Isase koera omaniku vastutus

areng ja aretus
Kasutaja avatar
Postitusi: 213
Liitunud: 22 Okt 2004 22:05

Isase koera omaniku vastutus

PostitusPostitas Ariel » 23 Jaan 2005 18:09

Palju on juttu kasvatajatest ja millerdajatest, aga kuna koertel neitsissigimist pole tuvastatud, siis võtaks selle isase küsimuse ka vaatluse alla.
Kas isase 'lõbu' on piisav põhjus emase koera omanikule vastu tulemiseks?
Milline võib olla surve isase poolt pesakonna tekitamiseks?
Millised on nõuded heale aretusisasele?
Mida isase omanik mingil juhul ei tohi teha ja milleks ta on kohustatud?

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 23 Jaan 2005 18:52

Katsuks siis vastata - ka mul ju nii mõnigi isane :wink:

Kas isase 'lõbu' on piisav põhjus emase koera omanikule vastu tulemiseks?

Ei hakka siin ümber jutustama instinkte jne., aga see on inimese poolt välja mõeldud "vabandus". Kategooriline EI.

Milline võib olla surve isase poolt pesakonna tekitamiseks?

Kuidas saab isase koera omanik üldse survet avaldada, kui emase koera omanik oma koera paaritada ei taha? (Inetu muidugi küõsimusele küsimusega vastata, aga... )

Millised on nõuded heale aretusisasele?

Korras ja kontrollitud tervis, jätab keskmisest paremat järeletulevat põlve, ei kasutata "matadoorina".

Mida isase omanik mingil juhul ei tohi teha ja milleks ta on kohustatud?

Isase omanik peab sama hoolikalt uurima paarituseks pakutava emase tervist, liinide kokkusobivust jne. Kohustatud vastutama oma isase järeltulijate eest võrdväärselt emase omanikuga.

Lühikokkuvõtteliselt minu seisukoht. Aga kujutan ette, et siit tuleb poleemikat :lol:
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 23 Jaan 2005 19:47

Ma olen Sinuga, AP, nõus, aga selleni olen ma jõudnud läbi küllalt pika arengutee. Algul ei oska paljudele asjadele mõelda.
Isase koera 'mehistumine' on üks asju, millest tavalised koeraomanikud ikka juttu teevad, ja kui on tegemist e-v kobeda tõukoeraga, siis tundub tema 'kasutamine' täiesti põhjendatuna. Mitte üksnes rahahimust, paljud tahavad oma koerale just 'maksimaalset koeraelu' lubada ja leiavad, et paar pulma kuulub selle juurde. Kui minu esimese isase südamedaam ei oleks olnud tunduvalt väiksem, siis ilmselt oleksid nad oma mesinädalad saanud, sest emase omanik oli veendunud, et 'ühed kutsikad' peavad emasel olema. Ja mina ei osanud siis neid varjukülgi näha.
(Vabanduseks ütlen, et sellest on tükk aega möödas, see oli veel 'õndsal' stagnaajal :) )

Surve isase koera omanikule on ka olemas - eriti kui oled emase omanikuga sõber, ja kuigi tal pole sinu meelest just kõige parem tõu esindaja, siis kuidas sa ütled nii meeldivale inimesele 'ei', eriti kui teie 'koertel on nii suur armastus'. Näide on elust, kuigi mitte oma elust. Emase omanik 'moosis' isase omaniku pehmeks tõuühingu vastuseisule vaatamata ja kätt ikka vahele ei pane.
Olen kuulnud ka teisi juhtumeid, kus väga innukas emaseomanik kahtleva isaseomaniku pehmeks räägib, eriti kui 'kõigile sündivatele kutsikatele on tahtjad olemas'.

Isase omanik ei tohiks potentsiaalsete pruutide eest varjata isase teadaolevaid puudusi või haigusi (mis jäävad väljaspoole ametlikke terviseuuringuid või silmaga nähtavat). Kuidas lood tegelikult on...
( Ka siin pole patust päris puhas olnud, otse midagi varjanud ei ole, aga valjuhäälselt kuulutanud ka mitte. Õnneks pole neil vähestel järglastel isa teadaolevaid probleeme olnud. Ka sellest on tükk aega möödas )

Aeg on mind paljudes asjades targemaks teinud, eriti kainestavalt mõjub see, kui käid oma koera väiksest pesakonast pärit kutsikat tagasi ostmas. Et ta omaniku võlgade katteks ei satuks suvaliste inimeste kätte.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 23 Jaan 2005 20:31

Kõige imelikum on see, et mitmed isase omanikud pakuvad oma isaseid emaste omanikele paaritamiseks :( Leian, et asi eetiliselt väga näotu. Ja mul tekib kohe tõrge selliste isase omanike suhtes. Mina emase omanikuna valin oma koerale sobiliku isase ise. Mina isase koera omanikuna ei paku kunagi oma isast kasutamiseks. Kuid tahetakse mu isast kasutada (siis emase omanik pöördub mu poole), siis teen ise lõpliku otsuse, kas võtan seda emast paaritamiseks vastu või mitte.
Minu isastelt "vasakuid" pesakondi pole kunagi olnud. Ei olnud neid sakslastel, ei colliedel ega ka pommidel whippetist rääkimata.
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Bett Keefiriga
Kasutaja avatar
Postitusi: 1151
Liitunud: 22 Nov 2004 22:03
Asukoht: Viljandi

PostitusPostitas Triin & Bella » 23 Jaan 2005 20:38

Minu meelest on käpa palumine ``naiste asi.`` :roll:

Kaja

PostitusPostitas Kaja » 23 Jaan 2005 21:01

Kuid mul on hoopis teistpidi kogemus...

Minu "väike kõrvalhüpe" saatuse tahtel on jahikoeratõug. Kuna jahimees kodustamata, siis mu koerad metsa jahile ei pääse. Ning kuna esimese pesakonna kogemus oli selline, et kutsikad jäidki koju kasvama (täna kaks emast, 9 aastast), sest - ma lihtsalt ei anna ebasobivatele omanikele sellist tõugu koeri, siis ei olnud mul oma emaste paaritamisega mingeid kavatsusi, vanuselt olid ligi viieaastased. Näitusehinded võtsin neile küll ära. Kuid - mõne aastaga muutusid minu koerad äkki väärtusetustest vajalikeks ning enamvähem üheaegselt võtsid minuga ühendust kaks eri isase omanikku-jahimeest. Nende soov oli just saada oma suurepärastelt isastelt jahikoertelt järglasi, ja just sellise pakkumisega, et aitavad mul kutsikatele omanikud leida. Ja - ma võin vaid kiita, et võtsin need pakkumised vastu! Mehed olid igati oma lubaduste tasemel, koerad väärisid ka soo jätkamist (neil olid korralikud näituse- ja töötulemused, tegu polnud pinutaguste ketipontudega). Sest - tänaseks on need kutsikad 3,5 aastased ja töötavad tublisti metsas ning on ka end näitustel tõestanud! Ning - neil on ka juba järgmine põlvkond kasvamas ja ka perspektiivikad töökoerad, kes lisaks hea väljanägemisega! Seega - alati pole kõik üheselt võetav! Tegelikult kaalusin ma ikka päris kaua ja kõhklesin, enne kui julgesin selle töö ette võtta. Ja - oli alles kogemus! Ning - ma ei kahetse seda sekunditki.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 23 Jaan 2005 21:11

Kaja kirjutas:Kuid mul on hoopis teistpidi kogemus...

Kaja! OK, olen nõus et igal reeglil on erandid :lol: Sa polekski ehk muidu neid häid sobilikke isaseid leidnud, sest paljude jahikoertega käiakse minimaalselt näitusel.
Kuid ei ole nõus, et käin mööda näitusi, isase pilt peos ja pakun teda emase omanikele...
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Kaja

PostitusPostitas Kaja » 23 Jaan 2005 21:23

Õigus, Linda!
Kui ma esimese pesa jaoks isast otsisin, oli see ikka tõeliselt raske. Ning kuigi leidsin soovituse peale ilmselt parima tolle hetke Eestis elava isase, ei olnud sellest piisav veenmaks jahimehi, et mu kutsikad ikka jahikoerteks sobivad. Kusjuures just mina leidsin isase kirjelduse lehelt, et - tal ka Võitja-tiitel! Peale seda leidsid ka jahimehed selle koera nime ette sama tiitli... Üks neist kahest isasest, keda mulle pakuti, oli tegelikult mulle juba varem tuttav. Kuid teine ja - just see koer oli vapustav!, seda koera poleks ma mingil juhul ise osanud leida! Minu juurde soovitati teda aga - nii üllatav kui see oligi - just vist lausa jahimeeste seltsist (kuhu ma iial pole kuulunud), minuarust ei olnud tegu Kennelliiduga, kui meenutan. Ja - alguses soovitasin emaseks hoopis üht mu kasvandikku, kes jahikoerana tegev. See esimene pesakond oli väga lootustandev ja minu oma oli siis teine, kuna - selle isase järglasi tahtis veel päris mitu meest. Kuid tõepoolest, tegu oli ikka erakordselt väljapaistva koeraga. Kellest aga - koerarahvas midagi ei teadnud, sest - jahikoerad ikka metsas tegutsevad, mitte näitustel! Siit taas vana teema juurde - miks ikka peaksid jahikoerad ka näitustel käima! Sest - näitusest jääb maha mingigi märk loomast ja selle alusel saab teda oma võimalikesse aretusplaanidesse võtta!

Kasutaja avatar
Postitusi: 367
Liitunud: 06 Jaan 2005 15:54
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas cecci » 24 Jaan 2005 11:43

Kuidas mõista koeraomaniku survet? Kindlasti ei ole see ettepanek paaritamiseks. Sest ettepanekule peaks järgnema pikem avameelne arutelu, kas koerad sobivad. See pole ju oluline, kes esimesena ettepaneku teeb. Oluline on, et otsus, kas paaritada või mitte, on tehtud õigetel eesmärkidel ja kõike põhjalikult läbi kaaludes. Ja kuna otsustamisel on kaks osapoolt, siis järelikult ka mõlemad vastutavad oma otsuse eest.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 24 Jaan 2005 22:01

Mulle meenus sellega seoses üks seik ühest Pärnu matsh-showst, kus üks ilus väike prantslasepreili oli. BIS2 suure njuufa taga. Mul oli ka tollal prantslane ja läksin siis katsuma emast, rääkisin omanikuga kaks sõna juttu ja mainisin, et mul endal isane. Kohe tuli arutelu teemal, et kas tal isane välja vaadatud (küll mitte omaniku vaid kõrval seisva naise poolt) ja kuna oli siis et äkki minu koer on parem :irw: Ma suskasin kiiresti, et ei mul pole sugutegemise koer ja astusin oma teed edasi :D
Kas "oma" tõugu koera juurde minek ja mainimine, et mul sama tõugu aga teist sugu koer on kohe ettepanek paaritamiseks või kuids :roll:
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 24 Jaan 2005 23:22

Eks isasel ja isasel on vahe ja emasel ja emasel on vahe.
Näiteks kui on tavaline inimene,kes ei tea koertest suurt midagi,käib korra emasega näitusel ära,osutub,et tal on väga ilus koer.Inimene otsustab teha koerale kutsikad.Hea on kui on tõuühing,info jne. Aga paraku võib juhtuda nii,et inimene läheb oma emasega täiesti keskpärase isase juurde just info puudulikkuse tõttu.
Kui ma tean mõnda paremat isast või mul on endal selline,siis ma siiski soovitaksin paremat isast ja lõpliku otsuse teeb siiski omanik.
Ma ei näe midagi halba kui keegi toob välismaalt korraliku isase ja kasvõi oma kasvandikele teda pakub.Inimesed tihti ei oska kusagilt otsida ja kui ei leia,siis käib naabri koer ka.
Usun,et isaskoerale keda omandatakse või kasvatatakse ise ,esitatakse küllalt kõrgeid nõudmisi nii välimiku kui ka iseloomu osas.
Kuidas isane ennast edasi annab ja milliste emastega sobib,selgub hiljem ja väga tihti kui on superisane,siis terve tema eluea jooksul ei sünni temast paremat poega.
Eesti on väike ja paljudes tõugudes on aretusisaste kohta kokkuvõtet väga raske teha,sest järglasi on vähe.
Aga siiski on suurem osatähtsus aretuses emastel.Ma ei tea,kas Eesti keeles ongi sellist sõna emase kohta nagu foundation bitch või kantaja narttu ?Isane mingit imet ei tee,aga ühelt emaselt võib terve kenneli aretuse üles ehitada.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 24 Jaan 2005 23:31

Hmm, siin läheb osa postitusi juba näiteks "Isase valiku" teema alla sobilikuks :roll: (mis iseenesest on kah muidugi tõsine teema).
Aga katsume siiski rääkida isase koera omaniku VASTUTUSEST. Või siis tuletame meelde Heili poolt tõstatatud küsimused:
Kas isase 'lõbu' on piisav põhjus emase koera omanikule vastu tulemiseks?
Milline võib olla surve isase poolt pesakonna tekitamiseks?
Millised on nõuded heale aretusisasele?
Mida isase omanik mingil juhul ei tohi teha ja milleks ta on kohustatud?
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Postitusi: 398
Liitunud: 30 Sept 2004 09:28
Asukoht: Lääne-Virumaal Laekveres

PostitusPostitas muks » 25 Jaan 2005 11:04

Olen tänaseks paaril korral pidanud emase omanikule ära ütlema. Põhjus lihtne - emane on "vaid kodukoer" ja sellepärast pole näitusel käinud ning pesakonna teeks vaid emase tervise pärast. Reeglina selgub see juba peale 2. lauset, tuleb vaid küsida. Vähemalt ühele neist ikkagi pesakond tehti (näitustel polnud käinud sellepärast, et "koer liiga kuri... aga vennad-õed ju normaalsed" ) ja nüüd kutsikatel tõsised käitumishäired :evil: ... Mõlemal korral olen püüdnud ilusasti seletada aga selge on see, et kui teha tahetakse siis isase (täpsemalt - rahahimuse omaniku) leiab kusagilt ikka. Ja alati saab ju ennast õigustada sellega, et ega mina ei teadnud, et paberiteta pesakond tehakse - emasel ju paberid olemas :( Minul jääb tulu saamata aga selle eest magan öösiti rahulikult. Isasele käest lastud võimalusest lihtsalt ei iitsata :irw: ja kodurahu on tagatud ka peale häirivat kõnet :wink:

Postitusi: 136
Liitunud: 19 Aug 2004 14:39
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Lili » 25 Jaan 2005 12:23

Kas kusagil on olemas ka seadus selle kohta kui isase omanik on oletame, et näiteks varjanud oma koera mingeid puudujääke või vigu, või haigusi? Kas näiteks emase omanikul on siis hiljem õigus (kui asi on kindlaks tehtud) isase omanikult nõuda osa talle emase omaniku poolt makstud rahast tagasi vms.
Ühesõnaga kas isase omanik peab (peaks) vastutama ka tegudes või ainult sõnades?
Koer armastab sind tingimusteta!

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 08 Mai 2005 16:19

Leidsin oma paberitest kunagi tõlgitud loo, mille paneks siia refereerituna üles.
Arlene Davis "Isase koera omaniku eetika" Dane Dispatch No 10, 11/1973
Liiga sageli arvatakse, et aretusisase omaniku vastutus algab ja lõpeb isase soovijatele kättesaadavaks tegemisega ja paaritustasu võtmisega.
Tegelikult võib aga isase koera omaniku kohustused jaotada neljaks, need on siis vastutus:
1) isase koera ees,
2) aretusemase ees,
3) aretusemase omaniku ees,
4) tulevase pesakonna ees.
I Vanus, mil isast esimest korda paaritada, sõltub koera füüsilisest ja psüühilisest küpsusest. Elav noor isane ei pruugi taibata, mida temalt tahetakse ja liiga varane kohtumine emasega võib mõlemale anda halva kogemuse.
Enne koera paaritamist peab ta olema parasiitidest puhas ja kontrollitud (kontrollitavate) pärilike haiguste suhtes, samuti peab koer olema terve ja heas seisundis.
Isast ei soovita kasutada mitte sagedamini kui 24-tunnise vahega ja 2 korda järjest, millele järgneb vähemalt nädalane 'puhkepaus'.
Enne paaritust ei anna isasele süüa vähemalt kuus tundi, sest täiskõht võib tekitada seedehäireid. Peale paaritust mitte sööta enne vähemalt kolme tunni möödumist -- sama kehtib ka emase puhul. Juua võib anda.

II Emane koer peab olema terve ja heas seisundis, tõule vastav ja pärilike haiguste suhtes kontrollitud. Küsitava väärtusega emase puhul on arukas paaritusest loobuda, sest kesiste tõuomadustega kutsikad kahjustavad isase mainet ja muidugi tõugu kui tervikut.
Ka emane peab olema parasiitidest vaba ja puhas, samuti vet arsti üle vaadatud, et tal poleks mingeid põletikke.

III Alati tuleb uurida, kas emase omanik ikka teab, mida kutsikad tähendavad ja mis saab siis, kui kutsikad kauaks kätte jäävad. Kindlasti teha kirjalik leping, kus on sätestatud puunktid kõikvõimalikeks juhtudeks - see hoiab ära hilisemad tekkida võivad arusaamatused.
Mitte kunagi ei tasu paaritustasu puhul järelmaksu võimaldada. Kui emase omanikul pole raha paaritustasu maksimiseks, siis mis pole tal seda ka ootamatute vet kulutuste jaoks ega kutsikate korralikuks hooldamiseks.
Paarituse juurde on soovitav võtta vastaval alal kogenud inimene, et vajadusel koeri aidata.

IV Võimalusel minna kutsikaid vaatama kohe ja hiljem loovutuseas. Kutsikaid nägemata ei ole õige alla kirjutada pesakonna registreerimise lehele. Kui elate emase omanikust kaugel, võtke kontakti kohaliku tõuspetsialistiga ja paluge, et ta kutsikad üle vaataks.

Lisaks: olge valmis kutsikatele kodusid leidma ning neid vajadusel abistama kutsika kasvatamisel.
Lõpuks: ärge kunagi oma isast üle 'tarvitage'.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 20 Mai 2005 22:08

Rootsis on praktiliselt kõigil tõugudel isaste kasutamisel aretuses piirangud peal,st.isasel võib olla eluaja jooksul teatud arv järglasi,tavaliselt 50-80.Sellest tulenevalt ei annagi väga kuulsate isaste omanikud isast paarituseks,vaid ainult väga valivalt.Kasutatakse tavaliselt oma emastega ja mõningate oma aretusest koertele.
Eks ehk tulevikus võib see meid ka oodata.
Ise olen isaste osas skeptiline.Kui ikka korralikku emast taga ei ole,siis isane ka imet ei tee,võib muidugi sündida mõni üksik ilus erand.
Isase omanik kannab vastutust oma koera eest,millises kombinatsioonis millise emasega vigu välja lööb,on ka isase omanikul raske ennustada.Väga paljud vead kanduvad edasi ka 5-6 põlvest ja isase omanikul on seda raske ette näha.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 25 Okt 2005 19:20

Muff kirjutas:Muff meil jah paberiteta... (See abielupaar kelle käes Muffi ema (ka Muff) oli läks lahku ning üks neist sai koera ja teine paberid. Seejärel võttis Muffi endale üks noormees, kes aga ei tahtnud endale Muffi pabereid osta. Seejärel paaritas ta Muffi Okinoga--> sündis 4 kutsikat ning kui kutsikad olid ühe kuused, jäi ema Muff auto alla ning pandi magama.) Nüüd siis on meil ka Muff, kes aga paberiteta ning pole lootustki enam pabereid saada...

Meile tegelikult need paberid ei loe, peaasi, et oleks terve koer, aga võta näpust... :cry:

Hmm? See Okino ei ole ju mingi koerandusest kaugel seisva isiku koer. Ongi siis nii, et isast antakse sellele, kes aga küsib ja on nõus isase omaniku nimetatud paaritustasuga? Ja seda, kas kutsikatele ka hiljem tõutunnistused vormistatakse, see enam ei huvita?
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Kasutaja avatar
Postitusi: 3247
Liitunud: 27 Nov 2004 14:18
Asukoht: enamasti Tallinn

PostitusPostitas Heili » 25 Okt 2005 19:29

Pisut teemast mööda, aga samas jälle seotud. Nimelt on Saksamaal nüüd dogide kohta võetud vastu selline säte, et pärast seda, kui isane on sigitanud 5 pesakonda, peab ta uuesti aretuskontrolli läbima (sellest on lähemalt juttu
SIIN
ja nüüd juba koos kutsikatega.
Tarkus tuleb meieni sageli valuliselt ja väikeste osade kaupa.

Olgu suur/väike - aga ikka must-valge
Kasutaja avatar
Postitusi: 2604
Liitunud: 10 Okt 2005 15:14
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas terz » 25 Okt 2005 19:59

Ja kahjuks, nagu siin nüüd on selgunud, ongi Muffil kaasasündinud tervisehäireid :|
Iga meie otsus ja tegu muudab saatuse kulgu.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 25 Okt 2005 20:03

katri kirjutas:Ongi siis nii, et isast antakse sellele, kes aga küsib ja on nõus isase omaniku nimetatud paaritustasuga? Ja seda, kas kutsikatele ka hiljem tõutunnistused vormistatakse, see enam ei huvita?


Jah, Katri, paraku on see suhteliselt levinud teatud kontingendi hulgas. Mistõttu - seoses "Kasvataja kohustuslepinguga" on üles kerkinud ka isase koera omaniku vastutuse küsimus.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 25 Okt 2005 20:58

Teoreetiliselt (või ka praktiliselt) võibki vist üks isaslooma omanik tõule rohkem kahju teha oma "annan kõigile" käitumisega. Eriti kui tulevikus ilmneb, et koer mingit pärilikku jama edasi annab. Geenipopulatsiooni ahenemine on siis vist juba tühiasi. Emasel koeral õnneks on jooksuaeg 1-2 x aastas ja pesakondade vahele jääma pidav aeg reguleeritud.
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 25 Okt 2005 21:13

Kui me räägime paberiteta pesakondadest - siis on ilmselt kõik tühiasi. Kes seal geenipopulatsiooni ahenemisele või paarituste sagedusele ikka tähelepanu pöörab :roll:
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 25 Okt 2005 21:18

Ei, ma pidasin ikka paberitega pesakondi nüüd silmas. Kõikoleks justkui väga ilus ja tore ja õige, aga kas ikka on? Kirjaneitsi nimetaks seda isast ilmselt tootmisvahendiks.
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 25 Okt 2005 21:22

:irw: sul õigus on. Mina oma häbematuses nimetaks taolist isast küll rahateenimisvahendiks. Nojah, aga tootmisvahend ongi rahateenimisvahend.

Siit tegelikult tulenebki ka isase koera omaniku vastutus - ta ju vastutab täpselt samamoodi kutsikte tulevase tervise eest ja ka isase koera omaniku kohus oleks kontrollida, kuidas, millistes tingimustes ja millise toidu najal kutsikad kasvavad. Kui palju isaste omanikke on selleks vastutuseks valmis? Kojas ma ikka paari tean - taolist isase omanikku nimelt. Aga üldisemas plaanis?
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 1757
Liitunud: 16 Sept 2004 17:15

PostitusPostitas Margareta » 25 Okt 2005 22:18

Üks teemaarendus siit veel: ka "pahaaimamatult" kasutatakse isast koera aretuses vahel palju kordi enne, kui on selgunud järglaste tase. Ilmselt eriti Eestis veel uute tõugude puhul. Paremal juhul on tulemuseks kehva või keskpärase välimikuga koerad, halvemal juhul siis haiged koerad.

Tõlkisin meie ajakirja "Šoti terjer" jaoks Rootsi (keskmise taseme poolest maailma parimad šoti terjerid vist hetkel) šotikate aretusstrateega. Tsiteerin üht lõiku aretusbaasi kohta:

"Aretuses kasutavad tõu võrdlemisi vähesed aktiivsed kasvatajad üsna piiratud arvu isaseid. Võib näha selget tendentsi, et aretuseks kasutatavate isaste puhul domineerivad teatud liinid.

Näituste võitjaid ja importkoeri kasutatakse tihti aretuses varasest noorusest peale. Tihti sünnib mitmeid pesakondi, enne kui on jõutud järglaste taset hinnata. Mitmed kasvatajad tegelevad aretusega vaid kitsalt piiritletud liinide baasil.

Tulevikus on eesmärk suurendada aretusisaste ja aktiivsete kasvatajate arvu. "

Anonymous

PostitusPostitas Anonymous » 07 Apr 2006 19:26

Võiks küsida ka vastupidise küsimuse - millised on emase koera omaniku vastutused ! need on ka olemas !

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 08 Apr 2006 01:01

Hellenia võiks vahelduseks tutvuda EKL vastavate normatiivdokumetidega - ja ka OM lepingu blanketiga
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 08 Apr 2006 01:29

inna kirjutas:Rootsis on praktiliselt kõigil tõugudel isaste kasutamisel aretuses piirangud peal,st.isasel võib olla eluaja jooksul teatud arv järglasi,tavaliselt 50-80.Sellest tulenevalt ei annagi väga kuulsate isaste omanikud isast paarituseks,vaid ainult väga valivalt.

Soomes osadel tõugudel samuti piir peal, nii emastel kui isastel .Tõugude piirangud ja erinõuded Soomes.

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 08 Apr 2006 16:06

Viimasel ajal on mitmetel inimestel Soome sõites koera paaritama tekkinud probleeme,et isane koer ei paarita.Isase koera omanikul peaks olema selline vastutus,et ta teab,kas ta koer paaritab korralikult või valikuliselt.On isaseid,kes paaritavad ainult siis kui emasel on tippaeg,on isaseid,kes ei paarita kui emast kinni hoitakse,on isaseid,kes on liiga flegmaatilised ja peale mõnda üritamist loobuvad.Emase koera omanikule peaks kindlasti ütlema oma isase paaritusvõime kohta.Kui on valida mitme isase vahel,siis tuleks eelistada aktiivsemat koera,kunstlik seemendus jäägu viimaseks variandiks.
Tõuaretuse seisukohalt jään endiselt arvamuse juurde,et esmajärguline roll on emasel.Kui on ikka korralik terve,hea välimiku ja iseloomuga emane,kelle pesakonna kaaslased on ka ühetüübilised ja ka esivanemad on ühtlased,on lootust saada paremaid järglasi.Kui aga emane on pärit pesakonnast,kus enamus on keskpärased koerad ja alla selle ja selline koer panna kokku samasuguse isasega,siis on küll lotovõit kui midagi õnnestub.
Kui isase omanikul on valida emaseid ,siis tuleks eelistada paremaid.

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 08 Apr 2006 17:42

Välispaaritused neil arvesse ei lähe. Piirangud vaid omal maal sündinud järglaste suhtes. Osades maades on piirangud vaid soovituslikku laadi.
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 08 Apr 2006 20:53

OT, aga paaritusvõimega seoses tuli meelde kunagi kuuldud jutt, et teatud jahikoertel Saksamaal üsna levinud selline paaritusviis, kus koeri kinni ei hoita, kui ei tule edukat paaritust, siis ei tule, nemad kinni hoidma ka ei hakka. Proovivad siis järgmine kord jälle.

Kasutaja avatar
Postitusi: 213
Liitunud: 22 Okt 2004 22:05

PostitusPostitas Ariel » 18 Mär 2009 21:56

Ei viitsinud hakata uut riba tegema, kuigi teemaga seondub vaid otsapidi.
Asi järgmine.
Minu tuttav isase koera omanik avastas hiljuti, et registrisse oli kantud tema isase kutsikas, aga tema ei olnud registreerimislehele oma allkirja andnud. Järelpärimisele sai ta koopia pesakonna regamise lehest ja sellel oli tõepoolest tema allkiri. Ainult et sellist regamislehte (tegemist ei olnud EKL-i kodulehel oleva blanketiga) ei olnud ta iial näinud. Kohal käimine näitas, et allkiri oli lehele arvuti kaudu kopeeritud.
Kuna isase omanikul ei olnud probleeme pesakonnaga (st emase omanik oli tema suhtes kõik kohustused täitnud), siis ta otsustas asja mitte suure kella külge panna.
Küll aga tekkis tal küsimus, et miks seda vaja oli? Oleks emase omanik teda kasvõi informeerinud, et teate, ma teen nii, et kleebin teie allkirja lehele, kas võib, aga vaikimine tekitab kahtlusi. Ja kas on ikka õige asjast vaikida? Jah, otsest kasusaamist asjast ei olnud, aga kas nii ikka võib?

...ja pätakad
Kasutaja avatar
Postitusi: 2248
Liitunud: 16 Jaan 2007 17:29

PostitusPostitas annee » 18 Mär 2009 22:25

Kas see isane oli antud pesakonna isa või ei?

Kui antud juhul isase omanik ei näe loos probleemi (st pesakond tõesti on selle isasega ja paaritustasud makstud), siis võibolla emase omanik lihtsalt unustas allkirja küsida ja proovis omamoodi? Ehk oleks mõistlikum küsida otse emase omanikult?

edit:
kas nii ikka võib

Eesti seaduste järgi EI!
Teavitama peaks, kui see oleks tema jaoks probleem (st kutsikad ei ole tema koera omad).

Kasutaja avatar
Postitusi: 213
Liitunud: 22 Okt 2004 22:05

PostitusPostitas Ariel » 18 Mär 2009 23:06

annee86 kirjutas:Kas see isane oli antud pesakonna isa või ei?

Niipalju kui mina tean, siis ikka oli.

Kasutaja avatar
Postitusi: 5698
Liitunud: 18 Aug 2004 07:47
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas maris » 19 Mär 2009 09:11

Mulle on asi veidi ebaselge.

Isast koera kasutati paarituses, emase koera omanik maksis isase omanikule ära raha (või mida iganes paaritustasuna kokku lepiti), aga isase omanikult allkirja paberitele ei küsinud. Kas isase omanikul endal ei tulnud pähe küsida emase omanikult, et kas kutsikad on sündinud ja kas sa neid registreerida ei kavatse? Või oligi algselt plaanis teha paberiteta pesakond, siis aga emase omanik mingil hetkel mõtles ümber?

Ma ei õigusta emase koera omaniku käitumist - see pole normaalne. Aga kas isase omanik ise ei tundud absoluutselt huvi oma koera järglaste vastu?
Koer autos? Meil ka! Sakste koerad sõidavad turvaliselt Variocage puuris.

Kasutaja avatar
Postitusi: 213
Liitunud: 22 Okt 2004 22:05

PostitusPostitas Ariel » 19 Mär 2009 12:54

Eks ta naljakas ole jah, et emase omanik allkirja ei küsinud, kuigi nad isegi suhtlesid omavahel ja pesakonna teemadel ka, aga paberitest juttu ei tulnud.

Mine Koer

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline