tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

tõulised ja tõutud, igale oma nurgake
Kasutaja avatar
Postitusi: 50
Liitunud: 21 Mai 2009 14:28

tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas Tuluke » 17 Jaan 2015 15:20

Leina on vaevu kuu aega noore armsa Taksi surmast. Tean, et uus koer raviks seda valu, kuid enne suvepuhkust uut koeralast perre ei soovi. Peale kutsu segase surma põhjust (in memoriam kirjutasin), olen mõelnud, et kuidas üldse jahikalduvustega koera saab pidada - ei tohi lombist juua jne. Igal pool valitseb leptospiroosi oht. :(

Jah, raha eest ei saa hoida ära surma, aga leptospiroosi analyysi oleks kyll võinud kliinik peale surma teha. Olin šokis koera surmast, ei suutnud ise kainelt mõelda. Perearst oli päris pahane, kui sellest kuulis, kuna väikesel lapsel tõusis eelmine nädal k9rge palavik.
Aga see selleks. Mis möödas, see möödas!
Ma tahaks kodu pakkuda koerale, kellele meeldib nuuskida metsas ja põllul, ajada metssea karja taga nagu Taks seda tegi... Ja kahjuks ka rebaste ning põldhiirte jäljed kuuluvad minu elukeskkonda. Uut Taksi ei soovi, sest mälestus eelmisest on nii hea- parema iseloomuga isendit takside hulgas pole kohanud. Sobiks ka aktiivne jack russell või suuremgi... Kas see on vale mõte ? Võibolla ei tohikski koer pidada kohas, kus varitsevad ohud.... :(

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas karvik » 17 Jaan 2015 15:51

Pole kohta, kus ohud ei valitseks. Pole koera, kes lombist juua ei üritaks (kui ta ei ole just välja koolitatud). Lepto peaks olema siiski kergelt ravitav, diagnoosimisega ei saada miskipärast hakkama. Kas laps sai leptospiroosidiagnoosi?
29.06.2001-24.11.2008
07.02.2003-07.07.2013

Kasutaja avatar
Postitusi: 50
Liitunud: 21 Mai 2009 14:28

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas Tuluke » 17 Jaan 2015 16:03

Laps pidi saadetama Merimetsa, kuid perearst jättis saatmata, kuna tõenäoliselt oli siiski viirusest palavik. Praegu Ok.
Elusees ma enam ei ütle loomaarsti abi otsides, mis loomal viga - mina pakkusin oma versiooni, miks koer kolmas päev oksendas ja kuna võõrkeha ka soolestikus polnud, antibiootikumi ei kirjutatud. Järgmine päev oli juba surija.

Kasutaja avatar
Postitusi: 107
Liitunud: 06 Mai 2010 10:07

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas Kaspar nuuskurtaks » 17 Jaan 2015 17:10

Mismõttes ei ütle loomaarstile,mis loomal viga?? :o

Kasutaja avatar
Postitusi: 50
Liitunud: 21 Mai 2009 14:28

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas Tuluke » 17 Jaan 2015 17:29

Kaspar nuuskurtaks kirjutas:Mismõttes ei ütle loomaarstile,mis loomal viga?? :o

Selles mõttes, et arvad ise teadvat looma haiguse põhjustajat. Kunagi oli ka selline kogemus Hiiumaal - ütlesin loomaarstile, et koer näksis leitud avokaadokivi ja hoopis imestati, kas see on myrgine

Kasutaja avatar
Postitusi: 107
Liitunud: 06 Mai 2010 10:07

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas Kaspar nuuskurtaks » 17 Jaan 2015 19:00

Arstile,advokaadile ja pihiisale räägi julgelt tõtt -medico patrono confessario dic verbum libere!

Kõik vähene mis haigust diagnoosida aitab tuleb rääkida,loom ju ise ei räägi,muide lepto ju diagnoositi koeral analüüsiga..

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas annee » 19 Jaan 2015 11:00

Jahikoera omanikuna ütlen nii, et ohud valitsevad meid kõikjal, jahikoerte puhul on ohtusid lihtsalt rohkem, kui kodukoeral. Minu koerad oleksid kindlasti rohkem tervemad, kui ma istuks nendega kodus ja jalutaks ainult rihma otsas. Mult on küsitud korduvalt, kas ma ei karda koera kaotada - kardan küll ja ma kujutan ette et see saab väga väga hull olema aga ma peangi arvestama et iga kord, kui koerad metsa lahti lasen, et täna võib olla see päev.
Ja iga kord kui koerad elusalt-tervelt õhtul koju viin, tunnen heameelt, et mul nii tublid ja head koerad on.
Jahikoera ei saa kasvatada vati sees, olenemata sellest, mis tõugu ta on.

Olen näinud ka teisi jahitõugusid (laikad, norrakad, terjerid, hagijad) aga olen jõudnud veendumusele, et minu järgmiseks koeraks saab ka tulevikus olema taks.

Unistuste Prints,Täitsa Täpp,Rica-plika
Kasutaja avatar
Postitusi: 1864
Liitunud: 29 Aug 2004 19:49
Asukoht: kahe linna vahel

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas marilin » 19 Jaan 2015 16:06

Lepstospiroosi suhtes teen mina igal sügisel enne hooaega vaktsiini. Üritan leida koha (mul on lihtsam, veterinaarias sees), kus saab ainult leptospiroosi vastu vaktsineerida. See ei kaitse kõikide tüvede eest küll, aga siiski peaks põdemine olema oluliselt kergem.
Samas on ka kõnekäänd, et välk samasse kohta kaks korda ei löö!
Mul pole jahikoerad, kuid aktivistid ja metsas-põllult lahtiselt jooksvad tegelased ikkagi, kes ujuvad ja joovad aeg-ajalt rõvedates lompides. Hiirtest ka ära ei ütle.
koerad ei valeta

Kasutaja avatar
Postitusi: 1441
Liitunud: 08 Sept 2006 12:57
Asukoht: Tartu/Virumaa

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas Emmeliine » 19 Jaan 2015 19:48

Kurb on noort koera niimoodi kaotada :(
Oli taks ametlikult jahis käiv koer või lihtsalt kirglik jahipidaja hingelt?
Oma jahikalduvusega koera olen ma pidanud pea 10 aastat üsna nagu teistki, aga omapäi on ta õues veel vähem kui teine ja mitte mingil juhul ei lähe üksi koduaiast välja. Loomi taga ajada ei tohi kumbki. Igasuguseid jälgi ajada meeldib mõlemale väga, põllul saavad lahtiselt joosta, rabakraavis ligunemas käivad koos, hiire-, muti-, roti- ja mügrijahti peavad ka koos ja minu silma all (esimesed ja viimased süüakse tavaliselt ära ka). Lombist juua ei luba kummalgi, aga eks nad kraavidest ja jõest on joonud küll.
Ohtudeta kohta koerapidamiseks vaevalt et on. Enda omadega olen aastaid "kahepaikne", linnas on hulga rohkem probleeme olnud. Alates hirmsatest kõhulahtisustest (mõnikord minumeelest selgelt selle järel, kui nad kuskil teeservas mõne sarnase koristamata jäetud asja lähedale oma nina pista jõudnud on) igasuguste ehmatusteni (kuude viisi kestvast ilutulestikust ma kohe ei suudagi veel rääkida) autode läheduses välja. Hiiri püüavad nad vahel linnaski ja rebast näeme me sel aastal ka sagedamini Tartus kui maal :)
Nii et elu on kõikjal täis erinevaid ohte, ainus, mis vist teha saab, on püüda neid ise võimalikult eemal hoida ja otsida vajadusel kiiresti õiget abi.
Vale mõte pole uus koer kindlasti, ohud käivad paratamatult eluga koos, kõigil. Jaksu teile ja küll see uus tuleb, kui aeg õige. :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 50
Liitunud: 21 Mai 2009 14:28

Re: tahaks uut jahikoera, kuid ei julge....

PostitusPostitas Tuluke » 19 Jaan 2015 19:55

Aitäh lohutamast...
Taks oli mul jahipidaja hingelt, ema oli tal jahipidajate järglane Sesterts Häpi, kes mingil põhjusel vanuritele tasuta loovutati.
Taksi hingeelu oleks tõesti enda omaga kõige sarnasem... Aeg annab arutust.

Mine Eri sorti koerad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist