Aretusplaanid-kas suurelt või väikselt?

areng ja aretus
Kasutaja avatar
Postitusi: 1088
Liitunud: 03 Dets 2004 15:27
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas admirable » 13 Apr 2008 11:09

Ehk siis "esikasvatajad" on need, kellel on koerad näitustel kogu aeg esirinnas. Nagu ütles üks väga kauaaegne Eesti "esikasvataja" kord minule, et kui mind ei ole näitustel siis mind ei ole olemaski. Ma ei ole nüüd juba üle aasta enam tõsiselt näitustel käinud. Issandmisnüüdküllsaab :o
:irw:
Samas näiteks, ühes rohkearvulises tõus oli mingil perioodil selgelt "esikasvataja" suhteliselt väike kennel. Lihtsalt tema mõne pesakonna järglased olid kogu aeg näitustel väljas ja kogu aeg ka esiotsas.... Mis tähendabki, et näitusevõidud on siis need, mis teevad kasvatajast sellise keda järgima hakatakse. Ja näitusekoerte aretus (puhtalt ainult välimikku silmas pidades) on just see, mis tõugudesse probleeme sisse on toonud... :roll:
Et ei oleks piinavalt valus sihitult elatud aastate pärast …
Lootusega, et inimene suudab õppida armastama läbi oma koera silmade...

Kasutaja avatar
Postitusi: 1088
Liitunud: 03 Dets 2004 15:27
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas admirable » 13 Apr 2008 11:16

Lohelend kirjutas:Ja hoidku jumal siis tõugu kui suunaandjal standard meelest läeb või kennelpimedus peale tuleb.

Ja neid näiteid ei ole mitte just väga vähe. Eriti hull on see, kui suunaandjaks saab olema inimene, kellel tegelikult tõust ükskõik on. Tõu arengut võib muuta näiteks tõsiselt isane, kes on standardist väljas (ja lisaks peidab endas palju probleeme) aga saatuse tahtel on osutunud kõikide tõugude näitusel Euroopa võitjaks või Maailmavõitjaks ja tänu sellele kujuneb matadoorisaseks.... Aga isase omanikul on ükskõik, sest raha ju tuleb....
Ja mida teeb siis see noor kasvataja, kes tahab teha enda esimese paaritusplaani "suurelt" minna välja tiitlite peale ja teha tohutu investeering tehes oma A pesakond Maailmavõitjaga teadmata ise tõust eriti veel midagi..... Ja väga väga raske on teha otsus, et oma A pesakonna järglaseid aretuses mitte kasutada. Oma arust ollakse ju ometi hypersuper paaritusega hakkama saadud :roll:
Et ei oleks piinavalt valus sihitult elatud aastate pärast …
Lootusega, et inimene suudab õppida armastama läbi oma koera silmade...

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 13 Apr 2008 11:23

admirable kirjutas:Mis tähendabki, et näitusevõidud on siis need, mis teevad kasvatajast sellise keda järgima hakatakse. Ja näitusekoerte aretus (puhtalt ainult välimikku silmas pidades) on just see, mis tõugudesse probleeme sisse on toonud... :roll:
Ma kõlan nagu katkine grammofoniplaat, sest ei väsi korrutamast kohtunike vastutust tõu heakäekäigu eest. Sest Aino poolt kirjeldatud kutsikavõtjad, kellele "head kasvatajad" on välispaaritustega hea emase ette söötnud, tulevad oma puuduliku/olematu kogemustepagasiga näitusele peigmehekandidaate kaema ja kukuvadki rosettide ja karikate särast pimestatuna selle esikohakoera otsa.
Ainult välimikku aretades tehakse tõule karuteene nii või teisiti. Tõu algupära ja tervist ja iseloomu tuleb ka vaadata.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 13 Apr 2008 12:03

admirable kirjutas: Ja mida teeb siis see noor kasvataja, kes tahab teha enda esimese paaritusplaani "suurelt" minna välja tiitlite peale ja teha tohutu investeering tehes oma A pesakond Maailmavõitjaga teadmata ise tõust eriti veel midagi..... Ja väga väga raske on teha otsus, et oma A pesakonna järglaseid aretuses mitte kasutada. Oma arust ollakse ju ometi hypersuper paaritusega hakkama saadud :roll:
Sellepärast mu mõte käibki erinevates teemades ühte suunda, et kui tõus on oldud alla 10 aasta (keskmine koera vanus, eks) on välisriiki suunatud pilk hägusem, sest oma silm on kuningas ja kuuldud infot saab lähemal üle kontrollida. Ka riskid midagi päris hullu korda saata (mitte ainult enda jaoks) on väiksemad. Sest iseloomu ei saa küll pildi järgi ja jutu järgi hinnata.
Ja päris õige ka ei saa olla Siimline mõte, et müüki läheb ainult saast, ainsad korralikud koerad jäävad kasvatajale. Kui valikud on enam-vähem õiged olnud, ei tohiks nad ära mahtuda.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 13 Apr 2008 12:06

Lohelend kirjutas:Ma kõlan nagu katkine grammofoniplaat, sest ei väsi korrutamast kohtunike vastutust tõu heakäekäigu eest.

Kohtunikud on emasti samuti kasvatajad ja osa üldisest "masinavärgist". Kohtunike hulgas on küllalt neid, kellele kohtunikuks olemine on osa "äriprojektist", mis aitab nende nime kuulsamaks teha (ja avardab kõvasti geograafilisi piire) ja oma kasvatustöö vilju paremini realiseerida.
:roll:
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 13 Apr 2008 14:00

Koerte aretus on umbes nagu iga õpitud asi.Ei ole mõtet rääkida näiteks auto juhtimises inimesega,kes on just load saanud või näiteks müüri ladumisest inimesega,kes seda alles õpib.Kui koera võtad ja mõned pesakonnad saad,siis on see alles algus ja mingeid kokkuvõtteid teha võib alles aastakümnete pärast.
Mul on kennelis 2 emaste liini.Aretuses olen kasautanud 36 erinevat isast,kellest 33 on olnud ch-d ja 3-l on olnud serdid.Põhiliselt olen kasutanud Soomes elavaid Inglismaalt või Rootsist sisse toodud parimaid koeri.Mõned isased on endal ka olnud.
Oma koertest saab valida alati parima kutsika ja on teada ka tervis ja iseloom.

Fenna & Ruudi
Kasutaja avatar
Postitusi: 2948
Liitunud: 16 Aug 2005 11:49
Asukoht: Võrumaa

PostitusPostitas Aino » 13 Apr 2008 16:00

Auto juhtimisest ei tea midagi, aga kudumist on palju raskem õppida tavaliste vanaaegsete varrastega kui kvaliteetsetega. Ühest olen küll aru saanud: kui tahad koeranduses toime tulla, peab olema enesekindel ja häirimatu, sest arvamused on praktiliselt igas asjas täiesti vastassuundades ja enda alguse mõtteid ehk ei mäletatagi. Kuigi indu võttis see teema küll maha, olen ikka tänulik kõikidele vastajatele, sest tegelikult see asi ju nii ongi nagu kirjutati.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 13 Apr 2008 21:55

Tegelikult on huvitav, isegi väga. Vähemalt mulle - ma ei tea, kuidas teistele :) . Samas - on teema jagunenud juba mitmeks eri temaatikaks - mis on foorumi võlu ja valu.

Ei, mul ei ole midagi oma kenneli koerte kasutamise vastu, kui aretuse nime all ei harrastata lihtlabast paljundamist.

Mis puutub kohtunikesse, siis... on ikkagi iga hindamine subjektiivne, lähtudes siis kas kohtuniku enda/tema päritolumaa või kohalike, näitusel näha olevate koerte tasemest. Kas kohtunik pekas suunama/suunab aretust? Vot ma ei tea - kas see ikka oleks 100% õige? Ei näe ju kohtunik ringis koera tervise/iseloomuvigu - ta näeb ainult välimikku. Aga ainult välimikule põhinedes aretusväärtuse üle otsustada - no map tea - vist on natuke liig küll?

Võib ju ka ülikoolis aretust ja geneetikat õppida - kuid kui sa oled pime oma koera vigade suhtes ja pimestatud tiitlitest, siis ei ole vast õpitust palju kasu?
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 13 Apr 2008 22:31

airepiret kirjutas:Mis puutub kohtunikesse, siis... on ikkagi iga hindamine subjektiivne, lähtudes siis kas kohtuniku enda/tema päritolumaa või kohalike, näitusel näha olevate koerte tasemest. Kas kohtunik pekas suunama/suunab aretust? Vot ma ei tea - kas see ikka oleks 100% õige? Ei näe ju kohtunik ringis koera tervise/iseloomuvigu - ta näeb ainult välimikku. Aga ainult välimikule põhinedes aretusväärtuse üle otsustada - no map tea - vist on natuke liig küll?
Kui kohtunik ei oska nii palju koerte standardeid lugeda, et ära näha ja meelde jätta ja üles leida ja kirjeldada koerte anatoomilisi vigu, siis on tal natuke kodutööd tegemata jäänud. Kas pole nii?
Jah, ta ei näe söögitoru laiendeid ega epilepsiat(kui hästi läheb), aga liiga lontis silmalauge, liialt rohket nahka ja muud säärast, mis koera tervist ohustab, võiks ju ikka märgata.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 13 Apr 2008 22:46

Kuidas sa määratled tervistohustavaks liiga rohket nahka näiteks landmepiirkonnas? :angel:

Minu meelest oli kah asi must-valge nii aastat veel 6-7 tagasi. Enam ei ole. :oops:
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 13 Apr 2008 22:54

airepiret kirjutas:Kuidas sa määratled tervistohustavaks liiga rohket nahka näiteks landmepiirkonnas? :angel:
Ei määratlegi. Seni kuni naha rohkus ei hakka ilmselgelt koera loomulikke soojätkamise funktsioone segama. :nänä:
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 13 Apr 2008 23:13

Khrmm, Lohe :roll: - siin lähevad juba meie landmepiirkonna määratlemised lahku - mis siis kohtunikest rääkida :angel:

Ja siit sujuvalt jõuame selleni, et igal inimesel on oma arusaam ja ettekujutus teatud mõistest - Lohe näiteks kujutas ette landmepiirkonna alumist osa - mina aga oma küsimuses ülemist :)

Samamoodi - *Kajale kangastus sõna "aretusplaan" ALMAVÜ-aegse range ettekirjutusena. Minu jaoks aga tähendab see sõna planeerimist 2-3 põlvkonda ette: kui ma paaritan nüüd seda emast selle isasega, siis kas ma saan/ei saa järgmist põlvkonda paaritada selle/tolle isasega.

Olen mõneti nõus ka Innaga - iial ei või teada, mis vempe Emake Loodus visata võib - kogu hoolikast planeerimisest hoolimtata. Ka selleks tuleb valmis olla - aga kui paljud on valmis ja vaatavd kriitiliselt neid Emakese vempe?
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 13 Apr 2008 23:18

airepiret kirjutas:Khrmm, Lohe :roll: - siin lähevad juba meie landmepiirkonna määratlemised lahku - mis siis kohtunikest rääkida :angel:

Ja siit sujuvalt jõuame selleni, et igal inimesel on oma arusaam ja ettekujutus teatud mõistest - Lohe näiteks kujutas ette landmepiirkonna alumist osa - mina aga oma küsimuses ülemist :)
Et siis Sina, ap, kohe teadki mida ma omas peas ette kujutan? :o Wow!
Või lootsid Sa oma küsimusele landmepiirkonna liigse naha tervistohustavast mõjust mõne muu vastuse saada?
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 13 Apr 2008 23:20

Ei tea muidugi, mis sina oma peas ette kujutad - aga paraku võtan sinu postitusi tõe pähe :irw:
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 13 Apr 2008 23:47

airepiret kirjutas:Ei tea muidugi, mis sina oma peas ette kujutad - aga paraku võtan sinu postitusi tõe pähe :irw:
Enda omasid ka? Siis kuidas Sa ise seda va landmepiirkonna tervistkahjustavat naharohkust määratleksid?
Ma tõesti arvan, et kohtunikel on suht suur roll vähemalt algajate kasvatajate maitseeelistuste kujundamisel. Ja ilmselt annavad ka kasvatajad oma tööga kohtunikele "pildi ette" millega nad oma silma harjutavad, seda küll jah. Kõik on omavahel seotud.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

rotid & muud loomad
Kasutaja avatar
Postitusi: 4269
Liitunud: 24 Sept 2004 22:07
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas chilipi » 14 Apr 2008 00:41

Maiemaie kirjutas:Teadaolevalt pidavat ühel algajal chowpidajal olema paari aastaga pea 10 koera kokku kogunenud, suur osa neist siis loomulikult alles kutsikad.
Kas saab algaja ja tõus vähe aega olnu aru, millised on liinid ja mis sealt tulla võib?
Ühel noorel whippetikasvatajal on 9 emast, neist vanemad ligi 4-aastased ja neist 8 kaasomandis. Ka üsna kirju seltskond. Saab olema väga põnev jälgida, keda ta paaritab, millised kutsikad endale jätab ja kellega üldse edasi läheb. Vanim koer on tal veteran isane, niiet kõrvalt võiks olla tõugu ju isegi näinud mõnda aega. Aga nii paljude noortega korraga lihtsalt ei saa igavesti püramiidi jätkata, kui tahta kvaliteedile ka rõhku panna. Või saab? Mitu emast on liini moodustamiseks paras?
Whippetid Eestis
Peres whippet, borzoi
Pilt

Kasutaja avatar
Postitusi: 478
Liitunud: 18 Apr 2005 12:04
Asukoht: Tallinn, Viimsi

Re: Aretusplaanid-kas suurelt või väikselt?

PostitusPostitas Pamparix » 15 Apr 2008 16:23

Kõigepeal peaks lugema aretuse õpikut. Geneetikat, oma tõu geneetikat ja saama aru, mis on liin, perekond...jmt, Ka saama aru, mis on mutatsioon ja..

iiri hundimurdjad ja saksa urukoerad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2684
Liitunud: 10 Apr 2005 16:28

Re: Aretusplaanid-kas suurelt või väikselt?

PostitusPostitas Maialiisa » 15 Apr 2008 19:32

Pamparix kirjutas:Kõigepeal peaks lugema aretuse õpikut. Geneetikat, oma tõu geneetikat ja saama aru, mis on liin, perekond...jmt, Ka saama aru, mis on mutatsioon ja..


Rumal küsimus võib-olla, aga mis vahe on geneetikal ja oma tõu geneetikal?

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

Re: Aretusplaanid-kas suurelt või väikselt?

PostitusPostitas vaoni » 15 Apr 2008 19:52

Maialiisa kirjutas:Rumal küsimus võib-olla, aga mis vahe on geneetikal ja oma tõu geneetikal?


Oma tõu geneetika on spetsiifilisem ?. No näiteks värvuste koha pealt - millised alleelid mis tõugudel esinevad jne. Vähemasti mina mõistan seda nii.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

iiri hundimurdjad ja saksa urukoerad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2684
Liitunud: 10 Apr 2005 16:28

PostitusPostitas Maialiisa » 15 Apr 2008 19:57

Siiski - nii palju, kui mulle koolist on meelde jäänud, on geneetika geneetika. Alati ühesugune ja ühtmoodi toimiv. Musta värvi geen iiri hundikoeral ja labradori retriiveril pärandub täiesti ühte moodi. See, kas iirlastel pruuni geeni leidub või ei, on aga hoopis teine asi - tõu iseärasus. Ent päranduvuse ehk geneetika reeglid kehtivad kõigil tõugudel siiski ühte moodi.

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 15 Apr 2008 21:09

Maialiisa, seda kindlasti, et põhireeglid on ühesugused. Samas saab ju ka rääkida tõuspetsiifikast ehk siis kindla tõu geneetikast. Nagu lamp on ikkagi lamp, kuigi saame rääkida eraldi seinalampidest, disainerlampidest jne. :)
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 15 Apr 2008 21:43

Vaoni, võib läheneda asjale ka nii, et lae-, laua-, põranda- või seinalamp- vahet pole, kõik on lambid ja peavad andma valgust. :P

Rotiaretusest mõistetega
http://www.breedingbetterdogs.com/articles.html
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 15 Apr 2008 22:14

katri kirjutas:Vaoni, võib läheneda asjale ka nii, et lae-, laua-, põranda- või seinalamp- vahet pole, kõik on lambid ja peavad andma valgust. :P

Eks muidugi võib. Mina lihtsalt püüdsin arvata, mida Pamparix selle all mõelnud oli.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Eelmine

Mine Koer

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist