Bernide aretus Saksamaal

areng ja aretus
Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

Bernide aretus Saksamaal

PostitusPostitas inna » 12 Okt 2007 16:01

Saksamaa berni karjakoerte tõuühingus on uued aretusreegilid,mis on päris huvitavad.
Aretusse mineval koeral peab teada olema 3-st sugupõlvest 14-st koerast 10 koera vanus.st.iga koera kohta peab olema vet arsti või aretuskomisjoni poolt väljastatud tõend,mis tunnistab,et koer on elus.Tõend kehtib 1 aasta.Kui koera esivanematest on keegi surnud,peab olema teada surma põhjus.
See seadus kehtib ka emaste kohta,keda tahetakse Saksamaal paaritada või kui Saksamaal elavat koera tahetakse paaritada mõnes teises riigis.
Avaldus Saksamaal paaritamise kohta tuleb esitada Saksamaa bernide klubile vähemalt 6 kuud enne paaritust ja lisada koera kohta vastavad dokumendid.
Ma ei kujuta ette,kuidas saab selliseid tõendeid Eestis.
Näiteks mul on X koer,kes on Euroopast sisse toodud ja tahan paaritada selle koera tütart Saksamaal.Kuidas ma saan selle X koera vanaemale elus või surnud tunnistuse?
Mõnikord muutuvad mõned seadused ikka kummaliseks küll.

& Karusnahad
Kasutaja avatar
Postitusi: 3075
Liitunud: 01 Nov 2004 23:13
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Snowblind » 13 Okt 2007 18:36

Et kui ma tahan paaritada oma emast isasega, kes on 7-8 aastasena terve, tugev ja paaritamisvõimeline, siis ma ei saa seda teha, sest tema esivanemad on "juba" surnud?
If you´re not having fun, you´re not doing it right

Postitusi: 1083
Liitunud: 08 Aug 2006 12:07
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas C.D.Piret » 13 Okt 2007 19:11

Sain aru, et peab olema tõend, kui surnud, siis millesse või nii, aga kuna algset teksti, originaalkeeles, ei ole, on võimalikud ka tõlgendused, mis ei ole 1:1.
Elu elab oma elu....

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 13 Okt 2007 22:47

Tuleb umbes välja nii jah.Kui esivanemate kohta tõestatud infot ei ole,siis koera paaritada ei saa ei Saksamaal ,väljaspool Saksamaad.
Meil oli kevadel bernide erinäitust,kohtunikud olid tõu kasvatajad Taanist.Juba siis oli sellest juttu.
Taanis ja Belgias on natuke kergem.
Venemaa bernikasvatajad on hakanud aretuses kasutama viimasel ajal Prantsusmaa koeri.
Belgias kardavad paljud aretusisaste omanikud haigusi ja tehakse ainult kunstlikke seemendusi.
Itaalias on mõni kennel,kus ilma herpese PRC testita üldse ei võeta jne.
Mul on ingliskeelsed materjalid Saksamaa bernide klubi aretusreeglitest.
Augustis oli seoses 100.a bernide juubeliüritustega ka rahvusvaheline bernide tervise konverents.Ettekandeid oli mitmeid ja Saksamaa reeglid olid kõigile uudsed.Konverentsil anti völja ka kokkuvõtvad materjalid.
Soome bernide ühing on oma viimases ajakirjas Sennen Saksamaa aretusreegleid põhjalikult tutvustanud.
Usun,et Saksamaa bernide klubi lehelt peaks ka reeglid leidma.
Üldiselt on reeglid väga karmid.

Postitusi: 1083
Liitunud: 08 Aug 2006 12:07
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas C.D.Piret » 14 Okt 2007 06:45

Tundub jah, et arenenud maailm liigub karmimate aretusreeglite poole, seda mitte ainult selle tõu raames ja Saksamaal... Tahetakse viia nende karmide reeglitega inimfaktoriga aretust järjest lähemale nn. looduslikule valikule - võib tunduda imelik, sest loodus tundub vabamana kui need kirjutatud seadused, kuid nii see on kui vaatame lõpptulemust..
Osad isendid, kes lõtvade aretusreeglite alusel järglasi saavad, ja osad neist massiliselt, ei pääseks looduses olelusvõitluse egiidi all isegi emastele lähedale või sureksid ta järglased peagi välja... Kuid meie oma hoole ja armastusega suudame nad inimestemaailmas ju elus ja konditsioonis hoida... Kuna inimesel evolutsiooni käigus on loomsed instinktid (osad) taandarenenud/kadunud/vähetähtsaks osutunud ja teeme otsuseid "ei tea mis asju aluseks võttes", siis peame maailma lolluste eest aretust kaitsma. Ja need ranged aretuse reeglid ongi võimalus suunata inmtegevus ja inimfaktori poolt loodavad järglaste liinid lõpptulemuse seisukohalt samadele radadele, kus vaba looduski välja jõuaks... Ainult et toimub see igas erineva kultuuripärandiga kohas erinevalt... asjadest arusaamine ja tegevus ja teed mida selleks läbitakse...

tsiteerin
Venemaa bernikasvatajad on hakanud aretuses kasutama viimasel ajal Prantsusmaa
koeri
tsitaadi lõpp
Siin võib oma osa mängida ka 3-4 põlvkonna venelaste suur populatsioon Prantsusmaal: ajaloost lähtuvalt on ju Vene aristokraatia rääkinud koduse keelena , vene keele kõrval, prantsuskeelt ja peale Lenini võimule tulekut, lahkus I suur laine haritud, edumeelseid ja osa ka lihtsalt varakaid venelasi Prantsusmaale, II laine emigreerujaid lahkus Venemaalt peale NEP'i likvideerimist... Sellest II lainest sattus suur osa ka Eestisse, siis I Vabariigi ajal.. Ja peale NSVL kokkuvarisemist, mil sunnismaine rahvas sai taas liikuma hakata, toimus taas ümberasumine.... Kõik see on loonud soodsa pinnase suheteks Prantsusmaa elanikega (Prantsusmaal seadus, et kui oled prantsuse kodanik passi alusel - siis oled ka prantslane, kui soovid seda nimetust kanda. Suur Britannias võid kanda nimetust "brit või briti rahvusest isik" - see seik omane endistele koloniaalimpeeriumitele siis...) või juba eeltööga tallatav rada, kus soodne eelinfo....
Elu elab oma elu....

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 14 Okt 2007 22:21

Kuidas saab inimfaktori sekkumisega viia aretust lähemale looduslikule valikule? Minu pisikese aru järgi on küll jah nii, et inimfaktori tegevuse tulemusena on paraku ilmnenud koertel üha rohkem ja rohkem pärilikke haigusi ja vigu. Kui nüüd see inimfaktor halastamatult praagib välja ka kõik piiripealsed valikud aretuses, siis ühel ilusal hetkel mandub kogu tõug? Jäävad ju ainult ühed ja samad koerad, keda võib aretuses kasutada ja....mis siis edasi?
Ei tea bernide populatsioonist maailmas küll üldse midagi, aga üks minu südamelähedastest tõugudest on käinud läbi samad kriteeriumid - ehk et inimfaktori sekkumisega üritati tõu tervislikku seisukorda parendada ikka karmimate aretusreeglitega. Mõte oli hea, aga..... välja kukkus nii nagu alati. Ehk et olukord läks paraku veelgi hullemaks. Ja läheb veel ka edaspidi, kuna teatud maade aretusreeglid on äärmiselt karmid. Ühes mõttes muiugi hea, aga - teisest küljest piirab tõu geenipõhja, mis omakorda maksab suuresti kätte - ja juba on hakanud maksma.

Ma tõesti ei tea, mis on õige - kas äärmuslikult karmistatud aretusreeglid või terve mõistus. Mina isiklikult kaldun viimase poole.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2183
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 14 Okt 2007 23:29

Nojah, aga kust algab ja kus lõpeb see terve mõistus? Nii need, kes aretusreegleid järjest karmistavad, kui ka need, kes reeglitest mööda hiilivad, väidavad, et nad teevad seda lähtudes tervest mõistusest ja eesmärgiks on ikka tõu parandamine :?

Mõnes mõttes oli võib-olla tõesti kõige lollikindlam see terviseuuringute-eelne aeg - kui näiteks koer liikus halvasti, siis ta aretusse ei läinud ja kedagi ei huvitanudki, miks ta halvasti liigub. Praegu võib koer üsna lombakas olla, aga kui puusapilt on A, siis palun väga, paarita palju tahad. Ja veel üks asi, mis mind vahel üllatab - aretusmäärustikud teevad ettekirjutusi ainult aretusse minevatele koertele, paraku ei ole ma näinud, et tõuühingud tunneksid huvi, kuidas nende määrustikele vastavate koerte järglased ka juhtuvad olema.

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 14 Okt 2007 23:43

Eks see terve mõistus ikka taandub sinna eetikavalda ilmselt... :roll:

Võin tuua näite - vastava kirjavahetus on mul olemas, seega näide ei ole laest võetud, vaid lihtsalt umbisikuliselt esitatud.
Soovis inimene osta väljaspoolt Eestit kutsikat. Leidis pesakonna. Terviseuuringud tehtud - A/O tulemustele. Vaatasin sugupuud (laus inbreeding+linebreeding) ja soovitasin küsida, et kas on vanematel ka mingeid muid probleeme. Müts maha kasvataja ees, kes ütles, et on jah - hambumisega. Ja seletas ka ära, mida tuleb kutsikaga teha, et hambumus oleks õige... Eetika? Eetika. Vähemalt minu jaoks.
Teine juhus - küsisime suht haruldaste veredega kutsikat. Kasvataja vastas algul jaatavalt - hiljem aga eitavalt. Põhjus - kutsikate arenedes selgus, et taoliste koerte aretusse lubamine oleks kaheldava väärtusega. Ja ei müünudki, kuigi neid veresid oleks meile hädasti siia vaja olnud. Eetika? Eetika.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 15 Okt 2007 00:29

airepiret kirjutas:Eks see terve mõistus ikka taandub sinna eetikavalda ilmselt... :roll:

Vaatasin sugupuud (laus inbreeding+linebreeding) ja soovitasin küsida, et kas on vanematel ka mingeid muid probleeme. Müts maha kasvataja ees, kes ütles, et on jah - hambumisega. Ja seletas ka ära, mida tuleb kutsikaga teha, et hambumus oleks õige... Eetika? Eetika. Vähemalt minu jaoks.
Kui on kokku pandud 2 vanemat kelle mõlemal probleemid hammastega ja siis õpetatakse mida kutsikaga teha,et hambumus oleks õige, siis minu jaoks on see väga kaheldava väärtusega eetika. Teibime sabad ja kõrvad õigeks ja miks ka mitte natikese värviga pigmendile kaasa aidata... No ei pärandu, parane need asjad niiviisi.
Vabandan kui olen asjast valesti aru saanud, aga airepireti juttu lugedes jäi just selline mulje. :oops:
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2183
Liitunud: 24 Aug 2005 20:05

PostitusPostitas muumiliina » 15 Okt 2007 00:48

See hambumise näide on muidugi väga hea. Ühest küljest oli kasvatajast muidugi väga eetiline kutsikaostjat probleemist informeerida. Teisest küljest aga, kui eetiline on paaritada koeri, kelle puhul on juba ette teada, et järglastel võib olla standardivastaseid vigu? Ja siis veel õpetada, kuidas sellest veast lahti saada. Kui nüüd päris aus olla, siis mis vahe on kas koeral värvitakse karvkatet või nina, tehakse ektroopiumi puhul silmaoperatsioon või korrigeeritakse hambumust - ühed vigu varjavad tegevused kõik. Tõsi küll, hambumuse korrigeerimist ei ole tagantjärgi võimalik kindlaks teha, seega otseselt nagu milleski süüdistada hiljem ei saa.

Ma muidugi täpsemat tausta ei tea, kui probleem oli selles, et kutsikate ühel vanemal oli hambumusega probleeme, siis ei ole asi eriti traagiline, eks järglaste pealt paistab, kas kandub edasi või mitte. Kui aga oli teada, et nendes liinides on hambumusega ennegi probleeme olnud, siis mina isiklikult sellisest pesakonnast küll kutsikat ei tahaks.

Näh, ma kirjutan ikka liiga aeglaselt, eelvaate käigus selgus, et Lohe jälle ette jõudnud. Aga vahepeal oli vaja koer ära sööta :P

Postitusi: 1083
Liitunud: 08 Aug 2006 12:07
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas C.D.Piret » 15 Okt 2007 07:10

tsiteerin
Kuidas saab inimfaktori sekkumisega viia aretust lähemale looduslikule valikule? Minu pisikese aru järgi on küll jah nii, et inimfaktori tegevuse tulemusena on paraku ilmnenud koertel üha rohkem ja rohkem pärilikke haigusi ja vigu.
tsitaadi lõpp


Seepeale võiks öelda, et inimesi on igasuguseid... ka looduses ilmnevad nn. "aretusepraagid" - aga edasi nad järglasi ei anna... ja reeglina me sellest infot ei oma, sest neid ei uuri keegi. ja nii tekibki arvamus, et vaid inimfaktori segamisel koerte looduslikku ellu saame haiguse ilmingud...

Ja just inimfaktori tulemusel on erinevad tõud maailma loodud... seega, peavad nad ka inimfaktori mõjul säilima - kui see on eesmärk. Kui ei ole, siis võib lasta neil vabalt-looduslikult oma sugu jätkata-kes kellega, ei ole ju inimfaktori asi...

tsiteerin
Eks see terve mõistus ikka taandub sinna eetikavalda ilmselt...
tsitaadi lõpp

Julgen vastu vaielda - ka nendel inimestel, kel on "terve mõistusega" probleeme (on see ju nagu mingi väljend, mis peaks ära määrama nii aju terve funktsioneerimise, kuid sellega väljendatakse ka ebasoovitavat käitumist iseloomustavat tegevust - siis negatiivis "et sel küll terve mõistusega mingit pistmist ei ole .." või et "sel küll tervet mõistust ei jagu"), võivad olla väga tugevad eetilised tõekspidamised, mida ka teised eetikaks peavad.
Ja ka vastupidi: üdini eetilisel isikul võib olla "terve mõistusega " probleeme...
Üldse on need erinevad mõisted ja liigituvad eri kategooriatesse: ei tähenda mõistusega olend eetilisust ja vastupidi - eetika ei tõesta tervet mõistust....
Elu elab oma elu....

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 15 Okt 2007 20:25

Kunagi vestlesime Soome tuntud koerte kasvataja ja kohtuniku Jukka Kuusistoga,kes on ise ka loomaarst.
Tal on koerte kasvatuse alal väga pikad kogemused,ta on kasvatanud üle 300 berni kutsika ja omanud erinevaid aretusisaseid.
Tema loogika oli väga lihne-ebapraktilised,nõrgad liinid surevad ise välja.Ehk on selles ka tõtt.
Düsplaasia range jälgimine on ka mõnikord kummaline.Ühe arsti hinnang erineb mingil juhul teise hinnangust.Olen näinud koeri,kes on täiesti terve diagnoosiga,aga ei liigu ja vastupidi.
Saksamaal kasutatavad küünarliigeste ja puusaliigeste düsplaasia indeksid annavad suurema ülevaate kasutatava koera sugulastest.
Väga ranged aretusreeglid tekitavad olukorra,kus hakkab massisliselt sündima ilma paberiteta kutsikaid.Näiteks Šveitsis sünnib paberiteta berne väga palju,sest tahetakse lihtsalrt kodukoeri.
Näitustel käimine ei ole seal ka moes,aastas on 3 cacibi näitust ja erinäitused juurde.Selleks,et saada Šveitsi tšempioniks peab saama 6 serti,neid annab ka korjata selliste väheste arvuga näitustega.
Väga raske on läbida körung,mis koosneb välimiku ülevaatusest 3 kohtuniku poolt ja lisaks veel iseloomutesti läbimine.
Nii on jõudnudki aretus osaliselt sellisesse punkti,kus peamiselt vaadatakse üldjoontes koera välimust ja parimad tõu esindajad võivad ka mingitel mitteolulistel põhjustel välja jääda.
Aretusisaste kasutamise piiramine teatud riikides on problemaatiline,sest aretuskoera ostmine on kallis ka kui selline koer tuuakse,siis jääb ta kasutusele kennelsiseselt ja teised peavad leppima sellega mis on.
Näiteks Rootsi toodi kunagi sisse USA Ch isane bern,kelle poeg nüüd 100a juubelil võitis isased(neid oli 200 ringis)Rootsis seda koera enam kasutada ei saa,sest tal on 80 järglast.Kui on suuremad pesakonnad 8-10 kutsikad,siis teeb see 6-7 pesakonda,sellise isase kohta on see ääretult vähe.Ma leian,et isasel ja isasel peaks ikka aretuskasutuses vahe olema.
Inimesed on oma otsustes ka väga palju ära rikkunud ja seadusi tehakse tihti ringi.Peaks ikka nii minema,et koerad ei kannataks.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 15 Okt 2007 22:14

inna kirjutas:Kunagi vestlesime Soome tuntud koerte kasvataja ja kohtuniku Jukka Kuusistoga,kes on ise ka loomaarst.
Tal on koerte kasvatuse alal väga pikad kogemused,ta on kasvatanud üle 300 berni kutsika ja omanud erinevaid aretusisaseid.
Tema loogika oli väga lihne-ebapraktilised,nõrgad liinid surevad ise välja.Ehk on selles ka tõtt.

:OT: Tõepoolest on kennelis Lecibsin pikaajalised (~ligi 30 aastat) ja suured kogemused. Selle ajaga 1202 pesakonda ja 4354 kutsikat (eriti effektiivsed on olnud viimased 2o aastat) võimaldab tõesti ebapraktilised (kuidas seda keegi mõista soovib/proovib) liinid välja jätta. Konveier (ma ei oska sellele muud nime anda) vajab ju (töö)kindlaid "tootmisvahendeid".
(Tegelikult on Soomes selliseid kohtunik-kasvatajaid, kel pesakondi ikka üle tuhande, veel ja veel).
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Sir Winston & lambad
Kasutaja avatar
Postitusi: 13061
Liitunud: 17 Aug 2004 22:42
Asukoht: unila

PostitusPostitas airepiret » 15 Okt 2007 22:29

:OT: tõesti, aga jätsid mainimata, et pesakondade arv ei ole mitte ühe tõu piires nii suur, vaid 29 erineva tõu kokkuvõttes. :angel:

Aga see on tegelikult hoopis teine teema igati ju.
Vähemalt ÜKS buldog peab majas olema.

Kasutaja avatar
Postitusi: 4228
Liitunud: 17 Aug 2004 23:27

PostitusPostitas katri » 15 Okt 2007 22:43

Ma panin ju lingi, kust igaüks võib ise vaadata mis tõud ja palju neil pesakondi on olnud.
Ja ennegi on postitusest mõnd lõiku või lauset viidatud ja sellele off-topicuna vastatud. Selle jaoks eraldi emoticongi olemas.
"Norfolks are like peanuts - it's hard to have just one." Joan R. Read

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 15 Okt 2007 22:45

Jätkates korraks veel OT liini paneb mind imestama kuidas on võimalik sügavuti, noh ikka nii sügavuti, et pesakonda teha, tunda 29 erinevat koeratõugu. Iseasi kui oleks tegu erinevat kasvu takside või puudlitega...
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Postitusi: 1345
Liitunud: 18 Aug 2004 09:32
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Eveon » 16 Okt 2007 09:00

ka OT:
Aga kas pesakonna tegemiseks muidu peabki tõugu sügavuti tundma?
Katsetamine, eksimine, jälle katsetamine? Kas nii ei saama? :nänä:

Elu näitab, et saama.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 16 Okt 2007 09:17

IRW, saama küll, aga siis peab olema ka karjakaupa kutsikatahtjaid, kes ei pane pahaks, et neil see "eksimine" ligi 10 aastat kodus elab.

Kindlasti juhtub ka hoolika planeerimise korral apsakaid, kuid nende esinemissagedus on ikka kordades väiksem kui lihtsalt katse-eksituse meetodi puhul.
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

& väike rosin
Kasutaja avatar
Postitusi: 441
Liitunud: 08 Mär 2005 12:45

PostitusPostitas :Emma: » 16 Okt 2007 11:25

Lohelend kirjutas:IRW, saama küll, aga siis peab olema ka karjakaupa kutsikatahtjaid, kes ei pane pahaks, et neil see "eksimine" ligi 10 aastat kodus elab.

Kindlasti juhtub ka hoolika planeerimise korral apsakaid, kuid nende esinemissagedus on ikka kordades väiksem kui lihtsalt katse-eksituse meetodi puhul.


ja "tänu" sellele 10 aastat või tihti palju vähem elavale eksimusele kinnistub rahva seas arvamus, et tõukoerad on kõik haiged ja soovitakse pigem paberiteta "tõukoeri" ja krantse. Asjade loomulik käik.
:twisted:
"Pedigree indicates what the animal should be. Conformation indicates what the animal appears to be. But, performance indicates what the animal actually is."

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 23 Nov 2010 17:14

Mul suri ära varsti 4 aastaseks saav emane bern,Soomes sündinud.Lahkamine näitas,et koer suri autoimmunse vasculiidi tõttu.Pärilk autoimmunne haigus.Jällegi bern,kes sureb pärilkku hasigusesse.Väga kahju,noor,düsplaasiavaba koer.Väga haige tõug.

Kasutaja avatar
Postitusi: 28
Liitunud: 10 Sept 2008 09:35
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas lyannike » 23 Nov 2010 17:30

Ja mul on kodus 2a10k bern, kel on tänaseks kõik 4 jalga lõigatud. Raske nii emotsionaalselt kui rahaliselt.

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 23 Nov 2010 19:44

Kas pea on ikka alles?

Kasutaja avatar
Postitusi: 28
Liitunud: 10 Sept 2008 09:35
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas lyannike » 23 Nov 2010 20:44

Ei, aga süda on :)

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 23 Nov 2010 21:37

Sorry,tegelikult on mul väga kahju,et nende koertega nii juhtub.

Kasutaja avatar
Postitusi: 28
Liitunud: 10 Sept 2008 09:35
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas lyannike » 23 Nov 2010 22:03

Olles nüüd ühe kliiiniku püsikunde, siis kuulen seda lauset "väga haige tõug" palju. Ja nagu "lohutatakse", et meie seis pole veel sugugi hull vaadates üldist pilti. Berni-fännina ei tahagi ma rohkem teada. Tahaks lihtsalt tervet koera :)

Kas pole nii, et kuniks näitustel vaid ilu hinnatakse, aretataksegi ühe suuremaid ja jõulisemaid koeri, kellede liigesed sellele massile vastu ei pea? Kel on 101 pärilikku haigust? Jah, need näituste võitjad on väga ilusad, kuid tihtilugu on tegemist invaliidide showga.

Lihtsalt teoretiseerin tulles taaskord kliinikust..

Pommidega kollid tulevad taksodega
Kasutaja avatar
Postitusi: 2022
Liitunud: 18 Aug 2004 03:34
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Linda » 24 Nov 2010 02:32

No liigeste probleem pole sellel tõul mitte nii oluline siiski, kui paljud muud probleemid :(
"Pommiähvardus" [img::]http://home.tiscalinet.ch/chriskuert/smiley/bomb.gif[/img]

Kasutaja avatar
Postitusi: 80
Liitunud: 02 Nov 2007 20:53
Asukoht: Pärnu

PostitusPostitas Kristala » 24 Nov 2010 20:43

Sülitan üle õla, kuid mu vanemate bernil liigestega probleeme pole olnud. Samas pole me talle sellist toitu leidnud, mis allergiat ei tekita. Kogu aeg silmad punased ja hot spoti laadsed moodustised nahal. Ravime tagajärgi, kuid põhjust ei leia.
Meie elu on selline nagu meie mõtted. Marcus Aurelius

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 24 Nov 2010 21:14

inna kirjutas:Jällegi bern,kes sureb pärilkku hasigusesse.
:OT: Dr Zaitseva ütles oma esmaabi koolitusel, et tegelikult on kõik haigused pärilikud. Varem olen kuulnud sama nt dr Kella suust.

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 24 Nov 2010 23:34

ninasaba kirjutas:
inna kirjutas:Jällegi bern,kes sureb pärilkku hasigusesse.
:OT: Dr Zaitseva ütles oma esmaabi koolitusel, et tegelikult on kõik haigused pärilikud. Varem olen kuulnud sama nt dr Kella suust.
Eem, kuidas nende va viirustega on?
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

M&M's
Kasutaja avatar
Postitusi: 714
Liitunud: 21 Veebr 2006 13:49
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Turr » 25 Nov 2010 00:51

Lohelend kirjutas:
ninasaba kirjutas:
inna kirjutas:Jällegi bern,kes sureb pärilkku hasigusesse.
:OT: Dr Zaitseva ütles oma esmaabi koolitusel, et tegelikult on kõik haigused pärilikud. Varem olen kuulnud sama nt dr Kella suust.
Eem, kuidas nende va viirustega on?


:OT: Noh tegelikult on teadus tõestamas tasapisi ka seda, et viirustele vastuvõtlikkus on seotud geneetilise eelsoodumisega.

Jäävad veel keskkonnast tingitud tegurid a la mürgid, aga mine tea, millal mõni teadusrühm suudab ära tõestada, et ka mürgi toimel tekkivad haigused on seotud geneetilise eelsoodumusega.
Ameerika buldog - koertemaailma Hummer
http://americanbulldog.edicypages.com/

Dragonhunter's
Kasutaja avatar
Postitusi: 5645
Liitunud: 18 Aug 2004 14:16
Asukoht: Hagudi

PostitusPostitas Lohelend » 25 Nov 2010 02:09

Ja luumurru tagajärjel tekkinud aevastussageduse kasv võrreldes vurrukarvade kasvukiirusega :P
Dragonhunter

Elu on täis ootamatusi. Alustage magustoidust.

Kasutaja avatar
Postitusi: 2912
Liitunud: 17 Aug 2004 23:26
Asukoht: Tartu

PostitusPostitas rebane » 25 Nov 2010 09:55

Statistika kannatab kõike....
[img:35:31]http://www.koertekoda.ee/kirke/yksikud/fuchs.gif[/img]

& santlaager
Kasutaja avatar
Postitusi: 2553
Liitunud: 04 Sept 2004 10:52
Asukoht: Taaralinn, Ülejõe

PostitusPostitas vaoni » 25 Nov 2010 11:54

Oh, kõik oleneb vaatenurgast. Ühest küljest ju koosneb terve loom sellest, mida ta oma vanematelt kaasa saab - seega võib tõesti väita, et kõik on pärilik, sh see, kuidas ta reageerib ükskõik missugustele välisteguritele. Teisest küljest - kuhu tõmmata piir? Sest seda loogikat jätkates tuleb välja, et see, kui inimene oma toidus suuremat kogust arseeni ei talu, on ka tegelikult pärilik - juba tema vanemad ei talunud jne. :roll:

Geenid on küll tähtsad, aga ei saa unustada, et paljuski on geneetilise materjali realiseerumine mõjustatud keskkonnatingimustest ja võibolla ka erinevatest muudest teguritest.
“Ta ei ole tark koer. Tagaajamine tema moodi tähendab jänesele igavest elu ja kassile tohutu head nalja.” (E.W. Lucas)

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 25 Nov 2010 12:04

Tegelikult on bernide aretus ülemaailmne probleem kuna selle tõu keskmine eluiga on väga madal.Ma ei tea ühtegi teist tõugu,kus korraldatakse igaastane ülemaailmne tervisekonverents,kus päevakorras on tõu eluea tõstmine.ammerlkas koguvad teadlased vähkkasvajatesse surnud bernide vereproove,palutakse saata proove kõikidest riikodest.Püütakse leida haigust põhjustavaid geene.Kasvatajad märgivad kodulehtedel koerte sugupuus koerte eluaea ja kui on siis surma põhjuse.Eestis on tõug siiski väga noor,viimasel 5-l aastal on sündinud rohkem kutsikaid ja meid ootavad need probleemid suuremalt jaolt alles ees.Ei maksa arvata,et meill elvad bernid ei oma neid probleeme,mis on mujal maailmas samad.
Düsplaasia on bernide puhul kõige väiksem probleem.E jalgadega koerad liiguvad hästi ja nad ei sure.Kahjuks puudub loomakliinikutsest tagasiside tõuühinguga.Soomes maksab tõuühing bernide lahkamise kinni.

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 26 Nov 2010 04:09

Lohe küsimusele oleks kõige õigem küsida vastust otse ütlejailt, mina ei ole aus olles selle peale laskunud pikemasse pinnimisse. Aga mulle on tundunud - ja sellep ma selle välja tõin - et arstide meelest on see, kuidas meie - tavakoeraomanikud, kasvatajad jne kasutame seda sõna "pärilik" kuidagi ... veider või rumal või mis iganes. Jättes kõrvale mürgitused, põletused, viirused, auto alla jäämised jne, siis ilmselgelt kasutatakse seda sõna väga mustvalgelt. Düsplaasia ja allergia on pärilikud ja aretuse mõttes pahapahad, põlvesidemete katkemine, õrn seedimine jms on aretuse mõttes (see on ju see, mis meid ajendab seda sõna nagu kirvest kasutama) ok, kuidagi vähem või üldse mitte pärilikud.

Postitusi: 863
Liitunud: 17 Okt 2005 21:45
Asukoht: suure joa kõrval

PostitusPostitas ester » 26 Nov 2010 05:12

:OT:
lyannike kirjutas:Kas pole nii, et kuniks näitustel vaid ilu hinnatakse, aretataksegi ühe suuremaid ja jõulisemaid koeri, kellede liigesed sellele massile vastu ei pea? Kel on 101 pärilikku haigust? Jah, need näituste võitjad on väga ilusad, kuid tihtilugu on tegemist invaliidide showga.

Lihtsalt teoretiseerin tulles taaskord kliinikust..


Paraku seni, kuni on nõudlust nende "ilusate" koerte järele, seni kuni kohtunikud panevad välimiku tähtsuse ettepoole tervisest, see muutuma ei saa.
Ka minu tõus on seesama probleem väga terav. Näitustel saab pärjatud suurus ja mass. Kasvatajad reklaamivad kilosid ja kondimassi. Mina tahan koera, kes on terve, tõeliselt tõuline (loe: suudab füüsiliselt täita väga hästi algselt tõule omaseid ülesandeid) ja on tõule iseloomuliku temperamendiga. Sellise koeraga aga pole mul näitustele suurt asja :(

White'n Black
Kasutaja avatar
Postitusi: 624
Liitunud: 19 Aug 2004 16:16
Asukoht: Harju, Raasiku

PostitusPostitas Trips » 26 Nov 2010 10:25

ninasaba kirjutas: ...põlvesidemete katkemine, ... on aretuse mõttes ok, kuidagi vähem või üldse mitte pärilikud.

Leidsin hlijuti veebist põlvesidemete katkemise pärilikkuse osas viite ja uurisin otse autori (http://www.ans.iastate.edu/section/Ensminger/?pg=chair) käest, et ehk on ta nõus artiklit saatma.

"SNP detection and association analyses of candidate genes for rupture of the cranial cruciate ligament in the dog" (V. L. Wilke*, M. C. Conzemius and M. F. Rothschild)

Saatis. Sellest artiklist siis:
"Rupture of the cranial cruciate ligament (RCCL) is the most common cause of lameness in the dog and leads to arthritis formation. Previous studies have identified RCCL as a genetic disease with a possible partially
penetrant, recessive mode of inheritance."


Küsisin autorilt, et mida kasvataja peaks tegema, et vältida v minimiseerida riski ristisideme katkemise osas.
Vastus oli väga konkreetne: "Never take animals whose parent have had the disorder."
Koer - Inimlikud voorused ilma inimlike pahedeta. (Lord Byron)
www.landseer.ee

White'n Black
Kasutaja avatar
Postitusi: 624
Liitunud: 19 Aug 2004 16:16
Asukoht: Harju, Raasiku

PostitusPostitas Trips » 26 Nov 2010 10:56

lyannike kirjutas:...Tahaks lihtsalt tervet koera.
Kas pole nii, et kuniks näitustel vaid ilu hinnatakse, ....
... kuid tihtilugu on tegemist invaliidide showga.


Neil teemadel on kirjutanud Prof. Dr. Hellmuth Wachtel (geneetik, seotud Viini ülikooliga) huvitavaid artikleid ("Some Thoughts on the History of Animal Breeding", "Breeding Dogs For The Next Millennium", "The future cooperative roles of the individual breeder, the Breed Club and Kennel Clubs", "Fighting for the future of the dog", artiklid leiab googeldades).
Prof. Dr. Walter Schleger (Austria Kennelliidu kunagine juht, Austria Veterinaameditsiini ülikooli juht) on aidanud kaasa mõnede tõugude "väljapäästmisele" geneetilisest pudelikaelast.
Sellesse väravasse on ka BBC film "Pedigree Dogs Exposed".
Koer - Inimlikud voorused ilma inimlike pahedeta. (Lord Byron)
www.landseer.ee

Postitusi: 3080
Liitunud: 15 Jaan 2006 17:19

PostitusPostitas ninasaba » 26 Nov 2010 18:07

Trips kirjutas:"Never take animals whose parent have had the disorder."
Väga ilus suhtumine. Kui me vaatame nt 20, 50, 100 a edasi, mis siis saama hakkab? Kui me hetkel liigume, pilk maas, tulevikku vaatamata, aru saamata, et üks hetk "keegi" kusagil nämmutab meie jaoks need viimasedki asjad, mida meie peame ok-ks ja mittepärilikuks, pärilikuks. Et mis me siis teeme? Vahest oleks mõistlik juba praegu - nagu osa kasvatajaid - omaenda pead kasutada ning tõmmata kusagile piir, enne kui üks moment nutaks ja tahaks kasutada (aga need geenid on juba ajalukku kõndinud) seda igati normaalset koera, kellel oli song, kerge allergia või rõvedalt kole pea või natuke närviline iseloom, aga mittemidagi palju hullemat?

Sõel läheb tervise osas kogu aeg aina paanilisemaks. Tulevikus hakatakse allesjäänud tõuge uuesti ... metskoeraga ristama?
Mulle natuke aktuaalne mure, nt soomlased pidevalt plaanivad geenibaasi laiendamiseks akita puhul ristamist (kelle puhul enam ammu keegi ei minesta, kui tahad aretuses kasutada koera, kel on D puus - kolekole, eks, aga hetkel on selle tõu jaoks on olemas PALJU hullemaid asju - kes ütleb, et muude tõugude tulevik pole sama?). Selles mõttes isegi tundub hästi rumal kogu see võitlemine selle levinud väidetavalt rumala jutu vastu, et segaverelised on keskmiselt tervemad.

Epäterveistä kauneusihanteista syntyy sairaita koiria Per-Erik Sundgren, perinnöllisyystutkija, valtionagronomi Sveriges landbruksuniversitet , Uppsala Julkaistu: "Forskning och Framsteg", 1995 Käännös: Heljä Marjamäki, 2000 Lähde:http://www.genetica.se
Mutta aivan liian monissa roduissa, tai lähinnä väärin suunnitelluissa jalostustavoissa, on jalostukseen käytettyjen yksilöiden määrä liian pieni, jotta jalostus olisi terveellä pohjalla.
Sekarotuinen on myös koira. Kiitos sille, ettei se varmaankaan ole sisäsiitetty, on perinnöllisten sairauksien ja vikojen säännönmukainen riski pienempi kuin monissa puhtaissa roduissa.

Kasutaja avatar
Postitusi: 285
Liitunud: 22 Veebr 2009 21:29
Asukoht: Harjumaa

PostitusPostitas KatiMaria » 27 Nov 2010 15:57

ester kirjutas::Paraku seni, kuni on nõudlust nende "ilusate" koerte järele, seni kuni kohtunikud panevad välimiku tähtsuse ettepoole tervisest, see muutuma ei saa.
Ka minu tõus on seesama probleem väga terav. Näitustel saab pärjatud suurus ja mass. Kasvatajad reklaamivad kilosid ja kondimassi. Mina tahan koera, kes on terve, tõeliselt tõuline (loe: suudab füüsiliselt täita väga hästi algselt tõule omaseid ülesandeid) ja on tõule iseloomuliku temperamendiga. Sellise koeraga aga pole mul näitustele suurt asja :(

Olen selle jutuga väga nõus.
Töö ja keskkond dikteerib sobiva välimiku. Inimene ei saa väga täpselt teada, milliste nurkadega ja kui pika karvaga koer on füüsiliselt võimekas tegemaks tõule omaseid ülesandeid. Nii,et minu meelest see on suht jura, et me vabandame välimiku aretust sellega, et tõustandard ongi tehtud arvestades ideaalse koera parameetreid temale ettenähtud tööks.
Samoyed - More Than Just a Pretty Face!

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 17 Mär 2012 17:19

Eestis registreeriti 2011 a 149 berni kutsikat ja 2010 a 128.Eesti Šveitsi Alpi Karjakoerte tõuühing andmebaasist on näha,et 2011 a on surnud üle 20 berni vanuses 2-7a enamasti bernidel enam levinud pärilikesse haigustesse(histotsütoos,vähkkasvajad,neerupuudulikkus)Kindlasi on Eestis surnud koeri rohkem kuid kõigi kohta puuduvad andmed.Mõnedele bernidele on tehtud ka ametlik lahang et täpsemalt selgitada surma põhjus.
Praegu sureb osa Eestis sündinud berne ka vanadusse,
Nii võib arvata ,et Eestis sureb igal aastal umbes 30% berne aastas sündinud kutsikate arvust.

Tõuühing on andnud soovituse mitte kasutada aretuses probleemseid liine kuid aretusnõuded kehtivad ainult düsplaasiauuringute osas.

M&M's
Kasutaja avatar
Postitusi: 714
Liitunud: 21 Veebr 2006 13:49
Asukoht: Tallinn

PostitusPostitas Turr » 17 Mär 2012 17:51

Nii kurb, võrratult armas tõug, kuid see tõenäoliselt ongi ühtlasi tema needus!

Kas Teil on ka teada, kas Saksamaa ranged aretusnõuded on tõugu kuhugi paremuse poole viinud juba? Kuidas sealkandis bernide tervis ja eluiga on?
Ameerika buldog - koertemaailma Hummer
http://americanbulldog.edicypages.com/

Postitusi: 771
Liitunud: 18 Sept 2004 11:15
Asukoht: Tabasalu

PostitusPostitas inna » 15 Dets 2012 20:28

Kurb lugu aga mu isa bern Est Ch Jori v.Bärnerhof,HD AA ED 00,sünd Šveitsis,suri väga kiireloomulise maokeeru tagajärjel 7a ja 5k vanuses.See on 7-s bern,kes alates 98 a-st on meie majas surnud bernidel enim levinud haogustesse.

Mine Koer

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist