Algaja palub abi!

areng ja aretus
Postitusi: 3
Liitunud: 05 Okt 2012 17:58

Algaja palub abi!

PostitusPostitas zyxeli » 05 Okt 2012 18:01

Olen neiu ja võtsin endale Dobermani kuue kuuselt enda kaitsjaks ja sõbraks, nüüdseks kutsu 8 kuune, iseloom rahulik, oskab istuda, lamada, käppa anda, juurde tulla.. Tahaks temaga koertekooli minna, elan Tallinnas Lasnamäel.Üldse oli plaan väga palju tegeleda temaga ja õpetada palju asju, nagu näiteks asjade otsimine lõhna järgi suurel alal, kaitsmine, tahaks et oskaks näiteks käsu peale uriseda, kurjategija eest kaitsa. Kuid ma ei tea üldse nendest asjadest midagi(trennidest) ja nende astmetest.

Palun keegi, kes teab sellest rohkem, seletage mulle, mis pean tegema, kuhu minema, millest alustama. Mis nende trenniastmete nimetused on?
Soovitage treenereid ja andke kontakte(Tallinnas)
Ma ei taha et Troy oleks lihtsalt koer, tahan teda õpetada ja et temast saaks väga tark ja truu koer.
Tänud ette :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 409
Liitunud: 11 Okt 2005 21:50

PostitusPostitas Marliis » 05 Okt 2012 21:45

Kas koera kasvataja ei oska aidata? Kedagi soovitada?

Postitusi: 56
Liitunud: 15 Sept 2008 11:42
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas IngaC » 05 Okt 2012 22:33

Mulle kohe meeldib, et selmet aidata ja panna siia kasulikke linke, hakatakse näägutama teemal "miks kasvataja ei aita".
Inimene tuli siia abi küsima. Selleks see foorum vist on suures osas loodud, kui ma ei eksi?
Iga dobermanni omanik peaks teadma, et dobermann tõuna vajab koolitust ja ka võimetekohast tegevust, muidu võib koer muutuda destruktiivseks. Ma näen oma naabri igvalevat dobermanni iga päev ja mul on kahju koerast. Siin ma näen noort inimest, kes tahab tegeleda tõuga.
Kas nii raske on aidata? Või nähakse igas uues omanikus karmi konkurenti? Äkki on see konkreetne kasvataja kaugel piiri taga või tuli kodaline küsima nn second opinion´it? Äkki oleks kasulik uus inimene meelitada "oma paati?"
Igatahes, väike abi minu poolt:
http://www.koer.ee/Koolitajad_koertekoo ... oolid.html

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 05 Okt 2012 22:34


Kasutaja avatar
Postitusi: 409
Liitunud: 11 Okt 2005 21:50

PostitusPostitas Marliis » 05 Okt 2012 22:52

IngaC kirjutas:Mulle kohe meeldib, et selmet aidata ja panna siia kasulikke linke, hakatakse näägutama teemal "miks kasvataja ei aita".

Küsimus oli kas... mitte miks.

Ja dobermanni omanikuna teangi seda, et kasvataja on see kes oskab kõige paremini suunata. Tihti uued doberi omanikud seda ei tea.

IngaC kirjutas:Või nähakse igas uues omanikus karmi konkurenti?

Kindlasti... kuidas sa ära arvasid :irw:

Kasutaja avatar
Postitusi: 940
Liitunud: 30 Aug 2006 10:46
Asukoht: Võsivere

PostitusPostitas Mellon Collie » 05 Okt 2012 23:12

Miks selliste teemade peale soovitatakse esimese asjana kasvatajalt küsida? Sest:

1)kasvataja tunneb konkreetset kutsikat;
2)eeldatavasti tunneb kasvataja ka tõuspetsiifilist koolitusmaastikku (töötõu puhul peaks vähemalt);
3)heal juhul oskab need kaks kokku panna ja soovitada just konkreetsele kustikale sobivaid meetodeid kasutavaid treenereid/koolitusalasid.

Üldiselt on teadlikumate koeraomanike eeldused sellised. Ei ole vaja tonti näha igas lauses.

(Vabandan Off Topic'u pärast, lihtsalt riivas silma see reaktsioon soovitusele kasvatajaga konsulteerida).

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 06 Okt 2012 09:22

Kui inimene tuli foorumisse küsima, siis ehk tasub arvata, et tal on oma põhjus, miks ta seda teeb. Näiteks ei tunne kasvataja kohalikku maastikku.

Näide: mina elan Tallinnas, mu kasvandik läheb Pärnusse. Otsib trimmijat. Ütlen ausalt, et mina ei tea Pärnu trimmijaid ning selles osas on mul raske kasvandiku omanikke aidata - ja minu arvates on normaalne, et kasvandiku omanik küsib Eesti suurimast ja aktiivseimast koeraportaalist, mille lingi olen ma oma kutsikajuhendisse pannud.

Samuti võib olla mustmiljon põhjust, miks inimesed ei saa/ taha oma koerte kasvatajatega suhelda. No ei teki kõigil kõigiga klappi või tegeleb kasvataja juhulikult millegagi veel peale koerte kasvatamise ja on üsna hõivatud, jne, jne

Kasvataja ei ole Jumal ja on ju tore, kui inineme küsib siit. Meil on olemas Dobermanniühing, usun, et sealt peaks saama kõige asjakohasema vbastuse.

Või milleks meil tõuühingud on? Ainult (valituste) erinäituste jaoks?!
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

& "nunnudobermannid"
Kasutaja avatar
Postitusi: 976
Liitunud: 15 Mai 2005 10:00
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Mare23 » 06 Okt 2012 09:54

Eesti on ikka nii väike, et praktiliselt kõik teavad kõiki :irw:

Ja olen samuti seda meelt, et kasvataja on esimene, kes kutsikat ja tema omanikku suunama-õpetama peaks, kuid kui kasvataja on kaugel ega tunne kohlikke olusid, värske koeraomanik on ka koeranduses uus - siis vist on täiesti loomulik ja normaalne, et esimene koht, kust küsida, ongi siit :wink: Ei jõua ju kõiki koolitajaid ja klubisid ükshaaval läbi helistada - üle vaadata. :)

Nii et - rahu, ainult rahu! Koeraomanik on esimesed sammud õigel teel astunud - ta on küsinud nõu... Nii et andkem talle siis seda. :)

Mina soovitan samuti kiigata juba lingitud TSKK lehele - see on Lasnamäele lähim koolitusplats ja täiesti toimiv klubi. Kui koeraomanik juba täpsemalt teab, mida ta teha tahab, võib edasi ringi vaadata.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 06 Okt 2012 12:18

Ma olen nõus, et kasvataja võiks olla esmane soovitaja, aga mitte iga kasvataja ei ole selline, kusjuures ta ei pruugi seetõttu olla veel halb kasvataja.

Kui ma õigesti aru saan, siis Marliis on Dobermanniühingu juhatuse liige - miks ta siis uut, potentsiaalset liiget ei hari? Selle asemel viskab õhku ülbena tunduva küsimuse, mis mõjub üsna teravana?

Muidugi võiks kasvataja olla palju asju ja vastutada kasvandiku käekäigu eest surmani ja mida kõike veel, aga elu on midagi muud kui soovunelmad.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 940
Liitunud: 30 Aug 2006 10:46
Asukoht: Võsivere

PostitusPostitas Mellon Collie » 06 Okt 2012 13:41

Automaatne kaitsereaktsioon (ja parim kaitse on rünnak), kui keegi juhtub kasvõi vihjama kasvataja vastutusele, räägib päris palju mõnede inimeste kohta. Mis seal ikka...


Teemaalgatajale: oled väga tubli, et tahad koeraga aktiivselt tegeleda ja teda õpetada:) Kõige esimene samm sellel teel tavaliselt ongi tõesti kasvatajaga suhtlemine, tema käest uurimine, kuidas asjad käivad ja mis just sellele kutsikale sobida võiks, kust materjale leida jne. Teine samm või kui kasvataja ei oska/saa/taha aidata, võiks olla iseseisvalt teoreetiliste materjalidega tutvumine. Ka Koertekojas on koolituse sektsioonis palju häid teemasid, kuid need võivad üldisesse vahtu ja omavahelistesse jagelemistesse ära kaduda. Kui huvi pakub just kaitsekoolitus, siis päris palju täiesti algajale sobilikku materjali tuli Google'i otsingusõnaga "koerte kaitsekoolitus". Kui niimoodi artikleid lugedes ja viiteid mööda edasi liikudes hakkab mingi ettekujutus alast tekkima, siis saab juba spetsiifiliselt klubidega ühendust võtma hakata. Alguses võib alaga tutvumas käia ka mitmes klubis ja kokku saada mitme treeneriga, et näha, kellega kõige parem klapp tekib:) Linke saab ka Eesti Kennelliidu kodulehelt viidete alt, kus on kõik EKLi alla kuuluvad klubid üleval, seal on ka mitmeid koolitusklubisid. Ka Dobermanniühingu kodulehel on kena lühike ja ülevaatlik kokkuvõte erinevatest koolitusliikidest:) Kui alguseks on endale selgeks tehtud, mis ala võiks täpsemalt harrastada, siis leiab juba otsinguga ka vastavate alade koolitajad üles. Dobermanniühingus osatakse kindlasti ka soovitada just selle tõuga tegelevaid inimesi. Tallinnas on eeldused just endale sobiv treener leida väga head, mõnusat treenimist ja toredat koeraga koos veedetud aega! Ja ära karda küsida, ei kasvataja ega teiste tõuhuviliste ega treenerite käest:)

admin
Kasutaja avatar
Postitusi: 2337
Liitunud: 17 Aug 2004 18:41
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas ziil » 06 Okt 2012 16:08

Tallinna kandis on päris mitu aktiivset dobermanniomanikku. Siin teemas sõna võtnud kodaline Mare23 omab kodus ka just umbes sama vana dobermannikutsikat ning käib hoolsasti ka trennides! Võibolla saate omavahel kokkuleppele ja koos mängimas käia :)

Marliisi kasvataja poole pöördumise soovitus on väga asjakohane. Eriti algajale. Oma esimest dobermanni kutsikast koeraks kasvatamisel sain just väga palju abi eelkõige kasvatajalt. Alustades treeningsoovitustest kuni arstiabini välja.

Ühinguga võib ka otseloomulikult ühendust võtta: http://www.dobermann.ee.
Dobermanniühingus toimub aastaringselt palju erinevaid üritusi: näitused, võistlused ja ka koolitused. Talvehooaeg on muidugi vaikne. Täpsem info on ürituste ja uudiste all.
KOER - minu hea tuju ametlik maaletooja

Eliise isiklik valvur Ronja
Kasutaja avatar
Postitusi: 830
Liitunud: 17 Sept 2007 17:15
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aljasmets » 06 Okt 2012 23:55

Lööge nüüd risti aga miks peaks koer urisema käsu peale, et tunduks
veel kurjem? Nagunii on mannidel suhteliselt murdja koera kuulsus juures.
Ma ei ole üldjuhul mingi tähe närija. Kui on reaalselt ohtlik olukord
elus, kus koer tõesti kaitsja rolli peaks mängima saab loom sellest aru.
Lihtsalt torkas see koht postitusest silma kuidagi negatiivselt Koolitmine ükskõik
mis kujul on alati hea. Alustada tasuks kuulekusest kuna koer praegu vanuses
kus pubekas võib suure hooga ja märkamatult peale tulla ja sealt edasi liikuda. Koolitaja peaks ka teoorias oskama öelda mis antud koerale kõige paremini sobiks.
Ta on alati sinuga, oled kurb on sinuga..
Oled õnnelik on ta sinuga..
Oled üksijäetud teiste inimeste poolt siis tema on sinuga...
Jah ta on KOER!!:)

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 07 Okt 2012 00:55

Koerad, keda kasutatakse filmides, urisevad ka käsu peale, ise sealjuures üldse kuri olemata. Minu meelest oleks see üks hea "trikk", mida koerale õpetada, sest igast ühest ei ole ju reaalselt kaitsjat, kui ta aga käsu peale "naeratada" oskaks, oleks ohuolukorras natuke julgem tunne. Mina oleks küll väga rahul kui mu koer seda teha oskaks :P

Kasutaja avatar
Postitusi: 409
Liitunud: 11 Okt 2005 21:50

PostitusPostitas Marliis » 07 Okt 2012 01:14

Ühesõnaga , Heili kirjutisest saab aru ,et kasvatajad on saatanast? Et soovitus nende poole esimese asjana pöörduda on suur surmapatt?

Soovitust küsida esimesena kasvatajalt, tõlgendatakse ülbe nähvamisena...

Eks ta on alati nii olnud, et kes mis tooniga kirjutisi loeb, kahju kohe. :?

Tsernjakova tegutseb ka Lasnamäel. http://canis.ee/index-est.html
Siin sõltub sellest kus Lasnamäe otsas elad. TSKK jääb Iru poole. Tsernjakova on Betooni kandis.

Loodan ,et Heili siit nüüd ülbet vastust välja ei lugenud

Kasutaja avatar
Postitusi: 2179
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 07 Okt 2012 03:36

Koer näib olevat välismaalt toodud http://www.uniteddogs.com/et/user/zyxeli, nii et kasvatajast antud juhul ilmselt abi ei ole :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 409
Liitunud: 11 Okt 2005 21:50

PostitusPostitas Marliis » 07 Okt 2012 10:50

muumiliina kirjutas:Koer näib olevat välismaalt toodud http://www.uniteddogs.com/et/user/zyxeli, nii et kasvatajast antud juhul ilmselt abi ei ole :)


Tegelikult sündis sama kuupäevaga ka eestis pesa ja ma usun, et kasvataja on siiski eestist. ;) Mina nii väga neid kõrvu ei vaataks.

Võin muidugi ka eksida ning kudi on toodud ikka välismaalt.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 07 Okt 2012 10:54

Marliis,
Küsimus "kas" kõlas selles kontekstis (esimese asjana ja ilma mingit teavet sellele küsimusele lisamata) just nimelt nähvamisena: 1) kuidas ometi kasvataja pole teavitanud... ja pisut ka seda 2) kuidas te ometi ei tea, et sellest tuleb kasvatajaga rääkida.

Kui need küsimused oleksid järgenud asjakohastele viidetele ja koos soovitusega pidada ka kasvatajaga nõu, oleks pilt teistsugune.

Dobermanniühingu juhatuse liikmelt (kes ise, vabatahtlikult esimesena postitusele reageeris) oleksin mina (kui tõus uustulnuk) eeldanud esimese asjana teavitust, et on olemas tõuühing ja sellel on kodulehekülg, kust saab palju kasulikku infot.

Kordan veel, et minu meelest on tõuühing see koht, kust inimene peaks tõualase teabe saama - lisaks kasvatajatale võüi ka täienduseks kasvatajale. Mitte kõik kasvatajad ei ole n+1 aastat tõuga tegelenud, mõni on asjas sees olnud vaid 16 kuud. Kas ta just kõige asjakohasem suunaja oleks...

Lugedes teemaalustaja postitust, torkas mulle silma, et koer soetati 6-kuuselt. Selles vanuses koer ei pruugi tulla kasvataja käest, vaid vahendaja kaudu. Mis tähendab seda, et koera kasvatajast ei pruugi inimesel olla asjakohast teavetki, rääkimata nõu küsimisest.

Kordan veel - kui inimene ei küsi esimese asjana kasvataja käest, vaid foorumist, siis ei pruugi tegu olla mitte inimese lollusega (kuidas ta küll ise selle peale ei tule) ega ka kasvataja hoolimatusega (kuidas küll kasvataja seda kõike pole rääkinud), vaid põhjusi võib olla ka muid.

Niisugused hüüatusküsimused on meil uustulnukatele tavalised reaktsioonid - nii foorumis kui ka nt avalikel üritistel. Üha enam saan aru, miks uustulnukad hakkavad teatud üritusi ja ettevõtmisi pelgama. Kui niigi oled kergelt haavatavas olukorras, siis ei tahaks eriti, et seda nina alla hõõrutaks.
[/quote]
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2336
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 07 Okt 2012 11:07

Marliis kirjutas:
muumiliina kirjutas:Koer näib olevat välismaalt toodud http://www.uniteddogs.com/et/user/zyxeli, nii et kasvatajast antud juhul ilmselt abi ei ole :)


Tegelikult sündis sama kuupäevaga ka eestis pesa ja ma usun, et kasvataja on siiski eestist. ;) Mina nii väga neid kõrvu ei vaataks.


Kui tõuühingu asjapulk usub, et tegu on pettusega ja lõigatud koer on sündinud Eestis, siis - kas ta selles osas ka midagi ette võtab, peale noorele kutsikaomanikule kasvatajaga suhtlemise soovitamise?
Maailm on värviline!

Kasutaja avatar
Postitusi: 409
Liitunud: 11 Okt 2005 21:50

PostitusPostitas Marliis » 07 Okt 2012 11:25

*Kaja kirjutas:
Marliis kirjutas:
muumiliina kirjutas:Koer näib olevat välismaalt toodud http://www.uniteddogs.com/et/user/zyxeli, nii et kasvatajast antud juhul ilmselt abi ei ole :)


Tegelikult sündis sama kuupäevaga ka eestis pesa ja ma usun, et kasvataja on siiski eestist. ;) Mina nii väga neid kõrvu ei vaataks.


Kui tõuühingu asjapulk usub, et tegu on pettusega ja lõigatud koer on sündinud Eestis, siis - kas ta selles osas ka midagi ette võtab, peale noorele kutsikaomanikule kasvatajaga suhtlemise soovitamise?


Ühe eesti kasvataja selgitusi antud teemal võib lugeda siit http://koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=33745

Kasutaja avatar
Postitusi: 2336
Liitunud: 22 Okt 2006 19:34
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas *Kaja » 07 Okt 2012 11:40

Marliis kirjutas:
*Kaja kirjutas:
Marliis kirjutas:
muumiliina kirjutas:Koer näib olevat välismaalt toodud http://www.uniteddogs.com/et/user/zyxeli, nii et kasvatajast antud juhul ilmselt abi ei ole :)


Tegelikult sündis sama kuupäevaga ka eestis pesa ja ma usun, et kasvataja on siiski eestist. ;) Mina nii väga neid kõrvu ei vaataks.


Kui tõuühingu asjapulk usub, et tegu on pettusega ja lõigatud koer on sündinud Eestis, siis - kas ta selles osas ka midagi ette võtab, peale noorele kutsikaomanikule kasvatajaga suhtlemise soovitamise?


Ühe eesti kasvataja selgitusi antud teemal võib lugeda siit http://koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?t=33745


Antud juhul pole oluline, mida arvab keegi kolmas-neljas - mina viitasin konkreetselt sellele kommentaarile, tsiteerin (minupoolne allajoonimine):
Tegelikult sündis sama kuupäevaga ka eestis pesa ja ma usun, et kasvataja on siiski eestist.
ja just selle peale ma panin ka oma küsimuse. Millele ju ei saa vastust viidatud teemas. Või ikkagi on tegu - usuküsimusega?
Maailm on värviline!

& "nunnudobermannid"
Kasutaja avatar
Postitusi: 976
Liitunud: 15 Mai 2005 10:00
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Mare23 » 07 Okt 2012 22:02

Adminnid võiks :OT: ära tõsta...
See siin on abipalumise teema.

Mr. Nii-Lahe, Porgand-Siia & Kauss-Täita
Postitusi: 897
Liitunud: 27 Nov 2006 02:17
Asukoht: Lõvila

PostitusPostitas lõvi » 10 Okt 2012 12:17

aljasmets kirjutas:Lööge nüüd risti aga miks peaks koer urisema käsu peale, et tunduks
veel kurjem? Nagunii on mannidel suhteliselt murdja koera kuulsus juures.
Ma ei ole üldjuhul mingi tähe närija. Kui on reaalselt ohtlik olukord
elus, kus koer tõesti kaitsja rolli peaks mängima saab loom sellest aru.
Lihtsalt torkas see koht postitusest silma kuidagi negatiivselt Koolitmine ükskõik
mis kujul on alati hea. Alustada tasuks kuulekusest kuna koer praegu vanuses
kus pubekas võib suure hooga ja märkamatult peale tulla ja sealt edasi liikuda. Koolitaja peaks ka teoorias oskama öelda mis antud koerale kõige paremini sobiks.


Mul on kodus leebe iseloomuga koer, aga võetud sai ta selleks, et tänaval julgem käia oleks (ma nimelt kardan pimedat ja õhtusi üksinda käike). Olen väikene ja õbluke (ning mitte just näo peale kukkunud) tropimagnet, keda mingid purjus tüübid tülitada harrastavad. Jah, mul võib olla pipragaas taskus, aga selle kasutamine on ikkagi ekstreemsete olukordade jaoks, samuti igasugune rünnaku käsk koerale. Enamasti need tüübid seal tänaval on lihtsalt nõmedad ja tüütud, kellega need tekkivad intsidentid rikuvad tuju ja on ebameeldivad, sest nad ei taha just eriti kergelt aru saada, et ma ei ole suhtlemisest huvitatud. Selleks, et seda ebameeldivust lühendada, ongi hea, kui koer oskab käsu peale uriseda. Koerale jaoks on see niisama minule meelepärane trikk, tüütule tüübile aga signaal, et mul on tõsi taga - ma päriselt ka ei taha suhelda, mitte ei mängi raskesti kättesaadavat vms. Ja minule on see koeratrikk turvaline teadmine õhtusteks jalutuskäikudeks.

Ja mind ausalt ei huvita, mida arvavad mu dobermannist teised, sel ajal, kui ma tunnen hirmu ja õudust nende tüütustega suhelda. Mina tean ja ka koer teab, et tegelikult ta ei ole tige. Igal on oma töö, trikke õppida ning selle läbi mind ebameeldivustest säästa, on minu koera töö. Tasuta lõunaid ei ole.

& leod
Kasutaja avatar
Postitusi: 389
Liitunud: 23 Sept 2004 16:27
Asukoht: Mere ja metsa vahel

PostitusPostitas Enely&Johnny » 10 Okt 2012 13:18

lõvi kirjutas:
aljasmets kirjutas:Lööge nüüd risti aga miks peaks koer urisema käsu peale, et tunduks
veel kurjem? Nagunii on mannidel suhteliselt murdja koera kuulsus juures.
Ma ei ole üldjuhul mingi tähe närija. Kui on reaalselt ohtlik olukord
elus, kus koer tõesti kaitsja rolli peaks mängima saab loom sellest aru.
Lihtsalt torkas see koht postitusest silma kuidagi negatiivselt Koolitmine ükskõik
mis kujul on alati hea. Alustada tasuks kuulekusest kuna koer praegu vanuses
kus pubekas võib suure hooga ja märkamatult peale tulla ja sealt edasi liikuda. Koolitaja peaks ka teoorias oskama öelda mis antud koerale kõige paremini sobiks.


Mul on kodus leebe iseloomuga koer, aga võetud sai ta selleks, et tänaval julgem käia oleks (ma nimelt kardan pimedat ja õhtusi üksinda käike). Olen väikene ja õbluke (ning mitte just näo peale kukkunud) tropimagnet, keda mingid purjus tüübid tülitada harrastavad. Jah, mul võib olla pipragaas taskus, aga selle kasutamine on ikkagi ekstreemsete olukordade jaoks, samuti igasugune rünnaku käsk koerale. Enamasti need tüübid seal tänaval on lihtsalt nõmedad ja tüütud, kellega need tekkivad intsidentid rikuvad tuju ja on ebameeldivad, sest nad ei taha just eriti kergelt aru saada, et ma ei ole suhtlemisest huvitatud. Selleks, et seda ebameeldivust lühendada, ongi hea, kui koer oskab käsu peale uriseda. Koerale jaoks on see niisama minule meelepärane trikk, tüütule tüübile aga signaal, et mul on tõsi taga - ma päriselt ka ei taha suhelda, mitte ei mängi raskesti kättesaadavat vms. Ja minule on see koeratrikk turvaline teadmine õhtusteks jalutuskäikudeks.

Ja mind ausalt ei huvita, mida arvavad mu dobermannist teised, sel ajal, kui ma tunnen hirmu ja õudust nende tüütustega suhelda. Mina tean ja ka koer teab, et tegelikult ta ei ole tige. Igal on oma töö, trikke õppida ning selle läbi mind ebameeldivustest säästa, on minu koera töö. Tasuta lõunaid ei ole.



Täiesti OT, aga:

Minul on hetkel kodus isane lõigatud amstaff j aparaku, tänu temale olen ma veel suurem tropimagnet. Kuna just purjus noormeeste arust on nii äge küsida nõmedaid küsimusi ja üldse juba sellepärast mind tüütama tulla, et mul on amstaff.. Ausalt, palju lihtsam oli/on jalutada rihmas isane leonberger. Pole ju nö kuri tõug ega midagi, aga inimesed, ka tropid hoidsid palju rohkem eemale :)
Ükskord leonberger - alati leonberger!

ja loomaaed pagasis
Kasutaja avatar
Postitusi: 958
Liitunud: 16 Mai 2006 11:10
Asukoht: liiga lähedal Tallinnale

PostitusPostitas luckydog » 10 Okt 2012 16:01

Enely&Johnny kirjutas:Ausalt, palju lihtsam oli/on jalutada rihmas isane leonberger. Pole ju nö kuri tõug ega midagi, aga inimesed, ka tropid hoidsid palju rohkem eemale :)

Sest tavainimene ei tee vahet leonbergeril ja kaukal. Kui on suur ja karvane, siis on kindlasti kauka. Ja hoiavadki võimalikult kaugele. :wink:

Eliise isiklik valvur Ronja
Kasutaja avatar
Postitusi: 830
Liitunud: 17 Sept 2007 17:15
Asukoht: Haapsalu

PostitusPostitas aljasmets » 10 Okt 2012 19:49

Ausalt koer tõmbab tõepoolest troppe veel rohkem ja olles ise ka täielik kämbu
eelistan sellisel juhul, et troppidest lahti saaada enesakaitse trenne.
Kunagi sai käidud ja mõttes mõlgub plaan uuesti trenni minna. Hea treening endale
tõstab enesekindlust ja hoiab vormis ka. Samas tean, et mingi olukorra tekkides endal koer ka uriseb ja hoiatab.
Ta on alati sinuga, oled kurb on sinuga..
Oled õnnelik on ta sinuga..
Oled üksijäetud teiste inimeste poolt siis tema on sinuga...
Jah ta on KOER!!:)

Postitusi: 3
Liitunud: 05 Okt 2012 17:58

PostitusPostitas zyxeli » 12 Okt 2012 01:39

Aitähh vastajatele, kuid asjalikku vastust ei saanudki? Olen küll otsinud internetist infot, kuid pole leidnud mingit lehte, mis seletaks lihtsalt ja täpselt ära, kasvatajalt tõsti väga infot ei saa, ei ole nii abivalmis, ju tal pole aega tegelda. (siia võiks veel temast kirjutada, viisakusest ei taha inimesest taga rääkida)
Kas keegi, kes on selle tee läbinud oskab mulle öelda, täpseid juhiseid, kuhu minna. Okei ma saan aru, esimesena kuulekus, aga ma ju ei pea tegema eksamit?, kui treenin koera lihtsalt enda ja koera pärast, ei hakka võistlustel käima, vähemalt praegu küll plaanis ei ole.
Kui eksamit tegema ei pea, millal ma saan aru, et koer on valmis järgmisele astmele minema, JA MIS SEE OLEKS järgmine aste??

Ei ole nõus sellega, et "urisema õpetamine" on teistele näitamiseks või uhkeldamiseks. Tegemist on oma kaitsega, sest mina tean ja kõik dobermanni omanikud teavad, millised dobermannid tegelkult on , armastavad ja väga südamlikud intelligentsed koerad. Koerale oleks see tõesti lihtsalt trikk. Aga mis siis kui tuleb tõesti mingi pätt tänaval juurde ja hakkab midagi nõudma, koer väljaõppeta ei pruugi aru saadagi, et pätil halvad kavatsused. Aga käsuga peletab päti kohe eemale.

http://www.youtube.com/watch?v=z4ZIGHkGF-M
Siin videos võrreldakse samavanuseid koeri, ühed on õpetatud kaitsma , teised mitte. Ja vaadake kuidas õpetamata koerad poevad omaniku taha peitu päti eest, teised aga kaitsevad. Vahe ikka on.

Tänan veelkord, kui tuleb veel vastuseid
(kirjavigu vaadata ei jaksa, siiski foorum :)

& "nunnudobermannid"
Kasutaja avatar
Postitusi: 976
Liitunud: 15 Mai 2005 10:00
Asukoht: Viimsi

PostitusPostitas Mare23 » 12 Okt 2012 09:15

:irw:
Eks nende videotega on, nagu on - need tõestavad ikka seda, mida tõestada tahetakse. :D
Tegelikult võin oma kogemusest öelda - minu esimene dober oli saanud ainult natuke kuulekuskoolitust ja tema oli sellest hoolimata pidevalt valvel ning iga hetk - isegi oma viimastel elutundidel, sent surmale võlgu - valmis mind oma elu hinnaga kaitsma... Kui ikka on reaalne oht silme ees, siis normaalse närvikavaga dober kaitseb ennast ja oma omanikku.
Kas koer kaitseb või mitte, sõltub rohkem tema iseloomust ja närvikava tugevusest - muidugi saab treeningutega viletsamat koera natuke paremaks ja enesekindlamaks õpetada.

Koolitusega on nii, et... kui hakkab endale ja koerale koos töötamine meeldima, võib juhtuda, et ei saa arugi, kui leiad end äkki eksamilt/võistluselt :irw:
Tegelikult kui eksamile minna plaani pole, polegi ju mingeid "tasemeid" - lihtsalt on meeldiv koostöö oma koeraga ja võimalus ühiselt aega veeta - ja õpetada võib neile mida iganes! (kõige paremini teab seda ehk Leela - luckydog siin foorumis) - tal on teise ringi dober, kes teeb igasuguseid trikke! :)

Kasutaja avatar
Postitusi: 116
Liitunud: 05 Dets 2009 02:35
Asukoht: Laagri

PostitusPostitas Täpuke » 12 Okt 2012 11:43

See antud video küll midagi ei näita, esimesed 3 koera on käinud varruka trennis ja see on nende jaoks mäng ja mõnu ja toredus sinna varukasse kinni hüpata. Ja teised 3 koera on minu arust jube ennem väga ebakindlad.
Minu jaoks oleks huvitavam vaatepilt olnud see, kui ka treenitud koera juurde oleks mees lihtsalt relvaga jalutanud... Et selles suhtes on küll see antud video väga eksitav.
Frisbee 13.01.10
Armastus sakslaste vastu kasvab iga päevaga ;)

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 12 Okt 2012 12:38

Mina olen absoluutselt nõus kahe viimase postitaja jutuga, eriti selle lõiguga:
Kas koer kaitseb või mitte, sõltub rohkem tema iseloomust ja närvikava tugevusest - muidugi saab treeningutega viletsamat koera natuke paremaks ja enesekindlamaks õpetada.
Tean päris mitmeid täiesti koolitamata koeri, kes on kaitsenud omanikke ohuolukorras ja siis on minu oma, see selja taha pugeja, keda saaks suure vaevaga kaitsema õpetada, kuid kindel temale olla sellegipoolest ei saa. Ennast ta jah, kaitseb, mind mitte. Nii et need on täiesti valearusaamad, et klubiga liitumine või trenni minek tähendab automaatselt, et pead ka tegema eksameid ja hakkama käima võistlemas või et sünnipärased instinktid ei tähenda midagi, rõhk on ainult ja ainult koolitusel. Ja mis puudutab varruka hammustamist, siis minu teada käib asi saagiinstinkti peal? (Ma väga kursis ei ole, minu koer varrukat ei hammusta, otsib muid kohti.) Reaalses olukorras võib pehmema iseloomuga loom hätta jääda (meil õpetatakse üldiselt siiski sporti minu meelest, mitte inimeste ründamist, kinni pidamist ja kahjutuks tegemist) või ilma varrukata inimesega ei oska üldse midagi teha. Ja ei maksa loota, et treener teeb igast suvalisest koerast superkoera, see ka kahjuks ei õnnestu. Reeglina korralikud koolitajad siiski oskavad arvata, mis konkreetse koeraga võib õnnestuda teha ja mis mitte.
Minu meelest on siin teemas asjalikke vastuseid küll. Võin üle korrata, et Lasnamäel on kaks trennikohta, üks plats on Pärnamäe teelt ära keerata, teine nagu ülalpool öeldi, Betooni tänava kandis. Mina olen esimeses kohas käinud. Inimesi, kes seal koolitavad, leiab just nimelt TSKK klubi lehelt ja peab nendega ühendust võtma.

Kasutaja avatar
Postitusi: 60
Liitunud: 15 Apr 2005 14:27
Asukoht: võrumaa

PostitusPostitas evekas » 06 Nov 2012 12:13

Koera kaitsevõime on tõepoolest suures osas seotud tema loomusega. Mõni koer kaitseb ilma mingi treeninguta, teisele on vaja natuke julgustust ja õpet ning saad ka hea kaitsekoera, kolmandat aga õpeta kui palju tahad, reaalses elus kaitsma ta sind niikuinii ei hakka. Aga see urisemise õpetamine on tõesti vahva idee.
Mis omanik aga võiks ise juba kodus teha, on koera enesekindluse tõstmine. Enesekindel koer suudab vajadusel kaitsta, ebakindla koeraga pole mitte miski kindel ( on juhtumeid kui ebakindel koer suurest meeleheitest omanikule hambad sisse lööb). Enesekindlust õpib koer nt liikudes erinevates keskkondades. Oled sa oma koeraga liftiga sõitnud? Või üle purde kõndinud? Automaatselt avanevate uste vahelt läbi läinud? Koer muidugi rihma otsas. Kui mingi asi koera hirmutab ( nt kahtlaselt liikuv ja kahisev prügi) siis julgusta teda seda asja lähemalt uurima minema. Mitte kaugemalt selle peale klähvima vaid just juurde minema ja vaatama. Mida rohkemate olukordadega noort koera tutvustada, seda enam saab ta endas kindlust. Kindlasti mängi oma koeraga - siis on sul teda palju kordi kergem treeningus endast huvituma panna. Mänguga saad teda ka ebasobivast käitumisest välja tuua ( no nt kui koer on millestki silmnähtavalt häiritud ja ei taha enam sõna kuulata, siis tema mängupalli taskust välja võttes annad talle võimaluse tähelepanu taas endale pöörata). Mänguhimuline koer on ka kaitsekoolituses kergem õpetada.
Mis veel võiks - kui ei ole soovi võistlustel osalemiseks, siis eksameid ometi ei oleks põhjust karta. Eksamil saad lihtsalt aimu, mismoodi sina ise ja koer käitute närvilises situatsioonis. Ja eksam ON midagi muud kui trenn. Eksamil on Sinu enda kehahoiak ja käsklused tegelikult hoopis teised kui tavalisel treeningul. Võibolla koer ei oskagi siis mõnda käsklust, kuna ütled seda hoopis teise tonaalsuse ja kehakeelega.
Nii et esimesed asjad, mida oma koeraga ise kindlasti teha saad, ongi temaga võimalikult paljudes kohtades liikumine, tema inimestega tutvustamine ja temaga mängimine.
evekas

Mannid aastast'90
Kasutaja avatar
Postitusi: 2026
Liitunud: 18 Aug 2004 09:52
Asukoht: Valga

Re: Algaja palub abi!

PostitusPostitas Gaidah » 06 Nov 2012 15:32

zyxeli kirjutas:Olen neiu ja võtsin endale Dobermani kuue kuuselt enda kaitsjaks ja sõbraks, nüüdseks kutsu 8 kuune, iseloom rahulik, oskab istuda, lamada, käppa anda, juurde tulla.. Tahaks temaga koertekooli minna, elan Tallinnas Lasnamäel.Üldse oli plaan väga palju tegeleda temaga ja õpetada palju asju, nagu näiteks asjade otsimine lõhna järgi suurel alal, kaitsmine, tahaks et oskaks näiteks käsu peale uriseda, kurjategija eest kaitsa. Kuid ma ei tea üldse nendest asjadest midagi(trennidest) ja nende astmetest.

Palun keegi, kes teab sellest rohkem, seletage mulle, mis pean tegema, kuhu minema, millest alustama. Mis nende trenniastmete nimetused on?
Soovitage treenereid ja andke kontakte(Tallinnas)
Ma ei taha et Troy oleks lihtsalt koer, tahan teda õpetada ja et temast saaks väga tark ja truu koer.
Tänud ette :)


Vahepeal läks tiba lahmimiseks, kui mõned kodanikud arvasid, et kasvataja juurde ei ole ilus kutsikaomanikku suunata.
Kirjutan siia oma mõned mõtted ka. Kunagi nooremana tahtsin ka hullusti, et mul oleks vinge koer ja nagu ütlen, on koeral hambad irevil ja ründab keda või mida iganes. Sain aga õnneks päris kähku aru, et tegelikult pole sellist koera vaja.
Ihukaitsjaks koolitamine pole sport/harrastuskoera koolitamine.
Algaja koeraomanikuna oleks tõesti parim alustada kuulekuse osa koolitamisega ja samal ajal koera sotsialiseerimine. Enesekinde, sotsialiseeritud koer on omanikule kergem igapäevases elus. Õppimise käigus õpib omanik koerast aru saama. Esimeseks eesmärgiks soovitaks võtta BH (kui seadusi järgida, siis näiteks varrukaosa sisaldavate koolituste eksamil/võistlusel osalemise eelduseks on BH), mis on tegelikult mõistlik, sest BH edukalt läbinud koer on omaniku poolt kontrollitav ja ei tohiks olla süütutele kaaskodanikele ohtlik. :)
Selleks ajaks, kui BH-ga saab mäele, on kindlasti juba silmapiir selginemas ja edasisi tegevusi juba lihtsam planeerida.
Soovitan kindlasti nii Mare23 kui Luckydog-ga kontakteeruda. Foorumis ei saa kindlasti kõiki jutte ära räägitud, näost näkku rääkimine on alati parem. Foorumis ei ole võimalik aimata, missuguse koeraga on tegu. On tal saaki või pole, on tal ebakindlust või pole, on ta umbusklik või tahab kõigile musi anda jne jne.
Parimate soovidega......

Mine Koer

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline