Ehks saaks abi sobiva tõu leidmisel ;)

tõulised ja tõutud, igale oma nurgake
Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

Ehks saaks abi sobiva tõu leidmisel ;)

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 12 Apr 2007 14:37

Nimelt on plaan endale isiklik koer soetada (praegune peni on tegelikult ema oma ;) ), kuid selliseid tegelasi kes meeldiks on rohkemn kui ühest tõust, nii lootsingi et ehk siinsed inimesed kes koertest ja tõugudest konkreetsemalt teavad , saaksid mulle appi tulla ;)

Koera kasv võiks olla kuni põlves saati, pigem pisem kui suurem- lihtsam kaasa võtta ;)
Koer võiks sobida liikuva eluviisiga inimesele ( nagu seda olen mina).
Tore oleks kui sobiks talli ja hobuste seltsi ja teiste koertega ( muidugi siin mängivad oma osa ka hobused ja koerad kellega ta sobima peaks, minu hobune igatahes suhtub jalgevahel jalutavatesse väikestesse ja suurtesse koertesse rahulikult).

Värvuselt võiks olla punakas, puna valge, musta ja punakaga või musta punaka ja valgega.

Karv võiks olla lühike või lainjas nagu pikakarvalistel taksidel. Karmikarvalist ei tahaks.

Ja nüüd veel vihjeks pisut seda millised koerad mulle endale huvi on pakkunud: taksikoerad, JRT, fox terrierid, brasiilia terrierid ja king charles spanielid (kui nüüd tõunimetus õieti tuli ).

Igatahes suur tänu neile kes viitsivad tulla appi sobivat tõugu valima ;)
Koera osta plaanin lähi tulevikus kuid mitte kohe.kohe, enne tahaks pisut uurida ja puurida et keda ja kus siis oleks parim valik:)
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

& sakslane Basso
Kasutaja avatar
Postitusi: 284
Liitunud: 06 Apr 2007 18:17

PostitusPostitas Scrazy » 12 Apr 2007 14:44

Austraalia karjakoera ei taha? Nad on suht armsad, ainult et teiste koertega läbisaamise kohta ei tea kiita, olen näinud kurja austraallast, aga vot ei tea kas see on standard või erand.

& rõõmurullid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2146
Liitunud: 21 Okt 2005 14:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas päike » 12 Apr 2007 14:53

Scrazy kirjutas:Austraalia karjakoera ei taha? Nad on suht armsad, ainult et teiste koertega läbisaamise kohta ei tea kiita, olen näinud kurja austraallast, aga vot ei tea kas see on standard või erand.


Nõudmisi tõule lugedes läks ka minu mõte kohe austraalia karjakoera peale (neid nii siniseid kui punaseid), kuid siin on paar aga:
1. austraalia karjakoerad pigem ei armasta teisi koeri (koolituse ja sotsialiseerimisega kontrolli all hoitav);
2. austraalia karjakoer tahab väga palju liikumist ja tegelemist ning kindlat karjajuhti.

Üldiselt, kindlasti on palju lihtsamaid ja sobivaid tõuge ka olemas ;)
Koerala kodanik.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 12 Apr 2007 14:58

JRT ja foksidega "samatüübiliseks" võib veel lugeda parson russelli (Eestis suht vähelevinud).

Ning vaata piltidelt kindlasti üle, kas pidasid silmas king charlesi spanjelit või cavalier king charlesi spanjelit ;).
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 12 Apr 2007 15:01

Austraalia karjakoera peale oleksin vast isegi mõelnud kuid tema massiivne kehaehitus tekitab pisut kõhedust, nimelt olen üldse juba aastaaega suurematesse koertesse kahtlustavalt suhtunud. Ema koer, kes meil varjupaigast võetud on oli aasta eest veel täielik pubekas ja riputas ennast hammaste abil minu käsivarre külge-läbi talvejope.
Väikene koer niikergelt võimu ei haara. No eks oli seal omi vigu tehtud ka et ta meil käest ära läks , praeguseks kuulab juba ilusti sõna ainult mõnikord kipub ülbeks minema.
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Anonymous

PostitusPostitas Anonymous » 12 Apr 2007 15:01

Shetlandi lambakoer, nad on lihtsa iseloomuga. Muidugi oleneb mida sa tahad selle koeraga harrastama hakata.
Foxterrierid on väga koostöö valmis koerad ja igati tublid.
Edu õige leidmisel!

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 12 Apr 2007 15:05

nende spanielite kohapealt ma täpselt ei teagi. Neid vaid piltidelt kohanud ja silma on nad jäänud sellise "ninnu nännu nunnu "olemisega. Iseloomust ei tea ma nende kohta midagi, ning igaksjuhuks vist lükkaks nad nimekirjast üldse välja. Shetlandi lambakoera unustasin ma ise täiesti ära mainida. Ja noh, olen pikka kasvu nii et sinna minu "põlvekõrguseni" venitaks heal juhul ka iiri setteri ja kolli ära. Viimase kahe tõu isenditega olen ise kokku puutunud ning kujutan ette kui tore vaatepilt oleks mu punakas hobune koos punase koeraga karjamaal lippamas ja mõllamas. Samas olen kuulnud et iiri setter pole eriti hästi õppust võttev ja kipub isepäiselt "lendama" minema?
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

& Luna
Postitusi: 649
Liitunud: 13 Mai 2005 18:45
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Lasse » 12 Apr 2007 15:24

Hästi kena põlvekõrgune on minu meelest welshi springerspanjel - erkpunavalge laiguline. Sheltie puhul peab arvestama, et tal nii lihtsalt juba häälepaelad ei katke, arvatavasti hakkaks ta isukalt ka hobuseid (või keda iganes) karjatama ja ikka kõlava seletamise saatel :).

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 12 Apr 2007 15:25

LiBaHuNDu kirjutas:Väikene koer niikergelt võimu ei haara.

icc - jrt, prt ja foks unusta siis juba heaga ära :D
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

& Stella
Kasutaja avatar
Postitusi: 73
Liitunud: 25 Dets 2006 22:39
Asukoht: Paide ligidal Väätsal

PostitusPostitas -Marianne- » 12 Apr 2007 15:29

Collie siis kui sheltie on liiga pisike. Collie on ka sellin rahulikum aga liikuda meeldib talle ka. Teiste loomade suhtes kuri ei tohiks ka olla.

Olgu suur/väike - aga ikka must-valge
Kasutaja avatar
Postitusi: 2604
Liitunud: 10 Okt 2005 15:14
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas terz » 12 Apr 2007 16:01

On ta siis king charles või cavalier king charles ... no ma ikka ei kujutaks seda koera hästi tallis ette :oops:
Iga meie otsus ja tegu muudab saatuse kulgu.

Tapjataks, blondsakslane ja optimist
Kasutaja avatar
Postitusi: 1322
Liitunud: 17 Aug 2004 19:13

PostitusPostitas Laura » 12 Apr 2007 16:05

LiBaHuNDu kirjutas:Austraalia karjakoera peale oleksin vast isegi mõelnud kuid tema massiivne kehaehitus tekitab pisut kõhedust, nimelt olen üldse juba aastaaega suurematesse koertesse kahtlustavalt suhtunud. Ema koer, kes meil varjupaigast võetud on oli aasta eest veel täielik pubekas ja riputas ennast hammaste abil minu käsivarre külge-läbi talvejope.
Väikene koer niikergelt võimu ei haara. No eks oli seal omi vigu tehtud ka et ta meil käest ära läks , praeguseks kuulab juba ilusti sõna ainult mõnikord kipub ülbeks minema.
Kui tõesti oled veendunud, et väike koer nii lihtsalt võimu ei haara, siis unusta parem kohe taksid ja terjerid ära. Taks, keda pole korralikult kasvatatud astub inimesele nii kiiresti ja osavalt pähe, et pere saab ainult kurvalt nentida, et näe ei saa jah vihmase ilmaga tuppa minna, sest koer ei luba. Arvata, et väikse koera kasvatamine on niisama lapsemäng, on ränk viga ja parem oleks sellest enne koera võtmist aru saada.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1375
Liitunud: 10 Jaan 2007 11:34
Asukoht: Tallinn Nõmme

PostitusPostitas ex » 12 Apr 2007 16:12

Päris kindlasti sobib hobuse kõrval jooksma mõni hurdalistest.
Inimesed, elame sõbralikult.

Kasutaja avatar
Postitusi: 197
Liitunud: 11 Veebr 2005 10:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas dejavu » 12 Apr 2007 16:28

No kui jutt juba hobuse kõrval jooksmisest, siis ma arvan et mõned foxikud või taksid eriti maastikusõitudele küll vastu ei pea. Pigem tõesti soovitaks iiri setterit, nad saavad hobustega läbi ja neid võib ka pikkadele ratsamatkadele kaasa võtta. Paljudel hobuseinimestel on iiri setterid. Samas on nad suhteliselt leebed koerad ja saavad kindlasti läbi teiste koertega. Setteritel on üldse agressiivsust väga vähestel isenditel ja reeglina saab ka mitmekümne koeraline setterikari väga hästi omavahel läbi.
Kennel Enthusiastic - dalmaatslased

Kasutaja avatar
Postitusi: 705
Liitunud: 04 Veebr 2006 22:37
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas lebatsnok » 12 Apr 2007 16:53

Et meil kunagi foks majas oli, siis julgeks öelda sama, mida Laura eespool - pisike koer ei tähenda veel vagurat koera. Foksidel on Iseloom (just suure tähega...õnneks meie praegusel taksloomal nii suure tähega veel ei ole) ja kui natuke omapäi kasvatama lasta, siis on koer majas peremees ja see ei ole üldse naljakas. Nii et mõelge, kui palju kindlat meelt teil koera kasvatamises on :)

ja Jänes-koer Remmi
Kasutaja avatar
Postitusi: 1187
Liitunud: 21 Mär 2006 17:10
Asukoht: Tallinn/Rapla

PostitusPostitas Smile92 » 12 Apr 2007 17:15

Mulle tuli kirjelduse järgi kohe mõttesse JRT, aga terjerid jäävad ikka terjeriteks- juttude järgi vägagi kangekaelsed(oma kogemusi pole)

Postitusi: 398
Liitunud: 30 Sept 2004 09:28
Asukoht: Lääne-Virumaal Laekveres

PostitusPostitas muks » 12 Apr 2007 17:25

Paar kääbusšnautserit on aktiivsete ratsutajate seltsilisteks, aga jänni jään punase värvi leidmisega :P Karva pikkus vastab omaniku aktiivsusele - hoolsam omanik hoiab karva lühema. Muidu nagu sobiks... Iseloom nagu pool terjerit, st. kontrollitav, kui sellega natukenegi vaeva näha.
Quality Never Happens By Chance

Anonymous

PostitusPostitas Anonymous » 12 Apr 2007 17:47

Hurdalised.
äkki siis Saluki, nägin kunagi Sõber Koerast, et ühel naisel oli, kes ratsutas hobustega omas vist isegi ratsatalli.
Setterid.
Iiri punane setter on üsna liikuv ja aktiivne koer. Hobustega ei tea kuidas lood on.

Nahkhiir, karihiir ja rott
Kasutaja avatar
Postitusi: 1215
Liitunud: 17 Aug 2004 19:34

PostitusPostitas Jaana » 12 Apr 2007 18:35

Selles teemas on arutatud hurda võimalikkust hobuse kõrval jooksjana.
Take your time

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 12 Apr 2007 18:51

Iiri setteri kohta oli just hiljuti siin foorumis omanikel arutelu, et nad on teiste koerte suhtes armukadedad seega vajavad samuti kindlat juhti.. juhi vajadus kehtib aga kõigi koerte kohta (eriti aga aktiivsete ning jahitõugude kohta) seega kõigepealt tuleks sul käia mõnel koolitusel kas koolitaja juures või seminari raames + ise palju lugema erinevaid võimalusi enesekehtestamisest ning kindlasti endale selgeks tegema koolituse alused (ehk kuidas koer õpib). Kui see kõik tehtud saad valida endale ükskõik millise tõu, just selle mille poole süda kõige rohkem tõmbab. Reeglina on ikkagi näitused siin suureks abiks kui mingi käputäis tõuge välja valitud siis nendega näitusel lähemal tutvusel saab valik kindlasti palju kergem olema. Tegelemist nõuavad kõik koerad ja ainult hobustekõrval jooksmine ei rahulda koera arengus kõiki etappe (ehk areng on hea füüsiline aga ebapiisav psühholoogiline), seega kooli tuleb teha kas endal või koolitaja juures igal juhul. Samuti tuleb meeles pidada, et igat tõugu ei tohi hakata kohe hobuse kõrval jooksutama.. kutsikas peab enne välja arenema kui pikemat maad üldse sunduslikult joosta võib (kuni aastaseni). Tutvumised hobustega jne võib loomulikult mida varem seda parem, teha. Muidu sinu valikus olevad tõud on kõik väikest kasvu ning sellised kellega saaks hobusega koos jalutamas käia ainult kõnnis, traavis ja galopis tekiks liiga suur stress (sunduslikust järgijõudmise nõudest) ning vigastuste oht.. Ratsutada ei ole just eriti suur nauding kui sa pead iga sekund silmas pidama, et su kuts järgi jõuaks, liiga ära ei väsiks, tempo talle sobiks jne.
Hobuse kõrvale sobivad minu arvates enalasti tiba suuremad aktiivsed tõud nagu setterid, dobermanid, dalmaatslased, hagijad, pointerid, bokser, laikad ja teised rõngassabalised jahikoerad, suuremad terjerid, collied (neist kõige kergemini treenitavad, lühikarvaline oleks sinu kirjeldusele sobiv) ja muidugi hurdad.. (Igal nimetatud tõul on aga oma spetsiifiline kasutusala ja sellele vastav lähenemis-ning treeninguvajadus) Üheks erandiks suuruselt on whippet. Kas tema näiteks ei meeldi? Tema mahub suurusraamidesse ning on üks pisematest, kes suudab hobusele konkurentsi pakkuda.
Koera võttes uuri ka kindlasti vanemate iseloomude ja treenitavuse kohta+ kõik muu vajalik millega kindlasti kursis juba oled.
Vabandan kui sa kõike seda juba teadsid, igaks juhuks kordamine tarkuse ema nagu öeldakse:)
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

Postitusi: 222
Liitunud: 13 Jaan 2006 18:05
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Abbatisa » 12 Apr 2007 19:46

ex kirjutas:Päris kindlasti sobib hobuse kõrval jooksma mõni hurdalistest.



Ei taha kellelegi soovitada kogemust hobuseid ja/või varssu taga ajava hurdaga. :evil: .
Kui vana hobune on piisavalt kogenud, siis võib ta hurdale kabjaga isegi pihta saada, et ennast kaitsta, aga varss oskab ainult eest ära joosta.... :cry: ummisjalu ja mittemidagi nägeva ja kuulvana. (Õnneks oli tookord koppel piisavalt suur, et varss karjusest läbi autoteele ei läinud ja minu äkiline ja röökiv ilmumine hurda vaatevälja piisavalt ootamatu, et jaht pooleli jätta) Ja kui hurt vähegi silma alt ära on, siis on ta kas hobuseid kiusamas, või lähemal metsas.
Minu jaoks on hurt hobuse kõrval välistatud. Vähemalt Eesti oludes. Ise soovitaksin lühikarvalist colliet. Enda koll kunagi sai hobustega suurepäraselt läbi.
mõned kabjalised ja kari muid karvaseid sabadega.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 12 Apr 2007 19:46

Mul tulid sellised mõtted kõike seda lugedes, et kuigi teemaalgataja pole otseselt väljendanud, et ta soovib teha pikki sõite looduses koos koera/hobusega, vaid pigem on seda oletanud teised postitajad, siis kui see siiski on üheks sooviks, siis mina vaataksin kindlasti koerte poole, keda on mõistlikult lihtsapoolne kuulekaks treenida, mitte nö raskete tõugude poole ainult selle pilguga, kas nad joosta jaksavad ja ilusat värvi on. Puutun iga päev kokku hobuste ja koertega, ning minumeelest on väga suur probleem teatud oludes see, kui omanik on hobuse seljas ja liigub looduses lahtise koeraga (kus, peame meeles, lahtise koeraga enamasti praktiliselt siiski kusagil seaduslikult liikuda ei tohi - pluss pesitsusaeg, kus koera metsloomade segamist peaks eriti karmilt mittelubama!). Ka meil tallis laikasegune koer, kes, nagu mujal teemas mainitud, kakleb vabalt vastutulevate lahtiste koertega ning tapab vastusattuvad rebased, kährikud, jänesed ... Eeldades, et jahikoerad on nagunii ka osaval koerajal rasked treenida täiesti usalduvsäärseks ettesattuvas "jahiolukorras", siis jääksid nemad minu jaoks küll nimekirjast (milliste koertega koos maastikul ratsutamas saaks käia) enamuses välja (laikad, hagijad, pointerid) - v.a. ehk setterid, kes on minumeelest täiesti mõistlikud koerad ja ka paljud hobuseinimesed omavad neid edukalt koos hobuste ja maastikusõitudega. Hobuse seljas või hobune käeotsas suvalisse võssa hagijale järgi või laika ja rebase vahele ei sukeldu, nagu jalamehest koeraomanik, kel ka see kohustus oma koera üle on. Meie oma tallikoeraga kogemused, et hobuse seljas olev inimene on täiesti võimetu koera kakluse korral teise koera või metsloomaga, kui ta just ei soovi oma hobust lahti lasta, niiet see kogu mürgli peale kaugusse kappab ja ennast täiesti võimalikult kuhugile ära lõhub. Enamus hobuseinimesi ei ole hästi valmis hobuse lõhkumisega riskima. Meile on nii mõnelegi tekkinud arusaam, et nii teiste võimalike koeraomanike, enda koera ja metsloomade seisukohast kõige mõistlikum ja vastutustundlikum on tegelikult käia koerte ja hobustega eraldi maastikul, v.a. ehk mõned koerad, keda on spetsiaalselt ja pikalt treenitud, et nad ka jahiolukorras kuuletuksid käeviipe või esimese käsu peale. Pikk jutt, aga olen seda kaua peas veeretanud. Niisama platsil või koplis kablutamiseks kõlbavad hobuse kõrvale paljud koerad, igaljuhul jääb siingi vastutus hobuse seljast niipalju kontrollida oma koera, et kedagi teist oma tegevusega ei sega :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 166
Liitunud: 15 Nov 2005 23:20
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas Natali » 12 Apr 2007 21:30

Rhodesian Ridgeback on tõug, kes peaks hobustega hästi klappima.Ka värv sobib. Kasv on küll üle põlve ja ilmselt on ka temal suht suur jahiinstinkt.
Karva lihtne hooldada, kuid talvel hakkab tal vist küll külm :roll:

Igaljuhul, üks minu lemmiktõuge!

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 13 Apr 2007 12:00

Seletaksin nüüd ära, et suure koera ja väikese koera võimuhaaramise erinevustes või nii pidasin silmas seda, et meie suur varjupaiga päritolu peni sai lihtsalt aru et tema jõud on see mis inimestest üle käib ning hakkas seetõttu võimu haarama, samas väikene koer ( olgu ta kui tahes võimuhimuline) inimesest samadel meetoditel endale alluvat ei tee.

Kusjuures need kes arvasid, et koer võiks sobida ka pikkadele matkadele seltsiliseks on suhteliselt õieti pakkunud. Tegelen kestvusratsutamisega ning seal tõesti enamus treeninguid on matkad maastikul. Aga koera valiku puhul ma ei pea olouliseks, et ta peaks olema suuteline hobusega kaasa jooksma, kuna ma lihtsalt ei pea ju teda treeningutele kaasa võtma.

Miks ma hurda omanikuks eriti saada ei taha on aga see, et mul ühes tuttavas tallis olid kunagi hurdad, kes kippusid metskitsi, lehmi, lambaid ja juba eespool mainitud varssu taga ajama ja seda ma tõepoolest eriti ei tahaks.
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 13 Apr 2007 12:07

Kas Afganistaanis jpt. kõrbemaades kus hobused on ühiskonna osa ja ellujäämis viis ning kus paljud hurdad ka pärit on, ei suuda samuti ratsanik koera kontrollida? Mingi viis peab ju olema sest ka neil on kariloomad jne. Ma saan aru, et nad käivad koertega jahil aga sama on tehtud ka aastasadu enne keeldu inglismaal kus ka ilma jahita koerad hobuste kõrval jooksid.
Lihtsalt arutlen siin omaette..
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 13 Apr 2007 12:10

Seega sa tahad koera, kellel pole jahiinstinkte (ei lähe metsloomi taga ajama), kes on kerge koolitada (ei lähe loata hobuse kõrvalt minema), ei kardaks hobuseid aga sama ei sooviks end teistele koertele kehtestada ja kes jaksab väiksest kasvust hoolimata pikka maad ühtlases tempos joosta? Kui pikka maad, muide? Kui sa tahad koera kaasa võtta 30 km päevas retkele, siis peab sul olema ka mahti tema vastupidavust tõsta sellele tasemele. Kui ta sul just hobuste trennis seda ei tee, siis kas sul reaalselt jääks aega koera füüsilise vormiga tegeleda?
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Kasutaja avatar
Postitusi: 1049
Liitunud: 19 Juul 2005 12:37
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas spanjel » 13 Apr 2007 12:14

Võta CaDe Bou, väike, tagasihoidlik, istub kodus, jalg üle põlve ja ootab kuna Sa oma kestvustrennist tagasi jõuad. Aga kui juhtub et võtad koera kaasa siis jookseb hobusest kiiremini ja ootab Sind lõpp-punktis, jalg üle põlve... :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 1140
Liitunud: 08 Jaan 2005 12:25
Asukoht: Saue linn

PostitusPostitas Walhalla » 13 Apr 2007 12:14

Kas Afganistaanis jpt. kõrbemaades kus hobused on ühiskonna osa ja ellujäämis viis ning kus paljud hurdad ka pärit on, ei suuda samuti ratsanik koera kontrollida?

No aga selles oligi asi et tegevus toimus kõrbetes. Polnud toona tiheda liiklusega maanteid, tiheasustust ega jalutavaid kodanikke.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 13 Apr 2007 12:18

No kasvõi sada aastat tagasi olid autod üsna marginaalne nähtus. Tänapäeval nullivad autod hobuse ümber umbkaudu siiberdavad koerad ära. Ma muidugi ei tea, kui autoteedest eemal tallidest ja matkateedest jutt on. Või kuidas see suhtestub maakoha lahtiste koertega. Ja kui osav on omanik oma hurda jahiinstinkti suunama - sellel teemal skeptilisi arvamusi on ka pikk teematäis.

Whippetit peetakse kergesti koolitavaks hurdaks ja tema saakloomad on väiksemad (a la jänesed). Samas võib ta sinna sekka ka kassi võtta. Whippet Vip on vist ratsutaja peres, ehk on neil kogemusi jagada?
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 13 Apr 2007 12:21

Hobusematku ei tehta ka tiheda asustusega paikades aga see selleks.
Nüüd aga tuli sellest meelde, et väiksemaid koeri nagu JRT on pildil nähtud ja suuremaid ka filmides (n tsirkuses:P) saab õpetada ka sadulas ratsutaja ees istuma...traksid selga ja ohtlikes kohtades (kui neid on) võtad koera sadulasse.. Kõnnis saab hobust vabalt juhtida ka ühe käega teisega koera igaks juhuks traksidest kinni hoides..(ohtlikes kohtades ju ka endale ja teistele ratsutamist tempot kiirendades raskemaks ei tee..) väike ebamugavus on aga kindlasti suur osa mõnust on ka asjal juures. Hobune peab harjuma sellega, et koer tema vastu võib hüpata, koer sadulas õõtsumisega jne. samm sammult ja kannatlikult ma leian, et koolitusega on kõik võimalik!
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

Kasutaja avatar
Postitusi: 197
Liitunud: 11 Veebr 2005 10:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas dejavu » 13 Apr 2007 12:27

Lisan veel, et värvuse järgi endale koeratõugu valida on suht vale, aga kui võtta kokku teemaalgataja ja Chilipi viimane jutt, siis sobib ka hobuse kõrvale ideaalselt dalmaatslane. Neil on veres hobuse kõrval jooksmine ja samuti ei ole neil erilisi jahiinstinkte, vähemalt neid ei aretata. Endal selline koer olemas ja hobustega ka järgi proovitud. Pole probleemi olnud. Kuna seda koera on kasutatud tõllakoerana ja osades riikides tehakse siiamaani dalmadele hobuse kõrval jooksmise katset, siis on see neil väga loomulik. Samas tean, et mitmetel hobuseinimestel on seda tõugu koer olemas. Rebast jahtima ei lähe, linde taga ei aja, üldiselt, kui peremees on hobuse seljas ja retk kestab, siis ei lahku koer hobuse juurest ning seetõttu ei teki ka tülisid teiste koertega. Samas elementaarne kuulekus on oluline iga koera puhul, samuti täpilise puhul, st et sa pead olema võimeline oma koera kontrollima.

Ma muidugi ei saa kõigi täpiliste kohta rääkida, aga minu koer on esimesest kokkupuutest hobustega tundud selles keskkonnas end väga loomulikult ja kartmatult, samuti ei jää ta ükskõik kui kiiresti kappavast hobusest eriti maha ning on võimeline ka 20-30 km retki kaasa tegema. Minu koer ei lähe ratsamatka ajal kunagi omapäi metsa uudistama, vaid tema jaoks on hobuse ja minu jälgimine nagu töö, mis nõuab keskendumist ning oma asjade ajamine on välistatud.

Iseloomu poolest on muidugi nad suhteliselt domineerivad koerad ja ei pruugi läbi saada kõigi teiste koertega, sõltub jälle teisest koerast.
Kennel Enthusiastic - dalmaatslased

Kasutaja avatar
Postitusi: 1140
Liitunud: 08 Jaan 2005 12:25
Asukoht: Saue linn

PostitusPostitas Walhalla » 13 Apr 2007 12:29

Kärt29, pole enam kohti kus hobusega käies maantee ligi ei satu. Põlislaantes ei asu talle (üldjuhul).

Iga hobuse selga ei saa ka koera võtta. Elu ei ole film ega tsirkus. Kui sul on ikka vähe energilisema olekuga hobune kes võib millegi peale ehmatada ja näiteks uhama panna, siis on ratsanikul suhteliselt keeruline korraga looma ohjata ja koeraga toime tulla. Pluss see, et maastikul maha ronimine, koera kokku korjamine ja uuesti koos koeraga kärsitu hobuse selga turnimine on paras pain in the a.... :irw:

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 13 Apr 2007 12:30

Ja maksavärvi täppidega dalmaatslane annab ju peaaegu, et punase/valge efekti välja:D
*väike maksavärvi täppide fänn*
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 13 Apr 2007 12:57

Walhalla kirjutas:Kärt29, pole enam kohti kus hobusega käies maantee ligi ei satu. Põlislaantes ei asu talle (üldjuhul).

:


Põlislaanes mitte, aga Eesti saartel on veel ohtralt rannakarjamaid kus maanteedeni on oi oi, kui piisavalt maad ;) Ja just sellistes tingimustes mina enamasti sõidan.

Ega ma otseselt värvi järgi koera ei vali, kuid silma on jäänud koerad just selliste värvikombinatsioonidega.
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 13 Apr 2007 13:08

kärt29 kirjutas:Kas Afganistaanis jpt. kõrbemaades kus hobused on ühiskonna osa ja ellujäämis viis ning kus paljud hurdad ka pärit on, ei suuda samuti ratsanik koera kontrollida? Mingi viis peab ju olema sest ka neil on kariloomad jne. Ma saan aru, et nad käivad koertega jahil aga sama on tehtud ka aastasadu enne keeldu inglismaal kus ka ilma jahita koerad hobuste kõrval jooksid.
Lihtsalt arutlen siin omaette..


Vaata, sealmail on ja oli asi vastupidi- hobusega järgnetakse salukile sinna suunda kuhu saluki saagile järgneb, hobune on jahivahend.
(on arusaadav et siin mõeldakse vastupidi- ratsutan hobusega, tore oleks kui hurt püsiks kõrval). Siin kojas on olnud ka mitmeid teemasid pikalt laialt kuidas hurdad instinkti ajel toimivad.
Salukid kuuletusid oma beduiini käsule koheselt- aga PEALE saagi tabamist. Kui saagi jahtimist on alustatud ehk hurdad kohalt juba startinud siis lootus et nad peatuvad on nullilähedane. Kui mindi jahile siis mindi, miks pidigi neid tagasi kutsuma kui saak juba leitud. Saagi leidmiseks kasutati kulli, lasti lendu, kui kull leidis saagi, päästeti lahti hurdad ( seni olid nad rihmas!!!!) ja et ise ka saagi juurde kohale jõuda, kasutati hobust.
Hiljuti oli siin kojas viide salukide videole nende omal kodumaal, oli national geographicu video. Seal ka kenasti näha kuidas salukid rihmas kõrbejahile lähevad. Eks koduläheduses ja ilma hobuseta mindi vahel ka niisama, paar salukit kaasas.

Inglismaa jahitõud on hoopis erinev teema, ei saa võrrelda idamaiste hurtadega hobuste kõrval käimise osas!!!
Salukid ei pidanudki KÄIMA(liikuma) hobuse kõrval, neil pidigi olema hobusest SUVA! Veel tänapäevani on salukidel komme jälgida taevas linde, eriti suuremaid ja madalal lendavaid ja neile järgneda - nii olid neil silmad taevas - suunatud jahikullile ka hobuse kõrval olles.

Postitusi: 23
Liitunud: 28 Dets 2006 19:49

PostitusPostitas RoosadPapud » 13 Apr 2007 13:10

Jack Russel ? :)

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 13 Apr 2007 13:36

Tänud täpsustuste eest! Ma hüppasin inglismaale mitte hurtasid silmas pidades vabandan, et ei täpsustanud:) Mind lihtsalt alati motiveerib sügavamalt eesmärgi ja sinna jõudmise meetoditele mõtlema kui öeldakse, et miski EI OLE võimalik.
Olen kursis, et jahikoera jahilt tagasi kutsuda või teda sel ajal ohjata on väga väga raske ja sel juhul tuleb selgelt rikkuda tema aretuseesmärki AGA kui on võetud teine eesmärk..
nagu on võimalik jahikoeraks aretatud aga vastava koolitusega koera näitusel näidata nii, et ta tahab esineda ja talle see meeldib on võimalik teda ka looduses kontrollida, isiklikult olen näinud aastaid tagasi kuidas itaalia väikehurta treeniti vilepeale juurde tulema just selleks, et saaks teda üldse metsas (kus ta paar korda oli saagijärgi läinud) lahti lasta ja see õnnestus. Aga nagu ma olen öelnud ennegi on kõik iseloomumuutus programmid väga aeglased ja kui 99% on see võimatu siis on 1% inimesi, kes seda suudavad teha. Antud juhul peaks koer momentaalselt reageerima vilele, koerajuht oskama oma koera (ees jooksvatki) ideaalselt lugeda ja õigel ajal käsklust anda.. kas käsku võimendavad mootorid ja treeningumeetodid kõigile sobivad on jälle tõu eesmärgi muutmise kõrval minu jaoks teine moraalne dilemma. Võibolla oleks parem öelda, et keelatud on seda teha kui ei ole aastakümneid kogemust muutmisprogrammidest, koolitusest üldse jne ja seetõttu rangelt soovitav mitte seda tõugu selleks otstarbeks valida.
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 13 Apr 2007 13:57

Iiir setterite kohapealt tekkis aga nüüd küsimus, et kas nendegagi äkki ei teki rannakarjamaal ohtu , et paneb linnu järel ajama?

Olukord kus mina selle tõuga kokku olen puutunud, oli põllupeal küll ja seal tulid ilusti käsu peale tagasi, kuigi ise olid noored koerad ( kaks koera).

Ahjaa, seda ka et kas oskaksite ehk lisada umbkaudsed hinnavahemikud tõugudel keda soovitate. Ei tahaks hakata koera peale liiga suutr summat "kulutama" kui plaanis on ka hobusele liigikaaslasest seltsiline soetada.. ;)
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 13 Apr 2007 13:59

Ma arvan, et sa võiksid alustada "liiga suure summa" täpsustamisest.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 13 Apr 2007 14:03

Hah, tahtsin just eelmist postitust täiendada, et kui hobust ja koera rahaliselt välja ei vea korraga osta siis seaksin pigem sammud varjupaika, kuid ega mul selle koera ostuga nüüd tuli takus ka pole...
Ausaltõelda ma ei kujuta koerte hindu ettegi ju. Tean et "krants" taksi ja "krants" JRT võib saada paari-kolme tuhhiga, sellest ikka enam olen nõus teada oleva põlvnemisega looma eest välja käima. Samas nagu mu naabrite tiibeti masfiff olevat maksnud 20 000 sii seda pean juba sipa liialt suu8reks summaks ( sama raha eest saan ma kuni 5 traavlitõugu hobust juba kätte, kelledest võibolla sõidulooma ei saa kuid kes ehk järglasi annaks, ning nende pealt tulevikus väikese summa tagasi saaks teenitud)
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 13 Apr 2007 14:08

icc - kojastki läbi käinud, et krants-jrt'de eest küsiti viiekohalisi summasid. Mis minu meelest uskumatu, aga noh, nii vist pidi olema, et loll pole see kes küsib, vaid see kes maksab.

Kutsikate hinnad jäävad _üldjuhul_ vahemikku 7000-17000 krooni sõltudes tõust, pesakonna vanematest, kasvatajast ja ostjast.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Mr Mouz ja afgaanid-salukid
Kasutaja avatar
Postitusi: 1700
Liitunud: 18 Aug 2004 13:24
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas Al Khabara » 13 Apr 2007 14:10

kärt29 kirjutas:Tänud täpsustuste eest! Ma hüppasin inglismaale mitte hurtasid silmas pidades vabandan, et ei täpsustanud:) Mind lihtsalt alati motiveerib sügavamalt eesmärgi ja sinna jõudmise meetoditele mõtlema kui öeldakse, et miski EI OLE võimalik.
Olen kursis, et jahikoera jahilt tagasi kutsuda või teda sel ajal ohjata on väga väga raske ja sel juhul tuleb selgelt rikkuda tema aretuseesmärki AGA kui on võetud teine eesmärk..
nagu on võimalik jahikoeraks aretatud aga vastava koolitusega koera näitusel näidata nii, et ta tahab esineda ja talle see meeldib on võimalik teda ka looduses kontrollida, isiklikult olen näinud aastaid tagasi kuidas itaalia väikehurta treeniti vilepeale juurde tulema just selleks, et saaks teda üldse metsas (kus ta paar korda oli saagijärgi läinud) lahti lasta ja see õnnestus. Aga nagu ma olen öelnud ennegi on kõik iseloomumuutus programmid väga aeglased ja kui 99% on see võimatu siis on 1% inimesi, kes seda suudavad teha. Antud juhul peaks koer momentaalselt reageerima vilele, koerajuht oskama oma koera (ees jooksvatki) ideaalselt lugeda ja õigel ajal käsklust anda.. kas käsku võimendavad mootorid ja treeningumeetodid kõigile sobivad on jälle tõu eesmärgi muutmise kõrval minu jaoks teine moraalne dilemma. Võibolla oleks parem öelda, et keelatud on seda teha kui ei ole aastakümneid kogemust muutmisprogrammidest, koolitusest üldse jne ja seetõttu rangelt soovitav mitte seda tõugu selleks otstarbeks valida.


Lisan siia edit: Täpselt nii, nõus olen!!!! milleks võtta tõug mille puhul tuleks hakata tema tõuomadusi välja juurima ja välja treenima.... valik on ju tõugude osas suur ja lai.

Min u meelest oli sel teemal ka pikem jutt kojas, Chilipi, kui juhtub lugema ehk aitab linkidega, ta leiab need alati momentaalselt :angel:

Ilmselt on ehk hurtade puhul see 1% ka olemas, ega saagi kogu maailma kontrollida jne.

Aga kuna see teema pikalt olema skojas siis ütleksin vaid üht koos paari küsimusega:

Kui pikk on minutites pidurdusteekond täiskiirusel jahtival hurdal sellest hetkest kui käsk SEIS või vile tema kõrvu kostnud on?

Kui tähtis on ajastus KÄSU edastamisel mistahes koeratõule (minutites)?
näiteks kasvõi istu ja lama õpetamise puhul, annate käsu ISTU, koer täidab selle alles siis kui on oma eelneva tegevuse rahulikult ära lõpetanud, minuteid hiljem siis tuleb meelde et ah jahsoo ma ju pidin istuma, mingi aeg tagasi anti mulle käsk.
Siin siis väike mõtlemisaine jahtimist (loe kasvõi: tagaajamist alustanud) hurda tagasikutsumise õpetamist võimalikuks pidavatele.

See aga on teema mille vaidlusse ma eelistaks mitte laskuda, no kui ei mõisteta ega usuta, veel hullem et peetakse hurdakasvatajaid laiskadeks hulludeks- siis mis parata, peaasi et minu kasvandikke tõestamise katseloomaks ei võetaks :irw: :wink:

Tean ka mõnd katsetajat- alati lõppeud ikkagi noore koera surmaga, kahjuks:( , soovitan otsige need teemad hurtade alafoorumist üles.

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 13 Apr 2007 14:32

maris kirjutas:icc - kojastki läbi käinud, et krants-jrt'de eest küsiti viiekohalisi summasid. Mis minu meelest uskumatu, aga noh, nii vist pidi olema, et loll pole see kes küsib, vaid see kes maksab.
.


:o :o no niipalju kui mu tutvusringkonnas neid krantse on siis ikka hinnad alla 5000 jäänud, äkki siis "kasvatajatega tutvusi ka olnud.

Igatahes, see mis ma siit praeguseks olen välja lugenud on mu huvi (taas)tekitanud iiri setterite vastu. Peab vist setterite alt täpsemalt uurima minema. Kunagi oli lausa unistus, et oleks üks selline punane tegelane endal;) . JRT dega on see jama et neid on juba liiga palju. Kõik käivad tallides ringi nagu kloonitud lambad oma lapiliste koertega ;) Mitte et ma midagi halba mõtleks, endal väga positiivsed kogemused nii jrt, takside kui iiri setteritega.
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Postitusi: 1193
Liitunud: 06 Jaan 2006 16:45
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas kärt29 » 13 Apr 2007 14:35

Nu on olemas ka Iiri puna-valge setter, teda pole eesti veel "kloonitud" minu teada :irw:
Suured inimesed vestlevad ideedest, keskmised inimesed vestlevad sündmustest, väikesed inimesed vestlevad teistest inimestest. (Eleanor Roosevelt)
mudi http://193707.edicypages.com/
esitlus http://yetrix.webs.com/
http://299766.edicypages.com/

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 13 Apr 2007 14:41

kärt29 kirjutas:Nu on olemas ka Iiri puna-valge setter, teda pole eesti veel "kloonitud" minu teada :irw:


Oih, jah, mul need loomad meelde ei tulnudki, küllap seetõttu et pole isiklikku kokkupuudet olnud. Nagu juba eespool mainisin siis oli mul au tunda paari punast kes kusjuures olid jahikoerana kasutuses ja kuulasid sõna (häbi nüüd tunnistada) paremini kui meil kodus elutsev "saksalambakoeramoodikrants" k kellega ometi on vaeva saanud ikka meeletul hulgal näha. No seda ka kindlasti põhjusel, et õed , ema , isa ja vend eriti ei viitsi ennast penile kehtestada. Nüüd kus elan kodunt eemal ja käin sea harva siis kuulab küll sõna- talle on ju see nagu preemiaks kui kogu pere koos, karjakoera veri ikkagi.
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Kasutaja avatar
Postitusi: 1140
Liitunud: 08 Jaan 2005 12:25
Asukoht: Saue linn

PostitusPostitas Walhalla » 13 Apr 2007 14:42

no niipalju kui mu tutvusringkonnas neid krantse on siis ikka hinnad alla 5000 jäänud, äkki siis "kasvatajatega tutvusi ka olnud.


Oleneb kellele müüakse ka. 4000-ga pakutavat pesa olen aastaid tagasi küll näinud, isane ja emane olid omanikul mõlemad olemas (paberiteta) ja need siis omavahel paaritusid vabalt, nii et siis hea lihtne. Tallinurgas tühjas hobuseboksis siis need kutsikad kasvasid.
Neid JRT-sid aga müüakse ka Eestist välja ja siis on hinnad teised, teinekord läheb ka "oksjoniks". Kontrollimata andmetel on vahendatud meilt ka kuskilt Euroopast pesakondade viisi milleritelt ostetud kutsikaid edasi. Ja eks siin ka bisness käib täie hooga, üks hobusekasvatajagi varem päris avalikult reklaamis oma regulaarset toodangut.

Postitusi: 183
Liitunud: 22 Jaan 2005 01:18
Asukoht: paradiis

PostitusPostitas LiBaHuNDu » 13 Apr 2007 14:45

Walhalla kirjutas: üks hobusekasvatajagi varem päris avalikult reklaamis oma regulaarset toodangut.


mõtled sellel lehel kus ka hobuste müügikuulutused on? Ja nüüd enam koeri seal üleval pole? Küllaltki teatud leht? (või miskit muud?)
"Kui inimene kaotab julguse, ei suuda tema ratsu enam kihutada" - Idamaa vanasõna

Kasutaja avatar
Postitusi: 1140
Liitunud: 08 Jaan 2005 12:25
Asukoht: Saue linn

PostitusPostitas Walhalla » 13 Apr 2007 15:00

http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=12277
Tõsi küll, see teema läheb juba offtopicuks kätte, vabandan.

( sama raha eest saan ma kuni 5 traavlitõugu hobust juba kätte, kelledest võibolla sõidulooma ei saa kuid kes ehk järglasi annaks, ning nende pealt tulevikus väikese summa tagasi saaks teenitud)


Koerte puhul ei saa kindlasti selliseid tagasiteenimise kalkulatsioone teha. Hm, kui aus olla, siis hobuste puhul ka. Kuna hobusel sünnib korraga ainult üks varss, siis õnneks pole veel olukord kontrolli alt väljunud, kuid olen täiesti kindel et tulevikus suureneb tendents osta lastele odavaid kabjalisi mänguasju ning antud juhul on suurimaks riskigrupiks just traavlid ja nende ning ka muude tõugude ristandid. Aga ok, see juba Hobufoorumi teema :irw:

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 13 Apr 2007 15:34

Minu teada ei ole iiri setterid just kallimate tõugude hulgast, see on igati üpris mõistlik valik. www.setter.ee on koduleht.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 13 Apr 2007 15:35

Al Khabara kirjutas:Inglismaa jahitõud on hoopis erinev teema, ei saa võrrelda idamaiste hurtadega hobuste kõrval käimise osas!!!
Hmm, kust see arvamus pärit on. Kõik inglise jahitõud ei ole pehmelt öeldes kerged kuulekaks treenida, (nagu ka ülikirglik ja isepäine hurt :D), just ka avaratel aladel kus "jahit" ette tuleb, seda isegi aastakümneid kogenud jahitreeneritele. Ning minumeelest hobuse kõrval löntimine neil küll kuidagi veres ei ole.
Iiri puna-valge on minu arusaamise järgi siiski veel vägagi jahikoer, mida näiteks ei saa öelda muude setterite kohta - mis nad muidugi teebki tavaelu seisukohast mõistlikeks koerteks - kui siit meil nö näituseliinidest koer võtta. Minu nähtud jahiliini inglane Rootsis oli hoopis midagi muud, paari paugu peale sai autost välja ja oligi metsasügavustesse kadunud oma pool tunnikest, omanik (vägagi modernseid viise kasutav, tuntud jahikoerte treener) vilistamas-karjumas ja metsa kammimas. Koer tuli tagasi, täiesti rihm, püsti ka ei seisnud peaaegu ja temale oli päev läbi. Niiet ka settereid erineva jahiinstinktiga, aga meil aretatavad (v.a. siis see puna-valge, mida ka mujal vist üsna vähe - dejavu, ehk parandad) on üsnagi mõistlikud, kuna aretuses jahiinstinktidele suurt tähelepanu keegi ei pööra.
kärt29 kirjutas:.. nagu on võimalik jahikoeraks aretatud aga vastava koolitusega koera näitusel näidata nii, et ta tahab esineda ja talle see meeldib on võimalik teda ka looduses kontrollida, isiklikult olen näinud aastaid tagasi kuidas itaalia väikehurta treeniti vilepeale juurde tulema just selleks, et saaks teda üldse metsas (kus ta paar korda oli saagijärgi läinud) lahti lasta ja see õnnestus. Aga nagu ma olen öelnud ennegi on kõik iseloomumuutus programmid väga aeglased ja kui 99% on see võimatu siis on 1% inimesi, kes seda suudavad teha. Antud juhul peaks koer momentaalselt reageerima vilele, koerajuht oskama oma koera (ees jooksvatki) ideaalselt lugeda ja õigel ajal käsklust anda.. kas käsku võimendavad mootorid ja treeningumeetodid kõigile sobivad on jälle tõu eesmärgi muutmise kõrval minu jaoks teine moraalne dilemma. Võibolla oleks parem öelda, et keelatud on seda teha kui ei ole aastakümneid kogemust muutmisprogrammidest, koolitusest üldse jne ja seetõttu rangelt soovitav mitte seda tõugu selleks otstarbeks valida.
Tegelikult näitus ja jaht on kaks väga erinevat olukorda - pigem võiks näitust võrrelda kodus olekuga - hehe, üsnagi paljud jahikoerad on siiski kodus normaalsed loomad, ka ilma suurema treenimiseta ning seal neid uhke näoga "istu" tegema panna pole eriti raske :D . Nagu ka siis näitusel, kus pole ju metslooma lõhnu, koer on rihmas jne jne. Sellise vile peale treenimise kohta ütleksin, et meie treenime oma pointereid samamoodi vilede peale erinevaid käske täitma ka väga suurest kaugusest, ning kui võrreldes hurdaga peaks neil selline kuulekus olema rohkem "veres" - lõpp-tulemus on ju mõnevõrra inimesele alluv koer ja juhitav jahiolukorras, siis tegelikult see siiski niiväga rohkem seal ei olegi, toormaterjal on ikka väga metsik ja isepäine, praktikas võtab see protsess oma mõne hea aastakese aega (kuni koer ON täiesti kontrollitav jahiolukorras - mis hakkab mõne lõhna tundmisest või visuaalselt saagi nägemise hetkest). Igal koeral ei ole see ka nii aktuaalne, sest kui instinkte ei "ärata", siis nad ehk kõige tulisemalt välja ei löö, aga seda on väga raske enne kutsikat koju toomata ja natuke kasvatamata teada, arvan, et sellele lootma jääda ei saa, mis puudutab vähegi jahitõuge, kel siiani aretuses jahiomadusi aktiivselt edasi aetakse.
Mul tekkis ka selline mõte, et kui keegi tegeleb aktiivselt ratsutamise ja hobuste treenimsega, siis kuipalju tal on aega veel sama aktiivselt ja mitmeid tunde iga päev koera treenimisega tegeleda (nagu ilmselt mitmed tõud vajavad) - lähtudes sellest koera kontrollitavuse vaatevinklist. Tihtipeale jääb võhma ja aega suuremas mahus ainult ühe loomaliigi treenimisele, nagu kõrvalt nähtud ja ka ise kogetud (on toredaid erandeid ka!) :)

Järgmine

Mine Eri sorti koerad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline