Labradoridega mitte läbisaamine

tõulised ja tõutud, igale oma nurgake
FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

Labradoridega mitte läbisaamine

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 12:06

Millised labradori omadused need võiksid olla mis kutsuvad esile sõbraliku labradori ründmise? Olen mõne labra omanikuga suheldes jõudnud arusaamale et mitmed tõud neid ei salli, just dominantsemad.

Minu koer läheb ka emastele labradoridele kallale, alates kui ta sai aastaseks. Mitte ühegi teisele tõuga ei ole see nii kiire juhtuma kui labradoriga (arvatavasti ka kuldsega suht sama), enamuse koertega aga pole üldse mingeid probleeme. Mingisugust "halba kogemust" selle tõuga ei ole ka olnud.

Nõrgema koera äratundmisega ei tohiks tegu olla, kuna väikesi ja nõrku ta ei puudutagi. Peab olema midagi labradori spetsiifilises käitumises. Süüdimatult pealetükkiv käitumine vmt?

Kasutaja avatar
Postitusi: 628
Liitunud: 24 Aug 2004 22:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Cacib » 13 Mär 2009 12:47

Pigem on viga ikka Sinu koeras, tal on ilmselt mõne labradoriga olnud kutsikana ebameeldiv kontakt ja see on talle meelde jäänud ning seetõttu näeb ta igas selle tõu esindajas endale vaenlast.

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 12:54

Cacib kirjutas:Pigem on viga ikka Sinu koeras, tal on ilmselt mõne labradoriga olnud kutsikana ebameeldiv kontakt ja see on talle meelde jäänud ning seetõttu näeb ta igas selle tõu esindajas endale vaenlast.


Elu ei ole nii lihtne, tal kohe 101% ei ole ühtegi halba kontakti olnud labradoridega, kutsikana mängisid ilusti, ühest hetkest enam mitte. Viitasin ka eelnevalt labradoride omanikele kes seda kinnitavad et enamus dominanteid koeri ei salli labradore. Kõigil halvad kontaktid?

Tegemist on spetsiifilise labradori teemaga, seotud tema aretuse ja iseloomuomadustega ja võibolla sellega et nad erinevad enamikust tõugudest oma käitmise ja oleku poolest, eriti tugevalt aga valvekoertest. Sellel pinnal tahaksin arutelu laiendada

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 13 Mär 2009 12:56

aaa111 kirjutas:Tegemist on spetsiifilise labradori teemaga, seotud tema aretuse ja iseloomuomadustega ja võibolla sellega et nad erinevad enamikust tõugudest oma käitmise ja oleku poolest, eriti tugevalt aga valvekoertest. Sellel pinnal tahaksin arutelu laiendada
Pigem siis ikka nende dominantsete tõugude aretusega, sest teisel ei ole raskusi labradori kehakeele lugemisega.
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Kasutaja avatar
Postitusi: 628
Liitunud: 24 Aug 2004 22:43
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Cacib » 13 Mär 2009 13:08

Aga kuna tegu nii "spetsiifilise" küsimusega, siis teadjamad labradoride kasvatajad saavad sind äkki aidata.

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 13:15

Cacib kirjutas:Aga kuna tegu nii "spetsiifilise" küsimusega, siis teadjamad labradoride kasvatajad saavad sind äkki aidata.


kindlasti, ootame nad ära eks :)

Millisest teisest suurest koerast sa räägid chipi kes oleks sama vähedominantne kui retriiver? Mõne võib ju leida aga need on erandid. Levinud tõugudest aga kindlasti meenub ainult labrador. Kui nüüd slk labradore ei salli siis jälle arvame et kehvad kogemused või, ka selle tõu puhul pidi labradoridega raksu minemine olema levinud.

Ise küsin ise vastan aga kas võib olla teemaks labradoridest väljaaretatud koerale loomulik käitumine, eesmärgiga saada ülisõbralik koer. Mis on teistel koertel iseenesest mõistetav ei ole seda mitte labradoril. Labrador ei mõista oma sõbralikkuses ja naiivsuses teise koeraga käitumise tagajärgi, see on ka üks aspekt millele mõelda labradori võttes/omades

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 13 Mär 2009 13:31

Labradori retriiverite kui tõu aretuse eesmärgiks polnud kohe kindlasti ainult ülisõbraliku tõu saamine. Mis puutub sellesse, et labradest on "väljaaretatud koerale loomulik käitumine", siis palun ole hea ja defineeri, mis on koerale loomulik käitumine?

Koer ei pea rõõmsalt läbi saama kõikide teiste täiskasvanud koertega, eriti samasoolistega. Eriti kui on tegemist üsna dominantse tõuga (ei räägi labradoridest!). Erinevad tõud omavad erinevaid käitumisjooni ja sellest tulenevalt on tõuge või isendeid, kes ei pruugi iseloomult ja temperamendilt omavahel klappida. Ilma, et kumbastki neist oleks "koerale loomulik käitumine väljaaretatud".
Ma tean paljusid koeril, kes ei kannata sharpeisid. Või buldoge. Või kellel on probleem suurt kasvu karvaste koertega. Nimekirja võib igaüks ise jätkata.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 13 Mär 2009 13:53

Minu koer koos oma läbi aegade parima sõbrannaga (ehk siis kaks emast).
[img:420:500]http://static2.nagi.ee/i/p/367/60/09190119ea9a9c_m.jpg[/img]

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 13:57

Koera loomulik käitumine on teise koera meelestatust arvestav, tema territooriumi austav eriti kui veel ise nõrgem oled jne...labrad tihti sellised pole

Kuidas noor corso ja noored keskaasialased (mõtlemad väga dominantsed tõud) saavad paremini läbi omavahel kui labraga kes pole nii dominantne. Seda nagu lahti ei mõtesta. Alguses see ikka üllatas mind väga et sõbralik labrador meie sõber nüüd enam pole

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 13 Mär 2009 14:22

labrad tihti sellised pole

aaa111, kui paljude labradoridega on Sul reaalselt isiklik kogemus?

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 13 Mär 2009 14:26

Elu ei keerle ainult dominantsuse ümber. Corsod ja asiaadid on oma temperamendilt ja tüübilt ilmselt tunduvalt sarnasemad kui corso ja labra. Kõik võibki alguse saada sellest, et corsole tundub labradorile tüüpiline rõõmsameelne aktivism liigselt pealetükkivana.

Koera loomulik käitumine on teise koera meelestatust arvestav, tema territooriumi austav eriti kui veel ise nõrgem oled


Rääkides koerast kui (alam)liigist, keda inimene suuures osas oma käe ja tahtmise järgi vorminud on, tekitades üksteisest nii välimikult kui iseloomult väga erinevaid tüüpe, ei julgeks mina küll nii ühesuunalist definitsiooni pakkuda. Tulenevalt tõu algsest otstarbest ja ka indiviidi omapäradest on koerte suhtumine oma liigikaaslastesse siiski erinev. Tõug, kes on loodud selleks, et kaitsta omaniku vara nii kahe- kui neljajalgsete eest, on kindlasti vähem "teise koera meelestatust arvestav" kui tõug, kes on mõeldud näiteks paketina jahti pidama.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 13 Mär 2009 14:28

aaa111 kirjutas:...kutsikana mängisid ilusti, ühest hetkest enam mitte....

Siin on vastus sinu enda küsimusele. Kus sina nägid vaid mängu, oli ilmselt samal ajal ka üksjagu suhete paikapanemist, mida sinu silm ei pruukinud üldse mitte märgata.
Mis puutub sellesse, et "ühest hetkest enam mitte", siis sinu koer hakkab täiskasvanuks saama. Minu jaoks on veidi hirmutav fakt, et tal juba alla 2-aastasena selliseid probleeme hakkab tekkima.

aaa111 kirjutas:Tegemist on spetsiifilise labradori teemaga, seotud tema aretuse ja iseloomuomadustega ja võibolla sellega et nad erinevad enamikust tõugudest oma käitmise ja oleku poolest, eriti tugevalt aga valvekoertest. Sellel pinnal tahaksin arutelu laiendada


Labrador on kõigepealt KOER. Töökoer veel pealekauba. Ma ei ole küll veel märganud nende puhul midagi, mis neid teistest tõugudest nii hirmsasti nüüd eristaks. Käituvad nagu koerad ikka ning nagu kõigis teistes tõugudes esineb ka neil nii rohkem dominantseid isendeid, kui ka vähem.

nisuterjerid Glenn & Orr
Kasutaja avatar
Postitusi: 372
Liitunud: 21 Jaan 2006 20:45
Asukoht: Haava

PostitusPostitas Tuuli » 13 Mär 2009 14:28

aaa111 kirjutas: Mis on teistel koertel iseenesest mõistetav ei ole seda mitte labradoril. Labrador ei mõista oma sõbralikkuses ja naiivsuses teise koeraga käitumise tagajärgi, see on ka üks aspekt millele mõelda labradori võttes/omades


:o

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 14:50

See on ainus mis 86a sündinu siia teemasse oskas lisada? Kuidas see fakt et mu koer läheb labradoridele kallale on seotud minu kogemusega selle tõuga?

Sellega ester et sulle paljud asjad hirmsad tunduvad ja et sa kodus nutad oleme me juba harjunud. Mis mõttes alla 2? ma pean silmas täpselt 1a ikka kui esimene kord raksu läks labraga, koer on siiski mõni kuu üle aasta.

Aga tänud siiski, sain kinnitust oma oletusele, et suvalist minu algatatud teemat kasutatakse esteri suguste inimeste poolt ära teise inimese lolliks tegemiseks ja enda "teadmistega" esinemiseks.

See on ka hea et sa pole pannud tähele et labrador oluliselt erineks teistsest tõugudest, nagu näiteks valvekoerad? Palju sul neid teadmisi on labradoride hingeelust?

Paraku on ka üks koeratreener mulle kinnitanud et labradori käitumine on paljudele koertele vastuvõetamatu. Mõtlesin natuke laiemalt sellel teemal arutada, kuna ma pole "liiga hea" koera probleemiga varem kokku puutunud.

Mina ootaks ikkagi ära labradoride omanikud või kasvatajad

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 13 Mär 2009 15:03

:OT: taaskord
Kas ainult mulle tundub, või on kellelgi isiklik probleem minu sünniaastaga??? :o
Võiks oma solvumisest üle olla ja mõelda, et labradore ja corsosid on erinevaid, samuti on väga palju neid, kelle koolitusmeetodid erinevad teiste omast. Kõik koerad ei olegi alati omavahel sõbrad ja sinna ei saa suurt midagi parata, kui ühel hetkel jäi miski kahe silma vahele ja täpselt ei tea ka mis, millal ja kus. Kui koer on puberteediealine, siis ta katsetab piire. Nii omanikuga, kui teiste koertega. Võib juhtuda, et Sinu koer on dominantne, aga ka konkreetne labrador on donimantne ja seda muuta on keeruline.
Minu küsimus oli ajendatud sellest, et Sa üldistasid oma kogemuse kõikidele labradoridele ja ka retriiveritele, tahtsin teada, kas see ka põhjendatud oli. Ma ei tea Sinu vanust ja see ei huvita mind ka, aga täiskasvanulikust mõtteviisist lähtudes võiksid Sa hakkama saada ka sellega, kui teised aegajalt küsimusi esitavad. Igas teemas ei peagi kõik Sulle aplodeerima ja rõõmust saltosid viskama, et ainult Sinu arvamusega nõus olla. :roll:

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 13 Mär 2009 15:04

Kas tal kuldsete, siledakarvaliste, noca scotia, kiharakarvaliste ja chesapeakidega pole sellist probleemi?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 13 Mär 2009 15:06

Ei oska öelda, kas labradorid võiksid olla väga erinevad kuldsetest retriiveritest, aga minu nägemus nendest, kes on kutsikaeast välja jõudnud, et vabalt joostes nad küll ei tüki eriliselt teiste koerte juurde kui on vähegi midagi muud teha: nuuskida lõhnu ja muud huvitegevust. Minu koer küll pigem ignoreerib teisi, kui oleme olnud teiste koerte seltskonnas.

On küll olnud samasoolisi, kes teda ei salli, kuid minu njuufa suhtes ilmutavad teised koerad (mõlemasoolised) küll märksa suuremat vastumeelsust, ilmselt hirmust.

Ilmselt kiirgab see tuttav labrador teil tugeva samasoolise lõhna ning ei ilmuta allaandmise märke. Kehakeelest ei oska muud erinevat teiste tõugudega näha kui muud saba, mida jalgade vahele eriti ei tõmmata, ehk on nad suhteliselt enesekindlad koerad. Võib arvata, et kui sinu koer mingil põhjusel peab oluliseks ennast "mõõta" teiste koerte suhtes, tekivad tülid kõikide enesekindlate koertega.

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 13 Mär 2009 15:07

Lisan juurde, kuna ei saanud postitust muuta:
PS: enamasti, kui kaks dominantset koera on juba raginasse läinud, siis nad seda ei unusta enne, kui "asi klaar", ehk ülbamine on niikaua, kuni keegi kellegi paika paneb. Sinu asi on otsustada, kas lased seda teha ja lepid võimalike tagajärgedega või ei lase ja lihtsalt edaspidi oled oma koera selle koeraga kokku lastes ettevaatlikum.

Postitusi: 971
Liitunud: 18 Aug 2004 20:42

m

PostitusPostitas merry » 13 Mär 2009 15:10

Kui kellegi dominantne koer ründab lambist teist koera (olgu ta labrador või mitte), on tegemist probleemiga. Aga probleem on ründava koera päritud iseloomuomadustes ja omaniku oskustes antud tõuga tegeleda, koolitada ja sotsialiseerida. Seega-suukorv pähe ja koer lükikese rihma otsa, kuni koolitusega igasugune lambist ründamine igaveseks lõppenud on :evil:

Postitusi: 971
Liitunud: 18 Aug 2004 20:42

Re: Labradoridega mitte läbisaamine

PostitusPostitas merry » 13 Mär 2009 15:13

aaa111 kirjutas:Minu koer läheb ka emastele labradoridele kallale, alates kui ta sai aastaseks. Mitte ühegi teisele tõuga ei ole see nii kiire juhtuma kui labradoriga

Seega-koer ründab ka teisi tõuge, ainult mõtleb kauem :irw:

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 15:24

Minu koer ei ründa kedagi lambist, on sõbralik ja mänguhimuline teiste koertega. Siiski peale mõningat vabalt mängida laskmist on labradoridega asi käest läinud ja ainult labradoridega. Mind huvitas hoopis teise nurga alt teema, et mis on labradorides sellist mis selle üles kutsub. Ei austata teda piisavalt või milles asi.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 13 Mär 2009 15:25

Vabandust, ma nüüd ei saanud hästi aru. Teised koerad ei austa piisavalt sinu koera? Miks mitte vastupidi? Või käib see koeratõugude kaupa?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 15:57

Mingilmääral ju kindlasti tõugude kaupa ja üks enesekindel valvekoer nüüd kindlasti sellega harjunud ei ole ja seda ei andesta, et teda ei austat endast nõrgemate poolt ja näiteks rõõmsalt näkku hüpatakse. Kindlasti on ka minu koer teatud koertega madalam kui muru, aga need pole mitte labradorid

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 13 Mär 2009 16:01

aaa111 kirjutas:Mingilmääral ju kindlasti tõugude kaupa ja üks enesekindel valvekoer nüüd kindlasti sellega harjunud ei ole ja seda ei andesta, et teda ei austat endast nõrgemate poolt ja näiteks rõõmsalt näkku hüpatakse.


Sa ei mõtle seda ju ometi tõsiselt? :o
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Tapjataks, blondsakslane ja optimist
Kasutaja avatar
Postitusi: 1322
Liitunud: 17 Aug 2004 19:13

PostitusPostitas Laura » 13 Mär 2009 16:25

Jättes hetkeks kõrvale labradori koer või mittekoer olemise (mulle nad küll meenutavad koera, aga eks neljakandiliste peadega isikutel võib tõesti koerast veidi teistsugune arusaam olla), on teema tegelikult huvitav.
Olen ka lugenud väidet, et paljud koerad tõlgendavad osadele labradoridele omast tormakat ja veidi kutsikalikku käitumist valesti ja seetõttu ei saa labradoridega läbi. Kuivõrd see tõele vastab, ei oska kommenteerida, kuna kogemus on peaaegu olematu. Oma koeraga aga olen märganud, et tõesti, leidub koeri, kes mingil põhjusel just teda ei salli. Kas asi on selles, et mu koer oma kehakeelega neid provotseerib (minu silmale käitub ta enamasti võõrast koera kohates pigem ükskõikselt, aga võib-olla ei oska ma lihtsalt märgata) või on asi teises koeras, aga korduvalt on olnud olukordi, kus mõni koer just minu labradori suuremast koertegrupist välja valib ja tema vastu agressiivsust üles näitab. Seda teise koera soost olenemata. Meenub näiteks üks isane ameerika buldog, kes esimesest kohtumisest saadik, kui koerad veel lähestikkugi seisnud polnud, mu koera nähes marru läks. Väidetavalt ei olnud sellel koeral eelnevalt labradoridega ühtegi halba kogemust olnud, küll aga oli teda rünnanud üks must isane koer (minu koer on must emane).

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 13 Mär 2009 16:34

Asiaadid üldiselt näiteks ei andesta sellist enda alla rullimismängu, nagu su avataril näha oli (võib juhtuda, et lihtsalt pildi hetk jättis sellise mulje), eriti veel, kui selle juurde mõni urin käib. See tõug on üldiselt suhteliselt rituaalse käitumisega ja noorem koer hakkab harva vanemale kutsikaeas vastu, selle eest aga on tal pikk mälu ja vanuses, kui ta ei tunne ennast enam kutsikana, selle rulliva koeraga kokku saamine võib väga halvasti lõppeda.
Ühe aaa111 väitega saan isegi konkreetse (võibolla ainukese) koera näite varal nõustuda. Olen kohtunud nii rõõmurullilise labradoriga, kes ei saanud aru minu koera hoiatavast urinast, kui ta oma hiireauku valvas ja keksis valjenevale urinale vaatamata rõõmsalt aina lähemale...

Laura, ma võin eksida, aga grupi hulgast valib koer, kellel seda vaja on, välja kõige nõrgema, keda terroriseerida. Hundikarjas pidavat ju ka oma peksupoiss olema, kelle peal pingeid maandamas käiakse.

ja murdja-chihuahuad
Kasutaja avatar
Postitusi: 1059
Liitunud: 07 Dets 2005 23:04
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Senssi » 13 Mär 2009 16:43

Mina ei ole siiani küll tähele pannud, et labradorid teistele tõugudele nii häirivad oleks, et kohe kallale tuldaks :roll: . Minu labrador mängib kenasti chihudega, sama teeb ka tuttava isane labrador. Mängukaaslasteks on meil veel 2 amstaffi, vahel üks isane corso, suurt tõugu isane krantsu. Ma arvan, et selliseid üldistusi küll teha ei saa ja kui oma koer ikka teistega läbi ei saa, tuleks otsida põhjuseid mujalt :twisted:
Kõigest üks väike koeranässakas...Ja ikkagi oled sa kõige parem ja toredam sõber, kes inimesel olla saab. (Margot Thomson)
http://www.sweetchihua.com

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 13 Mär 2009 16:45

Mina arvan, et põhjuseks pole mitte mingi müstiline austuse puudumine ja konkreetne tõu nimetus, vaid lihtsalt iseloomude/temperamendi kokkusobimatus või mõnedel juhtudel ka halvad kogemused. On loogiline, et igal tõul on oma eripärased käitumuslikud jooned ja kahe väga erineva täiskasvanud koera vahel ei pruugi tekkida väga head teineteisemõistmist. Rõõmsa labradori aktiivne ja tormakas tervitus võib reserveerituma loomuga koerale olla natuke liig, samas teisele elavaloomulisele koerale on see täiesti normaalne. Noh, kui keegi tervitaks mind esmakohtumisel marulise kaisutusega, siis ma oleksin ka natuke ehmatatud, hoolimata sellest, et võibolla tervitaja kodumaal on see kombeks ja täitsa normaalne ja ei näitaks üldse austuse puudumist, vaid vastupidi.
Ning on veelgi loogilisem, et koer, keda on tõsiselt rünnanud teatud tõugu koer, õpib oma kogemusest ja järeldab, et sellise välimikuga koerad on ohtlikud.
Ning vahel võib juhtuda, et mingil ainult neile endale teadaoleval põhjusel otsustab mõni koer, et teine koer talle ei meeldi. Käepäraseks näiteks võin tuua Kirke Kutsika ja enda Attila, kellest lihtsalt ühel hetkel ilma mingi inimestele nähtava põhjuseta vaenlased said.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 13 Mär 2009 17:01

Põhimõtteliselt on tõesti ju nii, et paljud tõud eelistavad omasuguste seltsi - näiteks hurdad hurtasid. Võib arvata, et muuhulgas ka sellepärast, et neil on neid kergem "lugeda". Ja vastupidi, väga erineva tõuga võib probleeme olla.

Aga vähemalt osa labradoride mängust on teiste koerte jaoks tõlgedatav kui domineerimine. Või siis vähemalt minu hurtadele ei sobi, kui teine koer käpa seljale paneb - võib muidugi olla, et nemad saavad minust paremini aru, et tegelikult ei ole see mitte maadlemise algus, vaid esimene liigutus selga ronimisel. :P Sellegipoolest ei lähe nad labradoridele kallale, suudavad ennast ka teisiti arusaadavaks teha (ja mina omanikuga rääkida). Lihtsalt mäng nendega ei edene ja seega me ei otsi nende lähedust.

Ma arvan, et ka dominantse tõu jaoks pole vabandus teisele koerale mängu käigus kallale minemisel lihtsalt see, et tegemist on domineerivat tõugu koeraga. Pigem peaksid oma koera tervise üle vaatama - kas tal on varjatud valusid (liigesemured?), mille pärast maadlev mäng võib talle valuline olla ja valu pärast teisele koerale kallale läheb. Sest labradoride mäng on väga füüsiline - võrreldes hurtadega, näiteks.
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 13 Mär 2009 17:24

Natuke pani siiski see väide mõtlema (mina corsosid ei tunne üldse, niiet seda poolt, mis mõnel corsol või keskmiselt võib olla eripäraks, ei puuduta), mis puudutab labradori osa näiteks. Eri tõugu koertest, kellega olen kohtunud ja keda on olnud võimalus vaadelda, ei ole väga suur osa osanud "koera" rääkida väga osavalt, tuginedes näiteks Turid Rugaasi raamatutele. Kuipaljud koerad näiteks tõesti tabavad ära, kui teine koer leiab hiire uru, hetkeks kehaga kangestub, võibolla kergitab ilma (veel) hääleta "vuntsi" ... kuipaljud koerad võõra koeraga kohtudes ei jookse juurde, kogu kere "trukkis", saba püsti (osad väga sõbralikud, energilised koerad ju nii teevad, kasvõi mõned labrad ilmselt), vaid väldivad silmkontakit, vahivad kõrvale, nuusivad maad, lähenevad küljetsi ... ja nii edasi. Võibolla tõesti mõnel tõul on tugevamini säilinud mingid suhtlusalged ja nad võibolla ise "räägivad" ja ootavad teistelt erinevaid märke paremini/kergemini, isegi kui nende ümber on olnud mitte nii hästi koerakeelt valdavad isendid (mis mõnd teist tõugu koeral samas keskkonnas kasvades ehk tekitab totaalse oskamatuse või halva kogemuse korral selle, et koer läheb "lukku" ja ei vaevu enam normaalselt neid märke teistele väljendama, vaid nt kohe ründab jne).
St, tegelikult ühest otsast (minu jaoks) huvitav temaatika.
Rugaas kirjeldab ühena paljudest näidetest, kuidas tema üks koer (mälu järgi mingi suurem püstkõrvaline 5ndast rühmast, kasutas ta teda teistele koertele uuesti nende märkide õpetamisel), kes valdas kaasasündinult (ilmselt) äärmiselt hästi nö "koerakeelt" (minu väljend), keeras kahele kaugelt täiel hool ründavale dobermannile ükskõikselt külje ja seisis, mis pani nood ebakindlalt peatuma ja siis tagasi tõmbuma. Teoreetiliselt, kui inimene on koera läbi aretuse kuidagimoodi muutnud, niiet tal on näiteks mingitel hetkedel tugevam soov kuidagi teistmoodi käituda, kui talle endale tegelikult kasulik oleks (rünnak ära üritada hoida, mitte kohe põlema minna, sattuda mingisse "laksu"-seisundisse ning vastu rünnata), siis võib ehk mõelda, et erinevad tõud võivad eri olukordades ka erinevalt või mitte üldse "rääkida normaalselt". Domineeriv koer, kes tajub "loomulikust intelligentsist" märke väga hästi, võib reageerida küll, kui teine koer on saba püsti, rõõmsalt trukkis ja läheb kohe esimese asjana teise põske/kõrva nuusutama (domineeriv märk).
Ehk mina mõtlen, esialgne oskus neid märke lugeda ja teistele väljendada võib peale muude tegurite olla küll seotud ka tõu ja tema aretus-ajalooga.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 13 Mär 2009 17:27

Ninasaba, väga huvitav arutluskäik!
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Postitusi: 971
Liitunud: 18 Aug 2004 20:42

m

PostitusPostitas merry » 13 Mär 2009 17:40

Kutsika või miilustaja Korralekutsumine on üks asi, kallaleminek siiski teine. korralekutsumine võib tähendada nii lõrramist kui ka õhku hammastega laksutamist, vahel ka enda alla surumist. Aga see pole siiski rünne, vaid koera keeles asja puust ja punaseks tegemine. Eriti vanemad koerad ja dominantsed ei salli liigset miilustamist ja eriti pealesunnitud kehalist kontakti.

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 13 Mär 2009 17:52

Näe sellelt tasandilt on kohe palju huvitavam edasi arutada. Aitäh!
Mina arvan, et chilipi poolt mainitud „käpp selja peale“ stiil ei ole tegelikult mingist tõust kinni, vaid minuarust on see üsna selge märk domineerimissoovist.

Kui suuremat gruppi ringimöllavaid koeri jälgida, siis on üsna hästi näha, kuidas sarnase energia ja mängu- ning suhtlusstiiliga koerad kokku hoiavad. Näiteks minu krants, kelle puhul mul on kahtlus, et tema papaks võis pitbull olla, valib suuremast grupist 99% juhtudel välja pitbullid või nende miksid mängimiseks.

Üsna selge on see, et tõuti on ernevused suhtlemisstiilis. Oskus teise sama loomaliigi esindaja keelt lugeda oli algselt kindlasti kõigil koertel olemas. Ma süüdistaks kõige enam inimese kätt siinkohal, kui mõnedel isenditel on see nõrgenenud. Tõuti ei julgeks ma sellist erinevust välja tuua.

Normaalne koer ei taha kakelda. Kõiki neid hoiatavaid märke jagatakse ju ikkagi selleks, et kaklust vältida. Lihtne enesealalhoiuinstinkt. Kui üks koer ei oska neid märke lugeda, siis rohkem kui tõugu, süüdistaks mina tema omanikku ning selle tegemata jäetud tööd.

Väga dominantsetele koertele on loomulikult vastukarva kui keegi neile „ninaga näkku tere ütlema“ tuleb. Siin on jällegi tarvis omaniku tööd algusest peale, et õpetada koera normaalselt teist koera tervitama ning vajadusel ignoreerima.

Lihtsalt minu mõttekesed.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 13 Mär 2009 18:01

ester kirjutas:Väga dominantsetele koertele on loomulikult vastukarva kui keegi neile „ninaga näkku tere ütlema“ tuleb. Siin on jällegi tarvis omaniku tööd algusest peale, et õpetada koera normaalselt teist koera tervitama ning vajadusel ignoreerima.
Minu meelest on inimesel siiski väga raske kui mitte võimatu õpetada koerale "koerakeelt". Seda saab siiski teha teine koer. Siit ka minu veendumus, et liiga vara emast ja pesakonnast lahutatud koerad on kehvemad koerakeeletundjad kui need, kes saavad kauem harjutada.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 13 Mär 2009 18:01

Kunagi ammu, kui minu koer veel väike oli :) , käisime meie ka kutsikate kokkusaamisel. Neid oli seal ikka väga palju, kõikvõimalikest tõugudest, asiaate oli minu mäletamist mööda 4. Ühel hetkel kogunesid asiaadid kokku ja eraldusid, samal ajal teised koerad möllasid läbisegi. Kõige suurem ahistaja oli muide tookord üks dalma :) .
Minu koer eelistab siiani suhtlust omasugustega. Kui jalutame suures koerakarjas (5 või rohkem koera), siis ta eraldub neist, ajab eemal oma asja ja ligi tuleb ainult siis, kui konflikt tekib, et asja lähemalt uurida (mitte ei lähe kaklema, vaid pigem üritab "ära lepitada").

Postitusi: 12
Liitunud: 03 Mär 2009 17:09
Asukoht: Tallinn

Re: Labradoridega mitte läbisaamine

PostitusPostitas ele » 13 Mär 2009 18:04

aaa111 kirjutas:Millised labradori omadused need võiksid olla mis kutsuvad esile sõbraliku labradori ründmise? Olen mõne labra omanikuga suheldes jõudnud arusaamale et mitmed tõud neid ei salli, just dominantsemad.

Minu koer läheb ka emastele labradoridele kallale, alates kui ta sai aastaseks. Mitte ühegi teisele tõuga ei ole see nii kiire juhtuma kui labradoriga (arvatavasti ka kuldsega suht sama), enamuse koertega aga pole üldse mingeid probleeme. Mingisugust "halba kogemust" selle tõuga ei ole ka olnud.

Nõrgema koera äratundmisega ei tohiks tegu olla, kuna väikesi ja nõrku ta ei puudutagi. Peab olema midagi labradori spetsiifilises käitumises. Süüdimatult pealetükkiv käitumine vmt?

Mis sellega öelda tahetakse?Kas seda ,et labrador on iseloomult,mõistuse poolest mingi totuke?
Labrador on vast üks targemaid,kergesti õppust võttev tõug.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 13 Mär 2009 18:06

ele, ärme palun hakka tõuge tarkuse järgi ritta seadma. Seda on juba tehtud ja pikad jutud kirjutatud.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 13 Mär 2009 18:09

Lohelend kirjutas:
ester kirjutas:Väga dominantsetele koertele on loomulikult vastukarva kui keegi neile „ninaga näkku tere ütlema“ tuleb. Siin on jällegi tarvis omaniku tööd algusest peale, et õpetada koera normaalselt teist koera tervitama ning vajadusel ignoreerima.
Minu meelest on inimesel siiski väga raske kui mitte võimatu õpetada koerale "koerakeelt". Seda saab siiski teha teine koer. Siit ka minu veendumus, et liiga vara emast ja pesakonnast lahutatud koerad on kehvemad koerakeeletundjad kui need, kes saavad kauem harjutada.


Absoluutselt nõus sinuga. Ma ilmselt väljendusin valesti veidi, et sa minust niipidi aru said.
Ma ei mõelnud mitte, et inimene peaks koerale koerakeelt õpetama, vaid et inimene peaks oma koerale piirid paika panema, millisel viisil on lubatud tervitada ja millisel mitte.

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 18:13

karvik kirjutas:Asiaadid üldiselt näiteks ei andesta sellist enda alla rullimismängu, nagu su avataril näha oli (võib juhtuda, et lihtsalt pildi hetk jättis sellise mulje), eriti veel, kui selle juurde mõni urin käib. See tõug on üldiselt suhteliselt rituaalse käitumisega ja noorem koer hakkab harva vanemale kutsikaeas vastu, selle eest aga on tal pikk mälu ja vanuses, kui ta ei tunne ennast enam kutsikana, selle rulliva koeraga kokku saamine võib väga halvasti lõppeda.


Kas hakkas kuidagi häirima või? Ma küll ei usu et kõik nooruspõlve rullimised ilmtingimata meelde jäätakse, samuti ei olnud meil aedikus mingeid probleeme noorkoertega. Seda et omasuguseid eelistatakse ma usun, paraku keskaasia ja corso ongi need omasugused. Chilipi, labradoride mäng on õrnutsev corsoga võrreldes, kindlasti talle pole ükski labrador haiget teinud...corso mäng seisneb jõulistes pealehüpetes rinnad kokku jne, otseselt armastab rinnaga maha joosta teisi koeri, väga palju ka "käpatööd"

http://et.uniteddogs.com/user/aaa111/albums/tr

Postitusi: 12
Liitunud: 03 Mär 2009 17:09
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ele » 13 Mär 2009 18:15

Lohelend kirjutas:ele, ärme palun hakka tõuge tarkuse järgi ritta seadma. Seda on juba tehtud ja pikad jutud kirjutatud.


Ei ,see ei olnud mu postituse mõte,et kõige targem ja kõige ilusam.
Teemaalgataja mõttest ei saa aru.

Selgituseks,ise ei oma labradori.

Postitusi: 503
Liitunud: 18 Aug 2004 13:06
Asukoht: Pohlamets

PostitusPostitas evita » 13 Mär 2009 18:16

Ele, 'kergesti õppust võttev' tähendab pigem ikka koostöövalmidust, mitte koera üldist tarkust.
Home is not where the heart is, it's where the dog is. Where is my home?

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 13 Mär 2009 18:26

aaa111
Kas hakkas kuidagi häirima või? Ma küll ei usu et kõik nooruspõlve rullimised ilmtingimata meelde jäätakse, samuti ei olnud meil aedikus mingeid probleeme noorkoertega.

Ma ei saa üldse aru sinu sellest esimesest lausest ja miks sa selles stiilis pidevalt midagi lisad? Kas sinu väljendusviis ongi selline või sa tahad tüli norida?
Nooruspõlve rullimised jäetakse kindlasti meelde, veel eriti, kui selle alatooniks on domineerimine. Ma võin vastata, et häirib natuke küll, jah, sest just täpselt peale selliseid mänge kutsikaeas hakkas minu koer 1,5 aastasest peale täiesti ootamatult omakorda neid koeri paika panema ja seda juba mitte mängides. Nüüd normaalsemate omanikega me üritame teineteist vältida, ebanormaalsematega käib asi nii, et juhtub või ei juhtu...
Rääkides aedikust. Ma ju kirjutasin, kas sa ei lugenud?
See tõug on üldiselt suhteliselt rituaalse käitumisega ja noorem koer hakkab harva vanemale kutsikaeas vastu

Sinu koer on täiskasvanud, need seal on 7 kuud ja nooremad.

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 13 Mär 2009 18:34

Aaa111,
Palun ära võta isiklikult ning ära vasta isiklike solvangutega nüüd jälle.

Leia omale treener, kes aitab sul sinu koera käitumist analüüsida ja tõlgendada. Sa tood välja mõningaid asju sinu koera käitumises, mis vajavad kohest tegelemist.
See soovitus sulle tuleb absoluutselt südamest. Usu mind, ma tegin elus omad vead ning selle tulemusena pidin ühe üsna agressiivse corsoga koos elama. Õpi teiste vigadest.

Kasutaja avatar
Postitusi: 312
Liitunud: 15 Nov 2005 09:50

PostitusPostitas Roosipille » 13 Mär 2009 18:36

Olen ka seda meelt, et kehakeel võib tõuti erineda ja sarnased leiavad kambast teineteist. "Koerte keele" oskus võib areneda ka elukogemusega, vanusega.
Koerte keelt oskavad ka mõned kassid. Meil on kaks kassi: vanem emane ja noorem isane. Kui Roosil olid kutsikad, siis esimestel päevadel ei võinud kassid samas ruumiski viibida (meil on hästi suur läbi maja ulatuv nn elutuba). Roosi urin nurgavoodist oli nii konkreetne ja üheselt mõistetav, et kassid ei püüdnudki seda mitte aktsepteerida. Mõned päevad hiljem märkasin, et emane kass saab mööda kaugema seina äärt liikudes ja hoolega seina poole vaadates juba toa läbida kuni üles korrusele viiva trepini ja sealtkaudu üles minna. Isasel kassil, kes aga uudishimust ikka kael õieli kogu aeg pesa poole vahtis, Roosi tuba ületada ei lubanud niikaua kui koerapojad arenesid ja enam niiväga roti sarnased polnud.

Ja veel - nõus Merryga, et miilustaja või kutsika korralekutsumine ja kallaleminek on erinevad asjad. Kui Roosi oli tiine, hoidis ta kehakeele ja hoiatava urinaga esimese pesakonna ca 1,5 aastased noored müralevad koerad endast ilma probleemideta nelja meetri kaugusel. Roosi ka üldiselt võõraid miilustajaid ei salli ja ei ole ka mingit miilustamist temaga. Üldjuhul keerab ta lihtsalt ennast otsustavalt ära. Mingit agressiivsust ega purelemist pole tal selleks vaja arendada. Teine asi on see, kui ta ise soostub kellegiga mängima või mürama.
http://skylinedog.blogspot.com
Kes mõistab, et küllalt on küllalt, sellel ongi küllalt.

Fjordneck
Kasutaja avatar
Postitusi: 548
Liitunud: 18 Aug 2004 00:07
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Algi » 13 Mär 2009 18:50

ester kirjutas:
Kui suuremat gruppi ringimöllavaid koeri jälgida, siis on üsna hästi näha, kuidas sarnase energia ja mängu- ning suhtlusstiiliga koerad kokku hoiavad.



Mul sama tähelepanek - näiteks minu rotikal ja corsol on väga sarnased mängustiilid, samas dobermann ei jaga üldse seda arvamust, et nii peaks mängima...
Ja nagu ma nüüd, " rohelise" corsoomanikuna olen täheldanud, on ka
välismaal päris palju corsoomanikke, kellel teise tõuna rotikas kodus - ju
siis nende põhiloomus klapib paremini omavahel.

FOORUMITROLL
Kasutaja avatar
Postitusi: 308
Liitunud: 03 Apr 2008 16:05

PostitusPostitas aaa111 » 13 Mär 2009 18:50

karvik kirjutas:Sinu koer on täiskasvanud


Corso saab täisealiseks 2 aastaselt siiski (meil on sinna palju aega), isastel võib veelgi kauem minna. Ma ei uurinud seal olevate koerte vanust aga kaalult olid nad umbes võrdsed. Ester mul on treener olemas ja ka varrukatreener kes meid kiidab ja mulle mu koera omadused ja karakter laias laastus väga meeldib, siit jälle see meie erinevus, mäletad? Meie nägemus tõust on ju erinev. Probleem on siis kui omanikul on probleem, kes siis ikka teist inimest õpetada saab oma koera teistmoodi arendama ja koolitama, kui ta ise tahab. Aga mul ei ole mingit häda oma koeraga aitäh muretsemast...ja teema oli ka hoopis muu nurga alt tehtud

ps siis rott on minu iidne lemmik ja tõesti haakuvad hästi, samuti enamus mastifeid sobivad

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 13 Mär 2009 19:42

Kui kaua teil siis selle kahe aastaseks saamiseni aega on? Su koer oli juba eelmise aasta sügisel ligi pooleteisene.
Sul ei ole isane koer.
Sa räägid, et ei uurinud seal olevate koerte vanust, aga kuidas sa sinna üldse minna oskasid? Sest et seal toimub igal pühapäeval teatud kellaajal KUTSIKATE kokkusaamine. Kaal ei puutu üldse asjasse, asiaadikutsikas võib lömitada ka täiskasvanud taskukoera ees. Teatavasti ei võrrelda koeri ikka mitte suuruse, vaid vaimse arengu järgi ja kahekordne vanusevahe suurt tõugu koertel on väga SUUR vahe.

Edit. Isased asiaadid saavad täiskasvanuks mõnedel andmetel lausa alles viie aasta vanuseks, ometi ei nimeta ju neid keegi selle ajani kutsikateks.

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

Re: Labradoridega mitte läbisaamine

PostitusPostitas maag » 13 Mär 2009 20:04

aaa111 kirjutas:Millised labradori omadused need võiksid olla mis kutsuvad esile sõbraliku labradori ründmise? Olen mõne labra omanikuga suheldes jõudnud arusaamale et mitmed tõud neid ei salli, just dominantsemad.

Minu koer läheb ka emastele labradoridele kallale, alates kui ta sai aastaseks. Mitte ühegi teisele tõuga ei ole see nii kiire juhtuma kui labradoriga (arvatavasti ka kuldsega suht sama), enamuse koertega aga pole üldse mingeid probleeme. Mingisugust "halba kogemust" selle tõuga ei ole ka olnud.

Nõrgema koera äratundmisega ei tohiks tegu olla, kuna väikesi ja nõrku ta ei puudutagi. Peab olema midagi labradori spetsiifilises käitumises. Süüdimatult pealetükkiv käitumine vmt?


Ei tahaks nö halba ennustada, aga kas sa ei arva, et tegu on lihtsalt algava puberteediga? Esialgu ründab su koer aktiivsemaid tüüpe - nagu see labrador - kes talle ilmselt rohkem närvidele käivad. Vanemaks saades kardetavasti teisi samasoolisi, kes tema meelest konkurendid on.
Kõik koerad ei saa teistega läbi ja samasoolised võõrad koerad lihtsalt ei mängi neil tõugudel koos. Mul endal küll corsoga kogemus puudub. Aga nagu siit lugenud olen on tegemist suht tugeva ja tihti domineeriva valve-ja teenistuskoeraga. Sel juhul ju üsna loomulik käitumine.
Mul on ainult isased sakslased olnud, aga need ei saa samuti võõraste samasoolistega läbi. Algul läheb turi turri ja jõllitatakse pingsalt, siis pannakse teisele pea õlale ja kui teine kohe alla ei anna, läheb kakluseks. Mingi lõbus tilu-lilu, et sattume võõra koeraga kokku ja laseme kutsud mängima ei tule kahjuks kõne alla. Ja sama räägib enamik mu sõpru, kel isased sakslased. Kusjuures tegemist pole sotsialiseerimata ketikoertega, vaid koolitatud sport-ja näitusekoertega. Üks tuttav just kurtis, et tema koer on nüüd nii vana, et ei viitsi enam rituaalidega vaeva näha, vaid läheb kohe kallale. Me kõik lihtsalt teame seda ja hoolitseme selle eest, et nad kogemata lahtiselt teiste samasoolistega kokku ei sattuks.
No ja muidugi peab koer olema nii hästi välja õpetatud, et kui siiski nö. intsident tekkima hakkab, suudad koera käsu alla võtta. Vastasel juhul ei julgeks ma teda ka metsas lahti lasta.
Mu sõpradel on kesk-aasia lambakoer, kellega täpselt nii ongi. Ka sügavas metsas on ta alati rihmas. Kuna koer ei salli teisi koeri ja omanik pole kindel, et teda kontrollida suudab.

& rõõmurullid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2146
Liitunud: 21 Okt 2005 14:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas päike » 13 Mär 2009 20:58

Kuna mul austraallased, siis mu labrador satub väga sageli ACDde seltsi. Paraku on nii, et suhteiselt sageli, täiesti põhjuseta ja ootamatult teda rünnatakse, nii emased kui isased. Tavaline situatsioon, et möödume koerast ja see koer siis kargab talle turja. Mõlemad koerad tavaliselt rihmas.
Mine võta kinni, mis see on. Spekuleeritud on just nimelt teistsuguse väljanägemise teemadel, samuti on pakutud seda, et tegemist on steriliseeritud (sootu) koeraga.

Karviku räägitud rõõmurull-labra oli Lill. Ta tõepoolest EI saa aru teiste hoiatavast urinast jm hoiatavast kehakeelest (ka kodus mitte) ja läheneb ikka rõõmsa naiivsusega ning mitte kunagi ei saa ta aru, miks siis teised koerad temaga hammaste keeles räägivad. Seda küll, et katki teda pole keegi teinud (õnneks). Ise ta kakelda ei oska ja ei taha, aga mina pean talle seltskonda väga hoolega valima.
Koerala kodanik.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 13 Mär 2009 21:31

Minul on kuldsed. Ja meie maja kesmine snautser ei salli neid algusest peale. Ebameeldivaid vahejjjuhtumeid ja isegi lähedast kokkupuudet pole olnud. Korra juhtus küll nii, et me ei saanud liftsit välja tulla, sest teisel poole seisis raevunud snautser koos oma perenaisega. (Perenaisega saame hästi läbi.) Koer ei suhtu ka minusse kui kuldsete karja liikmesse väga hästi, aga saame siiski ühises liftis sõidetud. Teiste koertega tal ei pidavat probleeme olema.
Snautserile ei meeldinud nägu kohe, me polnud isegi õieti kokku saanud, kui ta oleks Carlo "läbi kolkinud". Kas ka tegelikult, ei tea, meie kohtumised on olnud rihmas ja mitte väga lähestikku. Olen sel puhul mõelnud, et v-o ei meeldi see, et leame ühes trepikojas ja snautseri arvates mingitel kuldsetel (meie trepikoja kõige suuremad koerad) pole seal lihtsalt õigus olla.
Suvekodu metsas kohtasime üht berni koos oma peremehega. Tema koer oli minu koerte suhtes algul väga pelglik, kuigi negatiivset kogemust ei olnud. Nüüd on harjunud, aga kui üle pika aja kokku saame, siis on ta ettevaatlik. Berni peremees oli samuti kuulnud, et mõnel koeratõul on probleeme kuldsete ja labradega.
See on seda kummalisem, et konkreetsed varasemad kokkupuuted võivad üldse olemata olla, aga juba näikse koeral olevat mingi eelarvamus teise tõu suhtes, n-ö "nägu ei meeldi". Millest see tuleneb, ei tea.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Järgmine

Mine Eri sorti koerad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline