Weimaraner

tõulised ja tõutud, igale oma nurgake
kristikris

Weimaraner

PostitusPostitas kristikris » 24 Jaan 2006 01:30

Leidub siin weimaraner´i omanikke? Mulle väga meeldivad need koerad, tahaks neist rohkem teada. Eestis neid vist väga vähe, eriti infot pole. Palju küll sellist tõugu kutsikas maksta võiks?

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 24 Jaan 2006 02:06

Ka mulle endale weimari linnukoerad välimikult üsna meeldivad. Paraku iseloomu kohta ei oska midagi öelda, kuna neid nii vähe näha, vaevu mõni üldse Eestis.
SIIN neist väheke juttu.

Ja tõututvustus:
http://www.koer.ee/leftpage.php?id=382
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

BH KK3 IPO3
Kasutaja avatar
Postitusi: 598
Liitunud: 17 Aug 2004 19:39
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Mary » 24 Jaan 2006 10:59

Ühest kasutaja Ninasaba postitusest jäi mulje, et tal võiks olla selline loom:

ninasaba kirjutas:... aga küsisin just hiljuti Soome KL-st järele oma linnukoera kohta (lk w linnuk), ja vastus oli selline ...


SK/agility tulemustes olen ka ühte seda tõugu koera näinud (võib muidugi seesama olla ;)), näiteks siin.
humans are consistently inconsistent

spannud südames
Kasutaja avatar
Postitusi: 535
Liitunud: 23 Aug 2004 14:03
Asukoht: omadega rabas

PostitusPostitas marin » 24 Jaan 2006 11:12

Mina olen üht weimarlast näinud regulaarselt jalutamas Mustamäe Haigla ümbruses. Vaimustav kuts! :) Minu komplimendid omanikule.
"No one who lives with a Cocker Spaniel is ever alone" DogMama
"If you’re going through hell, keep going!" Winston Churchill

ambullid Daisy ja Diego
Kasutaja avatar
Postitusi: 319
Liitunud: 08 Veebr 2005 14:56
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Ann » 24 Jaan 2006 13:08

Kui mina Daisyga käisin Sveta juures kutsikakoolis Männikul (see oli august 2004), siis meil käis seal üks weimari linnukoera kutsikas ka.
AB hakkas pähe
http://www.ambull.ee/

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 24 Jaan 2006 13:21

Harjumaal elab ilus Rootsist toodud koer Classic Dream's Tic Tac Toe.
Samas peres on ka akita.
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

& Devvu & Mia
Kasutaja avatar
Postitusi: 389
Liitunud: 18 Aug 2004 18:33
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas devilstar » 26 Jaan 2006 22:17

Meiega koos käis agility trennis kaks weimarlast, üks see sama Tic-Tac ja teine oli Woksebs Queenie (nimega võin veidi eksida). Mõlemad koerad meeldisid mulle tohutult oma iseloomult, nende töö tahe ja kontakt omanikega oli võrratu. Olen ka tohutu weimarite fänn ja see on tõesti tõug kelle ma kunagi võtan, niiet ma olin trennis nagu paradiisis - lemmikud tõud ümber!! Queenie osales ka agility võistlusel ja saavutas seal väga kõrge koha suures konkurentsis, tema esinemist oli tõesti väga meeldiv jälgida.

kristikris

PostitusPostitas kristikris » 08 Veebr 2006 14:29

Ma pole ühtki "elusalt" näinud, ainult piltidelt, aga väga-väga meeldivad. Ja nüüd sain veel innustust juurde, et toreda iseloomuga tunduvad :) eks pean hakkama klubide kaudu jälgi ajama. Aga ei kujuta üldse ettegi, palju pean kutsika ostuks raha koguma.

Tapjataks, blondsakslane ja optimist
Kasutaja avatar
Postitusi: 1322
Liitunud: 17 Aug 2004 19:13

PostitusPostitas Laura » 08 Veebr 2006 15:23

katri kirjutas:Harjumaal elab ilus Rootsist toodud koer Classic Dream's Tic Tac Toe.
Samas peres on ka akita.
See peakskiolema kasutaja Ninasaba koer.

Collie´dega koll-adminn
Kasutaja avatar
Postitusi: 3309
Liitunud: 17 Aug 2004 19:07
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Mesike » 08 Veebr 2006 15:31

:OT:
Laura kirjutas:See peakskiolema kasutaja Ninasaba koer.

Ja kui nüüd ninasaba loeb seda siit siis tea, et me ootame hirmsasti tutvust Meie koerte alafoorumis.
See kehtib ka teiste uute kasutajate kohta (ja ka vanemate olijate kohta kes on laisad olnud), kes pole veel tutvust teinud. Muidu lihtsalt pole aus. :angel:

(viimati kui ma kollikojas samalaadse märkuse tegin kuulati kohe sõna :P )
[img:200:18]http://www.hot.ee/mesike/mesike_signatuur.gif[/img]

& Nike
Kasutaja avatar
Postitusi: 457
Liitunud: 06 Jaan 2005 13:29
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas veronika » 08 Veebr 2006 15:34

Endal ei ole seda tõugu kodus, aga tahaks kommenteerida ikka, kuna natuke ikka tean :irw: (elukaaslase isal olnud kohe päris mitu, keda on kasutatud jahil), kuna endale ka väga meeldivad ning oli isegi vahepeal plaanis... Et siis weimari lk võtmisel peaks ehk mõtlema pikalt selle üle, kuidas rahuldatakse koera SUUR töötahe. Sest need koerad on super energilised ja selle energia peab kuskile suunama, kas siis jaht või agility vms. Paljud kennelid eelistavad müüa koeri töökoerteks ning kui ma nüüd ei eksi, siis olen netis surfates isegi sattunud lehtedele, kus weimari lk kutsikaid müüakse AINULT jahikoerteks.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 12 Veebr 2006 05:17

Nüüd siis ka minu poolt tagasihoidlikud kommentaarid :P
Olen seda kutsikatele jahimeestest omanike otsimise juttu mitmest kohast sattunud lugema, inimesed natuke nagu imestavad selle üle. Ja kuna kahjuks on palju inimesi, kelle jaoks tegemist on väga ilusa halli koeraga, kes sobiks imehästi kodu sisustusega või kamina ette lamama, siis ka paar sõna selle kohta, mida pildi pealt ei näe ja millega arvestada ei osata.

Kasvatajad teevad tegelikult väga hästi oma tööd, otsivad parimad võimalikud kodud oma "lapsukestele" - mis võib olla parim, kui jahitõugu koerale (kes kirglikult armastab vere lõhna või lõdva jänese tunnet oma suus) elu, kus ta saab kas käia reaalselt jahil või tehakse regulaarselt jahitreeninguid? Kuna ei toimu ületootmist, tahtjaid (asjalikke ja kasvatajate kriteeriumitele vastavaid) jätkub ja pesakondadel on enamasti omanikud olemas tükk aega enne sündi, siis võivad kasvatajad endale lubada valikut uute omanike seast.

Püütakse ära hoida tõu saamist moekoeraks ja koerte sattumist valedesse kätesse ning ei soovita tõu solkimist, kus toimub eraldi töö- ja näitusekoerte aretamine (mis siiski toimunud mõnedes maades, kus väidetavalt ka jahiomadused märgatavalt halvemad). Pidevalt nähakse tohutut vaeva, et hoida koerte jahiomadusi kõrgel ja pakkuda just jahimeestele või jahitreeninguid nautivatele inimestele heade omadustega kutsikaid. Oma töö eest vastu soovitaksegi, et omanikud jätkaksid kasvatajate tööd - seega müüaksegi enamasti kutsikad jahimeestele või väga pühendunud omanikele, kellest valdav enamik teeb jahitreeninguid ja ka teste, oma kogemustel ei piisa selle koera vajaduste rahuldamiseks ainult kas sõnakuulelikkusest või agilityst, tegu robustse töökoeraga, ning kuna kogu tõug Euroopas suures osas töötav jahikoer (nagu ka lühi- ja karmikarvaline saksa linnukoer), mitte nagu näiteks setterid, kellest tubli osa ei ole töötavad töökoerad ning kes sobivad ka niisama kodukoeraks väga hästi - weimari linnukoer seevastu ei sobi reeglina tavaliseks kodukoeraks, ta on terava ja kõva iseloomuga töökoer, kes tahab kõva tööd ja treeningut, mitmeid tunde vabalt jooksmist põllul ja metsas (mitte pargis), seda iga päev, ning suure osa kasvatajate arvates jahitreeningutega tegelemist, kuna muud alad ei suuda rahuldada tugevaid instinkte (mis võidakse rahuldada parema puudumisel teiste loomade, inimeste või kodu peale) ja tohutut energiavajadust. Weimarite omanikud enamasti noored ja energilised, ja niipalju, kui mina tean, siis isegi Läti koerad tegelevad kõik jahitreeningutega.

Huvitav ehk weimaritega mitte kokku puutunutele, et nimi "linnukoer" võib natuke eksitav olla, enamikule teistele linnukoertele omast leebust ja pehmesuulisust saksa linnukoertes ei leia, ja näiteks setteritega võrrelda ei kannata, weimarid tegelikkuses aretatud ka suurloomade jahiks ja ka iseloom on vastav - terav, kiire, julge, madala valuläviga ja väga tahtejõuline ja domineeriv. Tegemist suure karmi töökoeraga, kelle ilus hall aristokraatlik välimus on väga petlik - piisab vaid nägemaks neid jahiolukorras, mulje jääb üsna metsik ning verejanuline, paremate jahiloomade puudusel siili või kassi tapmine on tavaline. Tegelemist on väga palju, ja johtuvalt temperamendist võib tulla ette erinevaid probleeme, mida ei ole alati võimalik lahendada leebete meetoditega selle tavamõistes - olen kuulnud, et nii üsna mitmedki treenerid treenivad oma koeri e-kaelarihmaga, nii saab lihtsalt mõnevõrra kiiremini ja kergemini koera suurest tahtejõust üle (mina ise seda siiski ei poolda).
Saksa linnukoerte omapäraks on veel väga hästi arenenud kaitse-valveinstinkt (seda isegi peetakse natuke probleemiks jahikoera puhul), mida tuleb kohe algusest arvesse võtta, muidu võib koer käituda agressiivselt võõraste inimeste vastu.
Igaksjuhuks peab arvestama sellega, et koer võib tunde kodus ringi joosta, oma mänguasju loopida ja tähelepanu mitte pööramisel lihtsalt elab omanikul füüsiliselt otsas, või poeb, kuni tähelepanu tuleb - mõned kasutavad koera puuris hoidmist osa päevast, paremini ja koera närve säästvalt toimib jällegi paljumainitud TÖÖ, mille käigus koer ennast mõnusalt tühjaks saab joosta ning ka oma instinkte ja peakest kasutab.

Kasvatajate head tööd koertele kodude leidmisel näitab ka see, et probleemseid koeri, kes teisele ringile satuks (uut omanikku otsima siis), on siin meie kandis suhteliselt vähe, vastukaaluks Ameerikas kusagil väidetavalt üks neid tõuge, keda varjukatesse rohkem satub.

Heh, ja võistlustel nähtud hea kontakt ja sooritus ei tule mitte kergelt, vaid ikka loomulikult tohutu suure töö tulemusel - omanikud ise ju väga tublid ja superpühendunud - kui kõik viitsiksid (või siis johtuvalt koera tõust oleksid sunnitud) iga päev treenima ja töötama, oleksid ka teistel tulemused vastavad :D SLK-d samuti super sooritustega võistlustel, aga pigem ikka seetõttu, et inimesed on omale teadvustanud, et tegu töökoeraga, ja tõesti treenivad väga tihti ja pühendunult. Tihti on nii, et mida paremate tööomadustega koer, seda tugevama iseloomuga ja seda karmimat ja järjekindlamat treeningut ta vajab, et normaalset kodust elu elada, rääkimata headest sooritustest testides ja võistlustel.

& Nike
Kasutaja avatar
Postitusi: 457
Liitunud: 06 Jaan 2005 13:29
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas veronika » 12 Veebr 2006 11:49

Selle tohutu energilisuse illustreerimiseks, selline näide.... Elukaaslase isa pidi oma weimari lk-ga IGA PÄEV jalgrattaga sõitma läbi 20 km (kuna tegemist oli maaga, kus talve ei tunta, siis ei tekitanud see ka mingit probleemi), lisaks siis jahil käimisele ja jahitreeningutele. Vastasel korral koer oli rahutu ning nö hullumas. Praegu on tal jahil käimiseks labradori retriiver.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 10 Nov 2008 00:38

ninasaba kirjutas:Ma ei saa kah oma rõõmu vaka all hoida - minu koera laps, pikakarvaline tüdruk oli NJW08, NW08 ja TP (võites ka selleaastast WW-d, täiskasvanud pikk-karva). Pärast BIG 1, võites kõiki 7nda grupi koeri (kokku vist 13 koera), olles ise just ühe päeva alles jun klassis - vaevu 9 kuune! Uskumatu.

Ninasaba, selgita pisut. Sinu koer on lühikarvaline. Kutsikate isa oli samuti lühikarvaline, kas ühes pesakonns võib olla nii lühikarvalisi kui pikakarvalisi?
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 10 Nov 2008 03:37

Nii pesakonna isa kui ka ema üks vanem oli pikakarvaline, mõlemad vanemad pika karva kandjad. Seega oli võimalus, et tuleb ka pikakarvalisi kutsikaid, mis oligi muu hulgas selle pesakonna üks eesmärke. Kusjuures nii nagu mina vaatasin igasuguste skeemide ja tõenäosuste järgi, oli tõenäosus, et 25% on pikk, 50 % on pika karva kandja-lühikarvaline ning 25% on mittekandja-lühikarv, siis minu vaatlusandmetel ka nii täpselt võiks olla, tundus, et kandjatel oli kutsikana ka see lühikene karv imenatuke teistsugune (ja 25% olid tõesti pikakarvalised kutsikad). Pikakarva kandjaid ja lühikarvalise-pikakarval. paaritusi (mis osades maades ainult lubatud) kasutatakse lühikarvaliste karvakvaliteedi parandamiseks, kui just eesmärk pole aretada pikakarvalisi. Hiljem üldiselt raske või võimatu peale vaadates vahet teha, kes kandja ja kes mitte, tuleb alles aretusega välja kindlalt (ja kuna paljud kasvatajad ei soovi saada üllatusena pikakarvalisi, on võimalik ka seda juba testida), kuigi et mulle tundub, et vähemalt osadel juhtudel kandjal on mingid aluskarva moodi pehmemad karvakesed muu karva sees, karv pehmem, tihedam.

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 10 Nov 2008 05:23

Ma ei teadnudki, et neid pikakarvalisi ka on :o Jahikoerad pole ka muidugi mulle jõukohased tegelased, seega ei ole kunagi süvenenud.

Kas ma saan õigesti aru, et neid pikakarvalisi on tunduvalt vähem?

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 10 Nov 2008 07:46

Kas Ameerikas, kus weimaranerid on jäänud valdavalt perekoera rolli, on ka nende iseloom rahulikum (et kannatab vähese aktiivsusega seltsikoerana pidada? Mul tütar ütles, et seal kohtab neid sageli lihtsalt sõber-koer rollis.
Veel rääkis ta, et sinine värv http://www.weimaranerowner.com/portals/ ... e-hair.jpg on ebasoovitav, mulle on kuidagi meelde jäänud, et see oligi algne värv. Kuidas on?

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 10 Nov 2008 17:50

Jah, neid pikakarvalisi on vähem. Mitmel põhjusel. Meie kliimas nt see pikakarvalisus oleks parem töökoeral.
Aino, (tahaksin vastu vaielda - ei ole jäänud valdavalt perekoera rolli - pigem on nad väga valdavalt showkoerad, mingis osas töö-harrastuskoerad, see osa on küll jah tõesti väiksem, kahjuks) Ameerikas on neil seal absoluutselt igasugust iseloomu (aga jumal tänatud, on täiesti olemas liinid ja kasvatajad, kes keskenduvad jahiomadustele ja töökoertele, olgu kasvõi harrastus-töökoertele). Ameerikas on ta kohati ka üks enim varjukatesse sattuvaid koeri, kuna ta tõesti tegelikult ei sobi "valdavalt perekoeraks", isegi kui kasvatajad tõugu tahtlikult solgivad ja tööomadusi tapavad :(. Või siis on just tänu suvaliselt toimuvale aretusele suuri iseloomuprobleeme. Vähese aktiivsusega seltsikoer ta ei ole mitte kusagil, ta on suure aktiivsusega seltsikoer kohati, ja siis tuleb üsna palju ka probleeme ette, sest kuipalju neid omanikke on, kes suudavad-viitsivad parema mitteviitsimisel koeraga mitmeid tunde päevas mängida ja täiesti iga päev pikki jalutuskäike teha, mitte jätta koera üksi korraga rohkem kui 4-5ks tunniks ... (mis muide minu kogemusel polegi probleem, kui koeralt võetakse sobival ja tõhusal viisil, nagu C. Milan soovitab kah, tema nö teravad tipud maha, niiet koer on füüsiliselt ja mentaalselt .... mitte just väsinud, aga rahuldatud ja seega rahulik.
Küll on "näitusekasvatajad" ja millerid suutnud tõugu niipalju solkida, et koertel on setteritõugudega sarnaselt vähenenud teravus ja kõvadus, mis töökoerale absoluutselt vajalik (pehme ja "lihtne" koer nt sea või põrdraga ei julge kokku minna ja laseb omal "püksid täis"). Ka kohati ilmselt kaitse-valveomadused ning nad on tolerantsemad oma sugupoole vastu vms. Kuid minu arvates need omadused on kõik seotud töötõule vajaliku ja omase sisuga ja koera ei anna niimoodi tükkideks võtta, ilma et ka osad vajalikud omadused väheneksid. Võrreldes osade sarnast tüüpi jahikoertega, keda on oluliselt vähem ja enamuses töökoerana kasutuses, ei kaota tõug sellest küll mittemidagi, kui teda ei solgi selle eesmärgiga, et ta igasse kodusse sobiks, ka laisala omanikule. Pigem tõug võidab, seega minu arvates pigem võiks neid vähem olla, vähem populaarsed ja täita rohkem oma esialgset eesmärki. Inimene, enne kutsika soetamist, võiks mõelda, mis töö on tõuga tehtud, mida tema kutsika võtmine võib tõule tähendada, kas ta austab tõugu või mitte, ning võibolla jätta kutsika ka võtmata ning leida mõni sobivam tõug, kes juba oma tööstaatuse kaotanud ning juba valmis lihtsama sisuga.
Sinine värv on täiesti diskvalifitseeriv viga. Väidetavalt on see alguse saanud mutatsioonist, ühest koerast, kes Ameerikasse läks Saksamaalt (levinud arvamus on ka, et tekkis tänu ristamisele). Algne värv see kindlasti polnud. Hall värvus on pruuni "lahjendus", sinine aga musta - seega seal on väga suur vahe sees, hall x hall paaritusest ei saa kunagi tulla sinist, kui ei teki nt mutatsiooni. Aga meerikamaal ju toodetakse igasugust toodet, kui aga on piisavalt nõudlust väga eksklusiivsele tootele ... hinna saab kah vastavaks kerida ... :evil: . Sinine meie tõus on nagu nt vist hõbedane või brindle labra, Aino - võib küll ilus olla, aga ...
Tõu hall värvus ja see, et värvivigu hall x hall aretusest kunagi ei teki, on väidetavalt tõestuseks, et seda tõugu on kaua puhtalt aretatud. Nii on väidetud.

Mine Eri sorti koerad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline