Paaritada või mitte

areng ja aretus
Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 13 Aug 2010 17:28

Kui suund on töökoerte aretuseks, ja siis ka suht suurele osale kutsikatest üritatakse leida vastavad omanikud, siis minumeelest ei puutu sinna see 99% omanike suutlikkus.
spanjel kirjutas:vaata katleen, ebakindlat koera on kindlasti raskem koolitada kui kindlat ja veel raskem on suurepäraseid tulemusi saada selle ebakindla koeraga.
Ebakindlus ongi mõitetavalt see, et me ei tea kunagi mis koer järgmisel hetkel võib teha ehk siis lihtsamalt öelduna, kui koer ei ole kindel ei enese käitumise õigsuses ja ei saa vajalikul määral tuge ka koerajuhilt siis kokku on üks loodusõnnetus aga mitte võistlus. Hea koolitaja võib muidugi ka ebakindlast koerast imesi teha aga need ei toimi täiega ja kindlasti ei ole see kõik mitte lihtne protsess...Ebakindlus ei lase ka vajalikul määral valitseda instinkti ega panna seda püsima. Motivatsioon sellisel koeral töötab kui pistikusse topitud juhe millel pole pirni otsas, särtsu saad aga valgust ei anna :hups: :)
Ma ei tahaks nimesid hakata nimetama, aga fakt on ju, et meie oma porilombis on tipus terve rida omanike kriitilise pilgu jaoks mingis osas ebakindlaid koeri, kes on palju palju paremini "teinud" oma elus, kui keskmine. Nii sk, kk, jahi kui ipo poolel, ilmselt ka agilitys. Äkki see on kriitika ja aususe asi - kas mul on hea koer vigadega - sutsuke ebakindlust teatud olukorra tüübis või mingid muud närvisüsteemi omapärad, kes on hoolimata minu pangepanemistest teinud väga hästi, või mul ongi ülihea, raudpolt närvisüsteemiga koer, kes aga minu enda oskamatuse/viitsimatuse tõttu pole s....gi suutnud?
Need koerad, keda mina silmas pean, on enamvähem teadaolevate ebakindluste aladega - kui omanik koera tunneb, pole päris nii, et võib suva olukorras suvalt käituda, suht ette teada ja võimalik arvestada, ette valmistada. Samas :myyr: tunne on ju palehigis rühmata koeraga, kel pole mingit ebakindlust segamas, aga instinkti kah suurt pole. Palju suurem töö ja tulemus palju kesisem. Keegi ei ütleks ära perfektsest koerast, aga kust selliseid saab?
Spanjel, kas sinu jaoks on ebakindlus ja ebastabiilsus = asi? Kas mingis osas ebakindel koer ei või olla ühes kindlas alas - tema töö/sport - olla vägagi stabiilne? On ju küll meil ka selliseid koeri tipus?
Mis on ikkagi "ebakindel koer" - äkki keegi võimalikult detailselt kirjeldab oma nägemust ometi? Kas ebakindel koer nt on valdavas osas oma elu olukordades ebakindel, aeglaselt kohanev ning ettevaatlik/arg? Minu jaoks on nt ebakindlus ka see, kui koer arsti juures väriseb. Või suur tundlikkus helidele - ja selliseid asju leiab tahtmise korral IGA koera iseloomust, ja ka ainult sellises olukorras koera nähes saab suure rahuldustundega panna selle targa pitseri "ebakindel koer". Sama koer oma töös võib olla 4+ - kui seal neid ebakindluse allikaid pole, või instinkt lihtsalt sõidab ebakindlusest tugevalt üle.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1049
Liitunud: 19 Juul 2005 12:37
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas spanjel » 13 Aug 2010 18:03

ebakindlus ja ebastabiilsus = asi? :?
Ei ma ei paneks siis võrdust, ma pole nii isegi vist kunagi mõelnud :hups: Pigem ma arvaks et võrduse võib panna instinkti taseme väljendusliku võimukuse ja ebakindluse vahele :angel:

...ja nüüd minu seletus ebakindlale koerale (selle sõnaseletuse skaala ülemisele ehk siis pluss näitajale, kuna allapoole skaala keskmist pole mõtet koera üldse sporti tassida...), see on isend kes võib olla suurepärase õpi ja käitumise võimetega tehes tehnilisi sooritusi tulemuslikult ja stabiilselt aga kes millegi ebaleva juhtumi taustal kogetu tõttu pole suuteline igas olukorras max näitama. Ehk siis see on koer kellele ebameeldivad hetked, kogemused, või siis koerajuhi poolne viga ei kao mälupulgalt ja viies koera sellise olukorra lähistele tekitame tõrke või vältiva käitumise... :wink:ehk teisisõnu kaob võimalus manipuleerida instinktiga...

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1152
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 13 Aug 2010 21:35

Teistelt voib arvamust kusida, aga Sa Marilin oled peamine, kellel sonaoigus oelda on. :) See on harv nahtus, et keegi nii hasti motleb enne kui pesa plaanib koerale.
Moned aastad tagasi tuli paarilt-kolmelt inimeselt kojasonumid, kus kirjutati mulle, et ara solvu ja vasta mu kirjale, aga ma ei arva, et su koera voiks aretuses kasutada. Pohjus seisnes selles, et ta polnud piisavalt silmapaistev korvalseisja jaoks ja siis ei ilutsenud tiitel nime ees. Tanaseks paevaks voib neile inimestele rahustuseks oelda, et see koer on nuudseks tsempion, jahikatse sooritanud ja ka iseloomutesti korgete punktidega ja koera jarglased voitnud serte. Lihtsalt koer ise oli pikema arenguga ja see ei tahenda, et ta kehvem teistest oleks.
Kuigi ma Marilini ei tunne, arvan siin kirjutatu pohjal, et tast saaks kindlasti suureparane kasvataja. :)

Postitusi: 162
Liitunud: 13 Juul 2009 20:56

PostitusPostitas angelen » 13 Aug 2010 21:57

spanjel kirjutas:...ja nüüd minu seletus ebakindlale koerale (selle sõnaseletuse skaala ülemisele ehk siis pluss näitajale, kuna allapoole skaala keskmist pole mõtet koera üldse sporti tassida...), see on isend kes võib olla suurepärase õpi ja käitumise võimetega tehes tehnilisi sooritusi tulemuslikult ja stabiilselt aga kes millegi ebaleva juhtumi taustal kogetu tõttu pole suuteline igas olukorras max näitama. Ehk siis see on koer kellele ebameeldivad hetked, kogemused, või siis koerajuhi poolne viga ei kao mälupulgalt ja viies koera sellise olukorra lähistele tekitame tõrke või vältiva käitumise... :wink:ehk teisisõnu kaob võimalus manipuleerida instinktiga...

Kas koeraspordis isend, kes kogu aeg ei näita maksimum tulemusi, on ebakindel isend? Sellisel juhul eeldataks mitte-ebakindlalt isendilt lausa masinlikku toimimist.
Koeraspordis peaks headeks tulemusteks suuteliste isendite puhul olema võtmeküsimus motivatsioon. Oma loomulikus keskkonnas - jahil - motiveerib koera tulemusteks tõenäoliselt nälg. Koerast sportlane, kahtlustan, käsitab mistahes koeraspordiala pigemini mänguna, hasartse tegevusena (nt agility, jälg, ei pea silmas kuulekust/sõnakuulelikkust, milles käsklustele reageerimine on pigem viidud reflekside tasemele). Ajutine mitte-maksimum-tulemuste saavutamine võib olla seotud ka hoopis ajutise motivatsioonipuuduse või -vähesusega, mitte niivõrd ebakindlusega.

Unistuste Prints,Täitsa Täpp,Rica-plika
Kasutaja avatar
Postitusi: 1864
Liitunud: 29 Aug 2004 19:49
Asukoht: kahe linna vahel

PostitusPostitas marilin » 14 Aug 2010 00:40

Kindel see, et oma koera paaritamise/mittepaaritamise otsustan ma lõpuks ise :D Aga arvamuste mitmekesisus on hea asi ning olen mõtlemapanevaid ja toredaid kirju ka saanud. Toreda all ei pea ma silmas kirju stiilis, et jee, lahe koer ja võtan kutsika.
Aga Katleeni "iga emane ei pea saama kutsikaid" on ka minul ammu peas tiksunud. Absoluutselt selles võtmes, et kas mu koer on selline "iga emane", kellel on juhuslikult aktiivne omanik või mitte.
Juhul, kui kutsikad peaksid tulema, siis kindlasti ei tule nad sellepärast, et ma tahaksin hirrrmsasti oma numpsiku järglasi näha või et kutsikad on nunnud. Olen siiski keerulise pesakonna üles kasvatanud (ema ei võtnud kutsikaid omaks) ja esimese hooga peale seda mõtlesin, et ma ei võta emast koeragi enam koju, et need jamad oleksid välistatud :hups: .
Õpetada on teda küll väga kerge olnud (kuulekus ja agility), kuid see võib olla lähtunud eelnevate koerte kogemusest. Jälg ja varrukas on keerulisemad, kuid nende aladega pole mul mingit kogemust enne olnud.
koerad ei valeta

Kasutaja avatar
Postitusi: 256
Liitunud: 26 Jaan 2006 13:10

PostitusPostitas Kurjajuur » 14 Aug 2010 17:40

katleen kirjutas:Tavakodanik on koeranduses väga oluline märk. Ta on nimelt suurema osa aretajate aretatud koerte ostja nn tarbija.


Kui koeri paaritatakse tavakodanik=ostja=tarbija seisukohtade järgi, siis see ei ole mitte aretus vaid tootmine ehk teisisõnu äri. Asi peaks ikkagi käima sedapidi, et tavakodanik valib endale koera aretuse järgi. Sinna alla käib ka sobiv tõug. Ja pole vaja kellelgi hakata rääkima, et tavakodanik ei tea millestki midagi - see on iseenesest mõistetav. Ja siit jõuame jälle kasvatajani, kes peaks inimestele (potentsiaalsele tarbijale) asjad selgeks rääkima. Ja kasvataja teeb aretust ikkagi tõust lähtuvalt, mitte lähtuvalt keskmisest jorsist tänaval :D

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 14 Aug 2010 20:15

spanjel kirjutas: see on isend kes võib olla suurepärase õpi ja käitumise võimetega tehes tehnilisi sooritusi tulemuslikult ja stabiilselt aga kes millegi ebaleva juhtumi taustal kogetu tõttu pole suuteline igas olukorras max näitama. Ehk siis see on koer kellele ebameeldivad hetked, kogemused, või siis koerajuhi poolne viga ei kao mälupulgalt ja viies koera sellise olukorra lähistele tekitame tõrke või vältiva käitumise... :wink:ehk teisisõnu kaob võimalus manipuleerida instinktiga...
Mulle tundub, et iga koer vastab või võib vastata sellele kriteeriumile. Me räägime millegipärast ainult koera ebakindlusest ja närvisüsteemist, kui samas see on ju paaritöö siiski. Millise koeraga saaksid tippu kõik need ebastabiilsed-ebakindlad ning närvilised naisjuhid, kes karjades ringi uitavad võistlustel? Emane on tihtipeale nagunii tundlikum ning kõigutatavam (mis on loogiline), kaks sellist emast koos ... kust see piir nüüd täpselt jookseb - kustmaalt on just koer vilets ja ebakindel?

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 16 Aug 2010 10:24

päris huvitav teema.

käsitletud seisukohtade juurde küsiks - kas eestis teostab keegi kasavatajaks-aretajaks nimetetu paaritamist lähtuvalt ka siin foorumis kunagi kuskil mainitud seisukohast - paaritushetkel võiks olla juba kutsikad broneeritud ja teada mis suunitlusega inimestele paaritusviljad on suunatud. vastavalt selle ka on otsus teha või mitte teha.
kuivõrd ja kas üldse eestis sellisele asjale tähtsust omistatakse?

koer ja tema mingil tasemel olev ebakindlus - ma ei ole küll ka teemaalust koera teab kui palju näinud aga tiba ikka ja samas olen näinud päris palju üht teist samatõugu koera kelle ebakindlus võrreldes kõnealusega oli kordades paljuilmnevam. seda koera "aretati" südamerahus. kutsikad minuteada kõik nunnud padjakad. padja peal väike "saba jalgevahel" olek probleemiks pole - pigem mulle tundub, et toob ematunded naistes esile nagu :angel: .
kui ma olen õieti aru saanud siis selle nn geenibaasi paljususe loomisel vist peaks olema aluseks ka mis ringkonnale-otstarbeks see geenibaas suunatud on. sellest vist ka tekkinud ju liinide lahusus osades teenistustõugudes.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1307
Liitunud: 09 Mär 2005 23:41
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Zoja Puhur » 16 Aug 2010 11:47

No kui teaks paaritushetkel, et kutsikad tõesti sünnivad ja kui palju neid sünnib ja mis sugu ja mis tööomadused ja välimikud ja iseloomud - no mis siis viga aretada oleks! Ja kui veel selliseid omanikud leiaks, kes teavad täpselt, mis nad tahavad ega kunagi ümber ei mõtle ega arene oma tahtmistes! No mis siis viga broneerida oleks! Kuigivõrd saab ju midagi ette planeerida ja arvestada, aga niivõrd kuivõrd ... laseks kohe seda laulukest "ei me ette tea, mis eeeelu meil tuuuaaa võib ..." Sama mis "arhitektuurist baletti tantsida" - niimoodi on võimalik kindlapiiriliselt ja täppisteaduslikult aretust planeerida ja et veel planeerimistulemused 100% kokku ka langeksid.
"Growing up is such a barbarous business, full of inconvenience." Captain Hook

peast labrador
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 30 Nov 2004 11:24
Asukoht: Suurupi, Harjumaa

PostitusPostitas maarit » 16 Aug 2010 12:00

Mims kirjutas:päris huvitav teema.

käsitletud seisukohtade juurde küsiks - kas eestis teostab keegi kasavatajaks-aretajaks nimetetu paaritamist lähtuvalt ka siin foorumis kunagi kuskil mainitud seisukohast - paaritushetkel võiks olla juba kutsikad broneeritud ja teada mis suunitlusega inimestele paaritusviljad on suunatud. vastavalt selle ka on otsus teha või mitte teha.
kuivõrd ja kas üldse eestis sellisele asjale tähtsust omistatakse?


Mul on olnud ilmselt palju palju õnne, aga meie pesakonnad on küll olnud üsna suures osas broneeritud enne, kui emane paaritatud saab. Mitte alati ja 100%, aga tihtipeale. See sellegipoolest ei mõjuta minu isasevalikut. Isase valid ju ikka emase, tema headuste ja puuduste järgi?
Otsus pesakond teha või mitte teha tuleb siiski rohkem sellest, kui palju on endal hetkel aega ja võimalusi (ja finantse), aga kas emane kandma jääb ja kas lõpuks plaanid õnnestuvad, on iseasi.

Mis puudutab neid "paaritusvilju suunitlustega inimestele", siis mul on küll tekkinud nukker tunne, et heade tööeeldustega kutsikate jaoks on alati liiga vähe omanikke. Tavapere, inimesed, kellel pole harrastusoove, ei saa sellise kutsikaga hakkama või on lihtsalt nukker vaadata, kuidas suurepärase materjali ainuke "töö" saab olema susse tassida.

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 16 Aug 2010 13:33

Zoja Puhur kirjutas:mis tööomadused ja välimikud ja iseloomud - no mis siis viga aretada oleks! ... kindlapiiriliselt ja täppisteaduslikult aretust planeerida ja et veel planeerimistulemused 100% kokku ka langeksid.

on kasvatajaid kes nii etteaimatavuse kohta missuguse olemusega kutsikad paaritusest tulla võivad kui ka nn kutsikatesti kohta ütleb, et mõtetu-teostamatu-võimatu üritus. ja on kasvatajad kes seda teevad ja ütlevad, et toimib.

olen suhelnud rotikate kasvatajaga kes tegi koostööd ühe venemaa kasvatajaga. lõpetasid tegevuse siis kui rotikas muutus müügihitiks- ei tahtnud selles jamas osaleda. see selleks. aga rääkis päris sisukalt mida ja kuidas valiti-vaadati ja teati suht täpselt mida oodata. ärme mine äärmuslikuks ja räägi siin 100%. tema kutsikad olid ka alati bron. ärme jälle räägi 100% eks.

tegevuses olevatest olen suhelnud tööliini mali ja tööliini slk kasvatajetega põhja pool. teadaolevalt on neil mitte ainult pesakond sünnihetkeks broneeritud vaid neil on ka järjekord. ka tehakse nn kutsika teste juba pisipisikestele. kuna testitegijateks kutsutakse appi koolitusmaastiku esiinimesi siis ma eriti ei usu, et nad lauslolluse ja sarlataansuse peale oma aega magama panevad.
äkki siiski on olemas oskus teada mida kokku paaritatakse ja mis sealt tulemas on.

võibolla peaks tähelepanu pöörama ka sellele - kui pole broneerimist, järjekordi äkki see on väike märk ülekoerastatusest. ma mäletan, et ALMVÜ aegadel olid tõukoertele järjekorrad. kas see tegi midagi halba tõugudele? mulle tundub, et pigem hoidis populatsiooni paigas.
ühiskonnakorra vahetumine ja vahepealsed heaoluaastad tõid süsteemi muudatuse. populatsiooni piirangud pole majandushuvidega kooskõlas.
tuksi on ju läinud ikka need tõud mis on populaarsed ja müüdavad mitte, need kus geenivaramu kenasti kontrolli all. ma pole kogu oma aja jooksul kohanud peremehetut salukit nt ega ka mingeid hübriide neist massiliselt küll aga hordide kaupa slk laadseid.

kõnealusest koerast näitena veel - kui teda võtta kui showline siis ma ütleks, et ta on oma liini üks enesekindlamaid keda ma näinud olen. muidugi jah, ega seda tõugu eriti palju seminaridel ei kohta võrdlusmaterjalina.
kui teda esitletaks kui tööliini pesakonnast pärit isendit siis oleks lähtekoht vähe teine.
(täpsustus- tööliini määratluse alla mõistan siis aastatepikkust liinikohast aretustööd mitte teise põlvkonna show-töö ristandit kelledele värvi või esivanema IPO tulemuse järgi liininimetus omistatakse)

Postitusi: 430
Liitunud: 25 Mai 2005 23:26

PostitusPostitas maag » 16 Aug 2010 14:45

Mims kirjutas:tegevuses olevatest olen suhelnud tööliini mali ja tööliini slk kasvatajetega põhja pool. teadaolevalt on neil mitte ainult pesakond sünnihetkeks broneeritud vaid neil on ka järjekord. ka tehakse nn kutsika teste juba pisipisikestele. kuna testitegijateks kutsutakse appi koolitusmaastiku esiinimesi siis ma eriti ei usu, et nad lauslolluse ja sarlataansuse peale oma aega magama panevad.


Osalesin kevadel Tallinnas toimunud Juha Korri instinktiseminaril, kus koolitaja andis üsna hea ülevaate kutsikate testimisest. Nimelt on ta ise üks testijatest. Ma ei tea, kas just nö koolitusmaastiku esiinimesi, aga IPO-harrastajatele küllalt tuntud nimi (muideks ka üks FCI IPO MM pot. varrukameestest).
Korri oli paraku arvamusel, et ega need testid suurt midagi näita. K.a. tema enda testid :) .
Ning tema sõnum oli, et testid on rohkem koeravõtja sisemise rahulolu tarbeks. Tulevane omanik teab, et on teinud kõik, et saada endale parim kutsikas ning tunneb oma looma üle uhkust. See annab talle sisemise kindlustunde tulevastele tagasilöökidele (koolituses tuleb neid kahjuks alati) vastu astuda ja rõõmsalt ja enesekindlalt tulevikku vaadata. Mulle see mõte väga meeldis ja sharlataansuseks ma seda küll ei nimetaks.
Samas kui vilunud testija ise tunnistab, et kutsika tulevasi võimed need testid ei näita, siis ei tasu neisse vist sinisilmselt uskuda...

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 16 Aug 2010 15:10

See on nüüd küll konkreetses teemas OT edasi, aga teema ise laiemalt võttes väga huvitav. Arvata võib, et mingid lühikese aja jooksul läbiviidavad testid ei saa anda õiget tulemust, aga kutsikate pikemal jälgimisel kas kasvataja või mingi teise kogemustega isiku poolt kutsika isiku- ja võimalike tööomaduste ennustamisse usun ma küll.
Nagu lasteaia või koolitestidki. Laps võib jah olla mingil põhjusel häiritud ja mitte suuta anda oma parimat, aga kaudselt näitab ka enesevalitsemise oskus midagi.
Nii ka kutsikas, nagu näituseks sobivad eeldused mingil määral on ennustatavad (kas on mingid suured puudused või mitte) nii ka algusest peale ju kutsikad on erinevad ja see ikkagi mõjutab ka edaspidist.
Suure tööga võib ju küll saavutada tulemusi, kui on kehvemad eeldused, aga parem on ikka parem.
Aretusvalikute tegemine nõudluse järgi tundub küll kuidagi libe tee, kui võimalik, siis sellist kasvatajat küll endale ei tahaks. Teiselt poolt, kui ikka sugugi sobivaid omanikke ei leia, siis oleks vist tark oodata, kas ajad paranevad.
Tahaks ju ikka toetuda kasvatajale ja uskuda, et ta teab mis teeb ja et tal on kindel siht ja eesmärk.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1307
Liitunud: 09 Mär 2005 23:41
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Zoja Puhur » 16 Aug 2010 15:13

Mims kirjutas:
Zoja Puhur kirjutas:mis tööomadused ja välimikud ja iseloomud - no mis siis viga aretada oleks! ... kindlapiiriliselt ja täppisteaduslikult aretust planeerida ja et veel planeerimistulemused 100% kokku ka langeksid.

on kasvatajaid kes nii etteaimatavuse kohta missuguse olemusega kutsikad paaritusest tulla võivad kui ka nn kutsikatesti kohta ütleb, et mõtetu-teostamatu-võimatu üritus. ja on kasvatajad kes seda teevad ja ütlevad, et toimib.


Tuleb siis välja, et on kasvatajaid, kes kunagi ei eksi, kellel alati kõik õnnestub ja kelle tagasilöögid on ulmevaldkonnaga seotud? Mitte ei usu. Ja mitte ei usu, et suured kogemused ja kasvatajate tarkus laiemalt tuleb ainult õnnestumiste arvelt. Kuidas saan ma kellelegi lubada mingite kindlate omadustega kutsikat veel enne paaritust, kui ma ei saa sisuliselt ju garanteerida midagi - tegemist on elusloomade ja loodusega. Jah, ma võin oodata ja arvata, aga mis tegelikult juhtub on ju tiba teine lugu.

Mind ajendas kirjutama see lõik Mimsi postituses
käsitletud seisukohtade juurde küsiks - kas eestis teostab keegi kasavatajaks-aretajaks nimetetu paaritamist lähtuvalt ka siin foorumis kunagi kuskil mainitud seisukohast - paaritushetkel võiks olla juba kutsikad broneeritud ja teada mis suunitlusega inimestele paaritusviljad on suunatud. vastavalt selle ka on otsus teha või mitte teha.

Kuidas ma saan langetada otsuse paaritada või mitte lähtuvalt sellest seisukohast? Kuulsates ja edukates kennelid on järjekorrad ka osalt sellepärast, ma arvan, et nad on selle kuulsuse oma tööga ära teeninud ja selle töö viljad tõmbavad järjekorda seisma.
"Growing up is such a barbarous business, full of inconvenience." Captain Hook

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 16 Aug 2010 15:28

Kuidas ma saan langetada otsuse paaritada või mitte lähtuvalt sellest seisukohast?


Mis seal keerulist on? Kuna mul kümnele jahisuunitlusega pesukarule broneeringuid ei ole, siis ma lihtsalt ei paarita. Nii lihtne see ongi. Uus pesukaru tuleb ilmselt tuua taas piiri tagant, kuigi oma koera järglane sobiks suurepäraselt.
Ma tõsiselt loodan, et paljud kasvatajad mõtlevad nagu mina, siis ei peaks avastama sellel tasemel kuulutusi, kus kasvataja ei oska kasvatatava tõu nimegi õigesti kirjutada: http://www.osta.ee/13928720 või selliseid
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Postitusi: 673
Liitunud: 14 Jaan 2006 20:58
Asukoht: FIN

PostitusPostitas Mims » 16 Aug 2010 15:43

nii Maagile kui ZojaPuhurile
üritan ju küll igati toonitada, et räägi mingist 100% lisusest garantiist vms, ei kasuta termineid "alati" "mittekunagi" jne.

kutsikatest ei tähenda vast seda, et pannakse kronoloogilises järjekorras kirja tema tulevased vead ja tasemeeksamite tulemused.
koer võib üllatada oma muutustega ka 1,5 aastaselt.

nagu ma ka kirjutasin on erinevad seisukohad ja erinevad tegutsemisviisid. siit vast ka vahe - ühtedel on järjekorrad taga, teistel mitte. ja need kellel on järjekorrad taga ei pea mitte tegelema koeraomanikele pettekujutelmade loomise või moosimisega.

PS ZojaPuhur ei ole ainult kuulsusest sõltuv see järjekord. ei ole. mis see kuulsus peaks endast üldse kujutama Su jaoks? kuulsust on igasugust.

Postitusi: 616
Liitunud: 23 Juun 2008 19:19
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Leebememmeke » 16 Aug 2010 16:09

Mis seal keerulist on? Kuna mul kümnele jahisuunitlusega pesukarule broneeringuid ei ole, siis ma lihtsalt ei paarita. Nii lihtne see ongi. Uus pesukaru tuleb ilmselt tuua taas piiri tagant, kuigi oma koera järglane sobiks suurepäraselt.
Ma tõsiselt loodan, et paljud kasvatajad mõtlevad nagu mina, siis ei peaks avastama sellel tasemel kuulutusi, kus kasvataja ei oska kasvatatava tõu nimegi õigesti kirjutada: http://www.osta.ee/13928720 või selliseid


Egas sa selle terminiga pole eksinud ?

Aga ühe padjapesukarukoera võiks ju broneerida. Saab vana tapeedi ka üle meetri kõrguselt ilma inimkäe abita eemaldatud
. :angel:
Koeri võib kodus palju olla, ameerika kokker ja jaapani chin peavad olema!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 16 Aug 2010 16:11

Oh ei, ma ei eksinud, sest ka selle pesakonna taga on kasvataja. Vahet pole, kes kuulutuse üles riputas.

Pesukaru eemaldab tapeedi tõesti kõrgemalt. :angel:
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 16 Aug 2010 16:46

KatiMaria kirjutas:
karvik kirjutas: Üks kena näide: see koer omab järgmisi tulemusi: LV&LT JCH;BOB;BOO;2XR CACIB;UKR CAC. Kas teda hakatakse aretuses asutama, aeg näitab, aga mina arvan et hakatakse. Kui ta igal näitusel nii käituks, tal ju tiitleid ei oleks? Natuke mõtlemisainet. .


Vabandust, et täiesti OT, aga kas neid koeri peabki näituseringis nii palju näppima? ja händler istus koerale sisuliselt selga. Eriti ei imesta, et koerale see ei meeldinud. :roll:

Need koerad ei erine teistest tõugudest, et neid näppida ei tohiks ja agressiivsus kohtuniku vastu peaks lõpetama selle koera ringis esinemise, samuti nagu ka argus. See on lausa standardisse sisse kirjutatud. Kohtunikke on erinevaid, nii selliseid, kes ronivad kättpidi suhu igat hammast üle lugema ja ka selliseid, kes paluvad omanikul hambaid näidata ja vaatavad ise eemalt (neid on suurem osa). Ilma katsumata, vähemalt isast koera, ma usun et hinnata ei saa. Rääkides antud koerast, siis videol olev händler on koera omanik ja eks see selga istumine oli lootuses, et koer ei üritaks siis põgeneda. Absoluutselt vale on arvamus, et viga oli omaniku või kohtuniku käitumises, see koer on lihtsalt arg, sellistel on paremad ja halvemad päevad ja käivad jutud, et argu koeri on teisigi ja esitletakse neid tihti rahustite all, minu jaoks on see märk sellest, mis juhtub, kui tõug aretatakse suureks ja ilusaks, aga iseloom läheb meelest.
Rääkides edasi ebakindluse teemal, hakkan ma mõtlema, et millal siis tõesti võib koera nimetada araks? On rohkem ja vähem ebakindlaid, aga mis on argus? Kui koer elab voodi all ja liigub ainult öösiti? Ebakindluse taseme määrab vast tavaliselt omanik, vastavalt oma kriteeriumitele. Umbusk on omal kohal, aga peab oskama teha vahet umbuslikkusel ja ebakindlusel/argusel. Ühes asiaatide tõufoorumis tehti just hiljuti teema, millised on kõige levinumad künoloogilised müüdid sh. asiaatide kohta käivad ja muuhulgas oli ära toodud näide, kus mõnikord ilmselgelt arga koera nimetatakse tõuomaselt umbusklikuks. Olen ka ise kord sama asja näinud. Ma võimalik et ei oskagi kirja panna, milline peaks olema üks normaalne asiaat käitumiselt, aga koera nähes saab kohe aru, mis on valesti ja valesti mitte ainult minu isikliku arvamuse kohaselt, vaid lähtudes tõuomasest käitumisest.
On ütlus, et julge koer on surnud koer, mis on kindlasti õige, aga koeraga, kes pimedas põõsast kostva krabina peale on valmis auto alla hüppama või peaga vastu seina jooksma, ei ole üldse mitte tõesti tore koos elada, isegi kui ta kogu ülejäänud muu aja on täiesti normaalne. Sellest lähtuvalt võibki vast ebakindlust jaotada tavaliseks, mis on kõigil koertel mingis olukorras ja mitte enam nii tavaliseks, mis segab elada. Mina nimetan enda koera väga ebakindlaks, kohati lausa araks. Kõige suurem probleem ongi tal nn helitundlikkusega. Sõltuvalt siis sellest, on tal parem või halvem päev, võib ta näiteks ehmatusest õhku hüpata ja üritada saba jalgevahel kuhugi söösta selle peale, kui keegi kusagil kaugel lööb autoukse kinni või kui ta kuuleb kellegi samme. Tõsi küll, ta rahuneb hetkega kui näeb, et keegi teda tapma ei tulegi, aga mina EI pea seda normaalseks. Kohutav on ilutulestik, lasud, tolmuimeja, väiksemgi toas liikuv tuuleõhk (kaasa arvatud ventilaator), kui midagi tuule käes liigub (ribikardin), võib koer tunde kiunudes ja ila voolades mööda korterit ringi käia, üritada ennast igale poole peita, uksest välja lõhkuda või aknast välja hüpata, tuulega ukse kinni löömisest ma ei hakka rääkimagi. Üks hetke õuduste top 3 hulgas on heli, mis tekib telekapuldi maha kukkumisel. Müristamist ta muide ei tundu kartvat. Ta võib karta pimeduses liikuvaid kogusid, aga võib ka mitte (see näide pimeda ja põõsaga nägi meil välja nii, et kui shar pei tiris täiel rinnal, et laske mind põõsasse, ma tahan näha, kes seal ragistab, siis asiaat rabeles meeleheitlikult pead kaelarihmast välja, et laske mind lahti, ma tean, et seal on kirvega mees, kes mu kohe maha lööb).
Enda koera pealt vaadates ma võin öelda, et tal see enesekindluse või ebakindluse (kelle mis sõna rohkem meeldib) aste pidevalt kõigub, ma ei ole siiani aru saanud, millega see seotud on, aga ta võib ühes ja samas situatsioonis käituda täiesti erinevalt, kui nüüd rääkida veel sellise koera koolitamisest, tuleb välja just täpselt see, mida Spanjel kirjutas, ühes trennis läheb rind ees ja saba püsti, teises üritab minu selja taha pugeda ja jalga lasta. Sama asi on selle näitusevideo asiaadiga, halvemal päeval ta teeb nii ja paremal laseb hambaid vaadata. Keegi vist mulle vastu ei vaidle, et mul on ebakindel koer? :hups:

Kasutaja avatar
Postitusi: 1307
Liitunud: 09 Mär 2005 23:41
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Zoja Puhur » 16 Aug 2010 17:04

Mims kirjutas:nii Maagile kui ZojaPuhurile
üritan ju küll igati toonitada, et räägi mingist 100% lisusest garantiist vms, ei kasuta termineid "alati" "mittekunagi" jne.

kutsikatest ei tähenda vast seda, et pannakse kronoloogilises järjekorras kirja tema tulevased vead ja tasemeeksamite tulemused.
koer võib üllatada oma muutustega ka 1,5 aastaselt.

nagu ma ka kirjutasin on erinevad seisukohad ja erinevad tegutsemisviisid. siit vast ka vahe - ühtedel on järjekorrad taga, teistel mitte. ja need kellel on järjekorrad taga ei pea mitte tegelema koeraomanikele pettekujutelmade loomise või moosimisega.

PS ZojaPuhur ei ole ainult kuulsusest sõltuv see järjekord. ei ole. mis see kuulsus peaks endast üldse kujutama Su jaoks? kuulsust on igasugust.


Võib olla ma saan valesti aru, aga omast arust vastasin postile, et planeerida ja arvestada saab ju teatud maani ainult. Küsimus oli ju püstitatud selliselt, et kõik sündivad pesakonnad peaksid olema ette broneeritud ja teatud kindlate eluharjumustega ja nõudmistega inimesed ootama. Ma pole vastu, et nööbi juurde ülikond osta, aga olemasolevale pehmelt öeldes asjale ehk siis koerale, kui ma juba tean mis mul on või vähemasti tärkavas seisus miski, on omanikku ilmselt lihtsam leida, kui leida omanik, kellele tarvis siis luua. Edukad ja tuntud kennelid saavad minu arvates osalt juba sellepärast kliente, et nad on kuulsad ja edukad. Isegi selline klient olnud. Ja on olnud selliseid tuttavad, et "tahan seda ja seda tõugu koera, et kes teil seal see kõige vingem kasvataja on, kelle käest tasub võtta". Minu point oli selles, et kutsikatele omanikku leida ei olegi võib-olla nii keeruline ka siis kui ema on poole tiinuse peal, äsja poeginud ja veel hiljemgi.

Mõni ei paaritagi pesukarusid, aga mõni teine võib luua enda ümber seltskonna huvilisi ja sellise keskkonna, kus pesukarusid vaja läheb, lihtsalt selle pärast, et teda pesukarud huvitavad ja kõik, mis neisse puutub ning tekitab nõudmise.
"Growing up is such a barbarous business, full of inconvenience." Captain Hook

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 16 Aug 2010 19:14

karvik kirjutas:Sellest lähtuvalt võibki vast ebakindlust jaotada tavaliseks, mis on kõigil koertel mingis olukorras ja mitte enam nii tavaliseks, mis segab elada.
Kust alates mingi asi või omadus kellegi (koera või inimese) elu hakkab segama, on väga individuaalne, sellepärast me ka ei võta omale igat tõugu koera.
Karvik, sinu koer ei tundu jah just julge ja enesekindel, kuid antud teemas on minumeelest rohkem räägitud ebakindluse all natuke muust. Need koerad, keda osad eelkõnelejad peavad "ebakindlaks", on erinevalt sinu koerast tavaelus valdavalt täiesti normaalsed, rõõmsad ja positiivselt kõigesse uude suhtuvad koerad. Meil on 100% koeri katsetel ja võistlusel, kõikidel võimalikel aladel, kes ei suudagi anda endast igas olukorras max, nagu Spanjel kirjutas. Ei suuda juba sellepärast, et omanikud ei suuda. Ja ma ei kujuta üldse ette koeramaterjali, kes suudaks. Koer ei ole robot, mida peenem tööriist, seda tundlikum. Meil käsitlejad on ise ikka lapsekingades, ja sellep nii pisidetailide üle norimine (kuigi ma olen muidu detailide ja norimise pooldaja) tundub natuke ... mõttetu. Hetkel. Selles mõttes küll ma saan aru sellest norimisest, et kui ise ei oska, siis tahaks ikka sellist vähemtundlikumat, tuimemat ja tuhmimat koera, sellega saab siis stabiilsemalt keskpäraseid sooritusi ritta lükkida. Ja selline koer on tihedamini ka lihtsa-elu-koer tavaelus.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 16 Aug 2010 20:35

Mõni ei paaritagi pesukarusid, aga mõni teine võib luua enda ümber seltskonna huvilisi ja sellise keskkonna, kus pesukarusid vaja läheb, lihtsalt selle pärast, et teda pesukarud huvitavad ja kõik, mis neisse puutub ning tekitab nõudmise.


Ma juba vaikselt ju tekitangi. Leebememmeke saab tapeedisööja ja Edelweiss ka oli järjekorras. Ainult 8 tükki veel.... :irw:
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 5699
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 16 Aug 2010 20:37

Ühe pidid ju endale jätma 8)
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3908
Liitunud: 31 Aug 2004 20:39
Asukoht: Penila

PostitusPostitas katleen » 16 Aug 2010 20:39

Ma kardan, et sünnib ikka üle kümne... :P
I might be cruel heartless BITCH... but at least I'm GOOD at it!

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 16 Aug 2010 20:57

Kust alates mingi asi või omadus kellegi (koera või inimese) elu hakkab segama, on väga individuaalne, sellepärast me ka ei võta omale igat tõugu koera.

Asi ei ole ju tõus, ühtegi tõugu koer ei tohi olla arg, aga see moment, kelle jaoks mis hakkab elu segama, on muidugi individuaalne, sellepärast ma arvan peakski lähtuma konkreetsest koerast otsuste tegemisel, kui need on vajalikud.
Karvik, sinu koer ei tundu jah just julge ja enesekindel, kuid antud teemas on minumeelest rohkem räägitud ebakindluse all natuke muust. Need koerad, keda osad eelkõnelejad peavad "ebakindlaks", on erinevalt sinu koerast tavaelus valdavalt täiesti normaalsed, rõõmsad ja positiivselt kõigesse uude suhtuvad koerad.

Rääkides minu koerast, siis need, kes on teda näinud, valdavalt ei kipu uskuma seda, mida ma siia kirjutasin, ta jätab endast mulje kui rahulikust enesekindlast koerast ja seda on mulle kordi ja kordi tänaval võõrad inimesed käinud rääkimas, kui hästi kasvatatud, rahulik, hea ja tore koer mul on. Tema ebakindlus on näha teatud momentidel ja siiski ei saa igaüks aru, nii et tavaelus on tema ka täiesti normaalne rõõmsameelne koer, niikaua kui ei lasta rakette (ja seda tehakse õnneks harva), ei hakata tänaval tulistama (seda õnneks ei tule ka tihti ette), ma ei tee enam aknaid lahti, et tuuletõmbust ei tekiks ja lõpetan tolmuimejaga koristamise. Tegelikult ju enamjaolt täiesti välditavad situatsioonid. Ma ei tea, mida sa silmas pead kõigesse uude positiivselt suhtuva koera all, aga ta on sotsiaalne koer, kes näiteks mind kõnetavat võõrast inimest tervitab enamjaolt suure rõõmu ja sabaliputamisega, konfliktidest hoiab eemale, kui need teda ei puuduta, tihti isegi provokatsioonidele ei allu ja nagu ma kirjutasin, tema käitumine muutub, ta võib homme üldse mitte karta midagi, mida ta kartis täna või vastupidi.
See, et inimesed peavad ebakindluse all erinevaid asju silmas, on ju ka loomulik, igaüks lähtub enda vajadustest, kui töökoer ei suuda oma tööd teha, sest ta on selleks liiga ebakindel, on see väga halb, kui dekoratiivkoer kardab pimedat, siis pole see pooltki nii halb, enda koera tõin ma lihtsalt ühe näitena, kuna arutelu tundub olevat kohati juba üldine.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 16 Aug 2010 23:35

katleen kirjutas:Ma kardan, et sünnib ikka üle kümne... :P

Tee proge ja paarita valel ajal ja ongi asi korras, saad vähem :)
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 17 Aug 2010 16:14

karvik kirjutas:Ma ei tea, mida sa silmas pead kõigesse uude positiivselt suhtuva koera all
Kõigest minu nägemus (hetkel), aga kõikvõimalikud uued asjad, mida aktiivselt elav koer kogeda võib- helid, kujundid, ruumid, ehitised, loomad, olukorrad jne. Kuidas käitub - kas läheb rõõmsalt, positiivse uudishimuga, nö saba püsti (mis võib olla ka mentaalselt ja mitte füüsiliselt) ja ei oota sinu seisukohta, kuidas ja kui kiiresti ta saab üle oma ebakindlusest, kui see tekib - on ta valmis hetk peale ehmatust uuesti minema, "saba püsti". See ei ole sotsiaalsus (selles mõttes, et kas koer on sotsialiseeritud), pigem suhtumine, üldine julgus ja enesekindlus, näha just esimestel kordadel kui koer/kutsikas mingit asja kohtab. Esimene kord, kui ta nt rippsillale kõnnib, lifti läheb, pauku-plaksu kuuleb, lehma kohtab, järsust metall-laevatrepist ronib jne jne. Kui koer oma ebakindlusest ei saa üle ka peale mingeid kordi harjumist, siis tõesti on tugev ebakindlus (aga täiesti olemas, et valdavalt enesekindlalt uude suhtuval koeral on mõned asjad, millega ta peab pikemalt harjuma), aga ma arvan, et see on kaa veel normaalne, kui neid asju on väga paljudest mõned, ma endiselt arvan, et väga paljudel töökoertelgi on leitav mõned sellised konkreetsed asjad või olukorrad. Kui neid on juba väga mitmeid, selle pärast peab olukordi valima, siis jah, ei ole koer ehk enam kõige ... parem selles osas.
Iseenesest see, kui üks päev kardab, ja teine päev üldse mitte, tundub mulle kõvasti halvem näitaja koera närvisüsteemi kohta, kui see, kui koer stabiilselt on otsustanud karta mõningaid asju. Mumeelest ei ole ebastabiilne sama mis ebakindel ja need ei käi üks ühele käsikäes.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 17 Aug 2010 17:08

karvik kirjutas:Enda koera pealt vaadates ma võin öelda, et tal see enesekindluse või ebakindluse (kelle mis sõna rohkem meeldib) aste pidevalt kõigub, ma ei ole siiani aru saanud, millega see seotud on, aga ta võib ühes ja samas situatsioonis käituda täiesti erinevalt

Kurat peitub detailides ja need detailid, mis koerale on selgelt nähtavad, inimesele sageli ei ole. Ehk siis olukorrad, mis on meile ühesugused, ei pruugi seda tingimata koerale olla. Ja seda pisikest detailikest, mis temale probleeme vaimistab, ei pruugi meie märgatagi (sest me elame rohkem üldpiltide ja kontseptsioonide maailmas).
Teiseks võib asi olla selles, et tal võib olla ajus probleeme helide töötlemisega (nt ülearenenud auditoorse keskuse tõttu).
Paanikahoogude põhjus võib peituda ebanormaalselt suures amügdalas (emotsioonide töötlemise keskus). Mõnikord ilmselt tuleb amügdala väliskeskkonnast saabuvate teadete töötlusega adekvaatselt toime ja teinekord mitte.
Aju arengu häirete põhjused on küll lõpuni teadmata, kuid pärilikkusel on selles suur osa.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4297
Liitunud: 08 Sept 2007 21:16
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas karvik » 17 Aug 2010 18:54

ninasaba kirjutas:
karvik kirjutas:Ma ei tea, mida sa silmas pead kõigesse uude positiivselt suhtuva koera all
Kõigest minu nägemus (hetkel), aga kõikvõimalikud uued asjad, mida aktiivselt elav koer kogeda võib- helid, kujundid, ruumid, ehitised, loomad, olukorrad jne. Kuidas käitub - kas läheb rõõmsalt, positiivse uudishimuga, nö saba püsti (mis võib olla ka mentaalselt ja mitte füüsiliselt) ja ei oota sinu seisukohta, kuidas ja kui kiiresti ta saab üle oma ebakindlusest, kui see tekib - on ta valmis hetk peale ehmatust uuesti minema, "saba püsti". See ei ole sotsiaalsus (selles mõttes, et kas koer on sotsialiseeritud), pigem suhtumine, üldine julgus ja enesekindlus, näha just esimestel kordadel kui koer/kutsikas mingit asja kohtab. Esimene kord, kui ta nt rippsillale kõnnib, lifti läheb, pauku-plaksu kuuleb, lehma kohtab, järsust metall-laevatrepist ronib jne jne. Kui koer oma ebakindlusest ei saa üle ka peale mingeid kordi harjumist, siis tõesti on tugev ebakindlus (aga täiesti olemas, et valdavalt enesekindlalt uude suhtuval koeral on mõned asjad, millega ta peab pikemalt harjuma), aga ma arvan, et see on kaa veel normaalne, kui neid asju on väga paljudest mõned, ma endiselt arvan, et väga paljudel töökoertelgi on leitav mõned sellised konkreetsed asjad või olukorrad. Kui neid on juba väga mitmeid, selle pärast peab olukordi valima, siis jah, ei ole koer ehk enam kõige ... parem selles osas.
Iseenesest see, kui üks päev kardab, ja teine päev üldse mitte, tundub mulle kõvasti halvem näitaja koera närvisüsteemi kohta, kui see, kui koer stabiilselt on otsustanud karta mõningaid asju. Mumeelest ei ole ebastabiilne sama mis ebakindel ja need ei käi üks ühele käsikäes.

Üks päev kardab, teine päev mitte, käib selliste kummaliste reageeringute kohta, nagu eelpoolmainitud ukse kinni löömine, sammud, mingi objekt, mis tegelikult on alati selles kohas olnud, aga just see päev tekitab koeras mingi hirmu, ta isegi võib ühte ja sama koera ühel päeval karta, teisel mitte (see näebki välja nii, et veendunud, et ohtu ei ole, rahuneb maha ja tavaliselt läheb edasi saba püsti). Üks näide oleks selline, et kui sai korterisse toodud jalgratas, koer alguses kartis üsna tugevalt, metsseapea topist tervitas rõõmuga nagu kaua kadunud sõpra, kusjuures ma olin kindel, et ta haugub ennast poolsegaseks. Edasi on asjad, mida ta kardab stabiilselt kogu aeg (tolmuimeja). Uute olukordade või kohtadega erilisi probleeme ei mäleta, mõnikord käitub alguses ettevaatlikult. On asju, mille kartusest ta ei saa kindlasti üle mingi harjutamisega, aga näiteks pimedas liikuva prügikoti juurde julges see talv juba minna, mis oli mulle suureks üllatuseks. Mingid muutused on tema iseloomus tekkinud seoses teise koera surmaga, oli ta ju viis aastat kaaslasega elanud ja oma jälje jättis ka kolimine (kohati põeb ta ka üksindusahistust). Tõenäoliselt on ta nii ebakindel kui ebastabiilne koos, mõnikord süveneb ta minule nähtamatutesse asjadesse (näiteks hakkas kord jälgima raagus puud, ise samal ajal hoolega õhku nuusutades ja nagu jälgiks kellegi liikumist puust eemale mööda õhku majani, no mitte kedagi ega midagi seal minu silma jaoks ei olnud, isegi elektrijuhtmeid mitte, tegi seda oma 10 minutit, kuni mul sai kõrini, edasi minuga tuli, aga vedas kohe tagasi, istus uuesti maha ja hakkas jälle vaatama, teist teed mööda oli kohe nõus koju minema), mida on mõned inimesed ka tõlgendanud võimalike kergete epilepsiahoogudega, kuigi ta jääb kontaktseks. Heilil on tõenäoliselt õigus, kinnitada uuringutega seda küll tõenäoliselt ei saa ja pole mõtetki, aga mis puutub pärilikkusesse, siis see ongi asi, mida ma kardan, miks ma ei ole mingites olukordades imelikult käituvate koerte paaritamise poolt (minu koer on muidugi küll vist eriti ekstreemne näide, aga nagu ma enne ütlesin, siis kes temaga koos ei ela, peavad teda täiesti normaalseks koeraks). Pesakonnakaaslastest üks on/oli küll arg, sattus hiljuti hoiupaika, nagu ma aru saan, siis normaalse koera moodi ta seal ei käitunud, omanik järgi ei tulnud, mis iganes põhjusel. Üks külg on asjal veel - kui koer elaks õues, ei teaks ma suuremast osast tema hirmudest midagi, oleks lihtsalt üks koer paljudest, kellele ei meeldi ilutulestik.

Unistuste Prints,Täitsa Täpp,Rica-plika
Kasutaja avatar
Postitusi: 1864
Liitunud: 29 Aug 2004 19:49
Asukoht: kahe linna vahel

PostitusPostitas marilin » 14 Dets 2010 19:21

Seoses kõnealuse koera jooksuka algusega tuli mul meelde see teema siin. Mõtlesin, et äkki huvitab kedagi ka lõpptulemus :angel:
See stabiilne, kuid minu jaoks piisavalt ebakindel koer jääb paaritamata.
Suur tänu arutelu eest, see oli huvitav ning ma usun, et kasulik teistelegi.
koerad ei valeta

Eelmine

Mine Koer

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline