Andke nõu õige tõu leidmisel.

tõulised ja tõutud, igale oma nurgake
Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 11 Juul 2012 22:21

Pipikas kirjutas:
Ka mina olen mõelnud, et kui ma ükskord maale kolin, siis minu maja ümber peab olema kaks väga tõsist tõugu koera. Meil on ikka sead, hundid ja karud käeulatuses, põdrad käivad maja taga magamas ja koer pärast põdrakärbseid täis. Lisaks võib igasuguseid kahtlaste mõtetega kahejalgseid tahta tuppa trügida.


Pipikas, huntidel ja karudel on sügavalt savi, kas sinul on õues üks, kaks või mitu koera. Kui nemad tahavad, siis nemad tulevad. Eriti hundid. Karu ja metssiga vast lausa õue trügima ei hakka nii ehk nii, kui aed ees on. Lehed on ju täis juhtumeid, kus hundid on truu õuevalvuri õnneks võtnud, lisaks muudele koduloomadele. Nii et...
Ja mis puutub kahejalgsetesse, siis - kes ikka tulla tahab, seda ei pea ka koerad. Saavad parimal juhul lihakäntsaka ilma roti- või teomürgita ja halvimal juhul koos sellega või lüüakse muidu maha. JAh, niisama "õnnekütid" muidugi peletab koer minema :) Ce est la vie... paraku
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

ja Benjamin
Postitusi: 380
Liitunud: 28 Okt 2005 18:49
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Segavereline » 11 Juul 2012 22:57

Olen juba ammu täheldanud, et kõigile, kes tulevad otsima omale peresõpra, kellel oleks lisaks ka valveomadused, kiputakse soovitama turvafirmasid.

Eeldatavasti on tänapäeval enamus kodanikel (eriti neil, kes kuskil maal eramajas elavad) mõne turvafirmaga leping nagunii sõlmitud. Turvafirma alarm ei käivitu aga selle peale, kui keegi halvemate kavatsustega isik näiteks aeda uudistama tuleb jne. Koer ikka oma kodu kaitseb ja hoiaks sellised tegelased ju eemal ;)

Mu isal oli turvafirmaga leping juba aastaid enne, kui koer majja võeti, aga sellegi poolest jalutasid hoovipealt 2 grilli ja muruniiduk minema, kuigi aed ja naabrid ümberringi.

Mõned inimesed on kindlasti veel jäänud põhimõttega, et koer peab istuma maja ees ketis ja äärmisel kuri olema, aga ma tahaks loota, et inimene, kes võtab juba aega siia tulla ja tõugude kohta uurida, ei võta omale siiski puhtalt majavalvurit vaid proovib leida oma soovidele parima variandi, sest selle sõbraga tuleb ju siiski ligikaudu 10 aastat vähemalt koos elada.

Teemaalgatajale edu sobiva tõu leidmisel. Neid breed-selectoreid mina küll väga ei soovitaks, need on väga üldistavad, aga koerteatlas läbi lapata ei tohiks küll suur vaev olla - esialgu nagunii köidavad meeli vaid pildid ja alles takkajärgi hakatakse tutvustust lugema.
[img:150:15]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img]
Koerad on kõige armsamad olevused, keda tean :)

bokser Pipikas
Kasutaja avatar
Postitusi: 406
Liitunud: 18 Aug 2004 19:54

PostitusPostitas Pipikas » 11 Juul 2012 23:07

Koeraga koos on siiski turvalisem kui turvamehe ootamine. Ning kordan veelkord, koera ülesanne on anda pererahvale märku, et midagi toimub. Eks pererahvas vaatab siis ise mida ja kuidas.

See teema tuletabki mulle meelde, et sel aastal ma ei ole kuulnudki huntide ulgumist. Muidu ma ikka juulikuus olen alati koeri oma silma all hoidnud nii päeval kui ka öösel. Ma mõtlen, et selline keska mõõtu koer võiks hundiga ikka hakkama saada vajadusel.

Juhtusin youtubest nägema kuidas karjavalvekoerad huntidega kähmlesid, natuke kisklesid ja siis kauka mõõtu koer viskas ennast korduvalt hundile peale ja vedeles hundi otsas, natuke puhkas ja siis rabelesid edasi. Selliseid koeri ma mõtlesingi.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 11 Juul 2012 23:45

Neis piirkondades, kust kaukaasia ja kesk-aasia lambakoerad pärit, on hundid meie omadest väiksemad. Ma ei kujuta reaalselt ette, et hunt vs koer koer võitjaks meil siin saab jääda, meie hundid pidi kirjade järgi olema turjaga alates 80 cm ja + , lisaks on neil kihvad palju pikemad ja kogemust kuhjaga.
Ja tean mitmeid kordi, kus on eramaja hoovi pargitud autost kraam ära viidud, koerad on samal ajal õues olnud. Siinsamas kojaski kirjutas keegi oma slk kohta sama loo (garaaž tehti tühjaks), nii et koera võttes ei saa isegi selle peale kindel olla, et ta ikka hoiatab. Et kindlasti hauguks, tuleb ebakindel või lausa argpüks võtta, see hakkab aga kisama ka rohu kasvamise peale.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 12 Juul 2012 00:25

...et inimene, kes võtab juba aega siia tulla ja tõugude kohta uurida, ei võta omale siiski puhtalt majavalvurit vaid proovib leida oma soovidele parima variandi, sest selle sõbraga tuleb ju siiski ligikaudu 10 aastat vähemalt koos elada.


Vaada, segavereline - kui sa nüüd läheks ja loeks teemaalgataja esimest postitust, siis ei olenud tal ei tõuge ega midagi välja valitud ega mingit kodutööd tehtud. Sellega hakati tegelema alles siis, kui kodalised natuke pahasti ütlema hakkasid :)

Minul on olnud nn.valvekoerad aastast... ummm... 1989-1990 vist. Enne seda oli bokser, kes valvekoera alla ilmselgelt ei liigitu.

Ja kirjutan kahe käega kalla karviku postiutusele.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 12 Juul 2012 09:30

karvik kirjutas:Ja tean mitmeid kordi, kus on eramaja hoovi pargitud autost kraam ära viidud, koerad on samal ajal õues olnud. Siinsamas kojaski kirjutas keegi oma slk kohta sama loo (garaaž tehti tühjaks), nii et koera võttes ei saa isegi selle peale kindel olla, et ta ikka hoiatab. Et kindlasti hauguks, tuleb ebakindel või lausa argpüks võtta, see hakkab aga kisama ka rohu kasvamise peale.


Üldreeglina hoiab suur koer(ad) aias ikka nö moosivarga eemal. Mina omal ajal just seepärast oma esimese sakslase võtsin, et aiast ja garaazist virutati asju. Peale koera võtmist on sellised intsidendid minevik. Arg pole mul ükski koer olnud. Tegelikult äratab sisenejas hirmu mitte klähviv koer vaid selline, kes talle aia taga vastu vaatab ja tema lähenemiskatse peale konkreetselt uriseb. Samas tuttavatega on nimetatud koer väga sõbralik ja rõõmustab nende tuleku üle. Haugub ainult siis, kui võõras auto või inimene värava taga peatub, möödujatele ei reageeri.
Ja veel oma kogemustest:tumedat karva ja kikkis kõrvadega koeri peetakse miskipärast hirmuäratavamateks kui heledaid lontkõrvu. Mu sõprade kesk-aasia lambakoer meenutab hiiglaslikku kuldset retriiverit ja tõugu mittetundvad inimesed lubavad lausa lastel teda näppima minna. Minu sakslasi üldjuhul peljatakse.

Kasutaja avatar
Postitusi: 450
Liitunud: 08 Juul 2009 16:55
Asukoht: Tallinn/Kehra

PostitusPostitas Adele » 12 Juul 2012 10:14

Meil on aias njuufa ja ausalt öeldes on päris hirmutav, kui selline massiivne koer madala ja kurja häälega haukudes värava poole tormab.Mina siseneda igatahes ei julgeks, sest kust ma tean eks, äkki see njuufa ei ole sõbralik. Haugub ta ka ainult siis, kui keegi värava taha seisma jääb või üleliigsed inimesed/loomad lausa aeda satuvad.Ja kui tema haukuma juba hakkab, siis teame, et miski või keegi on kas aias või aia taga ja saame kohe kontrollima minna.
Igatahes, meile enam aeda tulla ei julgeta.Isegi mitte tuttavad külaelanikud ei kipu enam sisenema ilma, et keegi pererahvast neid ise sisse ei kutsu. Seega meile täitsa sobib see, et koer lihtsalt näeb välja ja tundub kõrvale kuri olevat, aga tegelt lükkaks inimese suurest õnnest lihtsalt pikali ja lakuks surnuks.
*kõik ei saa olla geeniused, mõni peab normaalseks inimeseks ka jääma.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 12 Juul 2012 12:18

Pakun, et vargal on nagunii vähe teine närvikava kui tavainimesel, nii et suur osa neist on piisavalt enesekindlad, et koera mitte karta. Niisama argpüksidest hulkurid/asotsiaalid/joodikud, kes tulevad otsima "mis ripakil, see ära" asju, peletab ilmselt koera olemasolu eemale küll. Ja maagi koer on muidugi selline unistustekoer (kui ta veel sissetungija ka kahjutuks teha suudab), millist kujutavad endale ette vast kõik valvekoerte võtjad, reaalis on aga selliseid ülivähe. Aga kesk-aaslastest, siis eks nemad lähevadki vaikselt tänu aretusvalikutele retriiveri iseloomu suunas (kui Venemaal veel testitakse iseloomu ja normaalsed kasvatajad argpükse ja iseloomutuid koeri ei paarita, siis siin võib sellest ainult unistada. Juba seetõttu, et koeri on vähe ja kes ikka pähe on võtnud, et tema koer peab poegima, siis tehtud see saab, piisab ainult enam-vähem välimikust), sest kõik koerad peavad ju ometi sõbralikud olema :twisted:

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 12 Juul 2012 12:55

Pipikas kirjutas:Ma mõtlen, et selline keska mõõtu koer võiks hundiga ikka hakkama saada vajadusel.


Hundid ründavad koeri enamasti siis, kui on aeg kutsikaid välja koolitada ja seda ei tehta kunagi 1-1 vastu. Ikka karjaga. Ja siis ei jää sinu keska mõõtu koerast sulle aeda muud kui räbalad ja heal juhul jupike ketti või kaelarihma. Ja karu - no ma ei tea, ei ole küll kuulnud, et karud tuleksid kellegi koduõuele koeri sööma :D

Mida mina maal elades olen selgeks õppinud - metslooma ei ole mõtet liialt karta, kartma peab inimest, kes tuleb kurjade kavatsustega. Sest metsloom enamasti pelgab inimest, kuri inimene seevastu ei kõhkle oma plaani elluviimiseks aiavalvurit hävitada.

Postitusi: 355
Liitunud: 12 Veebr 2007 13:27

PostitusPostitas bemy » 12 Juul 2012 13:16

:OT: Meil oli kunagi vanavanematel väike krants , nii umbes 8 kg. Ta armastas aeg ajalt kodust vehkat teha . Ükskord oma pulmatuuri ajal sattus ta ühte kolmekordse maja trepikotta. Üks suuremaja elanik siis helistas meile: "tulge viige oma murdja ära". Miks murdja ? Murda sellepärast , et sellel koeral oli kapitaalselt vale hambumus ja hambad olid koguaeg paljad. Kõik arvasid , et jube tige koer. Samas leebemat koera ei ole ma kunagi näinud. Minu jutu mõte oli ka see et välimusega võib kohutada ka väga paljusi inimesi.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 12 Juul 2012 14:35

Huvitav, et keegi ei ole pakkunud pürenee mäestikukoera? Mulle tundub, et ei ole nii nõudliku karvaga kui njuufa näiteks ja muidu ka selline- parasjagu kõike (kui suurus välja arvata). Üks kutsikas oli hiljuti müügis minu meelest kodukoeraks.
Lilleliste kummikute asemel sinised, instinktid kujunemas

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 12 Juul 2012 15:40

Neil ei ole ju kohe vaja, alles siis vaja, kui maja valmis, milleks nad ise pakuvad ca 2 aastat.

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 12 Juul 2012 19:59

karvik kirjutas:Pakun, et vargal on nagunii vähe teine närvikava kui tavainimesel, nii et suur osa neist on piisavalt enesekindlad, et koera mitte karta. Niisama argpüksidest hulkurid/asotsiaalid/joodikud, kes tulevad otsima "mis ripakil, see ära" asju, peletab ilmselt koera olemasolu eemale küll. Ja maagi koer on muidugi selline unistustekoer (kui ta veel sissetungija ka kahjutuks teha suudab), millist kujutavad endale ette vast kõik valvekoerte võtjad, reaalis on aga selliseid ülivähe. Aga kesk-aaslastest, siis eks nemad lähevadki vaikselt tänu aretusvalikutele retriiveri iseloomu suunas (kui Venemaal veel testitakse iseloomu ja normaalsed kasvatajad argpükse ja iseloomutuid koeri ei paarita, siis siin võib sellest ainult unistada. Juba seetõttu, et koeri on vähe ja kes ikka pähe on võtnud, et tema koer peab poegima, siis tehtud see saab, piisab ainult enam-vähem välimikust), sest kõik koerad peavad ju ometi sõbralikud olema :twisted:


Irooniline on see, et mina võtsin kirjeldatud sakslase sooviga ka koerasporti harrastada, aga selles ta just unelmate koer pole. Liiga rahulik ja laisk. Kas ta ka sissetungija kahjutuks teeb, ei oska öelda, see tuleb ju ilma varrukata :-). Kui see sissetungija just koera ründaks, siis vast küll. Kodu-ja valvekoerana on ta tõesti unistuste koer.
Ehk siis tahan sellega öelda, et saksa lambakoer vastab kirjeldatud kriteeriumidele küll. Ainult et sakslane on teenistuskoeraks aretatud ja tahab kindlasti koolitamist ja keskmisest aktiivsemat omanikku, kes temaga tegeleks ja talle õiglaseks karjajuhiks oleks. Nädalane üksiolek pole probleem, minu koeri söödab sel ajal naabrinaine ja saavad hakkama kenasti. No ehk igavusest tegeletakse veidi aiakujundusega...
Sakslasi on muidugi erinevaid, mõni on rahulikum ja tasakaalukam, mõni erk ja lärmakam. Samas minu tutvusringkonnas nö lambist haukujaid slk-sid ei ole, nad hauguvad ikka mingi ärriti peale. See, kui nõrk/tugev ärriti neid käivitab, on juba konkreetsest koerast kinni. Mu tuttav asiaat on kahjuks selline, kes haugub lihtsat haukumise pärast, vahel pool tundi järjest, omanikud arvavad, et enese julgustuseks. On selline aravõitu, kardab hirmsasti äikest ja saluuti, nii et ilmselt mitte oma tõu tüüpiline esindaja. Samas väga sõbralik ja tore mõmmik ja tegelikult on ka iseloomult rohkem retriiveri kui karmi karjakaitse koera moodi (kodumaine aretus kah).

bokser Pipikas
Kasutaja avatar
Postitusi: 406
Liitunud: 18 Aug 2004 19:54

PostitusPostitas Pipikas » 12 Juul 2012 20:11

Karvik, selle 80cm oleksid sa võinud enda teda jätta :) Ma kohe oleksin saanud edaspidi rahulikumalt magada.

No ega ma nüüd kuskil taigas ka ei ela, et hundid hordide viisi hoovil möllavad. Aga nad on olemas. Karud samuti. Kohe nurgataga. Ma nagu ei saa aru, et kuidas karu koera ründamisega seotud on? Karu tuleb pigem mesilastest eemal hoida. Vahet pole, kui hunt mõne keska ära viib no siis pole midagi teha, aga endal on ikkagi julgem tunne kui suur koer hoovis. Ma ei pelgagi, et hundikari hoovi tuleb, kuigi ka see pole välistatud, pigem pelgan seda kui hundid koera metsa meelitavad ja seetõttu hoian ikka juulist silma peal kogu aeg. Ühel aastal oli korralik ulgumine õhtupoolikul ja siis korjasin küll kärmelt oma pakid kokku ja panin linna punuma.

Viimasel ajal on palju juttu karjakaitsekoertest, et ma siis kui lambad plaanin võtta siis panen ka laudale signa peale või? Ja siis kui hundid lammastel kallal ootan turvameest või? Mis mõttega siis soovitatakse karjakaitsekoeri huntide vastu kui neist tolku polegi? Ma ikkagi veel naiivselt mõtlen, et kuskil ikka ming tõug on kes eestimaa huntide vastu saab. Ja selle võtangi.

Postitusi: 15
Liitunud: 09 Juul 2012 17:25

PostitusPostitas Ladoga » 12 Juul 2012 21:00

Pipikas kirjutas:Viimasel ajal on palju juttu karjakaitsekoertest, et ma siis kui lambad plaanin võtta siis panen ka laudale signa peale või? Ja siis kui hundid lammastel kallal ootan turvameest või?


:ha: :ha: :ha:


Ja veel oma kogemustest:tumedat karva ja kikkis kõrvadega koeri peetakse miskipärast hirmuäratavamateks kui heledaid lontkõrvu. Mu sõprade kesk-aasia lambakoer meenutab hiiglaslikku kuldset retriiverit ja tõugu mittetundvad inimesed lubavad lausa lastel teda näppima minna. Minu sakslasi üldjuhul peljatakse.


Nö huudikoerad mõjuvad tõeste kiirete, äkiliste, valvsate ja ettearvamatutena. Samas kui kaukaaslane selline nunnu mürakaru paistab (seda muidugi niikaua kui rahumeelne on)

Mul tekkis selline küsimus ,et kõik nad lambakoerad( saksa-, kaukaasia-,bucovina-, karrpaadi-lambakoer ja siis maremma ka veel), kas neist kõik siis vähema või rohkema õpetuse korral võimelised karja ka karjatama?

Praegu Näib,et kodumaalt oleks valida ainult sakslane ja kaukaaslane(kes vaikselt omandab siinmail kuldse retriiveri iseloomu mis mulle üldse ei meeldi). Netist leidsin Rumeeniast paar kennelit kes ka bucovinat ja karpaati aretavad.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 12 Juul 2012 21:02

Pipikas kirjutas:Karvik, selle 80cm oleksid sa võinud enda teda jätta :) Ma kohe oleksin saanud edaspidi rahulikumalt magada.

Haa, see 80 cm on ju miinimum :irw:
Viimasel ajal on palju juttu karjakaitsekoertest, et ma siis kui lambad plaanin võtta siis panen ka laudale signa peale või? Ja siis kui hundid lammastel kallal ootan turvameest või? Mis mõttega siis soovitatakse karjakaitsekoeri huntide vastu kui neist tolku polegi? Ma ikkagi veel naiivselt mõtlen, et kuskil ikka ming tõug on kes eestimaa huntide vastu saab. Ja selle võtangi.

Ausalt - ma ei usu, et on. Mitu koera ühe hundi vastu - võimalik, aga need koerad peavad olema ka siis töötavad koerad, st koerad, kes on juba eelnevalt kakelnud ja korduvalt ning oskavad seda teha. Ainult teooria aretuses kahjuks ei aita ja meil ei ole lubatud koeri testida (see on siis see, mida teised nimetavad koertevõitluseks), nii ei olegi suurema osa koerte puhul aimu, milleks ta suuteline üldse on. Loota, et sellise aretuse tulemusena instinktid säiliksid on ilmselt sama mis mõne tippsportlase laps kodust võistlustele saata.

Maag kirjutas:
Mu tuttav asiaat on kahjuks selline, kes haugub lihtsat haukumise pärast, vahel pool tundi järjest, omanikud arvavad, et enese julgustuseks. On selline aravõitu, kardab hirmsasti äikest ja saluuti, nii et ilmselt mitte oma tõu tüüpiline esindaja. Samas väga sõbralik ja tore mõmmik ja tegelikult on ka iseloomult rohkem retriiveri kui karmi karjakaitse koera moodi (kodumaine aretus kah).

Sa kirjeldaks nagu minu koera :D Aga tegelikult on see jube kurb.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 12 Juul 2012 21:06

Ladoga kirjutas:Praegu Näib,et kodumaalt oleks valida ainult sakslane ja kaukaaslane(kes vaikselt omandab siinmail kuldse retriiveri iseloomu mis mulle üldse ei meeldi). Netist leidsin Rumeeniast paar kennelit kes ka bucovinat ja karpaati aretavad.

Töötava kauka leiab Venemaalt kindlasti, kuid esimeseks koeraks ma kohe täiesti tõsiselt sellist ei soovita. Inimesed hindavad oma võimeid üle ja koerad kannatavad, neid on küll ja küll magama pandud :(

Postitusi: 15
Liitunud: 09 Juul 2012 17:25

PostitusPostitas Ladoga » 12 Juul 2012 22:14

karvik kirjutas:
Ladoga kirjutas:Praegu Näib,et kodumaalt oleks valida ainult sakslane ja kaukaaslane(kes vaikselt omandab siinmail kuldse retriiveri iseloomu mis mulle üldse ei meeldi). Netist leidsin Rumeeniast paar kennelit kes ka bucovinat ja karpaati aretavad.

Töötava kauka leiab Venemaalt kindlasti, kuid esimeseks koeraks ma kohe täiesti tõsiselt sellist ei soovita. Inimesed hindavad oma võimeid üle ja koerad kannatavad, neid on küll ja küll magama pandud :(


Usun, kuid mida siis soovitad?

Ja see maremma... Kas ta õnnetu kui tal lambaid või muid tegelasi karjatada pole?

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 12 Juul 2012 22:36

Ega karjakoer ei tea, et ta karjakoer on :P Ja iga lambakoera tõugu koer ei sobigi loomi karjatama/valvama, ideaalis neid valitakse iseloomuomaduste järgi. Mina soovitaksin võtta tõu, mis on töökoerana just inimeste suhtes vähem agressiivne, sest kaukad on tänapäeval rohkem rakendust leidnud pigem kahe- kui neljajalgsete eest kaitsjatena. Üldse on mingite kindlate nõudmistega koeravõtt üsna tõenäoliselt juba eos hukule määratud, pigem peaks asjasse suhtuma nii, et võetakse omale seltsiliseks suur õuekoer, kes hoiab vedamise korral niisama hulkurid eemale. Sellist koera, kes tõesti tõsiselt inimesi ründama hakkaks, ma usun soovivad vähesed. Ja nagu öeldakse, et esimene vasikas läheb ikka aia taha, ka koeraga võib nii juhtuda, aastatega tulevad kogemused ja oskus teadlikult koera valida ning kasvatada.

Kasutaja avatar
Postitusi: 71
Liitunud: 29 Dets 2008 19:55
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas jaanila » 13 Juul 2012 01:08


Mul tekkis selline küsimus ,et kõik nad lambakoerad( saksa-, kaukaasia-,bucovina-, karrpaadi-lambakoer ja siis maremma ka veel), kas neist kõik siis vähema või rohkema õpetuse korral võimelised karja ka karjatama.


Maremma karjatab küll so hoolitseb karja kokkuhoidmise eest. Juhul kui lambad-kitsed lähevad karjatamisterritooriumilt välja, teeb maremma sööstusid karja sisse ja niikaua piirab, kuni kari on taas turvalises(maremma arvates ja talle enne ette näidatud) tsoonis. Karja hoidmist-kaitsmist õpetada ei saagi, see on instinkt. Õpetamine on põhiliselt see, et karjatatavad loomad pole mängimiseks-saagiks, mis tihtipeale, ausalt öelda on tõsiseks probleemiks noorte karjakaitsekoerte puhul -nad kipuvad tallesid taga ajama ja ka murdma. See tung tuleb juba eos maha võtta.
Siin eelnevalt oli juttu huntide rünnakust. Meil on hundid lambaid murdnud ja selle peale karjakaitsekoera võtsimegi. Ei tahaks teada, kas maremma huntide vastu saab, loodame, et taolist situatsiooni ei tekigi. Rebaste probleem (kes tallesid napsasid) on küll lahenenud, nood ei julge enam karjamaale tulla. Vaadates maremma tööd, võib aga oletada, et ka hunt enne mõtleb, kas ikka üritada rünnata või mitte. Hundi puhul on tegu äärmiselt intelligentse loomaga, kes ei lähe elu ja surma peale võitlema, eriti kui kaasas on oma kutsikad. Selle peale on üles ehitatud ka karjakoerte kaitse- anda koerte kohaloleku tõttu karjas huntidele märguanne, et siia pole turvaline murdma tulla. Karjakaitse koerad, kui nad on tõelised tööloomad, ei kohku millegi eest tagasi, võitlevad elu hinnaga oma karja eest.
Maremmad, kes mingil põhjusel pole karjavalveks (pole nii tugeva instinktiga, näiteks ei püsi lambakarja sees) sobilikud, antakse tavaliselt kodukoeraks, kes siis täidab edukalt ka õuevalvekoera ülesandeid.

bokser Pipikas
Kasutaja avatar
Postitusi: 406
Liitunud: 18 Aug 2004 19:54

PostitusPostitas Pipikas » 13 Juul 2012 08:36

Ega jah, sellist mõtet mul küll ei olnud, et lähen võtan kuskilt ükskõik missuguse kaitsekoera. Ikka tuleb vaadata kuskilt tööliinist ja võib olla isegi väljaspool eestit. Mingit inimeste suhtes üliagressiivset ma oma majja siiski ei kavatse tuua.

Kuna alles mõne aasta pärast on plaanis lambad ja mõned kitsed võtta siis on see karjakaitsekoera teema hetkel veel väheaktuaalne. Aga siiski mõtisklen juba selles suunas nii teoreetiliselt :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 13 Juul 2012 12:10

Enamasti ei ole karjavalvekoerte otseseks ülesandeks karja ajamine, selleks on tavaliselt kiiremad ja kergemad koerad olnud. Ja tänapäeval on koera elimineerimine vägagi lihtne, kahjuks. Varaste soov on enamasti tegutseda salamisi ja vaikuses, nende häirimiseks on vägagi sobivad just sellised terased ja häälekad koerad, kes ei pruugi neid vargaid otseselt rünnata. Seega polegi sugugi alati täna parimad valvurid sellised, kes sissetungijale kallale lähevad - hoopis tõhusamad võivad olla kiired ja järjekindlad haukujad, kes oskavad end kahejalgse ohu eest hoida ja samas teha neil vaikselt tegutsemise võimatuks.
Maailm on värviline!

Eliise isiklik valvur Ronja
Kasutaja avatar
Postitusi: 830
Liitunud: 17 Sept 2007 17:15
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aljasmets » 14 Juul 2012 12:14

Lisan ära selle, et enamasti, kui on laps siis PEAB panema paika piirid nii lapsele kui koerale. Ja koera tuleb siiski õpetada, et ei hüppaks lapsele peale või lihtsalt liialt lähedalt lapsest mööda kõndides ei müksaks teda pikali. Pealegi tihti peale leiavad koerad, et näe laps on nõrgem seega ka karjas temast madalamal kohal.
Ta on alati sinuga, oled kurb on sinuga..
Oled õnnelik on ta sinuga..
Oled üksijäetud teiste inimeste poolt siis tema on sinuga...
Jah ta on KOER!!:)

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 14 Juul 2012 13:04

karvik kirjutas:Et kindlasti hauguks, tuleb ebakindel või lausa argpüks võtta, see hakkab aga kisama ka rohu kasvamise peale.
Mina pakun et ebakindlus kui selline ongi vajalik, positiivne omadus mh ka valve/kaitsekoeral, täpselt nagu paljudel jahikoertel. Läbinisti enesekindel koer (kellele miski ohtlik ei tundu) pole parim ja/või saab ka ühtlasi suht kiiresti surma. Ei tea ma ise muidugi täpselt, kuidas ja mis omadused kõike koeras mõjutavad, või kust piiri tõmmata, aga pakun, et ka nö üldine temperament või närvisüsteemi ehitus (muude omaduste hulgas) mängib suht suurt rolli, kuidas koera käitumine välja paistab, kas pealtnäha enesekindlam, stabiilsem jne. Minu tõug kipub olema just siis see, kes naljaga pooleks võib ka selle ära märkida sulle, kui rohi ühtäkki heidab teise nurga alt varju või täiesti ilma naljata kui pimedas pargis kükitab puude all ähvardav suur kivi (kes muidugi arusaadavalt võibki osutuda suureks metsseaks või karuks) :D, minu jaoks see pole midagi imelikku, et ilmselgelt ongi ka minu tõus olemas/vajalik teatav annus ebakindlust/skeptitsismi, aga ka teravust, ning nt kasvõi siis võrreldes kaukaaslasega saaks minu tõu keskmist esindajat osades situatsioonides nimetada ka närviliseks. Samas kõigest hoolimata argade koertega tegu enamasti pole ja koer võib suht varmalt asuda tegudele ka ilma nö nurka ajamata. Eks see on maitse asi ja ka enda närvisüsteemiga haakuv teema, et mis tüüpi pommi otsas keegi istuda soovib :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 187
Liitunud: 18 Jaan 2009 22:45
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Sikus & lõbus loom » 14 Juul 2012 14:22

ninasaba kirjutas: Eks see on maitse asi ja ka enda närvisüsteemiga haakuv teema, et mis tüüpi pommi otsas keegi istuda soovib :irw:

Vahest sõna pomm asendaks mõne muuga, aga mõte kui selline täpselt õige. Soovitada saab mingitesse olukordadesse hästi sobivaid koeri, aga kui selle looma täiesti loomupärane käitumisjoonis, häälekus või hääletus sealhulgas, konkreetse inimese loomust igapäevaselt kratsima hakkab, siis tühja nendest varastest või metsloomadest või millestki-kellestki kolmandast.
Veel nii hästi üldiselt arutledes, esmapilgul näib koeratõuge rohkem, kui vaja lähekski. Ent võta näpust, süvenedes ja teatud omadusi, nii koera kui enda omi, vaagides, ei pruugigi palju järele jääda. Ja kõige lõpuks satub hoolikale valijale ikkagi ihatud tõu isemoodi isiksus. Aga siis on ta täitsa oma ainukordne väänik ja nii lihtsalt ongi.
Selles mõttes on see üsna aus teema olnud, et mitmedki inimesed on oma armastatud tõugude sisu avanud ja näidanud, mida elu üht või teist tüüpi koeraga tegelikult tähendab.
Isiklik õudusunenägu oleks lõputult haukuv/valvav koer, aga üdini apaatsed isemõtlejad pole samuti minu maitse. Mõne sellise ma ilmselt tulevikus kõigi valikute ja välistuste kiuste just saangi. :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 14 Juul 2012 14:31

Kui nüüd aus olla, siis tegelikult on paljud asiaadid parajad lõugajad, ka enesekindlad koerad, nii et ebakindlus teeb asja lihtsalt veel hullemaks. Ma oleksin võinud muidugi lisada juurde sõna "tugev", kuid inimeste arusaam eba- või enesekindlusest on erinev. Minu koer on minu meelest teatud situatsioonides lausa väga ebakindel ja isegi arg, nii mõnedki koolitajad aga arvavad, et pole asi nii hull midagi.

Kasutaja avatar
Postitusi: 593
Liitunud: 28 Juul 2006 03:24
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas siimsusi » 14 Juul 2012 21:26

Pipikas kirjutas:Kuna alles mõne aasta pärast on plaanis lambad ja mõned kitsed võtta siis on see karjakaitsekoera teema hetkel veel väheaktuaalne. Aga siiski mõtisklen juba selles suunas nii teoreetiliselt :irw:

Akbash - lammastele ja kitsedele pühendunud...
Sõnad on nagu lehed. Nad lendavad suust välja ja tuul keerutab ning keerutab neid. Lõppkokkuvõttes ei või sa kunagi kindel olla, kuhu nad välja jõuavad. (Fred Jüssi)

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 15 Juul 2012 05:23

Mind endiselt üsna tugevalt häirib nii üldine ja tegelikult hägus lahterdamine ning ka tüüpiline, automaatne negatiivne mõte selle sõna taga, st et minumeelest need on suht harvad koerad, kelle kohta saaks öelda "ebakindel koer" (mis mulle tähendabki läbinisti ebakindlat e valdava osa ajast ebakindlalt käituvat koera), aga nagu sa, Karvik, ütled oma koera kohta, saab öelda vist küll pea iga koera kohta, ehk et minuarust on leitav mingi tüüpsituatsioon või ala, kus enamik koeri on mingil määral ebakindlad. Aga jah, kõik oleneb sellest, mida keegi ebakindluse all mõtleb ning kuhu piir tõmmata - mis on veel ok ning kasulik/vajalik. Mulle tundub, et suht suur osa inimesi, kes sedagi sõna kasutavad, tegelikult omavad suht õhkõrna aimu, mida nad nö endagi jaoks silmas peavad, või kuidas seda ära tunda :D.
Kasutasin meelega sõna "pomm", kuna minuarust tugevate valve/kaitseomadustega koera omamine on üsna suur vastutus, loom on loom ja minuarust teda kunagi 100% usaldada ei tasuks.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2342
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 15 Juul 2012 10:02

Ebakindlus ei ole kuskil positiivne omadus! Ebakindlus tähendab, et tekib kõhklus, mismoodi edasi tegutseda/käituda, ja see, missugusi valikuid tehakse, ei ole ette ennustatav. Ebakindlust saab ka koolitada, kui koeralt samade olukordade lahendamisel nõutakse väga erinevat käitumist ja seda korduvalt. Ebakindlus ei ole sama, mis ettevaatlikkus, umbusk, usaldamatus, sotsialiseerimatus, argus, igasugune pelglikkus, kinnisus jms.
Maailm on värviline!

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 15 Juul 2012 12:34

ninasaba kirjutas:Mind endiselt üsna tugevalt häirib nii üldine ja tegelikult hägus lahterdamine ning ka tüüpiline, automaatne negatiivne mõte selle sõna taga, st et minumeelest need on suht harvad koerad, kelle kohta saaks öelda "ebakindel koer" (mis mulle tähendabki läbinisti ebakindlat e valdava osa ajast ebakindlalt käituvat koera), aga nagu sa, Karvik, ütled oma koera kohta, saab öelda vist küll pea iga koera kohta, ehk et minuarust on leitav mingi tüüpsituatsioon või ala, kus enamik koeri on mingil määral ebakindlad. Aga jah, kõik oleneb sellest, mida keegi ebakindluse all mõtleb ning kuhu piir tõmmata - mis on veel ok ning kasulik/vajalik.

Ma selgitan siis niipidi - see, mida kardab ja millistes situatsioonides käitub minu koer viisakalt öeldes ebakindlalt, on võrreldav sellega, kui linnukoerad kardavad linde, njuufad vett või urukoerad ei lähe rebaseuru lähedalegi suurest õudusest. Kui kõik töökoerte omanikud saavad oma koerte kohta sama öelda, et nende koer kardab just seda osa, mis on seotud tema tööga, siis jah, ilmselt ma olen üle pingutanud.
Ma ei väida, et koer ei tohiks karta mitte kui midagi, selle kohta on ütlus, et julge koer on surnud koer, ma pean silmas ikka seda ebakindlust, mis ei lase koeral teha tööd, mille jaoks tema aretatud on.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 15 Juul 2012 12:52

Ebakindlus, argus ja närvilisus ei ole sünonüümid.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 15 Juul 2012 14:50

vaoni kirjutas:Ebakindlus, argus ja närvilisus ei ole sünonüümid.

Keegi ei olegi seda siin teemas ju väitnud? Küll aga võivad minu meelest ka mitu asja koos ühes koeras olla.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 16 Juul 2012 05:22

*Kaja kirjutas:Ebakindlus ei ole kuskil positiivne omadus! Ebakindlus tähendab, et tekib kõhklus, mismoodi edasi tegutseda/käituda, ja see, missugusi valikuid tehakse, ei ole ette ennustatav.
Kaja, kas sain õigesti aru, et sinumeelest mitte-ebakindel koer on 100% ettearvatava käitumisega e. et see, mis valikuid selline koer mingis olukorras teeb, on ette ennustatav?
Endiselt, ka sinu definitsiooni järgi, mina näen et ebakindlus võib olla ka positiivne omadus, ma ei arvaks et koer, kes nö oma harjumuspärasest rööpast välja sattudes (kuna ju teatavasti koer õpib kogu elu ning kogemused omavad võimu muuta ka kogenud koera käitumist tugevalt - nt siis kasvõi kogenud jahikoerale tekkiv paugukartus) käitub ikka vanaviisi või siis ilma mingihetkelise asjade protsessimiseta "laksaks" silmapilguga mingit uut moodi käitumist, oleks töökoerana parim. Minumeelest uue käitumise tekke juurde käibki loogiliselt ka mingi aja vältav ebakindlus (nagu sa ütled, et tekib kõhklus, mismoodi edasi käituda), protsessimine. Minumeelest selline mingiajaline kõhklus ja protsessimine, enne tegusid, teeb koerast tihti tasakaalukama, stabiilsema, ning aitab tal nö ellu jääda. Selge see, et ka siin muidugi mängivad rolli ka igasugused muud omadused, mitte ainult ebakindlus.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 16 Juul 2012 09:32

:OT:
ninasaba jutule
Ükski elusolend ei ole robot, mis tähendab seda, et tema käitumine ei ole mitte kunagi 100% ennustatav.

Ebakindlad hetked ei tähenda veel ebakindlat iseloomu. Kõhklus, kaalutlemine jne on täiesti normaalsed käitumisviisid enesekindla elusolendi juures. Ebakindluse all peetakse enamasti silmas suutmatust uute olukordade adekvaatselt toime tulla (st reaktsioon ei vasta olukorrale, on liiga äge, nt provotseerimata rünnak, või liiga vähene, nt tardumine, halvatuse-taoline kangestumine ja/või kössitamine igas uues olukorras). See, kui loom (või ka inimene) näeb tuttavas ümbruses midagi uut ja ta reageerib ettevaatusega (seisatab, vaatab, läheneb ettevaatlikult, teeb hoiatavaid häälitsusi, jälgib tundmatu reaktsiooni), on täiesti loomulik ja asjakohane käitumine, aga kui ta kangestub ja suuda ei sellest olukorrast välja tulla kõrvalise abita võüi kui ta sööstab seda kohe ründama, siis on reaktsioon olukorrale mittevastav ja see näitab looma (ja ka inimese) sisemist eba,kindlust.

Just seda viimast polegi vaja. Looduses sellised isendid kaua vastu ei pea ja seega selliseid isendeid napib, aga kultuursetes oludes leidub kõike.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 16 Juul 2012 16:36

Jah, aga seda ma silmas peangi, et kuigi tihti kojaski kasutatakse meelsasti terminit "ebakindel koer", siis mida see tegelikult ütleja jaoks tähendab, ja kui palju reaalselt on selliseid läbinisti ebakindlaid koer, kes ongi alati kõikvõimalikes uutes (ning ehk ka tuttavates) situatsioonides ebakindlad, ei suuda nö enda eduks toimida. Et kui ebakindlaid koeri tegelikult ehk polegi nii roppu palju, siis samas ebakindlust mingis olukorras või tüüpsituatsioonis on enamikul koertest ja seega minuarust peaks seda sõna kasutama väheke ettevaatlikumalt, eriti siis negatiivse varjundiga - kuivõrd ilmselt pea meie kõigi koerte kohta annaks mingis olukorras kasutada sõna ebakindel ning samas üldise omadusena (vähemalt minuarust) ei ole tegu alati kohe negatiivse asjaga.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 16 Juul 2012 21:11

Kas koera, kelle tööd segab ebakindlus, on piisav põhjus ebakindlaks nimetada? Üks asi on see, kui kodukoer kardab pauku, kellegi varju, mingeid esemeid, mis ei väljendu igapäevastes situatsioonides ja kellega saab edukalt koos elada ja teine külg siis näiteks seesama paugukartlik jahikoer. Meil on seda ebakindluse defineerimise juttu juba pool foorumit täis (ka varasematest aastatest), mind täitsa huvitab juba, millist koera sinu (ninasaba) meelest tohib ebakindlaks nimetada. Negatiivse alatooniga ebakindlaks, millest ei ole grammigi kasu. Kas sellist, kes hiilib kogu elu kössis ja värisevatel koibadel ringi ning elab laua all ja sööb öösiti?
Mul on olnud kolm koera, neist kõik omamoodi probleemsed. Üks oli väga närviline ja kartis paaniliselt inimesi, algselt see väljendus minu meelest puhta argusena - koer oli kurt ja pime, vahutas, võis söösta suvalisse suunda, üritas ennast ainult lahti rabeleda ja seda kõike võttis ta kui võitlust elu ja surma peale, absoluutselt kontaktivõimetu. Aastatega läks asi paremaks, jäi tugev ettevaatlikkus või siis ebakindlus just inimeste suhtes ja teatud olukordades (rihmata oli ta palju julgem), muus osas oli tegu absoluutselt kartmatu koeraga, ilutulestiku ja muu sellise pikemat aega kestva tugeva heli peale võis ainult natuke erutuda. Viimane koer on ennast elu jooksul korduvalt vabandust väljenduse eest, hirmust (või võib seda ebakindluseks nimetada? Vist mitte.) täis kusenud. Ka täiskasvanuna ja viimati ca paar aastat tagasi ehk siis 7 aasta vanusena. Ma kujutan ette, et selleks, et kaoks kontroll põie üle, peab hirm ikka VÄGA suur olema, tema süda peksab neil kordadel nii tugevalt, et on lausa kuulda. Ma ei tea, on keegi sellist asja kunagi näinud. Kaks viimast korda, mis sellise hirmu on esile kutsunud, on mittetöötava tolmuimeja otsik ja fakt, et ma plaanin hakata tema haiget kõrva puhastama. Samas ta ei ole neil hetkedel "välja lülitatud", nagu teine koer oli. Ebakindlalt käitub ta väga paljudes erinevatest situatsioonides, alates kohtumisest teiste koertega (suuremat sorti koerte või kui koeri on palju, näiteks näitused) ja lõpetades laskude või ilutulestikuga. Sõltuvalt olukorrast võib ta kas lihtsalt saba jalgevahele tõmmata, ennast kössi vajutada ja lömitada või võib kiunuda ja üritada põgeneda, võib silmad peas punnis lõõtsutada, ila voolamas ja ise trambib nonstop ringi (näiteks kui ma kodus akna lahti teen või toaukse kinni panen). Kordan, kes ei tea - tegemist on 9+ aastase kesk-aasia lambakoeraga, kes on peaagu kogu oma elu elanud linnas, korteris ja keda on veetud palju mööda näituseid, nii et väheses sotsialiseerimises mind süüdistada ei saa. On olukordi, mille kordumisel ta kord on ebakindel, kord mitte ning olukordi, millal ta on ALATI ebakindel. Kas sellist koera võib ebakindlaks nimetada? Siiani ei ole ükski teda näinud koolitaja vastupidist väitnud, et ta ebakindel ei oleks, on ainult öeldud, et sõna "väga" võibolla on liiast. Ok, minul ei ole palju koeri olnud, kuid erinevad koolitajad (ja kasvatajad) on neid ju sadu, kui mitte tuhandeid näinud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 17 Juul 2012 00:10

Minu arvates kirjeldab ninasaba ettevaatlikku, mitte ebakindlat koera.
Ma arvan, et me kõik oleme elus kokku puutunud nii ebakindlate kuika ettevaatlike (ja ehk ka hulljulgete) inimestega. Ja võrdlus loomadega pole kohatu, sest hirm ja kindlustunne ei tulene mitte ratsionaalsest mõistusest, vaid on väga ürgsed ja samad loomadega.
Ebakindel olend tunneb end pidevalt ohustatuna ja on täis hirmu, mis - nagu ma ütlesin - paneb teda ülereageerima.
Ettevaatlikkus on midagi muud. Minu kõige enesekindlam koer käitub võõraste suurte olenditega (temast tunduvalt suuremad koerad, hobused, lehmad, põdrad jne) ettevaatusega (tegelikult ka tundmatute koertega) - ta jälgib neid, võimalusel läheb neist kaarega mööda (ega vaata kunagi otsa), üritab distantsi hoida, kui see ei õnnestu, siis on kehakeel igati rahu pakkuv. See on ettevaatus, mitte ebakindlus.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 17 Juul 2012 13:52

Karvik, ma üritan vaid nö osaleda protsessis, mis mul pidevalt asju laiemalt (ja paraku hägusemalt) aitab näha ...Mu lähtumine tuleneb osalt ka sellest, et osad ebakindlateks nimetatud koerad, keda mina tean, on küll sinu näidetega võrreldes keskmised normaalselt toimivad koerad, ei midagi ekstreemset ega ka tavaelus mingit erikohtlemist mingites situatsioonides. Sh normaalselt toimivad töö/sportkoerad. Kel ilmselgelt samas on teatud olukordades või asjade suhtes ebakindlust (kuid mitte argust - loomulikult ka minu jaoks on argus midagi muud kui ebakindlus). Aga kõik need asjad, nende piiritlemine ning äratundmine pole ju tegelikult niisama lihtne, must-valge?
Võimalik, et siit võikski tõmmata piiri arguse ning ebakindluse vahele - ebakindlus vist päris takistada või koera toimimist halvata ei tohiks - kui muidu on koera närvisüsteem normaalne ning ka muud omadused nö normi piirides (ennast korrates, ilmselgelt ju seda, kuidas koer lahendab olukordi kus ta on ebakindel või ka lausa arg, mõjutavad veel paljud muud omadused - kasvõi nt teravus, mida oleks ju koerainimestel endil kasulik ära nimetada ning ära tunda üritada). Selge see, et minu jaoks, kui koer üldse edukalt tööd teha ei suuda, ei saa see enam olla pos varjundiga asi. Samas isegi kui koer ei suuda toimida mingis kindlas tüüpolukorras või nö alas (enamasti ju võib öelda, et enamuse koerte töö ongi mingite kindlate situatsioonide piires toimimine), aga muidu on jälle täiesti julge ja enesekindel, nagu sa ühe oma koera kohta ütled, siis mina kuidagi ei tahaks kogu koera olemust kohe selle ühe tüüpolukorra järgi "paika panna".

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 17 Juul 2012 14:17

Ma jah seda enda ühte koera nimetasingi nii, et kardab inimesi, aga muidu väga enesekindel, teisel on ebakindlust tekitavaid olukordi nii palju, et tema puhul ei saa üle ega ümber. Ma hakkasin ise mõtlema, et kui võtta asja nö tavainimese seisukohalt, siis nemad ju ei kasuta sõna ebakindel, on kas arg koer või siis mitte ja araks mingite üksikute episoodide järel koera vist nimetama ei kiputa, kui need aga hakkavad kogu aeg korduma ja aina rohkemates erinevates olukordades, siis öeldakse arg. Mingi tasemeni ebakindla koera saab ilmselt tööle ka kui varakult alustada ja osata suunata, kuid temale ei saa kunagi kindel olla. Ühesõnaga minu jaoks ebakindel koer on ikka koer, kes on probleemne, mitte vahel ettevaatlik või närviline.

Kasutaja avatar
Postitusi: 71
Liitunud: 29 Dets 2008 19:55
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas jaanila » 17 Juul 2012 22:21

karvik kirjutas:Mingi tasemeni ebakindla koera saab ilmselt tööle ka kui varakult alustada ja osata suunata, kuid temale ei saa kunagi kindel olla.


Ebakindlus karjatamises (lammaste pelgus või vastupidi agressiivsus karjaloomades suhtes vm) viitab näiteks bordercolliede puhul pigem sellele, et koera instinkt pole veel täielikult avaldunud, ehk nagu karjatamise inimesed ütlevad- koer pole "süttinud". Käib see nö plõks ära, kaob koera ebakindlus ja algab õige aeg karjatamisõppeks.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 17 Juul 2012 23:14

Karjatamisest ei tea ma tõesti midagi, pidasin ise kaitseinstinkte ja sellega seotud tööd silmas.

Kasutaja avatar
Postitusi: 123
Liitunud: 20 Okt 2008 15:08
Asukoht: Raplamaa

PostitusPostitas bkit » 18 Juul 2012 09:13

jaanila kirjutas:
karvik kirjutas:Mingi tasemeni ebakindla koera saab ilmselt tööle ka kui varakult alustada ja osata suunata, kuid temale ei saa kunagi kindel olla.


Ebakindlus karjatamises (lammaste pelgus või vastupidi agressiivsus karjaloomades suhtes vm) viitab näiteks bordercolliede puhul pigem sellele, et koera instinkt pole veel täielikult avaldunud, ehk nagu karjatamise inimesed ütlevad- koer pole "süttinud". Käib see nö plõks ära, kaob koera ebakindlus ja algab õige aeg karjatamisõppeks.


Teemaalgataja polegi minu arusaamist mööda huvitatud karjakoerast vaid valvekoerast.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2124
Liitunud: 24 Mai 2005 11:22
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas kilpkonn » 18 Juul 2012 11:09

bkit kirjutas:Teemaalgataja polegi minu arusaamist mööda huvitatud karjakoerast vaid valvekoerast.


Foorumite eripära ongi see, et iga kirjutaja lisab oma kogemuste ja teadmiste järgi infot ja lugeja paneb ise kildudest enda jaoks pusle kokku. Ning teemade fookused nihkuvad teemade arengu käigus algsest sageli päris kaugele. :)

Aga kui on vaja sellist koera, kes välimikuga peletaks, siis mina mõtleksin rottweileri peale, sest neil on päris kohutavate murdjate kuulsus. Ehkki nende pidamine nõuab ilmselt kogemust ja pühendumist, s.t nad vajavad koolitust ning unardada neid ei saa, sest tegemist on ju ikka teenistuskoertega, kes on töö jaoks mõeldud. Rotikaga aeda naljalt keegi sisse trampima vist ei hakka. Nende kuulsus käib nende ees. :) Samas on nad (seni kohatud isendite põhjal järeldusi tehes) omainimestedega eriti nummid ja heakesed.

Mõrtsuksissetungijate vastu muidugi ei aita keegi ega miski, aga neid õnneks eriti tihti siiski ringi ei liigu.

Kasutaja avatar
Postitusi: 71
Liitunud: 29 Dets 2008 19:55
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas jaanila » 18 Juul 2012 12:01

Vabandust, et teemaalgatusest kõrvale kaldusin. Siin tuli vahepeal juttu töökoertest ja ebakindlusest. Lisasin vaid oma tähelepaneku, et on töökoera tõuge, kelle ebakindlus võib olla üks osa tema arengus ja muutub, kui avaldub täielikult kaasasündinud vaist (ja see ei puuduta ainult bordereid, olen täheldanud sarnaseid arenguetappe ka valve/kaitsekoerte juures).

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 18 Juul 2012 13:56

Ah, see teema on siin omadega ammu juba metsas.

Kilpkonn, rotikas võib elada 24/7 õues, aga paljud teda vist nii ei pea.

Jaanila, mis vanuses koeri sa silmas pead, rääkides valvekoerte puhul ebakindluse avaldumisest? Ikka noori? Ma arvan, et see ei ole siiski hea märk.
Kui nüüd aga tagasi tulla karja valvavate ja ajavate koerte juurde, siis nii palju kui ma olen telekast näinud erinevate karja- ja lambakoerte tööks valimist, siis valik tehakse ikka paljude kutsikate hulgast ja kui võimalik, siis muidugi ka vanemate järgi. Meil on siin nii vähe töötavaid koeri, et kes ise ei kasvata (või välismaalt vastava inimese käest ei too), et valida, peab ju leppima sellega, mis on. Ja see ei pruugi kaugeltki parim olla, sellevõrra on tööd rohkem ja tulemused ka võibolla mitte eriti, samas kuni ei ole millega võrrelda ei oska vast ka väga kurta. Saaremaal on üks pisike asiaat karja valvama ostetud, teises teemas on link ka, ma lugesin ja mõtlesin täitsa ausalt, et mina ei suudaks ... Raske on ikka nullist alustada.

Kasutaja avatar
Postitusi: 71
Liitunud: 29 Dets 2008 19:55
Asukoht: Pärnumaa

PostitusPostitas jaanila » 18 Juul 2012 20:44

Jah, ikka noori koeri pean silmas, Karvik. Olenevalt tõust, isendist võib see täiskasvanuks kasvamise aeg olla nii erineva pikkusega. Mul on tunne, et paljuski me võimendame koera ebakindlust ise, ehk me püüame koera arengut liigselt kiirustada- koer pole veel oma arengus valmis õppima, tegema seda, mida me temalt nõuame või ootame. Ehk siis näitena toodud bordercollie. Me ei saa midagi sundida või kiirendada, kui koer pole veel küps. Kiirustamisega ainult süvendame tema ebakindlust.
Töökoertest veel niipalju, et esmaseks kriteeriumiks kutsika valikul on ikkagi tema põlvnemine reaalselt töötavatelt vanematelt. Kas kutsikas jookseb sulle rõõmsalt vastu või poeb hoopis kapi alla peitu, ei oma küll miskit tähendust. Mina olen valinud nii ühe kui teise kutsika, ja pole pidanud tööomadustes pettuma.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 18 Juul 2012 21:56

jaanila kirjutas:Töökoertest veel niipalju, et esmaseks kriteeriumiks kutsika valikul on ikkagi tema põlvnemine reaalselt töötavatelt vanematelt.

Kui see võimalik on, siis jah. Asiaatide puhul Eestist sellist kutsikat aga veel osta ei saaks, peaks ilmselt tõu kodumaalt tooma.

Unistuste Prints,Täitsa Täpp,Rica-plika
Kasutaja avatar
Postitusi: 1864
Liitunud: 29 Aug 2004 19:49
Asukoht: kahe linna vahel

PostitusPostitas marilin » 19 Juul 2012 03:07

Mitte keegi pole siin teemas maininud leonbergerit, kes näeb välja nagu kaukaaslane, aga on esimeseks koeraks sobivama iseloomuga minu hinnangu kohaselt. No keskmist pean silmas.
Endal leonbergerit ei ole, aga tunduks selline "hundid söönud ja lambad terved" lahendus.

OT teemasse niipalju, et minu jaoks läheb ebakindluse piir sealtmaalt, kus koer ei suuda "tänu" sellele teha ära tõuomaseid katseid või teha tõuomast tööd. Koer on liiga ettevaatlik, et see segab tuntavalt tema tööd.
Koer on arg, kui see segab väga tutavalt tema igapäevast funktioneerimist.
See on selline väga üldistatud lahterdamine ja enda koerte põhine peamiselt.
koerad ei valeta

bokser Pipikas
Kasutaja avatar
Postitusi: 406
Liitunud: 18 Aug 2004 19:54

PostitusPostitas Pipikas » 06 Dets 2012 13:21

Kuna siin teemas oli hunditeema ka üleval, siis panen ühe lingi mis siia arutellu veidi sobib. Karjakoerad olemas aga näe, hundi vastu ei saa miski.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eest ... d=65365484

Bikiinivooru kostüümis Happy Lady Roi
Kasutaja avatar
Postitusi: 215
Liitunud: 27 Nov 2004 13:14
Asukoht: Rakvere lähistel

PostitusPostitas Põhjatäht » 07 Dets 2012 01:57

Kui siin veel rääkida koeratõugudest, siis lisaks siia hundimurdjate nimekirja esikohale koeratõu Türgist - see on Kangal. Hundist tunduvalt suurem elukas!
Vaadake netist pilte - kohutavalt suur koer, turjakõrgus võib olla umbes sama, nagu inimese pikkus!!!
Iseloomult on ta agressiivne koer ja mina näiteks Eestisse teda kasvatada ei julgeks võtta. Arvata võib, et siinsesse keskkonda ta naljalt ei sobiks ja tooks seega rohkem probleeme kaasa, kui asi väärt.
Ka youtube'st võib videosid näha ... näiteks sellist, kus kangal ründab lõvi!
Igatahes ... hämmastav koer ja inimene tundub tema kõrval kääbusena!
Õnneks on sellised koerad mitte Eestis, vaid Türgis. ;)
Don`t worry, be happy!!!

EelmineJärgmine

Mine Eri sorti koerad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist