Beauceron

tõulised ja tõutud, igale oma nurgake
sonaarne SLK
Kasutaja avatar
Postitusi: 1021
Liitunud: 18 Nov 2004 16:41
Asukoht: Tartumaa

Beauceron

PostitusPostitas Roby » 27 Jaan 2005 15:40

Kas keegi teab midagi sellisest koeratõust nagu Beauceron.
Tekst verekoerast:
Beauceron armastab ja naudib töötamist, seetőttu sobib ta aktiivsele inimesele. Ta on julge, suursugune, aktiivne ja energiline. Ta on väga kergesti koolitatav ja tööhimuline. Ta on ustav, lojaalne, kiindunud ja sőnakuulelik. Nad sobivad hästi perekoeraks, lastega saavad suurepäraselt läbi. Neil on head valveomadused.

http://www.perrosargentinos.com.ar/beauceron.jpg


Minu võhiku silma jaoks on nad kuidagi dobermannidega sarnased.
Kas neid eestis ka olemas on. On nad siis tõesti sellised nagu verekoer neid kiidab. Igaljuhul väga sümpaatset minu arust.
Üks kord briard, ka edaspidi briard !

Kasutaja avatar
Postitusi: 400
Liitunud: 17 Nov 2004 11:31
Asukoht: Tallinn, Männiku

PostitusPostitas Sveta » 27 Jaan 2005 16:24

Nad on dobermanni esivanemateks. Väga vana tõug, mida II maailmasõjas nii kõvasti kasutati, et peaaegu ei jäänudki ellu selle toreda tõuesindajaid. Hiljem entusiastid hakkasid uuesti selle prantsuse lambakoera aretama ja nüüd neid on juba päris palju, kui ma ei eksi, maailmas on neid üle 20 000. Väga populaarne tõug Soomes, kus on väga head kasvatajad: beauceronid tegelevad seal SKga, agilityga, kaitsega, päästes, politseis ja sõjaväes töös. Nad ei sobi eriti korteritesse elamiseks - tahavad palju liikuda. Eestis neid on antud hetkel 4 eksemplaari - 2 emast ja 2 isast, kõik esindajad on vene peredes. Kaks on kodukoerteks ja kaks aktiivselt käivad näitustel (edukalt ka). Keegi, kes omab värkemat infot, võib mind julgelt parandada.
"Meile on antud kaks kõrva ja üks suu selleks, et saaksime rohkem kuulata kui rääkida." T.H. McLaughlin

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

PostitusPostitas Gaidah » 27 Jaan 2005 16:29

Maris teab kindlasti... Kui ta välja ilmub, siis ta kindlasti jagab oma teadmisi....
Peaaegu nagu pikakarvaline dobermann :D
Parimate soovidega......

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 28 Jaan 2005 13:39

Tore kuulda, et see 1 isane ka ikka Eestisse jäi, kunagi teda ju müüdi, kui juurde ei ole tulnud viiendat bossi. 2 emast on ühes peres, pereema räägib igatahes eesti keelt ka, ja neil muideks olid enne bosse dobberid.

Pikakarvaliseks dobermanniks kutsun mina teda ka :irw: .

Ta on karjakoer, seega on koolitamine suurema karjainstinkti tõttu mõnes mõttes lihtsam. Samas aga ei saa teda kohe kindlasti võrrelda mali või slk-ga - huumorimeelt ja isetehatahtmist leidub küll ja veel. Samuti on nad suht hilise "valmimisega", isane ikka 3-4 aastaselt alles vaimselt küpseks saab. Aga eks erandeid ole alati, nagu igas tõus.

Korteris saab kindlasti pidada, nagu ka dobermanni. Kindlasti ei ole boss oluliselt suurema aktiivsusvajadusega, kui dobber. Iseasi on muidugi tema veits pikem karv, mis põhimõtteliselt teeb ta sobilikuks ka õuekoerana. Aga ega ta nüüd üksi õues kah ainult elada ei taha.

Nagu kõikide nn töökoerte tõugude puhul võib ka neil olla probleeme närvide ja iseloomudega, kuigi kui veits otsida, peaks leidma igati sobiva variandi. Terviseprobleemidest on suurimad HD ja OD, kuigi selles vallas on ka olukord vähemalt Soomes paranema hakanud. Kaitse koha pealt peaks väga hoolikalt valima varrukameest - erinevus teiste tõugudega on suht suur, neil nimelt kipub kaitseinstinkt olema saagiinstinktist tugevam ja seetõttu on väga oluline, et varrukamees teab, mida ja kuidas teha.

Muide, kui bossi karvadest on väheks peaks jääma, siis võib ju alati võtta pikakarvalise beauceroni ehk briardi :P .
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 400
Liitunud: 17 Nov 2004 11:31
Asukoht: Tallinn, Männiku

PostitusPostitas Sveta » 28 Jaan 2005 16:16

Hei Maris!
Mul tekkis kahtlus, et nüüd on neid äkki viis? Sest see isane, keda mina tunnen, oli toodud siia Venemaalt ja algusest peale elas selles peres, käib Alla juures trennis, teeb varrukat, ja nüüd hakkab ka agilityt harrastama. Just tema omanikud räägisid mulle, et kui nad käisid 1,5 aastat tagasi teda EKLis registreerimas, siis ta oli neljas. Kas see viies võiks tekkida siis hiljem?
Mida puudutab seda, kas saab korteris pidada või mitte - ma ei julgeks ise nii väita, et ei, aga just Monika ja Leonid (kahe beauceroni omanikud) on selles peaagu kindel (nii oli raamatuses kirjas, kust nad tõu valisid, ja nüüd nad on oma kogemuse alusel veel rohkem selles kindel). Nendel koertel on tõepoolest väga suur liikumisevajadus, samas nad tahavad ka tegevust koos inimestega, tühja jooksmist nad ei valiks... :angel:
Arvatavasti, see tõug võrdne borderiga - pole oluline maja või korter, oluline kas tegeletakse või mitte.
"Meile on antud kaks kõrva ja üks suu selleks, et saaksime rohkem kuulata kui rääkida." T.H. McLaughlin

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 28 Jaan 2005 16:35

2 emast on Soomest, nemad siis Monika juures - kuskil Kakumäel eks? Siis üks isane Leedust, aga tema ema on Soomest samast kennelist, kus Monika omad - sellele koerale ma tean, vahepeal uut kodu otsiti. Need kõik kolm on lontkõrvad. Ja nüüd on siis see Sagittarius kennelist vms (peast kirjutan, seetõttu võib valesti kirjutatud olla), kes Moskvast, kupeeritud kõrvadega.

Põnev igatahes, mine või EKList uurima :)
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 512
Liitunud: 21 Juun 2005 11:30
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Bubbles » 21 Juun 2005 16:03

Seda Leedust toodud isast ma tean, tegin talle näitusekoolitust. Väga agar õppija oli, kohuvatalt energiline, kiire taibuga ja mõnus. Ainus probleem temaga oli suur isu (sõrmed olid alati verised) ning ta ei lasknud mune katsuda. Aga freestandi tegi nii mis nalja. Kuidagi väga järsku kadus ära, näitustel pole ka näinud.

Kasutaja avatar
Postitusi: 400
Liitunud: 17 Nov 2004 11:31
Asukoht: Tallinn, Männiku

PostitusPostitas Sveta » 14 Juul 2005 15:38

Hea uudis: Eestisse saabus veel üks selle tõu esindaja - isane, 3,5 kuud vana, Leedust, nimega Brandy. Käib nüüd kutsikakools, väga ilus, hästi kuulab sõna. Kui näen teda, mõtlen - ehhh, võiks endale ka beauceroni võtta...
"Meile on antud kaks kõrva ja üks suu selleks, et saaksime rohkem kuulata kui rääkida." T.H. McLaughlin

& Nero
Postitusi: 1079
Liitunud: 11 Sept 2005 21:27
Asukoht: Eesti

PostitusPostitas sirli » 18 Mär 2008 19:09

Tõstaks seda teemat.
Mul oleks üks endisest koerlasest sugulane, kes tahaks nüüd tagasi pöörduda koertemaailma, huvitatud beauceroni kasvatajatest ja kennelitest lähiriikides(Soome, Läti, Leedu, Venemaa..).
Armus ära sellesse tõugu ja nüüd kui on infot selle koera kohta juurde saanud, peab ta vaikselt plaane ja palus uurida häid kasvatajaid. Kasvatajad ja kenneleid leiaksime küll ise ka üles, aga ta tahaks ikka sellisest kennelist koera, millel on hea maine.
Tervis ja tööpotensiaal oleksid tähtsaimad ja kindlasti ühed suurimad faktorid kutsika võtmisel.

Et siis sooviks lähiriikidest leida head beauceronide kasvatajat või kennelit, kellega võtaks ta ise siis kontakti.
We learn from failure, not from success!

sonaarne SLK
Kasutaja avatar
Postitusi: 1021
Liitunud: 18 Nov 2004 16:41
Asukoht: Tartumaa

PostitusPostitas Roby » 18 Mär 2008 19:28

Eestis on loodud nüüdseks ka prantsuse lambakoerte tõuühing. Siin tõuühingu foorum http://eplk.aceboard.com/ ja siin ka algjärgus koduleht
http://www.eplk.ee/
Juhatuse alt leiad Natalia kontaktid - praegusel hetkel on ilmselt tema kõige kompetensem jagama infi Venemaa, Läti ja Leedu bossede kohta.

:OT: aga natukene hiljaks jäid jutuga :irw: , paar kuud tagasi otsis ta kodu tõeliselt vahvale arlekiin bossetüdrukule

sonaarne SLK
Kasutaja avatar
Postitusi: 1021
Liitunud: 18 Nov 2004 16:41
Asukoht: Tartumaa

PostitusPostitas Roby » 18 Mär 2008 19:35

maris kirjutas:Muide, kui bossi karvadest on väheks peaks jääma, siis võib ju alati võtta pikakarvalise beauceroni ehk briardi :P .

No on nüüd alles teema üles otsitud :hahaha: - tundub, et Maris on kunagi midagi väga ära sõnanud :nänä:

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 18 Mär 2008 20:19

:hups:

:ha:
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 841
Liitunud: 08 Mär 2005 21:42
Asukoht: Rapla mk, Aespa küla

PostitusPostitas Arthur » 19 Mär 2008 10:49

Minu ülemuse tütrel isane kupeeritud selle tõu esindaja, pärit Venemaalt.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 09 Sept 2010 10:43

Jätkaks siis siit edasi (võib ju mingi osa tööomaduste alt siia tõsta).
Missugune on beauceroni suhe tegelikus elus (mitte tõututvustuse) lastega (ka võõrastega) ja koertega? Missugused on lühidalt märksõnad, missugune peaks olema inimene, kes tahab, et tema oleks Alfa?
Kuidas on kupeerimisega, kas tõenäoliselt on kutsikas kupeeritud (Eesti registris ju ei olegi)?

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2010 11:03

Kõrvadest - suurema tõenäosusega saad kupeerimata kutsika. Kui on erisoov, siis on osadest riikidest võimalik saada ka kupeeritud koera - aga enamus kutsikaid on kupeerimata (standard kirjeldab täna ainult kupeerimata kõrvu).

Ma ei usu, et bosseri omanik peab olema väga erinev mõnest muu tõu omanikust. Soomlastel on ilus väljend - rakkautta ja rajoja - ehk armastust ja piire, rohkem pole ühe kutsika edukaks üleskasvatamiseks vajagi.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 436
Liitunud: 27 Dets 2004 23:42
Asukoht: Valgamaa

PostitusPostitas Ronja » 09 Sept 2010 12:14

Ronja
Seda teemat lugedes kohe ei saa täiesti märkimata jätta, et just ca tund aega tagasi õnnestus mul kohtuda üha väga laheda 3 kuuseks saava lapilise beaucheroni poisiga, kes on Venemaalt Eestisse elama asund. See "noorhärra" pani mul küll jupiks ajaks silma särama :D


maris

Beauceron kirjutatakse ilma h-ta .

Aga sellest uustulnukast tahaks rohkem teada, kuigi ma saan aru, et see on siin teemas OT.


Vabandust tõunime pärast :oops:
Aga uustulnukast ma muud erilist juurde lisada ei oska, kui et ta kolis elama Valgamaale. Me kohtusime tööalaselt ( kiipimine jne). Omanikud rääkisid, et plaanivad (alg)koolitust temaga tegema hakata Valga Koerteklubi mõnes trennirühmas. Kutsikas on alles ca 2 nädalat Eestis olnud. Loodetavasti kuuleb temast veel edaspidi.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 09 Sept 2010 12:53

Rej omanik on VÄGA tore ja vastutulelik inimene kes alati räägib hea meelega oma koertest ja tõugudest.
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 09 Sept 2010 12:58

Ja tal on kogemust erinevate bosseritega, mitte ainult ühega (see üks võib alati olla reeglit kinnitavaks erandiks). Kontaktid leiad http://www.eplk.ee-st.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Postitusi: 157
Liitunud: 28 Apr 2005 21:50
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas kiq » 09 Sept 2010 15:27

Aino kirjutas:Jätkaks siis siit edasi (võib ju mingi osa tööomaduste alt siia tõsta).
Missugune on beauceroni suhe tegelikus elus (mitte tõututvustuse) lastega (ka võõrastega) ja koertega? Missugused on lühidalt märksõnad, missugune peaks olema inimene, kes tahab, et tema oleks Alfa?
Kuidas on kupeerimisega, kas tõenäoliselt on kutsikas kupeeritud (Eesti registris ju ei olegi)?


Meie koer on kõigiga väga avatud ja sõbralik ja musitaks võimalusel kõiki lõputult. Aga mõni päev tagasi kohtus ta teise emase beauceroniga (teine oli u 2a), kes ei olnud vaimustuses meie koera mängukutsetest, oli üsna reserveeritud ja varjus omaniku taha (saba jalgevahel polnud) ning meiega tutvust ei teinud.
Meie koer katsetab pidevalt piire ja paneb omaniku kannatuse proovile, aga agressiivne pole. Seega omanik peab olema järjekindel ja samas aktiivne ning kindla sõnaga. Samuti huumorimeelega. Et inimene oleks alfa, peab ta olema koera jaoks huvitav- inimesega on kõige lõbusam mängida. Ja mängu/töö nimel on meie koer kõigeks valmis.
Meelde tulimärkimaks, et närvikava on tõus seisast seina, nt Venmaal on ühes suuremas kennelis vähemalt 1 selline koer, kes kohtuniku lähenedes ennast täis lasi. Tegu polnu ka kutsikaga enam (kuigi ega kutsika puhul ka see normaalne poleks). Samuti räägiti võimalusest, et paljud (töö?)tulemused on ostetud.

Postitusi: 503
Liitunud: 18 Aug 2004 13:06
Asukoht: Pohlamets

PostitusPostitas evita » 10 Sept 2010 10:33

Minul on kodus kuu pärast 3 aastaseks saav beauceron. Teotahet on küllaga, igasugust õpet haarab lennult, kuigi minu koer on oma olekult ja käitumiselt paras lillelaps. Kangust on kuhjaga, aga see on selline sõbralik kangus ja ta üritab ennast enamasti massiga kehtestada.

Nagu ma mainisin, on ta väga aldis tegutsema, aga ka paar päeva tegevusetust pole temas mingeid destruktiivse käitumise ilminguid esile toonud. On muidugi olnud paar näritud raamatut - aga sel ajal olid mu raamatud riiuli puudumisel toanurgas hunnikus - ahvatlus missugune :) ja need juhtumid jäid kõik alla aasta vanusesse. Ma muidugi tegelesin ka sellega, et selline käitumine ei kinnistuks. Ka oli Miil kutskana suur korvitäis isiklikke mänguasju - ehk on ka see teda ohjes hoidnud.

Lapsed: minul kodus lapsi pole, Mii on hakanud lastega rohkem kokku puuduma viimase 9 kuu jooksul tänu mu töökohale. Vot ses on ta tõeliselt tore koer - lihtsalt nii kannatlik ja salliv. Samas kutsikastpeast on tegu väga tormaka koeraga, kes lihtsalt tahtmatult võib haiget teha kasvõi mööda joostes - mul on olnud nt sinikas ka õla peal, sest mu õnnelik koer lihtsalt suurest heameelest jalutuskäigu ajal põrkas küljega vastu mu õlga... ma pole küll teab kui pikk, aga siiski täiskasvanud inimene.

Teised koerad: pigem sõbralik suhtumine ja huvi. Selleks, et Mii oleks valmis kaklema, peab teine koer ikka korralikult vaeva nägema, samas pole ta üldse allaheitlik.

Võõrad inimesed: kui Kiq'i koer on valmis kõiki lakkuma, siis minu oma enamike võõraste puhul ei soovi inimese poolt algatatud füüsilist kontakti. Ta lihtsalt tõmbub siis eemale, samas võib ta samale inimsele vägisi sülle ronida - nii et võta kinni mida täpselt ta mõtleb.

Kui siin eespool öeldi, et korterikoeraks ei sobi, siis minu arvates sobib - kõik on ju kinni selles, mida koerale pakkuda. Pealegi on tegu väga kontaktialti koeraga. Näiteks kui ma nõusid pesen, istub ta sageli mu juures ja toetab vastu mind. Kui ma ta üksi õue saadan, magab ta verandal või üritab läbi ukseklaasi mind jälgida. Teisest küljest pole mul mingit probleemi sellega, et jätta koer üksi täiesti võõras kohas täesti võõrasse ruumi, ka pikaks ajaks.

Veel: tegu on tõesti väga suure koeraga - mul on kodus 40 kg tugevat saledat emast koera. Ah ja valulävi on ikka väga kõrge - mingi tühine luuni lõhki käpp teda juba segama ei hakka. Omanikul peab olema väga kindel sõna, muidu surub koer oma tahtmise lihtsalt läbi... nagu ka Kiq ütles, et koer katsetab pidevalt piire - ka 3 aastasena.

Puudused? Neid on kõigil, lisaks tõu kiiksudele ka koera personaalsed kiiksud. Hooga ei tule pähe, aga kui ma mõtlen, mis mind läbi aegade tõesti häirinud on... ma ütleks, et minu koer on minu arvates liiga ärev. Osalt on tegu minupoolse tegevusetusega, elame nimelt sõna otses mõttes metsas ja ma ei käinud ma temaga piisavalt linnas kui ta kutsikas oli. Samas saab ta igal pool suurepäraselt hakkama - reisid paljude koertega tihedalt autos, kohvikud, restoranid, spa (mitte küll basseiniosa :irw: ), inimeste koolitus (no polnud koera kiiruga kuhugi hoiule anda), lisaks käib ta vahelduva eduga minuga tööl kaasas jne ...
Home is not where the heart is, it's where the dog is. Where is my home?

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 10 Sept 2010 14:50

Kui keeruline on suunata teda tegema just seda, mida peremees tahab, mitte seda, mis tema tahab, s.o kui valmis on ta tegema koostööd?
Mis on hullemad variandid, mis võivad ette tulla kas vale kutsikavaliku (agressiivsus, argus vms) või vale peremehe valiku (ebajärjekindel, järsk, nõrk vms) puhul?
Missugust kuulekuselementi on kõige raskem õpetada (püsivust, erinevate sõnade tähendust, hantlit, hüpet) üldjuhul (mida tuleb sageli ette)?

Missuguste võtetega proovib domineerida (hammustab, proovib ära minna, jääb liikumatuks)? Kaalu järgi ei olegi eriti suur, retriiver kaalub sama palju.

Kas ta üldjuhul tahab olla lihtsalt inimese kõrval, et teda rahule jäetaks ja saab juures olla või naudib õppimist?

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2010 14:58

Ma arvan Aino, et õiged vastused sinu küsimustele selguvad ainult töö käigus. Iga koer on erinev, iga koeraga kõik need küsimused üles ei kerkigi ja mõne puhul tulevad ette hoopis uued "küsimused".

Meie (= kiq ja mina) nn internetiost - kasvataja küll teadis, milleks kutsikat tahetakse ja seetõttu vahetas endale jäetava/Eestisse saadetava kutsika pea et viimasel hetkel ära - on küll mu meelest täiesti kümnesse läinud. Kartsin kõige rohkem saada umbusklikku bosserit, aga on selline rõõmurull, et lausa uskumatu.

Kui koeral lasta endale pähe istuda (vahet pole, kas see on bosser või njuufa või chihuahua või taks), siis on lõpptulemus ju ikka tavaliselt see, et koer otsustab, kes, kus ja mida teeb. Kui algusest peale koera normaalselt suhtuda ja teda koerana võtta, läheb kõik normaalselt. Nagunii ei suuda sa kõiki variante ette teoorias läbi mõelda. Ja ka ühe tõu kaks esindajat võivad olla nii kardinaalset erinevad, et seda ootagi ei oska (sh minu dobberid). Lihtsalt tuleb elada vastavalt koerale ;).
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2912
Liitunud: 17 Aug 2004 23:26
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas rebane » 10 Sept 2010 15:13

Aino kirjutas:Kui keeruline on suunata teda tegema just seda, mida peremees tahab, mitte seda, mis tema tahab, s.o kui valmis on ta tegema koostööd?


Ükskõik mis tõust koer teeb sinuga koostööd nii kaua kui sa suudad teda motiveerida. Leia väline motivaator ja kasuta seda. Või ole osav ja õpi kasutama sisemist motivatsiooni. Ükski harjutus ei jää õpetamata kui on piisavalt oskuseid ja kannatust.

Sinu kirjutisi lugedes jääb vägisi tunne, et otsid valmis koera. Hea raha eest võid IPO3 tulemusega koera ka saada, pole probleemi! Kuni tahad kutsikat on alati võimalus, et ka super pesakonna super kutsikas ei tee sul SK ALGi või KK1 ka ära ja süüdi ei ole teps mitte koer.
[img:35:31]http://www.koertekoda.ee/kirke/yksikud/fuchs.gif[/img]

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 10 Sept 2010 16:31

Kui kõik koerad oleks ühtmoodi, ei oleks tõuaretust. On ikka erinevused. Näiteks kuldne tahab teha väga koostööd inimesega, juba kutsikatena on nad teistmoodi, bordercollie teeb juttude järgi tegemiseröõõmust, töötab iseendale. Kõik koerad on muidugi erinevad, kuid midagi on ka tõule üldiselt iseloomulikku. Näiteks valged lambakoerad on eemalehoidvamad ja tundlikumad kui kuldsed ja labradorid, eks?

Njuufal on paremad püsivusvõtted, sõnade eristamine on raskem, kuid üldiselt, mis meelde jääb, see jääb.

Beauceron on küll lambakoerte all, aga tundub olema erinev (ma ei tea).
Ma olen neid väga vähe näinud. Vabandan, kui minu küsimused tundusid solvavatena, ma tahtsin tõust aru saada.

Eks muidugi saab ehk kõike õpetada, kui on õige motivatsioon, aga mõnele tõule on osasid asju raskem õpetada kui teisele. Ma ei oleks küll suutnud õpetada oma njuufat hantlit tooma.

Tõus ei ole probleem, vaid inimeses, ma tahangi ju mõelda, kas mina pigem oskaksin leida lahenduse probleemile või mitte. Näiteks suure tõenäosusega ei oskaks ma lahendada probleemi, kui koer ei taha hantlit tuua või ei taha hüpata. Püsivuse suunamisega saaksin ilmselt paremini hakkama.

Seda, et koer ei teeks ära mitme aasta jooksul SK Alg või KK1, ma ei usu, mitme aasta pärast ikka teeb, aga kui instinktid mingiks tegevuseks on tõuomaselt üldljuhul nõrgemad, siis miks ei tohiks seda teada?

Kui meil oleks palju beaucerone, siis saaks vaadata katsetulemuste järgi, missugused võiksid olla ootused, aga kui neid tegevaid on nii vähe, on ju raske midagi arvata, kui on teada ainult üldine tõututvustus ja välimus. Paar korda koera kõrvalt nägemine ka ei saa eriti abiks olla. Kui kellelgi on endal sama tõugu koer, kellega ta on teinud tööd, teab ta kasvõi oma koera nõrku kohti ja ehk on vestelnud ka teistega nende probleemidest.
Selleks ma küsingi.
Rebane, miks ma peaksin valmis koera tahtma, kuhu ma selle tulemuse riputan, mul ei ole kodulehtegi :D

Postitusi: 157
Liitunud: 28 Apr 2005 21:50
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas kiq » 10 Sept 2010 16:40

Samuti on peresisesed suhted koeraga erinevad. St kes on koera jaoks autoriteet, see on, kes pole (ei tegele koeraga nt), sellele ei pruugita alluda, vaid öeldakse oma arvamus välja. Kuidas kunagi. Aga see oleneb inimeste iseloomu närkusest/tugevusest. Nt noorena, kui ma teda maha üritasin suruda, tegi ta žesti nagu naksaks mind, mina aga teda ei karda ja seega mina võitsin selle lahingu. Kes oleks kartnud, oleks teismoodi võinud minna. Kasvõi tulevikus olukorra kordudes. Sööki ega mänguasju ei valva, aga kutsikana toitsin teda ka käest. Valulävi on tõesti madal, Eileeni on õmmeldud korduvalt ilma tuimestuseta. Samuti on ta adrenaliinihull, läheb kergesti põlema. Nt üritasin olla kaval ja kärbsepiitsast koerale vitsa sümboli teha, kui ülemeelikuks läheb, aga sellega vehkimine on nüüd ta lemmik mäng, mida tugevamad löögid, seda lõbusam on koeral.
Argus või agressiivsus võib ka kaasasündinud olla, seetõttu tulebki sugupuud uurida.
Domineerib nii kuidas oskab, oleneb olukorrast. Nt kui käskida voodist maha minna, sätib end just mugavamalt pikutama ega ei tee väljagi, kui teda maha tirida võib hambad käiku lasta jne(meid pole kedagi veriseks teinud). Nagu kõik koeradki, kes end peremeheks peavad või osasid inimesi ei austa. Kõik on inimeste tehtud-tegemata töös kinni (no geneetikas ka, kui kutsikavalikuga ei vea).
Eileen naudib õppimist-mängimist aga samas ka kaisus olesklemist. Peaasi, et peremehe juures olla saaks. Eelistab aga aktiivset koostööd.
Kui lapsi pole väiksena talle tutvustatud, ei oska ta enda jõudu kontrollida nendega mängides. On juhtunud, kus Eileen jookseb lapse pikali ja kui laps püsti üritab tulla, hüpatakse peale. Rõõmu kui palju. Aga lapsel mitte.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 10 Sept 2010 16:54

EST-registris on 7 (!) bosserit, kellest kaks on alla kahe aasta vanused. Neist seitsmest on võistlustel osalenud 14% (s.o. üks koer). Ma usun, et statistiline näitaja pole oluliselt halvem slk-dest või kuldsetest või mõnest muust populaarsest tõust :irw: .

Kui sinu meelest Eestis pole piisavat hulka koeri, et tõu sobivust hinnata, siis ilmselt tuleb liikuda järgmise tõu juurde :). Seda enam, et bosser tuleb osta välismaalt, Eestis lihtsalt pole (täna) ühtegi kasvatajat - seega on raskem ka kasvatajalt nõu küsida.

Bosser teeb hästi tööd, kui suudad teda motiveerida. Ehedaks näiteks on Natalia Rej. Soomes on bosserites sk, agility, vetelpääste, jälje ja hakutšempioneid.

Eelmisel nädalavahetusel toimunud 10-13 aastaste noorkoerajuhtide Soome meistrivõistlustel said kaks bosserit koos oma noorte koerajuhtidega esikoha nii sõnakuulelikkuse võitjaklassis kui agility maksiklassis.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Mine Eri sorti koerad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline