnud suurt midagi muutunud toitmises. Käisin koeraga rahvamalevas, et toidutalonge saada. Rotika toitmisega muidugi probleeme polnud, see sõi kõike ja ükskõik, mis järjekorras.
Inimesed, elame sõbralikult.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 11 Juun 2007 12:18

Hakklihast soovitati loomahakkliha või kodust (segu veuise- ja sealihast). Vitamiine siiski ka: D- ja A-vitamiin õlis (neid müüdi apteegis) ja kaltsiumfosfaati (mida tavaliselt osteti vetapteegis põrsastele), kaltsiumglükonaati ning kaltsiumkloriidi abil sai tehtud kaltsiumkohupiima. Merekapsa konserv oli soovituslik.
Kõige hirmsam lihakeetmine mu elus on olnud 20 kg lõpnud sea liha, mis mõnest kohast juba üsna kole oli. (Sai tuttava vet velskri kaudu, 90ndate algul oli toiduga kitsas ja kõlbas kõik.) Esimese keeduvee kallasime kraanist alla. Käisime kõik kodus roheliste nägudega ringi. Koeral polnud häda midagi :)
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 11 Juun 2007 12:21

Linda kirjutas:
Ei tea, kuhu tänapäeval need kõrisõlmed küll pannakse?
Ilmselt sööme nad ise ära nii, et arugi ei saa :(


Kauplustes on täitsa sadaval!!Lihtsalt keegi vist ei pane nendele tähele-sügavkülmas,koos purustatud kanakontitega ühes kastis. :roll:

Postitusi: 425
Liitunud: 14 Jaan 2007 22:59
Asukoht: Tallinna lähiümbrus

PostitusPostitas riinare » 12 Juun 2007 19:13

Tamara-millistes kauplustes täpsemalt?

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 12 Juun 2007 22:17

Kus Talina ümbuses oled? Balti jaama turult saab kõrisid täiesti igapäevaselt koos kõige sinna juurde kuuluvaga...
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2912
Liitunud: 17 Aug 2004 23:26
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas rebane » 12 Juun 2007 22:25

Tartu turgudel kõrid täiesti saadaval!
[img:35:31]http://www.koertekoda.ee/kirke/yksikud/fuchs.gif[/img]

Kasutaja avatar
Postitusi: 574
Liitunud: 27 Juun 2006 21:26
Asukoht: Ühel kenal saarel

PostitusPostitas Minni » 12 Juun 2007 22:40

Mäletan, et kaerahelbepuder oli kutsikatele ikka üsna igapäevane toit. Kui dogi võtsime, siis sellest ajast on meeles hirm, et mida talle küll süüa anda. Kutsikana sai ikka antud hakkliha ja hiljem segatud seda saiaga, et saaks rohkem kõhu täis. Mingi kondijahu käis ka sisse, mäletan selle imelikku natuke hapukat lõhna. Kaubalaost saime tutvuste kaudu südant ja kopsu ja seda siis ostsime kohe ämbriga ja käisime kohalikus lasteaias suurest hakklihamasinast läbi ajamas. Pakkisin need siis paraja kaaluga kogustesse ja panin sügavkülma. Meie dogi vennale käidi ühest laudast lõpnud vasikaid toomas, aga meie seda ei teinud.
Tagantjärele mõeldes oli ikka palju keerulisem küll :roll:

Postitusi: 425
Liitunud: 14 Jaan 2007 22:59
Asukoht: Tallinna lähiümbrus

PostitusPostitas riinare » 14 Juun 2007 23:05

Tjah, natu kaugel see jaam...Õismäe turul pole kohanud kõrisid aga ma järgmine kord küsin kõva häälega :irw: Selle eest on seal üsna konstantselt magu :angel:

ja bokserid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2037
Liitunud: 18 Aug 2004 08:22
Asukoht: Valgamaa-Tartu

PostitusPostitas Tamara » 15 Juun 2007 00:12

riinare kirjutas:Tamara-millistes kauplustes täpsemalt?


Säästukas olen saanud ja siin maa kaupluses on müügis!!

Kasutaja avatar
Postitusi: 2341
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 08 Nov 2011 14:35

Et see teema taas teises teemas viitena esile tuli, siis lisan siia ühe huvitava meenutuse. Kuna selle venekeelse teksti ümberkirjutaja on teise foorumi kasutaja ja ei ole minu isiklik tuttav, ei hakka kopeerima. Tegu siis Moskvas nõukogude ajal antud colliekutsika kasvatusjuhendiga. Leiab siit: http://sibforum.mybb3.ru/viewtopic.php?t=1361
Maailm on värviline!

Postitusi: 33
Liitunud: 28 Veebr 2006 19:46
Asukoht: maa ja taeva vahel

PostitusPostitas Lote » 09 Nov 2011 11:25

mina ka Nõmme putka klubist, meenuvad karvased kõrvad ja mokad mida sai siis keedetud ja hakitud ja kui vedas siis sai seal kord ka pool vasikat koju tassitud ja ilma auto abita...
mulle tundub, et taevas algab maast ja , et inglid on juba siin .... siis on nad koerad ja kassid muust rääkimata ......

Postitusi: 2
Liitunud: 11 Juun 2018 10:31

Re: Mida nad vanasti sõid...

PostitusPostitas Masoseed » 25 Juul 2018 11:25

You will not get any information or good things if you do not visit the site seriously

Mine Muuseumi nurk

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline