Koeratõu valik.

tõulised ja tõutud, igale oma nurgake
Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

Koeratõu valik.

PostitusPostitas VonSten » 25 Juun 2012 00:55

Otsisin foorumist vastavat teemat, aga kuna siin on nii üüratult palju erinevaid alajaotusi siis jäi see leidmata.
Tahan lähima aasta jooksul endale elu esimest koera võtta ja mõtlen vaikselt, et mis tõugu üleüldse valida. Seega oleks väike diskussioon ja arutelu teretulnud.
Tõud, mis endale kuidagi huvitavad tunduvad ja millega ka päris elus kohtutud on taks, bassethound ja chow-chow. Siiski need kõik eelnimetatud tõud kõik on vist võrdlemisi keerulised pidada ja õpetada ja võivad algajal ülekäte kasvada.
Koer, keda otsin võiks olla pigem rahuliku iseloomu ja väiksema liikumisvajadusega, olema valmis eluks korteris ja reisimiseks autoga.
Koeraga jooksmas käia poleks tahtmist, küll aga võiks käia jalutamas.
Näitustel kindlasti ei viitsiks käia, küll aga koertekoolis.
Eriti oluline on, et oleks sõbralik inimestega. Kindlasti igas tõus leidub väga seinast seina isendeid, kuid mingid tõuspetsiifilised aretatud iseloomujooned peaksid ju kehtima ka ? Koera sotsialiseerimisega inimestega kutsikaeas raskusi ei tuleks ja samuti poleks probleemi kutsikat tööle kaasa võtta.
nii et milliseid tõugusid teie arust võiks kaaluda?

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 25 Juun 2012 01:09

Soovitan võtta ette näiteks kas see rootslaste poolt koostatud "Maailma koerad" või siis kodumaine "Eesti koerte atlas". Valida välja kirjelduste alusel tõud, mis võiksid sobida ning seejärel hakata suhtelma seda tüugu koerte kasvatajatega, et valida enale välja sobivaim tõug - aga vahel ka tõutus :) LIsaks soovitaks külastada siiski ka koertenäitusi - seal saab reeglina koeri ka näha ja katsuda ja omanike ja kasvatajatega suhelda.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

PostitusPostitas VonSten » 25 Juun 2012 01:21

Olen seda Eesti koerte atlast tasapisi uurinud. Kasvatajatega kavatsen ka kindlasti suve jooksul kohtuda. Siiamaani jätkuvalt kõige lemmikum koer on taks, aga kardan lihtsalt et selle kasvatamisega, ei saa ma hakkama.
Tõutus oleks ka variant, aga kas kutsikat vaadates võib prognoosida, et kui suureks see koerake kasvab? Tean juhuseid, kus on väga mööda pandud :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 67
Liitunud: 31 Mai 2010 04:22
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas tuulelaul » 25 Juun 2012 09:13

Mina alustasin päris minu koera otsingut tavapärasega võrreldes tagant ettepoole - või siis seest väljapoole. Uurisin läbi väga, väga paljude koerte iseloomu ja pidamistingimuste osa: kui suur, milline karvahooldus, milline on tõu ajalugu ehk algne kasutusviis ja sellest tulenev liikumisvajadus, töötegemise vajadus, iseloom üldiselt. Kaalusin, kas viitsiksin kõige sellega jännata: kui tihti vajab see koer kammimist, pesemist, trimmimist, pügamist? Kas saan sellega ise hakkama või pean teenuse sisse ostma ja kui kulukaks see mulle läheb? Kui palju ajab karva, kas kogu aeg või periooditi? Kui palju ja millist liikumist ta vajab, kui palju ja millist koolitust, et temaga oleks mõnus koos elada? Millist tüüpi tegevust ja kui palju peab sellele tõule pakkuma, et tema psüühika korras seisaks? Kui tihti ja kui kaugele pean selle tegevuse pakkumiseks oma kodust sõitma? Ehk kokkuvõttes, kas seda tõugu koera võtmisega kaasnevad kohustused ja mured võivad üles kaaluda koerapidamisest tuleneva rõõmu, võttes arvesse minu elustiili, eelistusi ja harjumusi? Mida olen nõus oma elukorralduses muutma, mida mitte? Lõppeks on koerapidamine tänapäevases ühiskonnas ju hobi, ja seejuures üsna kulukas ja ajamahukas hobi, ning hobilt me eeldame, et see toob ikka rohkem rõõmu kui muret.

Alles siis, kui mulle selle koeratõu sisu meeldis, hakkasin kaaluma, kas sinna juurde kuuluv pakend on mu jaoks vastuvõetav. Lõpuks moodustavad sisu ja pakend loomulikult ühe terviku ja peavad mõlemad olema koeraomanikule meeldivad ja mõnusad, kuid väga tihti alustatakse koeravõttu armsast välimusest ning sisuni ehk tõu iseloomust ja ajaloost tulenevate eripäradeni ei jõutagi - sest ta on ju nii nunnu! Seepärast olengi saanud veendunud sisu-uurijaks :D

Kui inglise keelt valdad, siis on abiks kaks üsna põhjalikku lehte: http://www.yourpurebredpuppy.com/ ja http://www.dogbreedinfo.com/. Viimasel lehel on kõige muu info hulgas ka üks ideaalse koera leidmise test, aga sellesse tasub muidugi suhtuda eluterve reservatsiooniga. Näiteks minu kodus, silmis ja südames oleva tõuni see test mind ei juhatanud :P

Paberil ja netist olevast tarkusest üksi jääb väheks, kindlasti soovitan minna valitud tõugusid päriselus vaatama, ja kui võimalik, siis suisa kasvataja juurde koju, et näha, mismoodi need olevused päriselus toimetavad. Minu kogemus ütleb, et enamik kasvatajaid on oma tõust nii siiras vaimustuses, et on heal meelel nõus oma tõust rääkima, oma koeri näitama ja selleks huvilisi vastu võtma. Ja seda ei pea tegema tingimata siis, kui kasvatajal on parasjagu pesakond kasvamas. Tegelikult ongi nutikam minna vaatama hoopis erinevas vanuses täiskasvanud loomi, sest kutsikad on vastupandamatult armsad sõltumata tõust, ja see võib erksama nunnumeetriga inimese otsustusvõimele ebatervet mõju avaldada :D

Igatahes, tõu valikule tasub panustada pigem rohkem kui vähem, sest selle valiku tagajärgedega pead elama järgmised 10-15 aastat. Minul kulus esimestest tõuotsingutest konkreetse koera kojutoomiseni üle aasta, kuid tulemusega olen üdini rahul!

Kasutaja avatar
Postitusi: 1681
Liitunud: 17 Juul 2005 21:25
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Muhv » 25 Juun 2012 09:45

VonSten kirjutas:Olen seda Eesti koerte atlast tasapisi uurinud. Kasvatajatega kavatsen ka kindlasti suve jooksul kohtuda. Siiamaani jätkuvalt kõige lemmikum koer on taks, aga kardan lihtsalt et selle kasvatamisega, ei saa ma hakkama.
Tõutus oleks ka variant, aga kas kutsikat vaadates võib prognoosida, et kui suureks see koerake kasvab? Tean juhuseid, kus on väga mööda pandud :)


Taks ei ole kindlasti ainult jalutamise koer ja ka inimsõbralikkusega võib probleeme olla, nad ikka suht kange iseloomuga nii palju kui mina tean. Ma ise mõtlesin miski pärast norwichi peale. Aga eks tõu kasvatajad oska rohkem öelda rääkida...
Ei ole ühtegi häda mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba ;)
http://jussimotted.blogspot.com/

Kasutaja avatar
Postitusi: 14
Liitunud: 17 Veebr 2011 23:38

PostitusPostitas liisubertha » 25 Juun 2012 09:50

Mina alustasin sobiva koera otsimist hoopis sellest, et mõtlesin läbi, milline koer meie eluga võimalikult palju sobiks, nii et keegi, ei koer ega meie, peaks hirmus palju pingutama, et omavahel sobida. Välimuse järgi ei osanud ma nagunii kedagi valida, kõik on ilusad ju. Ja siis hakkasin lugema, tõug mis näis sobivat, sai järjehoidja külge. Lugemise käigus jõudisid minu teavusesse ka pärilikud haigused koertel ning arvestada tuli ka nendega. Lõpuks võrdlesin neid järjehoidjaga tõuge ja valisin välja kolm neist. Ja siis hakkasin mööda foorumeid lugema omanike kirjeldusi kooselust nende koertega, käisin paaril näitusel ja kirjutasin kasvatajatele, kui mõni küsimus tekkis. Nii see valik tehtud sai ja siiani ei kahetse, sest tõug, kes kodus, on meile ideaalne. Tõu valima hakkamise mõttest koera koju jõudmiseni kulus üle aasta igaljuhul.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 25 Juun 2012 10:06

Muhv kirjutas:Taks ei ole kindlasti ainult jalutamise koer ja ka inimsõbralikkusega võib probleeme olla, nad ikka suht kange iseloomuga nii palju kui mina tean.


Teoreetiliselt jah, aga nagu ka teemaalgataja ise mainis, siis ka tõusiseselt on erinevused iseloomus küllaltki suured. Tean päris mitut taksi, kes vastaksid üsna kenasti teemaalgataja soovidele.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 1681
Liitunud: 17 Juul 2005 21:25
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Muhv » 25 Juun 2012 10:17

vaoni kirjutas:
Muhv kirjutas:Taks ei ole kindlasti ainult jalutamise koer ja ka inimsõbralikkusega võib probleeme olla, nad ikka suht kange iseloomuga nii palju kui mina tean.


Teoreetiliselt jah, aga nagu ka teemaalgataja ise mainis, siis ka tõusiseselt on erinevused iseloomus küllaltki suured. Tean päris mitut taksi, kes vastaksid üsna kenasti teemaalgataja soovidele.


Ma ka paari tean, aga nemad pigem erandlikud. Kui keegi küsiks kuidas saada leebet taksi - kuidas soovitaksid sellist isendit leida, kes vähem kange. Pikakarvalised - nemad vist on pisut leebemad?
Ei ole ühtegi häda mille vastu ei aitaks pehmed kõrvad, soojad silmad, märg nina ja sõbralik saba ;)
http://jussimotted.blogspot.com/

Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

PostitusPostitas VonSten » 25 Juun 2012 10:24

Ma tean ka mitut taksi, ke sobiksid ja samas mitut, kes ei sobiks aga kahjuks seda kutsikaeas on raske prognoosida.
Kui Tallinnas ringi vaadata näikse, et taks on väga populaarne koer, kui vaadata mis koertega jalutatakse.
Taksiga seoses on, ka see hirm, et nad on päris paljudel oma jahiinstinkti rakendudes lõhnu taga ajades auto alla jäänud ja niisama ära kadunud.
Erandeid välja jättes pole ta ikka päris sellist linnakoera tõugu.
neid igasuguseid inglisekeelsed koeravaliku teste proovisin ka ja sain igast testist erinevaid vastuseid, nii et need on rohkem meelelahutus.

Valiku puhul peab ju ka reaaleslt läbi mõtlema, et kas ja kui siis millise raha eest mingi tõu kutsikat Eesti tingimustes üldse saada on.
vaoni kirjutas:
Muhv kirjutas:Taks ei ole kindlasti ainult jalutamise koer ja ka inimsõbralikkusega võib probleeme olla, nad ikka suht kange iseloomuga nii palju kui mina tean.


Teoreetiliselt jah, aga nagu ka teemaalgataja ise mainis, siis ka tõusiseselt on erinevused iseloomus küllaltki suured. Tean päris mitut taksi, kes vastaksid üsna kenasti teemaalgataja soovidele.

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 25 Juun 2012 10:37

Taksidest - kui sa hakkad taksi valima, siis kõigepealt tee selgeks, missugust taksi sa eelistad - neid on kolme erineva karvastikuga ja kolme erinevat suurust. Tüüpiliselt näeme tänavapildis rohkem standard pika- ja lühikarvalisi takse.

Taksidest üldjuhul kõige leebema iseloomuga on pikakarvalised, kuid ka nende seas esineb väga tugeva iseloomu ja jahiinstinktiga isendeid. Pikakarvalise taksi puhul pead arvestama sellega, et ta ajab karva ja seda päris palju, õnneks küll kaks korda aastas, kuid siiski. Kevadest sügiseni toob ta koos karvaga tuppa liiva ja pori, vihmaste ilmadega saab ta üsna ruttu mudaseks (minul on ukse juures saunalina koerte kuivatamiseks ja pühkimiseks, et suurem sodi ja vesi maha saada kohe ukse juures), talvel lume sees tekivad talle karva külge lumekamakad ja kui käite kuskil rohumaadel jalutamas, siis on takjad tõeliseks nuhtluseks.
Lühikarvalised on juba veidi kangemad, just iseloomu ja jahiinstinkti poolest, aga ma olen ka kuulnud, et on väheke rahulikumaid isendeid.
Karmikarvalist taksi võttes pead arvestama karvahooldusega (trimmimine, et nuustikuks kätte ei läheks) ja kange iseloomuga. Karmikarvalist taksi soovitan mina küll võtta pigem siis, kui on plaanis jahiga tegeleda. Niisama padjakoeraks karmikat võtta oleks koera raiskamine.

Taksi puhul on üsna sageli see, et kui nad on pisikesed, siis nad on nii nummid oma suurte kõrvadega ja kutsikal lastakse mõnuga kõigile pähe istuda. Kui talle kord midagi juba lubatakse, siis hiljem selle välja juurimine on kõva tükk tööd. Karjajuhi positsiooni võtab ta ka hea meelega enda kanda ja sellisel juhul on juba päris raske temaga hakkama saada. Nad on üsna egoistlikud, jonnakad ja teiste koertega suhtlemisel endast väga heal arvamusel.
Taks vajab tegelemist, iga päev - jooksmised-jalutamised niikuinii aga et ta ei hakkaks igavusest sigadusi tegema, siis tuleks talle anda ajutööd ka, võib õpetada trikke, kuulekust, otsimismängusid, ka agilityt saab taksiga väga edukalt harrastada.
Tervise osas on taksid üldiselt üsna hea tervisega, esineb silmahaigust ja seljaprobleeme. Kui taksil peaks halvatus tekkima, siis selle ravi on kallis ja ravi edukus sõltub väga palju sellest, kui kiiresti asjale jälile saadakse. Tänase seisuga on kõige pädevamad takside selgade osas Ranno Viitmaa ja Rainer Hõim. Mina soovitan väga oma koer ära kindlustada, sest sellest on tegelikult igasuguste terviseprobleemide puhul väga palju abi, kuna koerte raviteenused on väga kallid tänapäeval ja õnnetused tekivad enamasti siis, kui neid oodatagi ei oska (näiteks laupäeva õhtul, kui kliinikutes on topelthind)
Kasvataja valimisel soovitan olla hoolikas, omajagu on neid, kelle jaoks on oluline ainult kutsikad kaelast ära saada, hilisemate muredega oled üksi. Koera ostmise puhul on hea ja kogemustega kasvataja väga suureks boonuseks, eriti kui tegemist on esimese koeraga, sest tema oskab küsimustele vastata ja saab abiks olla. Mina suhtlen siiani oma mõlema taksi kasvatajaga, küsin neilt nõu ja saan vajadusel abi.
Eks tööd ja tegelemist vajavad kõik tõud, igal tõul on kindlasti mingi omapära ja kui sa oled kindel oma tahtmises, siis ma usun et ei ole ka taksiga hakkamasaamine võimatu :)

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 25 Juun 2012 10:46

Ning samal ajal ei garanteeri keegi, et sobivat tõugu kutsikat võttes ei satuta just tolles tõus erandliku isendi otsa. Koera võtmine on mõneti loterii, sinna ei ole parata. :)

Need netis pakutavad koeratõugude valiku testid on tõesti rohkem meelelahutusliku iseloomuga, kui reaalset abi pakkuvad. Kõige mõistlikum ongi käia huvipakkuvaid tõuge erinevate kasvatajate/omanike kodudes vaatamas ja jälgimas, see annab ainsana enam-vähemgi ettekujutuse, mismoodi võiks sellise koeraga kooselu välja näha. Samas omadest kogemustest järeldades - seda, missugune üks või teine tõug konkreetsele inimesele koju sobib, saab täie kindlusega öelda alles siis, kui see koer seal juba elab.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

PostitusPostitas VonSten » 25 Juun 2012 11:10

Kas ma olen õigesti aru saanud, et taks eksisteerib nii pika kui lühikese kui ka karmikarvalisena veel kolmes kaalukategoorias: taks, küülikutaks, kääbustaks. Kas nendel nö suurusklassidel joonistuvad välja veel omakorda iseloomuomadused. Kas võib "puusalt tulistades" arvata , et pisemad on närvilisemad?

iiri hundimurdjad ja saksa urukoerad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2684
Liitunud: 10 Apr 2005 16:28

PostitusPostitas Maialiisa » 25 Juun 2012 11:21

No suuruse järgi vahet teha ei tasu, sest läbi aastakümnete on neid suurusesse paigutatud lihtsalt selle järgi, kes kui suureks kasvab - kääbikud võivad kasvada standarditeks ja vahetavad siis tõugu, küülikud jälle kääbikuteks. NIng samas võib kääbikust vanematel sündida küülikuid.

Ent tõsi ta on, et pikakarvalised on rahulikumad - tuleneb sellest, kuidas see pikk karv taksile külge poogiti, st nende aretuses kasutati spanjeleid. Samas - tegelemist tahab iga koer. Minu küülikutest pikakarvalised on täiesti rahul sellega, kui saavad olla vähemalt tunni päevas jalutuskäigul + lisaks niisama aias ning vihmase päevaga eelistavad pigem diivanil teki all lesida (sama talvel külmaga). Takside puhul pead arvestama ka sellega, et nad on keskmisest häälekamad koerad ning see ei pruugi naabritele meeldida. Kui liikumist ja tegutsemist jääb väheseks, kipuvad nad end just sedakaudu väljendama. Kusjuures - aias niisama liikumine on küll hää nende füüsisele, ent tegelikult ei väsita neid mitte grammigi. Tunnike metsas või verejälge ajades mõjub neile hoopis teisiti.

Mis iganes taksi sa võtad, pea meeles et tegemist on jahikoeraga. Nad võivad olla kodukoerad, toredad padjakoerad ja sulle võib tunduda, et neil pole jahiomadusi ollagi. Kuni selle ühe toreda päevani, kui rebane kondab aia taga ja su taks on lännu koos rebasega..

Kasutaja avatar
Postitusi: 162
Liitunud: 17 Sept 2004 08:12
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas krõõt » 25 Juun 2012 13:29

Mul on aastate jooksul olnud kuus pesakonda takse (kolm kääbustakside ja 3 takside oma), praegu on kodus arvult seitsmes; seda pole ju väga palju, aga ühtki probleemtaksi kasvandike hulgas pole olnud. Praeguse pesakonna ema on eriliselt leebe ja sõnakuulelik südametemurdja (siit tänud Lindale!) .
Haukumise kohta võin küll öelda, et kääbustaksid (vähemalt minu omad) on lärmakamad, standard taks aga niisama, nautides oma häält, ei haugu, ikka asja pärast. Karvaajamine on tühine, võrreldes mõne teise tõuga, näiteks minu lühikarvalise belglasega...

Postitusi: 698
Liitunud: 20 Mär 2012 21:44
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas alfarose » 25 Juun 2012 14:20

Ei oska öelda,millised koerad sulle ka välimiku osas rohkem meele järele oleksid,aga selline armas koerake võiks olla näiteks jaapani chin,pekingi koer või mõni väike kääbustõug.Nendega pole vaja metsajooksu harrastada,aga osadel neist on väga töömahukas karvahooldus.Selliseid kenasid väikeseid koeri on muidugi veel,aga hoolimata oma suurusest või väiksusest on paljud neist siiski aktiivsed tegelased ja vajavad liikumist küllalt palju. Meenub veel ka tiibeti spanjel,aga tema liikumisvajadustega pole ma piisavalt kursis. Oma koera valisin 7 kuud ja hakkasin ka pihta sellest,et panin paika kõik need omadused,mida ma oma koeras näha tahtsin.Ilmnes,et selline koer on corgi.Eestis oli see tol ajal täiesti tundmatu tõug ja ma polnud oma silmaga ühtki eksemplari näinud.Asusin sellest hoolimata otsima ja juhuse tahtel sattusin ka Eestis sündinud kutsikate müügikuulutuse peale.Nii ma corgi koju tõingi ning minu vaimustus nende koerte vastu aina kasvab. :)
Koerad-minu õnne maaletoojad 365 päeva aastas.

Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

PostitusPostitas VonSten » 25 Juun 2012 14:34

Corgi jäi mulle ka silma. Eestis vist pole väga levinud ainult?

Postitusi: 698
Liitunud: 20 Mär 2012 21:44
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas alfarose » 25 Juun 2012 14:42

Viimasel ajal juba liigub rohkem. Kui huvitab,siis Corgide foorumist saab infot rohkem: http: //www.corgi.ee/ . Corgi muidugi ei ole laisa inimese koer ja käekotikesse ära ei mahu. Samas on ta väga intelligentne,rõõmsameelne ja sõbralik kaaslane ja tema hooldus pole ka keeruline.Siiani on nad ka üsna terved koerad olnud. Elab ta rõõmsalt nii korteris kui ka majas,kui temaga piisavalt tegeleda viitsitakse.
Koerad-minu õnne maaletoojad 365 päeva aastas.

Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

PostitusPostitas VonSten » 25 Juun 2012 14:48

Kuna olen meessoost siis ei ole veel käekotti kui sellist kandnud kaasas ja seega ei pea ka koer sinna ära mahtuma.

Edit: tegelikult see Corgi on ju selline paras "Walesi taks", minu jaoks ongi see optimaalne koera suurus.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 25 Juun 2012 15:10

Kui meessoost, siis ehk basset on tõesti sobiv- veidi mehelikuma olekuga ehk.
Neil on mehine jäme hääl, et veidi ka valvuri eest. Lihtsalt nad on nagu suured koerad, ainult madalad.
Lilleliste kummikute asemel sinised, instinktid kujunemas

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 25 Juun 2012 15:50

Aino kirjutas:Kui meessoost, siis ehk basset on tõesti sobiv- veidi mehelikuma olekuga ehk.
Neil on mehine jäme hääl, et veidi ka valvuri eest. Lihtsalt nad on nagu suured koerad, ainult madalad.


Basset vast ikka ei sobi kui kirjutaja kahtleb, kas taksigagi hakkma saab?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 25 Juun 2012 16:12

Mina tean ühte suhteliselt rahulikku taksi, kes on aga hirmus sodisöödik. Kõik, mis võimalik, maast suhu tõmbab.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 25 Juun 2012 17:59

Mul on jäänud küll mulje, et taksid on temperamentsemad. Füüsiliselt on muidugi basset tunduvalt raskem, aga suured koerad on ju kergemini mõjutatavad. Jääb ära see osa, et kääbuskoera ei julge hästi korrale kutsuda, veel vähem näiteks raputada.
Kopsakam koer ikka igati kergem koolitamiseks.
Lilleliste kummikute asemel sinised, instinktid kujunemas

ja Benjamin
Postitusi: 380
Liitunud: 28 Okt 2005 18:49
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Segavereline » 25 Juun 2012 18:06

Mul klassiõde otsis hiljuti üsna samadel tingimustel omale sobivat koeratõugu. Ühel näitusel viisin ta corgide ringi äärde ja nüüdseks on ta juba korralikult corgide usku pööranud.

Tingimuseks oli sarnaselt, et mitte väga pisike, aga samas siiski alla põlve. Meeldis ka basset hound, aga samas polnud basset ikka päris see. Korterisse elama, mitte hüper-superaktiivne ja mitte eriti tiheda karvahooldusega.

Aga soovitaks samuti minna mõnele näitusele ja nendega lähemalt tutvuda. Ma küll pole teadlik, aga jagatud corgide foorumist kindlasti leiab infot, kas nad äkki ka muidu kuskil omavahel kohtumas käivad ;)
[img:150:15]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img]
Koerad on kõige armsamad olevused, keda tean :)

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 25 Juun 2012 18:45

Maialiisa kirjutas:Ent tõsi ta on, et pikakarvalised on rahulikumad - tuleneb sellest, kuidas see pikk karv taksile külge poogiti, st nende aretuses kasutati spanjeleid.


OT, aga mind kui spanjeliomanikku ajas küll naerma. Meil on jällegi juttu olnud, et järgmine koer võiks rahulikum olla, näiteks (lk) taks. :irw:

Tõsiselt rääkides, siis näitustelt soovitan siiski liikuda edasi kasvatajate/omanike kodudesse, sest koera käitumine näitusringis võib olla hoopis midagi muud kui kodustes tingimustes või ka näiteks tänaval jalutades. Samuti soovitaksin külastada erinevaid omanikke/koeri ja erineval ajal, nii saab tõust keskmiselt vast kõige parema pildi.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 25 Juun 2012 18:48

Aino kirjutas:Mul on jäänud küll mulje, et taksid on temperamentsemad. Füüsiliselt on muidugi basset tunduvalt raskem, aga suured koerad on ju kergemini mõjutatavad. Jääb ära see osa, et kääbuskoera ei julge hästi korrale kutsuda, veel vähem näiteks raputada.
Kopsakam koer ikka igati kergem koolitamiseks.


Njah, et siis suurem koer kannatab omaniku poolse peksu välja?
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 25 Juun 2012 20:12

katleen kirjutas: Njah, et siis suurem koer kannatab omaniku poolse peksu välja?
Loomulikult ma ei mõelnud peksu :o Mul endal on probleem kääbuskoerte ihuliikmete loomulikuna võtmisega. Mul oli kääbuspuudel ja ma ei suutnud kogu tema eluea suhtuda temasse normaalselt. Kogu aeg oli hirm, et jääb talla alla või ukse vahele. Isegi küünte lõikamisel oli tunne, et võin viga teha kuidagi kontidele, kui kindlalt haardesse võtta.
See ei ole just hea stardiplatvorm kui on ebakindlus ka selle ees, et koer n.ö istub pähe.
Lilleliste kummikute asemel sinised, instinktid kujunemas

Postitusi: 698
Liitunud: 20 Mär 2012 21:44
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas alfarose » 25 Juun 2012 20:48

Kuigi corgi on sõbralik ja arukas koerake,on tal ka päris kange iseloom.Kui kodus reegleid paika ei pane,istub temagi kenasti sujuvalt inimestele "pähe".Kuna ta on nii nunnu beebina,siis on seda kerge lasta juhtuda. :lol:
Koerad-minu õnne maaletoojad 365 päeva aastas.

Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

PostitusPostitas VonSten » 25 Juun 2012 22:01

Selle viimase postituse peale võiks öelda, et ega sellist koera, kes väikse kutsikana nunnu ei oleks polegi vist olemas. Karupoeg on ka nunnu esimestel elukuudel.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 25 Juun 2012 22:58

Nunnudus on vaataja silmades :D Minule suurem osa kutsikaid ei meeldi üldse.

Kasutaja avatar
Postitusi: 223
Liitunud: 27 Veebr 2010 19:58
Asukoht: tartu

PostitusPostitas ursular » 26 Juun 2012 00:52

VonSten kirjutas:Selle viimase postituse peale võiks öelda, et ega sellist koera, kes väikse kutsikana nunnu ei oleks polegi vist olemas. Karupoeg on ka nunnu esimestel elukuudel.

ja kogu selle mitme postituse peale ütleks
vahet pole mis tõu sa omale valid..tea,et valid ta mitmeks aastaks ja sõbraks eluks ajaks!
kõigile koeraprobleemidele on mõni lahendus..olgu selleks siis jahikoolitus või kuulekus koolitus..või päris arsti abi kui päris kehvasti peaks minema ..
küll sa hakkama saad kui tahtmist on!!

Postitusi: 8
Liitunud: 25 Juun 2012 00:40

PostitusPostitas VonSten » 26 Juun 2012 15:02

Hetkeks on see foorumiteema vähemalt minu jaoks ennast ammendanud. Nüüd järgmine samm on koertega tutvumine. Keegi, kes teab, võib ära mainida mõne eeloleva koertenäituse.
Kasu oli sellest teemast nii palju, et avastasin sellise tõu olemasolu nagu corgi. Ise poleks selle peale tulnud. Tänud vastajatele.

& rõõmurullid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2146
Liitunud: 21 Okt 2005 14:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas päike » 26 Juun 2012 15:08

VonSten kirjutas:Hetkeks on see foorumiteema vähemalt minu jaoks ennast ammendanud. Nüüd järgmine samm on koertega tutvumine. Keegi, kes teab, võib ära mainida mõne eeloleva koertenäituse.
Kasu oli sellest teemast nii palju, et avastasin sellise tõu olemasolu nagu corgi. Ise poleks selle peale tulnud. Tänud vastajatele.


Näituste kalender siin. Lähim tuleval nädalavahetusel Viimsis. Lähem info, mh ka ajakavad, asuvad siin.
Koerala kodanik.

Mine Eri sorti koerad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist