Koera põlvnemine, eelajaloolised koerad.

areng ja aretus
Sofi ja Daza
Kasutaja avatar
Postitusi: 309
Liitunud: 17 Aug 2004 19:18
Asukoht: Pärnu/Tallinn

Koera põlvnemine, eelajaloolised koerad.

PostitusPostitas tydo » 27 Aug 2004 03:23

Tekst raamatust KOER ,autor/koostaja A.Essenson


Koer
Koer on olnud paljude sajandite jooksul inimese kaaslane ja abiline. Ta laseb end inimesel juhtida, olles kuulekas käsutäitja, truu sõber ja kaaslane, kes on valmis kaitsma ohu korral oma peremeest ennastsalgavalt, sageli elu ohverdamiseni. Koera hea haistmine, nägemine kuulmine jahi- ja karjainstinkt ning hõlbus dresseeritavus on võimaldanud teda rakendada teda paljudel elualadel. aegade jooksul on inimene aretanud üle 500 koeratõu vastavalt tema vajadustele. Mitu aastatuhandet enne meie ajaarvamist on olnud koer inimesele abiks jahipidamisel, meie ajal oli koer esimene elusolend, kelle inimene saatis Maa tehiskaaslasel katseloomana kosmosesse.


Koera põlvnemine

Inimese ja koera suhtlemine ning koostöö olelusvõitluses algas väga ammu, nii ammu, et koera olemasolu inimese majapidamises tundub olevat loomulik ja iseenesestmõistetav. Alles viimase paarisaja aasta kestel on tuntud loodusteadlased G. Buffond, P. S. Pallas ja kuulus rootsi teadlane K. Linne ning nüüd juba paljud tänapäeva teadlased uurinud koera põlvnemist.

Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. arvatakse et ta oli esimene koduloom, kelle inimene kodustas juba enne karjakasvatuse ja põllumajandusega tegelema hakkamist, sest sinnamaani hankis inimene endale ülalpidamist peamiselt jahipidamisega. See tegevus muutis palju edukamaks koera appivõtmise järel.

Koera metsik eellane kodustati kauges minevikus mitmel mandril.

Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861.a aastal šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Möödunud sajandi teine pool oli loodusteaduste tormilise arengu aeg ning muinaskoer osutus üheks tähtsamaks uurimisobjektiks. Trioolis leitud koer nimetati soo- ehk turbakoeraks. Nõukogude Liidu territooriumil leidis D. Anutšin Laadoga järve lähistelt sookoera luid.

Muinaskoerte luid on leitud nii väljakaevamistel Lõuna-Euroopas kui ka Rootsis ja Taanis. Leitud luustike vanuseks arvatakse olevat 7000... 12000 aastat. Austriast leitud sookoer elas hilisel kiviajal ja pronksajal kogu Kesk-Euroopas.

Arheoloogiliste luuleidude alusel jõuti järeldusele et kiviajal elas Euroopas ja Aasias kolem-tüüpi koeri. Soo- ehk turbakoera nimetus anti mitmelpool NL Euroopa osas ja ka Siberi aladel ning Lääne-Euroopa turbakihtidest leitud kolju- ja skeletiluude järgi nende aladel elanud koertele. Koljuluude sarnasust arvestades peetakse selle koera eellasteks šaakalitaolist kiskjat. Tänapäeval sarnanevad sookoeraga kolju ehituselt neenetsi laika ja špits.

Hilisemal ajal elanud kõrgema kultuuriga inimestel vaikülade väljakaevamisel on leitud Laadoga järve lähistelt suurema ning teistsuguse koera koljusid. Anatooomilise erinevuse põhjuseks peetakse inimese tegevust.

Sookoerte järeldulijateks peetakse neenetsi, vene-soome ja teisi jahilaikade tõuge, samuti tšao-tšaod, spitse, pinšereid ja terjereid.

Pika kodustamisperioodi kestel aretati koera valiku ja ristamise teel ning muutusid ka tema kasutamise viisid. Seoses sellega asendati koeral need instinktid, mis ei olnud inimesele vajalikud paljude põlvkondade vältel, inimestele vajalike instinktidega. Vastavalt kasutusotstarbele muutusid ka koera skelett ja lihastik ning kujunesid erinevad tõud.

Kodukoera põlvnemise uurimisel on peale ulukeellaste luude kasutatud ka võrdlust tänapäeval elavate ulukkoerlastega. Kõik praegused ulukkoerad on väga liikuvad kiskjad. Nii ulatub hundi jahiretk sageli kuni 70 km päevas. Neil on oma jahiala, mille nad on märgistanud nagu koeradki oma uriiniga. Nad on arad ja uudishimulikud kõige uue suhtes. Ja nad on öise eluviisiga, lihasööjad, kuid ei põlga ära ka taimset toitu.

Kõikidel koerlastel on komme enne magamaheitmist mitu korda ringi tammuda. Seda peetakse atavistlikuks käitumiseks, ajast mil koerlased elasid kõrge jäiga rohuga rohtlates ja roostikes. Kõigil koerlastel on ka hea orienteerumisvaist ja mälu. Kuigi kõik koeratõud erinevad üksteisest välimiku ja suuruse poolest, on neil kõigil ühised esivanemad.

Eelajaloolised koerad

Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis kelle jäänused on leitud kümne miljoni aasta eest moodustunud ladestustest mitmel pool, ka Ameerikas. See oli kassitaoline loom, keda peetakse kõikide kiskjate eellaseks. Koerlaste seltsi esimene esindaja arvatakse olevat´ajalooline hunt, kelle luid on leitud Itaaliast. Nende vanus on arvatavasti viis miljonit aastat.

Koerlaste põlvnemist määratakse peamiselt hammastiku järgi. Kodukoera hambavalem on täiesti identne hundi, rebase ja koioti hambavalemiga. Vaatluste teel on tuldud järeldusele ,et karjadesse kogunevaid loomi on hõlpsam kodustada kui erakliku eluviisiga loomi. Egiptuse hieroglüüfkirjadest on järeldatud ,et egiptuse hurdakoer põlvneb Nuubiast või nüüdse Abessiinia ja teiste Punase mere ranniku aladelt.

Austraalia professor Wood Jones on põhjaliku uurimuste alusel tulnud järeldusele, et dingo on väga lähedane kodukoerale ja põhjamaa hundile ning on kõikide koeratõugudest kõige lähedasem eelajaloolisele koerale.

Hunt ja šaakal võivad anda koeraga ristamisel suguvõimelisi poegi. Tiinus kestab 63 päeva, mis kinnitab nende lähedast sugulust. Kahekuiste kuldšaakali kutsikate koon on palju teravam ning meenutab rebase koonu.

Uurijad on pidanud kodukoera eellasteks india šaakali, hiljem põhjaegiptuse huntšaakalit, keda mõned teadlased peavad lõuna hurdakoerte esiisaks. Kolju ehitus sarnaneb rohkem kodukoera kui teiste suurekasvuliste šaakalitega.

Aastal 1877 pakuti kodukoera esiisaks india hunti, kes on kergesti kodustatav ja annab sealsete koertega ristamisel sigimisvõimelisi järglaseid.

Kodukoera põlvnemislugu oleks ekslik pidada lõplikult selgitatuks. Koer võib põlvneda ka väljasurnud koerlasest, keda prantsuse teadur Bourgigant nimetab Canis ferus-eks. Rootsi teadlane Dahr on uurinud mitme koerlase kolju pikkuse ja laiuse erinevusi ja tuli järeldusele ,et koera eellaseks võis olla lõuna-aasia dingolaadne koerlane Canis ferus.

Sookoera luustik (Rootsist Ringsö järve lähedalt)
Pilt
Hurda ja hagijalaadsed koerad (egiptus)
Pilt

P.S.Pallas

Pilt

kui aus olla siis ega internetis just selle teemakohta ma kyll targemaks ei saanud, kyll aga leidsin sellise lehe (inglisekeelne)
http://www.karelma.com/english/animals/dogs.html
[img:300:74]http://www.pildid.ee/albums/userpics/11370/Roosk%F5rvaline3.jpg[/img]

Sofi ja Daza
Kasutaja avatar
Postitusi: 309
Liitunud: 17 Aug 2004 19:18
Asukoht: Pärnu/Tallinn

PostitusPostitas tydo » 27 Aug 2004 17:46

Katkend raamatust "Sa kasvatasid sõbra" autor B.Rjabinin

Nii algas koerakasvatus.

Millal siis hakkati teadlikult koeri kasvatama? Millal tekkisid koeratõud?
Kui palju neid on?
Nendele küsimustele on väga raske vastata. Võib ainult oletada, kõrvutades mõningaid arheoloogilisi leide, erinevaid ajalooliseid materjale.
On näiteks teada et vanad roomlased ja kreeklased õpetasid väikestele heasüdamlikele, välimuselt puudlite meenutavatele koertele igasuguseid naljakaid tirkke.
Rooma kirjanik Aelianus nimetab. Mljeti saarelt pärit toakoerakesi, kes olid tema ajal väga levinud ja hinnatud. Võibolla olid need tänapäeva bolonja koerte kauged esivanemad?
Aasias on tuntud legend tiivulistest koertest. See räägib, kuidas greif- kotka pea ja tiibadega ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, kes haub munadest kutsikaid. kellest täiskasvanuna saavad erakordselt kiired koerad. Parimad jooksiad on hurdad. Nähtavasti on hurdatõug palju aastasadu või isegi tuhandeid vana.
Igivanad on kõik dogilaadsed, kuigi nüüdisaeg "kultuurdogi" on üpris hiljuti aretatud. Erakordselt vanad on ka paljud Ameerika ja Aafrika koeratõud.
Konkistadoorid viisid Hispaaniast koeri ameerikasse ja hävitasid nende abi halastamatult indiaani suguharusid. Koerad püüdsid põgenevaid indiaanlasi ja puresid tabatuid indiaanlasi armutult.Nendest koertest pärineb ka arvatavasti käesoleva aja Ameerika kontinendil esinevad koeratõud.
Meie ajaarvamise algul Hispaaniasse tunginud Rooma leegionid leidsid sealt eest koeri, kes karjatasid ja valvasid lambaid. Nendest koertest said algul paljud Euroopa karjakoerte tõud.
Keskaegsetes koertele pühendatud trakaatides mainitakse ligi paarkümmend tõugu.
Rootsi tuntud loodusteadlane Karl Linne (1707-1778), ühe esimese teadusliku põhjendatud koerte klassifikatsiooni looja pävil loendati ligi sada koeratõugu, käesoleval sajandi alguseks oli see arv kasvanud kolmesajani.
1965. aastal toimus londonis rahvusvaheline koertenäitus. Nagu teatas üks ajaleht, oli sinna toodud 7500 koera- üle kahesaja tõu...Mõnede künoloogide meelest liialdatakse tõugude arvuga. Nii arvab ka meie tuntud künoloog A.Mazaover. Uusi tõuge muidugi tekib juurde. Nii näiteks võis Moskvas koerakasvatuse koolis juba pärast sõda näha musta terjerit ja moskva valvekoera. Võibolla on veel vara neid omaette tõugrupideks nimedata, kuid asjaarmastajatele nad meeldivad.
Iga rahvas aretab koeri oma maitsest, ilmastikutingimustest ja majanduslikest vajadustest lähtudes.
Nii loodi erinevaid tõuge, ühiste, püsivate järglaste edasiantavate omatuste ja tunnustega koertegruppides.
Erinevatel aegadel on ka koerte hinnad olnud erinevad.
vanad germaanlased andsid kaks hobust yhe hea koera eest.
mõnikord vahetati koeri teenerite ja isegi naise vastu :shock: . Eriti läks taoline vahetus inimene koera vastu moodi pärisorjuse ajal mõisnike seas.
Germaani hõimude seadlusandluses oli ette nähtud karistus koera varastamise eest, trahv oli ühest kuni 12 kuldmünidini (olenevalt koera tõust, seega segaverelise koera varastamise eest oli kõige väiksem trahv)
Kaua hinnati kõrgelt jahikoeri. Nii karistati Poolas XIV sajandil jahikoera varastanud inimest kuule grivanaga, samall ajal kui talupoja tapmise eest sai trahvi 10 givanga. Koer maksis vaid veidi vähem kui inimene.
On teada ,et üks, noor pointer müüdi 1870. aastal 2730 naelsterlingi eest.

samast raamatust.

Meil Nõukogude Liidus määratakse kutsika hind olenevalt kutsika isa, ema ja tema enese omadustest. Hinda reguleerivad teenistus- ja jahikoerte kasvatajate klubid. Keskmiselt kõigub hind 20-30 rublast kuni 40-50 rublani, harva on see kõrgem. Mida puhtatõulisemad on vanemad seda ja mida kõrgemad on vanemate näitusehinne, seda paremaks kutsikat peetakse. Hea täiskasvanud koer maksab loomulikult rohkem.
[img:300:74]http://www.pildid.ee/albums/userpics/11370/Roosk%F5rvaline3.jpg[/img]

Sofi ja Daza
Kasutaja avatar
Postitusi: 309
Liitunud: 17 Aug 2004 19:18
Asukoht: Pärnu/Tallinn

PostitusPostitas tydo » 27 Aug 2004 19:06

KOER
Õie Haavik



Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks.

Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja.

Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed - päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane. Koera pikal koonul ja kulmudel asuvad karvad on kompimiskarvad.

Koera karvkate on tihe. Allpool on pehme villkarv, sellest ulatub välja läikiv okaskarv. Olenevalt koera tõust on tema karv kas lühike, pikk, lainjas, sirge, pehme, karm jne. ja väga erineva värvusega (must, pruun, punane, valge, kollane, laiguline jne.). Ka häälitsemine on väga erinev, olenedes koerast, tema meeleolust, olukorrast - ta uriseb, haugub, vingub, ulub jne.

Enamasti kevadel sünnitab koer pojad (kutsikad). Algul on kutsikad pimedad. Nägijaiks saavad nad umbes pooleteise nädala pärast. Emaloom hoolitseb oma poegade eest hästi: toidab neid, hoiab nad puhtad, neid tihti lakkudes, mängib nendega ega eemaldu poegadest kaugele. Koer on imetaja. Poegi imetab ta ligi 40 päeva. Selleks ajaks on kutsikatele kasvanud juba hambad ja neid võib toita liha, juurvilja, leiva ja muu toiduga. Üldse sööb koer kõike seda, mida inimenegi. Eriti maitseb talle liha. Tingimata tuleb koertele, eriti aga kasvavatele koertele, anda konte närida, et nende luustik muutuks tugevaks.

Kestva valiku, suunava kasvatuse, taltsutamise ja ulukiliikidega ristamise tulemusena on aretatud üle 400 koeratõu.

Koera kiindumus inimesesse, vastupidavus ning hea haistmine ja kuulmine on muutnud ta inimese abiliseks paljudel elualadel. Otstarbe järgi rühmitatakse koerad tänapäeval kolme põhirühma: teenistus- (ka veo-), jahi- ja ilukoerad.

Teenistuskoeri kasutatakse mitmesuguses teenistuses: valvurina, karjasena, tuukrina, kütina.

Teenistuskoer on inimesele suure tähtsusega: piirivalvuritele on ta kindel võitluskaaslane, tuletõrjekoerad otsivad ja päästavad põlevast majast sinna jäänud inimesi, asendamatu on koer varaste ja kurjategijate tabamisel, Suures Isamaasõjas kasutati neid sanitaride ja sidepidajaina, koerte abiga avastatakse gaasitrassidel gaasileket, nad on majavalvurid, karjahoidjad. Teenistuskoerteks kasvatatakse Eestis peamiselt ida - euroopa lambakoeri (rahvakeeles hundikoerad). Need on suured, tugevad, kergesti dresseeritavad ja väga targad. Mitmesugused koeratõud teenivad tänapäeval ka teadust. Nõukogude teadlased saatsid koeri kosmosesse, et kindlaks teha, kuidas maailmaruumis viibimine mõjub elusolendeile. Esimese kosmoselennu sooritas koer nimega Laika. Geoloogidel on koerad abiks maavarade otsinguil jne.

Õuekoertena peetakse nii tõukoeri kui ka segaverelisi koeri. Õuekoer valvab peremehe maja ja muud vara nii öösel kui päeval. Võõra tulekust teatab urina või haukumisega. Öösel, kui kõik on rahulik, suigub ka koer, kuid ei maga. Eestis on aastasadu kõige levinumad olnud segaverelised vähenõudlikud talukoerad, nad valvasid maja ja karjatasid loomi.

Jahikoerad on aretatud ulukite otsimiseks, jälitamiseks ja tabamiseks. Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad.

Ilukoertena on tuntud puudlid ja mitmesugused nn. sülekoerad.

Koerad võivad inimesele edasi anda nakkusi (näiteks soolteusse). Seepärast tuleb peale koera silitamist ja temaga tegelemist tingimata pesta käed. Samuti pole vaja lasta end koeral lakkuda. Koer võib nii loomadele kui inimestele edasi anda ka marutaudi. Seepärast tuleb kõik koerad kuuendast elukuust alates registreerida ja 1 kord aastas marutaudi vastu vaktsineerida.


kasutatud materjal:
Õie Haavik. Loomariigist. - Tallinn: 1996. - Lk. 11 - 13.
[img:300:74]http://www.pildid.ee/albums/userpics/11370/Roosk%F5rvaline3.jpg[/img]

Postitusi: 53
Liitunud: 01 Mai 2007 12:49
Asukoht: espoo

..

PostitusPostitas geisha » 28 Okt 2008 01:25

hiljuti oli lehes jälle avastus kus leitud koeraluid uurides avastati,et need on umbes 30000 a vanad.

Kasutaja avatar
Postitusi: 289
Liitunud: 24 Okt 2006 12:37
Asukoht: Kodus maal

PostitusPostitas Peremees » 27 Okt 2009 22:24

Huvitav teema!

Kasutaja lotos kirjutas: Esiteks ma olen üsna kindel, et koera ei aretatud hundist. Koer arenes üsna ise, alles hiljem sekkus inimene hävitades endale mittesobivaid isendeid ja soosides teisi ning veel hiljem tuli aretus sellisena nagu me seda täna teame. Praegugi uitab arengumaades ringi koeri, keda pole keegi aretanud ja kus nad pole ka n-arvu aretatud tõugude segu.


Jagan seisukohta. Olen siit ja sealt kilde ka kogunud. Viimane avastus oli Austraalia teadlastel, kes DINGO liini uurivad ja leidsid siis Kagu-Aasia vanimate koerte DNA-s sama mustrit mis Austraalia täna elavate dingodes. Ehk siis tegemist on KOERAGA mitte mingi hundi liiniga!

See hundi jutt on üks kena jutuke, no midagi ju peab uskuma.

Koer on ikka loodud kohe sellisena. Seda tõendavad viimased leiud + mitteõnnestunud huntide koeraks muutmise katsed.
Ma olen avastanud, et koerad on Jumala poolt kingitud kaaslased, kellele neljajalgseks sõbraks, kellele valvuriks, kellele abiliseks või kõik koos. Iga päev 1 koera lugu.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 27 Okt 2009 22:40

Peremees kirjutas:Viimane avastus oli Austraalia teadlastel, kes DINGO liini uurivad ja leidsid siis Kagu-Aasia vanimate koerte DNA-s sama mustrit mis Austraalia täna elavate dingodes. Ehk siis tegemist on KOERAGA mitte mingi hundi liiniga!


Mismõttes viimane avastus? See on ju ammu teada, et dingo ei ole hunt, vaid metsik koer.
Kas nende mitteõnnestunud hundi koeraks muutmise katsete kohta viidet saaks? Artiklid, raamatud, uurimused, millele see väide toetub? Rebastest on praktiliselt koerad saadud katselise paari-kolmekümne aastase aretustööga. Ka hundiga ristamise läbi on mitu eri tõugu alguse saanud.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 01 Nov 2009 07:30

Peremees kirjutas:Koer on ikka loodud kohe sellisena.


Et siis millisena täpsemalt on koer loodud?

Kasutaja avatar
Postitusi: 289
Liitunud: 24 Okt 2006 12:37
Asukoht: Kodus maal

PostitusPostitas Peremees » 04 Nov 2009 09:25

ester kirjutas:
Peremees kirjutas:Koer on ikka loodud kohe sellisena.


Et siis millisena täpsemalt on koer loodud?


Hundist siiski erinev liin - loodud INIMESE ABILISEKS! Esimesed inimesed olid karjakasvatajad ja koer oli midagi sama nagu tuli, relvad jms.

Samas see ei välista võimalust, et osad koeraliinid on koera-hundi hübriidide liinist.

Aga algne koera liini algmaterjal oli koer - simple. Eks see ole usu küsimus, muud ei midagi. Faktitõega ei saa vehkida ükski pool, kes usub seda teooriat ja kes usub seda hüpoteesi!
Ma olen avastanud, et koerad on Jumala poolt kingitud kaaslased, kellele neljajalgseks sõbraks, kellele valvuriks, kellele abiliseks või kõik koos. Iga päev 1 koera lugu.

Lota (IM) jälgedes kõndija Brendi
Kasutaja avatar
Postitusi: 507
Liitunud: 27 Sept 2005 12:26
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas Rulumbus » 04 Nov 2009 14:25

OT: Kui ma loen kusagilt, et keegi, antud juhul siis koer, on LOODUD, siis tahan ma selle väite esitajale paratamatult esitada kolm küsimust. Kes oli see Looja? Kas see Looja oli/on kõikvõimas? Kui jah, siis miks pidi ta looma kellegi/millegi valmiskujul, mitte ei võinud luua süsteemi ("kirjutada programmi"), kuidas kõik arenema hakkab (evolutsioonirada)?
...tal on kaks niisket silma, mis võtavad Sinult rahu... (J. Kaplinski)

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 04 Nov 2009 14:41

Rulumbus - nüüd saad sa kohe vastuse, kuidas foorumis on ebamugav seda teemat lahata ning et seepärast ta enam siia ei kirjuta. Vähemalt ühes teises teemas see just nii hiljuti käis.
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1056
Liitunud: 15 Okt 2004 15:38

PostitusPostitas õelusejumalanna » 04 Nov 2009 14:59

Peremees kirjutas:
ester kirjutas:
Peremees kirjutas:Koer on ikka loodud kohe sellisena.


Et siis millisena täpsemalt on koer loodud?


Hundist siiski erinev liin - loodud INIMESE ABILISEKS! Esimesed inimesed olid karjakasvatajad ja koer oli midagi sama nagu tuli, relvad jms.

Samas see ei välista võimalust, et osad koeraliinid on koera-hundi hübriidide liinist.

Aga algne koera liini algmaterjal oli koer - simple. Eks see ole usu küsimus, muud ei midagi. Faktitõega ei saa vehkida ükski pool, kes usub seda teooriat ja kes usub seda hüpoteesi!

Kust selline väide pärit on? :roll:
Everyone around you was corrupted

Kasutaja avatar
Postitusi: 940
Liitunud: 30 Aug 2006 10:46
Asukoht: Võsivere

PostitusPostitas Mellon Collie » 04 Nov 2009 15:30

Piiblis jahimeestest ja korilastest ei räägita ju. Enne piiblit ei olnud aga inimesi olemas. :twisted:

Kasutaja avatar
Postitusi: 1056
Liitunud: 15 Okt 2004 15:38

PostitusPostitas õelusejumalanna » 04 Nov 2009 15:31

Mellon Collie kirjutas:Piiblis jahimeestest ja korilastest ei räägita ju. Enne piiblit ei olnud aga inimesi olemas. :twisted:

Oi jah, selle ma tõesti unustasin. :oops:
Everyone around you was corrupted

& rõõmurullid
Kasutaja avatar
Postitusi: 2146
Liitunud: 21 Okt 2005 14:27
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas päike » 31 Jaan 2012 09:48

Äkki sobib siia teemasse kõige rohkem see National Geographicust leitud artikkel hundi ja koera ja geeniteaduse teemal:
Shiba Inu is Most Wolflike.
Koerala kodanik.

Postitusi: 1
Liitunud: 21 Veebr 2013 13:53

PostitusPostitas pakerjon » 21 Veebr 2013 14:10

Hi, informative post.. thanks for sharing it..
:irw: 8)

Mine Koer

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline